Mis on võim ning kes/mis omab noore kodaniku üle võimu enim? (0)

Mis on võim ning kes/mis omab noore kodaniku üle võimu enim?
Igal nimesel on oma arusaamine mõistest „võim“. Ühe inimese jaoks võim on tugevus, julgus ning see, millele ta pühendas kogu oma elu. Ta käsitleb võimu nagu mehhanismi, mille abil on võimalik saavutada oma eesmärke, mõjutada inimesi või üldse maailma juhtida. Kuid teine arvab , et võim on kirg, mis on isegi võimeline inimese eripärasust imendada ja täiesti alistada. Aga kui me käsitleme võimu teaduslikust seisukohast , siis võim on poliitiline valitsus ning selle organid või võimalus ja õigus midagi või kedagi käsutada.
Ikka igal nendest inimestest võib olla õigus, sest võimul on mitu vormi. Goldhameri järgi esimene tüüp on „force“, seda kasutavad inimesed, kes püüavad saavutada võimu füüsilise mõjuga. Ma arvan, et nende inimeste hulka võivad kuuluda näiteks diktaatorid . Kõik teavad, et kõige tuntumad diktaatorid nagu Benitto Mussolini , Iosif Stalin ja Saddam Hussein kasutasid inimeste allutamiseks „mustaid“ meetodeid . Need arvasid, et kõige tõhusam instrument , mis mõjutad inimesi on hirm. Igaüks, kes ei tahtnud alistuda, oli hirmsaks eeskujuks, mis siis juhtub. Stalin kasutas surmanuhtlust, Mussolini vangistas ning Hussein kasutas repressioone. Näiteks 1991. aastal ta julmalt masendas šiiidi ja kurde mässe. Teine tüüp on „domination“. Siin võimu saavutatakse nende meetodiga, kui inimene suuliselt ja selgelt annab teistele inimestele teada, mis ta nendest tahab, näiteks teeb käsku või palvet. Selle hulka võib defineerida kõike ülemaid, juhatajaid. Ning kolmas tüüp on „manipulation“. Siin inimene kasutab teiste inimeste nõrkusi, ei räägi otse, vaid püüab peita oma tõelisi kavatsusi ja mõtteid. Siia hulka võivad kuuluda täiesti erinevad inimesed – õpetajad või poliitikud , vanemad või ettevõtjad, sõbrad või vaenlased. Üldiselt, selleks inimeseks võb olla igaüks, kes oskab manipuleerida ja tahab kedagi oma kasuks kasutada. Aga igal juhul juhib see inimene, kellel on võim. Ning kui alluv ei täida selle inimese soove, siis temal võivad tekkida süümepiinad, hirm. Pealeselle ta võib kaotada oma mainet või saada mingeid sanktsioone. Üldjuhul, kõik need tagajärjed panevad inimesi tegutseda.
Niikuinii, Lukes’i võimu käsitlus on natuke teistsugune. Ta arvab, et võim on võimalus luua või saada mingeid muutusi. Kuigi mõned arvavad , et seda ei ole piisav ning ma kuulun nende hulka ka. Muutuseid võib käsitleda paljudest erinevatest seisukohtadest. Muutuda võib nii ühiskonna, kui ka enda oma harjumusi. Ning kahtlemata enda muutuseid ei piisa võimu saavutamiseks, sest see on ühepoolne protsess, kus sa töötad ainult iseendaga . Aga kui inimene muutub midagi ühiskonnas, näiteks saavutab samasugust käitumist kõikidest, siis ikka võib öelda, et temal on mingi võim. Aga see võim on väga abstraaktne ning võib olla kaotanud igal hetkel, sest ainult muutusi tegemist ei ole piisav. Inimesel peab olema mingi sisemine jõud, mis hoiab inimesi ning paneb neid alluda , kuid kui seda ei ole, siis inimene kohe kaob oma võimu ja mainet. Väga oluline on ka see, et selline muutus oleks kasulik ning omandaks pikaajalist kehtivust. Näiteks võib panna inimesi koristada kõike prahti linnas või õpetada neid mitte jätma prahti. Siis esimeses olukorras, see, mida “juht” tahtis vältida, väga kiiresti taastub . Kuid teisel juhul efekt kestab kauemaks ning kui õpetada inimesi mitte ainult hoolitsema keskkonna eest, aga teha koristamine ka nende harjumuseks, siis efekt kestab veel kauemaks.
Veel üks arvamus, mida ma käsitlesin, see on võim Gaventa järgi. Ta näeb võimul ka kolm vormi, aga need erinevad nendest vormidest, milliseid pakub Goldhamer. Ta ütleb, et võim omab kolme vormi: nähtav, varjuline ja nähtamatu. Nähtavasse kuuluvad kõik määratud poliitilised võimud: formaalsed reeglid, struktuurid , liidrit , eliidid. Ning nende strateegia on kõike demokraatlikum teiste vormidega võrreldes, kuna nende peamised otsused on nähtav ad ning need organid avalikult püüavad märatleda kes, mida ja kuidas teeb. Teine vorm on varjuline. See võim kontrollib seda, kes tuleb valitseda ning kellel on võimalus teha muutusi ja otsusi. See juhib nõrgemaid ning vähem olulisemaid gruppe. Pealeselle, see otsustab, mis saab nähtavaks. Ning teine vorm on nähtamatu. See võim tegutseb psühholoogilisel ja ideoloogilisel tasemel. See mõjutab meie harjumusi, seisukohti, väärtushinnanguid jne. See muutub meie arusaamist meie kohast maailmas ning kuidas me saame endast aru.
Võimul on mõju nii vanade, kui ka noorte inimeste üle. Ning on palju erinevaid mõjureid, millistel on omaette tähendus. Aga mis siis mõjutab noori kodanikke ? Kõigepealt see on nende keskkond, nimelt sõbrad, vanemad või näiteks õpetajad. Noor, kellel ei kujunenud veel oma poliitilised eelistused ja arusaamine poliitilistest tegevustest samastub oma lähedaste inimestega. Tihti juhtub ka nii, et noorel on tunne, et see arvamus, mis temal on olemas, see on just nende arvamus. Aga tavaliselt see on juba kujununenud keskkonna mõjul. Ei ole vahet, kas ta on kuulnud seda vanemate vestluses või päris oma sõprade seisukoha debattide ajal, tähtis ainult see, et see ei ole juba täiesti tema arvamus. Niikuinii olemas ka selline mõjur , nagu mood. Kui ühe noore arvamus erineb teiste noorte arvamustest, siis ta kaob oma mainet oma sõprade silmades. Siis ka tekib vajadus samastuda teiste inimestega selleks, et mitte olla ühiskonnas tõrjutud.
Järgmine tähtis faktor on ajakirjandus . Iga noor puutub sellega oma elus kokku. Erinevad raadiosaated, uudised, arutlevad teleprogrammid, filmid alati omavad mingit sõnumit ning see sõnum võib jääda isegi vaistlikult meie meeles. Siin on eriti suur mõju nende üle, kellel ei kujunenud veel oma arvamus. Kõik me loeme ajalehti või vaatame uudiseid ning sealt me kuulame mitte ainult toimuvast, aga ka autori seisukohta. Ta ütleb, miks midagi on toimunud, kes on süüdi. Seda võib eriti hästi näha, kui võrrelda kaks allikat, mis olid publitseeritud erinevates riikides. Vaatleme näiteks Krimmi olukorra. Eesti ajalehed ütlevad, et Venemaa tegutses vägivaldselt, ning näitab neid inimesi, kes ei ole selle otsusega nõus. Kuid samal ajal Venemaa ajakirjandus näitab ainult rõõmsaid nägusid ning ütleb, et kõik inimesed olid rõõmsad toimuva üle. Ning saada õiget vastust võib ainult mõlema allika analüüsides ja kasutades oma eelmiseid ajaloolisi teadmisi. Ainult see , kes oskab kriitiliselt analüüsida võib saada õiget arusaamist.
Niikuinii on tähtsad ka meie eelarvamused , sest igas ühiskonnas on oma kombed ja usk. Ning kui selle ühiskonna arvamus ja lubatud asjad ei klapi võimu omadusega, siis inimene kunagi ei võta selle hoiakut. Selles küsimuses on eriti tähtis usk. Usklikud inimesed käituvad niimodi, nagu seda ütleb nende usk. Näiteks õigeusklikutel inimestel on kümme kasku, mida nad peavad järgima, nimelt „sa ei tohi tappa“, „sa ei tohi varastada“ või „sa ei tohi abielu rikkuda“. Ning käsude rikkumise korral inimene on tõrjutud selle keskkonnaga, kus ta elab ning mis on temale tähtis.
Ning veel üks tähtis mõjur on Internet . See on väga suur informatsiooni kogum, mis võib olla isegi ohtlik. Interneti kaudu ei ole eriti raske inimesi manipuleerida, sest on võimalus tõhusalt struktueerida oma sõnumit, vaata päevakajalisi uudiseid ning teada saada, mis on imese jaoks tähtis ning omada tema isiklikke andmeid. Viimane on eriti ohtlik, aga ka kõige levinum. Väga paljud jätavad oma andmeid, fotosid sotsiaalvõrgustil. Siis igaüks, kellel on soov, võib vaadata ning kasutada seda informatsiooni oma kasuks. Pealeselle, Internetis on kerge teha oma isikut varjuliseks või kasutada teist nime. See on väga levinud manipulaatorite hulgas, kes tahavad näiteks värvata teisi inimesi oma organisatsiooni. See on eriti mugav terroristlikke organisatsionide jaoks. Ülem ei pea kuhugi sõitma, ei pea isegi tutvuma inimesega, vaid peab ainult trükkima oma sõnumit ning vajuma nuppu „ saatma “. Siis see sõnum, juhul kui see oli õigesti vormistatud ja sõnastatud, hakkab tegutsema. Noor, kellel on kalduvus saada inimeste manipulatsiooni alla, alustab ka oma tegimist ning mõtleb, et ta teeb midagi maailma headuse nimel. Ta initsieerib terrakte oma riigis, võib olla värvab ka oma lähedaid inimesi. Selle juhul toimuvad vastastikud asjad: piinad, surmad , haavad jne
Kokkuvõteks, võib öelda, et ei ole eriti vahet, mis võimu tüüp töötab ning keda ta mõjutab. Tähtis on vaid see, millisel inimesel on võim ning mille nimel ta on saavutanud seda võimu. Kui see on lihtsalt meelelahutiseks või oma vaenlaste eemaldamiseks, siis see ei too mingit kasu. Vaid kui võimu juures on kriitiline, asjahuviline ja visa inimene, siis ta saavutab neid eesmärke, mis aitavad muuta meie ühiskonna ja maailma paremaks.
Aleksandra Muravjova