vabadused; kehtestati poliitiline amnestia ja usuvabadus; lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted. Samas ei lahendanud Ajutine Valitsus aga mitmeid olulisi küsimusi: ei suudetud stabiliseerida majandust, ei suudetud tagada suurlinnade toiduainetega varustamist, maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) ning jätkati liitlaste survel ebapopulaarset sõda. Enamlaste oktoobripööre Kasutades Ajutise Valitsuse ebapopulaarsuse kasvu korraldasid enamlased Venemaal riigipööre (8.novembril 1917; oktoobris), arreteeriti Ajutine Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart. Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti
Näiteks MRP-pakti puhul Ribbentrop oli kohtu all kuid Molotov oli kõrgel positsioonil edasi ning sisuliselt kohtumõistja. Kohtupidajad leppisid kokku keelatud teemade nimekirja. NL lõikas MRP-st kasu. Ameeriklased olid huvitatud, et Nürnbergi protsess kordagi ei püstitaks Jaapani tuumapommiga pommitamise teemat. Britid- Briti Impeerium oli loodud kuritegelike vahendeid kasutades. Koonduslaagrid võeti esimest korda kasutusele Suurbritannia poolt. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Sellega tähistatakse peale II MS kujunenud rahvusvahelist suhtlust. Kahe riigi süsteemide vaheline võitlus: 1. Demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga. (Suurbritannia, Prantsusmaa,
Truman reageeris üleskerkivatele problemidele kiiresti. Impulsiivse inimesena suutis ta võtta vastu kiireid otsuseid. Tema töölaual Valges Majas oli silt, mis on sestpeale ameerika poliitikas kuulsaks saanud: "The Buck Stops Here," deviis, mis iseloomustas Trumani valmisolekut võtta vastu otsuseid ja ka tehtu eest vastutada. Tema otsustustel ja reageeringutel suhetes Nõukogude Liiduga oli tähtis mõju külma sõja algusele. Hüüdnimi "Give 'Em Hell Harry" Külm sõda Külm sõda kasvas välja kauaaegsetest lahkarvamustest Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheI Teise maailmasõja ajal leidsid kaks riiki teineteist Iiitlastena ja eirasid oma erimeelsusi, et võidelda ähvardava natsismi vastu. Sõja lõpul kerkisid aga vastuolud uuesti esile. Ühendriigid lootsid teiste riikidega jagada oma vabaduse, võrdsuse ja demokraatia põhimõtteid. Suutmata unustada suure majanduskriisi (1929-1940) tagajärgi, arendas Ameerika nüüd edasi
oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides 13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda. 14) Paasikivi-Kekkoneni liin- Soome heade suheteliin NL-iga 15) Põhjamaade Nõukogu- 1950 aastal loodud ühing, kuhu kuulusid: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Fäärisaared, Gröönimaa ja Ahvenamaa. 2. Isikud! 1) H. Truman- Ameerika president 1945-1953, tema ajal algas külm sõda, võttis vastu palju otsuseid, et hoida ära kommunismi levikut nt. Marshalli plaan ja Trumani doktriin. 2) D. Eisenhower- USA president 1953- 1961, lahendas Suessi kriisi. 3) J.F. Kennedy- USA president 1961-1963, lahendas Kuuba kriisi ja tema ajal ehitati Berliini müür. 4) L. Johnson- USA president 1963-1969, kes alustas Vietnamis sõda, pidades silmas doominoteooriat, kartes, et peale ühe riigi muutumist kommunismi
Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise
maist 1971 kuni 18. oktoobrini 1989. 1976. aastast alates oli ta ka Saksa DV Riiginõukogu esimees.Viimane Ida-Saksamaa liider. 13.august 1961 alustas alustasid SDV Lääne-Berliini ümber Berliini müüri ehitamist (96 miili), et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Müür langes 1989 novembris. 4. Vietnami sõjad. I Vietnami sõda 1946-1954, puhkes sest 1945.a. kommunistis kuulutasid Vietnami demokraatlikuks vabariigiks. Kogu Indo-Hiina oli olnud Prantsusmaa asumaa. Kuna Prantsusmaa ei tahtnud tunnustada Vietnami DV. Esimese päästsid välja prantslased. Prantsusmaa teki katse säilitada Indo-Hiina poolsaar. Prantsusmaa kaotab selle sõja. Pärast I Vietnami sõda otsustati Vietnam jagada kaheks: 1) kommunistlik Vietnami DV Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi)
● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO
Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947- 1991 1. Külm sõda. Pt 1-4, 16. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külm sõda (1945- 1990) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed
Kõik kommentaarid