50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gerlimerikull
Õppematerjali autor
Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati määrus Eestimaa kubermangu valisemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ja Liibimaa kubermangu põhjaosa ühendati, eesotsa asus komissar ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine Esmaseks ülesandeks kujunes võimu ülevõtmine. Vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Teiseks ülesandeks olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Lisaks kuulutati välja Maapäeva valimised. Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Ajutiselt Valitsuselt saadi luba nende väeosade komplekteerimiseks eestlastega. Rakveres suudeti luua 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena. Poliitiline areng 1917
.................................16 Lisa 1 ...................................................................................................................17 Lisa 2 ....................................................................................................................19 2 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade Eestis 1918. aastal alguse saanud Vabadussõjast. Koostamisel olen kasutanud õpikut kui ka internetti. Õpikuks on 10. klassi ,,Eesti ajalugu" Avita kirjastuselt. Uurimustöö on jaotatud eraldi osadeks vastavalt alapealkirja ja lehekülje numbri järgi. Sõda sai alguse 28. novembril 1918. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Saksa väekoondise vastu . Sõda vältas 3. jaanuarini 1920.
Valitsuselt nõuti autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. - Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga. Sellest sai üks rahvuslik kubermang, mille etteotsa sai Ajutise Valitsuse komissar kahe abiga ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine -Rahuvlikud ringkonnad alustasid võimu üle võtmist ning asendasid senised vene ametnikud eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel ja valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. - Uute võimude teiseks ülesandeks sai olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Selle eelduseks oli kubermangu juhtimise koondamine valitsusametnike kätesse ja revolutsiooniliste nõukogude piiramine. - Vastuseks püüdsid nõukogud kõigutada Ajutise Valitsuse ja rahva usaldust kubermanguvalitsuse ja eestlastest ametnike vastu. - Kolmandaks pingeallikaks muutsuid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee
Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus
Referaat Erki Tõnne PA-12A Tallinn 2013 Sissejuhatus 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Joonis 1), milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaaegu vastupanu osutamata. Sakslased hõivasid
Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Uurimustöö on suunatud Eesti vabadussõjale ja sellega kaasnenud murrangutele, lahingutele, lepetele ja rahule. On toodud välja : Eellugu, Vabadussõja algus, Murrang, Eesti vabastamine, Lätlased ja vene valged, Eesti vägede suurpealetung mais, Landeswehri sõda, Lahingud sügisel ja rahukõneluste algus, Viimsed heitlused ja Tartu rahu. Vabadussõda algas 28. november 1918 aastal Nõukogude Vene vägede ja eesti punaste küttidega tungimisega Eestisse ja lõppes 2
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha.
Kuberneri asemel hakkas Eestimaal keskvõimu esindama komissar, ja selleks sai Tallinna linnapea, vandeadvokaat Jaan Poska. Poska oli õigeusklik, liikus peamiselt vene seltskonnas ja nõudis oma alluvailt vene keele kasutamist (seni, kuni seda nõudis seadus), kuid ometi sai algav iseseisvusliikumine endale Poska näol tugeva liitlase ja eestkõneleja. Autonoomiataotlus Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks. Ajutisele Valitsusele esitatigi vastav eelnõu, kuid Peterburis aimati selles peituvat separalistlikku tendentsi ja üritati asja kalevi alla lükata. Eesti poliitikud panid eelnõu heaks mängu kõik oma sidemed, samuti osutus väga mõjukaks Petrogradi eestlaste võimas ja hiilgavalt organiseeritud meeleavaldus 26. märtsil. Mitmekümne orkestri saatel, nii punaste kui sinimustvalgete lippude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid