Eesti vabadussõja ülevaade (0)

Eesti Vabadussõja algus
28.november 1918 .a.algas Eesti Vabadussõda .Mitme tunni vältel löödi enamlaste rünnakuid Narvale edukalt tagasi,kuid kui sakslased hakkasid positsioonidelt lahkuma,siis olid ka Eesti üksused sunnitud ülekaalukate jõudude eest taganema .Järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi,Kunda,Rakvere, Tapa ja Aegviidu Põhja Eestis ning Võru,Valga,Tartu, Tõrva ja Mõisaküla Lõuna Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses,otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis.Inimesed tuntsid sõjatüdimust ega uskunud et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga.
Eesti Töörahva Kommuun
Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased . Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun,mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavat osaks. Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogude kätte,mille eesotsas seisis Jaan Anvelt.Nõukogu jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlikku poliitikat.Ainsa riigina tunnustas ETK iseseisvust Nõukogude Venemaa ,kuna nii avanes võimalus kujutada interventsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel.Tegelikult allus ETK Nõukogu Moskvast lähtuvatele korraldustele ega suutnud oma tahet maksma panna isegi vähetähtsates konfliktides punavägede juhtkonnaga.
3
Murrang Vabadussõja käigus
Aastavahetusel hakkas olukord muutuma .Punavägede edasitung aeglustus,üha raskem oli uute asulate vallutamine ,Eesti Rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid,piirates oluliselt vastase tegevusvabadust.Suurenes sõdurite arv Eesti armees.Jaanuari alguseks ulatus see juba 13 000-ni.Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlike väeosi.Nnende meeleolu oli võitluslikum ning tegutsemine tulemuslikum.Korraldati ümber vägede juhtimine . Kui siiani oli iga väeosaülem tegutsenud oma äranägemise järgi ,siis nüüd allutati nad sõjavägede ülemjuhatajale,kelleks määrati kindralmajor Johan Laidoner,tema staabiülemaks Jaan Soots . Vabadussõda rajanes küll edaspidigi suures osas partisanivõitluse taktikal kuid saavutas ulatuslikumat edu. Paranes sõjaväe varustus .Hobuseid ,regesid,kehakatteid,toidumoona hangiti vabatahtlike annetuste ja rekvireerimiste teel,relvastust saadi mahajäetud sõjaväeladudest,samuti Soomest ja Inglismaalt. Võitlusmoraali tugevdas teadmine,et Eesti ei seisa Nõukogude Venemaa vastu üksi,vaid saab ka välisabi. Halvenes Punaarmee olukord.
Eesti vabastamine
6.jaanuaril 1919.a. algas Eesti vägede vastupealetung.Selle peasuunas tegutsesid edukalt soomusrongid.Enamlaste sõjaline vastupanu murti.Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverrening jätkati edasitungi.Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19.jaanuaril Narva.Koostöös Kuperjanovi partisanidega vabastati 14.jaanuaril Tartu.Pealetungi jätkudes vabastasid Eesti väed pärast ägedaid lahinguid 1.veebruaril Valga ja Võru ning kolm päeva hiljem Petseri.
4
Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel
Eesti vägede sõjaline edu sundis Punaarmee juhatust oma varasemaid seisukohti ümber hindama. Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000 – 80 000 meest . Pihkva lõigus moodustati Eesti Punaarmee,mille põhijõu moodustasid vene polgud,kuid mis pidi veelkordselt tõestama käesoleva sõja klassiiseloomu. Armee staabiülemaks määrti eestlane August Kork. Veebruaris alanud lahingute põhiraskus kandus lõunarindele,kuna selle 300 kilomeetrine pikkus ja looduslikud iseärasused ei lubanud organiseerida pidevat kaitsejoont. Ajutiselt õnnestus enamlastel vallutada Petseri,Vastseliina,Räpin,Ruhja,Heinaste. Ägedates heitlustes Vastseliina- Orava ja Rõuge- Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Mai teisel poolel haarasid Eesti väed uuesti initsiatiivi.Eesti sõdurid rajasid kindlustusi Narva jõe joonel.Üritamata otsest pealetungi ,purustasid enamlased suurtükitulega suure osa Narva linnast.
Riigielu korraldamine
Esmatähtsaks kujunes Eesti Vabariigi majandusliku olukorra tervendamine .Sõdadest ja revolutsioonidest laastatud maa oli väljakurnatuse äärel.Toiduterviljast jätkus vaid veebruari lõpuni.Alles märtsis hakkas olukord paranema.Saabusid esimesed viljasaadetised Inglismaalt,laenu saadi Soomelt ning mitmed lääneriigid avasid Eestile krediidi kaupade sisseveoks.Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti mis võimaldas omakorda senisest tulemusrikkamalt võidelda kohaliku enamlusega,mis kujutas enesest tõsist ohtu. Traagilisemaks kujunes Saarema mäss 1919 .a. veebruaris. Saarlased olles pikemat aega ära lõigatud mandrist ja vaeveldes majandusraskuste küüsis,olid vastuvõtlikud enamlaste propakandale,mille kohaselt valitsus olevt vaid baltisaksa mõisnike tööriistaks.Valitsuse poolt kohale saadetud karistussalk suutis olukorra normaliseerida,kuid üksnes ulatuslike repressioonide hinnaga.Olles saavutanud res võite enamlaste üle,pidas valitsus võimalikuks kutsuda kokku Asutav Kogu ,mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused.Eesti Esimesed parlamendi valimised leidsid aset 1919.a.aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosolekuks 24. aprillil Estonia kontserdisaali.Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi. 5
Suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei,millele järgnes pahempoolse suunitlusega Tööerakond.Asutava Kogu esimeheks valiti sotsialist AugustRei.Esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman .Asutav Kogu võttis vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest ja määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra.
Eesti vägede suurpealetung 1919.a.mais
Kindlustamaks Eesti julgeolekut,otsustas väejuhatus kanda lahingutegevuse väljaspool Eesti territooriumi.Esimesena läks maikuus Narva alt pealetungile Vene Põhjakorpus.Eesti väed toetasid seda operatsiooni dessantidega rannikul. Tänu Punaarmee madalale võitlusmoraalile sujus rünnak ootamatult edukalt. Seejärel asusid Eesti väed pealetungile ka Pihva all.Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste ületulekut,tungisid Eesti väed kiiresti edasi,tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva.Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon ,mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari ja Marienburgi hõivamine.Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks,Punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200 kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti.Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest puhastatud .
Landeswehri sõda
Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Aprillis teostasid sakslased Läti riigipöörde ,mille tulemusena Ulmanise valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega.Pärast Riia vallutamist pidanuks sakslased liikuma tugevnevate enamlaste kannul itta,kuid pöördusid hoopiski põhjasuunas,kohtudes juuni esimestel päevdel Võnnu piirkonnas Eesti Rahvaväe eelosadega.Sakslaste eesmärgiks oli allutada võimalikult suur osa Läti Niedra valitsuse kontrollile ,Eesti väejuhatus aga ,mis oli lepingulistes suhetes Ulmanise kabinetiga ega tunnustanud Niedra valitsust,nõudis sakslaste tagasitõmbumist.Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas tõsiseks süjaliseks konfliktiks.Neli päeva kestnud raske võitlus Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi.Võnnu vallutamispäeva 23.juunil hakati hiljem tähistama Võidupühana.Sakslasi jälitati kuni Riiani ning vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte.Sõlmitud vaherahu sundis sakslasi oma plaanidest loobuma ,tähistades eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle. 6
Kurss rahule
1919.a.suvel toimus lahingutegevus väljaspool Eestit ja selle põhiraskust kantsid vene valged.Kahjuks ei osanud Loodearmee juhtkond kindlustada endale tsiviilelanikkonna toetust,mistõttu tema sõjaline jõud tunduvalt nõrgenes ning Punaarmee löökide all tõmbuti järkjärgult tagasi Eesti suunas.Vältimaks lahingute kandumist Eestisse,rakendati üha enam Eesti väeüksusi rindevõitlusse Venemaa pinnal.Samal ajal avaldas Nõukogude Venemaa valitsus soovi sõja lõpetamiseks.Likviteeriti Eesti Töörahva KommuuniNõukogu. Vabadussõda muutus Moskva silmis kahe riigi-Eesti ja Venemaa vaheliseks sõjaks,mida erinevalt klassivõitlusest on võimalik kahepoolse lepinguga lõpetada. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta,kuna Atandi riigid lootsid veel nõukogude võimu kukutamisele relvajõul ega soovinud väikeriikide väljumist sõjast.Ka ei tulnud Eesti sooviga kaasa Soome ,Läti ega ka Leedu valitsus,kuid Venemaaga separaatrahu sõlmida Eesti poliitikud veel ei söendanud.
Loodearmee Petrogradi operatsioon
Oktoobris alustas Loodearmee suurt peletungi Petrogradi vallutamiseks.Vaatamata üha teravamatele suhetele vene valgetega,toetasid Eesti väed seda rünnakut.Punaarmee vastulöök Pulkovo kõrgendikelt tähistas Loodearmee purustamise algust.Demoraliseerunud Vene väed valgusid Eesti poole.Valitsus otsustas Loodearmeel relvad käest võtta.See vabastas Eesti küll ebameeldivast,kuid tähendas ka seda,et Eesti väed pidid võtma Eesti piiride kaitsmise täielikult oma õlule.Oktoobris leidis Lätis aset vahejuhtum ,mis näitas, et ka Saksa oht pole Baltimaade kohalt kadunud. Pavel Bermondt-Avalovi saksa ja vene vabatahtlikest koosnevad väeüksused alustasid pealetungi Riiale.Kriitilises olukorras palus Ulmanise valitsus abi Eestilt.
7
Narva kaitselahingud
Novembri keskpaigaks jõudis Punaarmee Narva eelsete kaitsepositsioonideni.Alanud heitlustes olid arvulises ja tehnilises vähemuses olevad Eesti väeosad sunnitud sammhaaval taanduma.Detsembri algul algasid Tartus rahuläbirääkimised ning toetamaks oma delegatsiooni nõudeid,alustas Punaarmee uut pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks.Kuu keskpaigas kujunes Krivasoo ja Vääska all ülimalt ohtlik olukord,sest rindest läbi murdnud enamlased ähvardasid läbi lõigata Narva-Tallinn ühendusteid.Suurte kaotuste hinnaga õnnestus oht kõrvaldada.
Tartu rahuläbirääkimised
Loodearmee Petrogradi operatsiooni läbikukkumise järel hakkas üha enam muutuma lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamise võimalikkusse Venemaal.Seda asjaolu tõttas kasutama Eesti valitsus,alustades novembris ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Moskvaga.Rahu kiiret sülmimist nõudis nii Eesti majanduslik olukord kui ka sõjaline situatsioon.Punaarmee oli taas ründamas Eesti piire ,samal ajal kui eestlaste hulgas süvenes sõjaväsimus.Kuna teised Balti riigid polnud nõus ühiseid rahukõnelusi avama ,otsustas Eesti minna separaatlepingu sõlmimisele.Nõukogude Venemaa nõustus Eesti ettepanekutega.Lahingutegevuse lõpetamise kõrval pidi see andma pooltele vastastikuse tunnustuse ja määrama kindlaks tulevase piirjoone.Rahulepingule kirjutati alla 1920.a.2.veebruari esimesel tunnil.402 päeva kestnud ning eesti rahvalt 3600 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga.
8
SISUKORD
Eesti Vabdussõja algus.........................................................3 Eesti Töörahva Kommuun....................................................3 Murrang Vabadussõja käigus ..............................................4 Eesti vabastamine ................................................................4 Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel............................5 Riigielu korraldamine...........................................................5 Eesti vägede suur pealetung 1919.a.mais............................6 Landeswehri sõda..................................................................6 Kurss rahule...........................................................................7 Loodearmee Petrogradi operatsioon....................................7 Narva kaitselahingud............................................................8 Tartu rahuläbirääkimised.....................................................8 Kasutatud materjal...............................................................9
Kasutatud materjal
,,Eesti ajalugu,, Tõnu Tannberg , Ain Mäesalu ,Tõnis Lukas , Mati Laur , Ago Pajur.
,,Eesti identiteet ja iseseisvus,, A.Bertriau
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da
http://www.esm.ee/vs-fotonaitus/
http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1914-1920_Esimene_maailmas%C3%B5da_ja_Eesti_iseseisvumine/Eesti_Vabaduss%C3%B5da/
9