Inflatsioon ja elu kallinemine (3)

II Inflatsioon ja elu kallinemine
2.1 Inflatsiooni olemus
Inflatsiooni peetakse majanduskasvu ja tööpuuduse kõrval üheks oluliseks majandusnäitajaks, millega tegelevad majandusteadlased, kui ka poliitikud . 1970 muutus inflatsiooni uurimine veel keerulisemaks, kuna tõdeti, et inflatsioon võib olla koos töötusega kõrgel tasemel. 1980 aastal avastati, et seos rahamassi suurenemisega on side inflatsiooni tõusuga jäänud minimaalseks. Tänaseks on inflatsiooni kujunemise kohta mitmeid teooriaid , kuid ühes ollakse kindel- inflatsiooni kujunemise kohta ei ole ühte kindlat seost.
2.2 Inflatsiooni mõiste
Traditsiooniliselt defineeritakse inflatsiooni kui üldise hinnataseme muutust protsentides. Teoreetikud räägivad inflatsiooni eri vormidest - inflatsioon ja puhas inflatsioon ( kõik hinnad suurenevad maailmas võrdselt). Maailmas on siiski levinud kolm tuntumat inflatsiooni arvutamise meetodit.

Tarbijahinnaindeksi alusel mõõdetakse kaubaostukorvi hinda teatud baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga ( Jooksva kuu ostukorvi hind jagatakse baaskuu ostukorvi hinnaga ja saadud tulem korrutatakse sajaga). Lisaks tarbijahinnaindeksile kasutatakse veel kolme indeksit- Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks ja ekspordihinnaindeks.

SKT- deflaator võrdleb kõigi SKT arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. SKT- deflaator on ülevaatlikum kuna kapitalkaupade hinnale lisandub veel valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade teenuste hinnad. Eristatakse nominaalset ( väljendatud jooksvates hindades deflaatoriga korrigeerimata) ja normaalset ( deflaatoriga korrigeeritud püsivates hindades)SKT-d. Hinnaindeksi leidmiseks tuleb ostukorvi hind jooksval aastal jagada baasaasta ostukorvi hinnaga ning saadut tulem korrutada sajaga.

Kolmandaks alternatiiviks on hinnatõusu kirjeldamine suhtarvuna ehk hinnataseme protsendimuuduna jooksva perioodi ja baasperioodi vahel. Tegelikult võrreldakse tarbijahinnaindeksi protsendimuutu e. Jooksvakuu inflatsiooni leidmiseks tuleb jooksvakuu THI lahutada baaskuu THI ning saadud vahe jagada baaskuu THI mida korrutada sajaga.
2.3 Inflatsiooni liigid, tagajärjed ja ohjeldamine
Hinnataseme tõus võib oma olemuselt olla ühekordne või pikaajaline, kui majandusele on omased pikaajalised tegurid.
Inflatsioon jaguneb:

Nõudluspoolne inflatsioon- hüppeliselt suureneb kogunõudlus mille tulemuseks on hinnataseme muutus.

Pakkumispoolne inflatsioon- kokkupakkumise järsu vähenemise tulemusel tekkinud hinnatõus.

Struktuaarne inflatsioon- tuleneb majanduse struktuaarsetest muutustest.

Ootusest tulenev inflatsioon- üldjuhul vaadetakse teiste inflatsioonide alaliigina
Lisaks sisulisele jaguneb inflatsioon kasvutempolt järgmiselt:

• roomav inflatsioon, kuni 10%a
  
• jooksev , 10% ja rohkem
  
• hüperinflatsioon, isegi 50%a
  

2.3.1 Inflatsiooni tagajärjed
Soodsad:

• palgad suurenevad, kasvavad hoiused
  
• sunnib inimesi rohkem töötama
  
• nõudlusinflatsioon põhjustab tootmise kasvu
  
• sunnib ökonoomselt tarbima
  

Negatiivsed:

• reaaltulu soovimatu ümberjaotumine
  
• elatustase langeb
  
• ei soodusta sääste hoiustama
  
• mõjutab negatiivselt investeeringuid ja majanduslikku kasvu
  

2.3.2 Inflatsiooni ohjeldamine:

• deflatsioon , rahamärkide vähendamine
  
• devalvatsioon , raha väärtuse vähendamine
  
• indekseerimine , reaalpalga hoidmine
  
• annulleerimine, rajatakse uus rahasüsteem
  

 
2.4 alates 1992. aastast on hinnatõus Britannias olnud suhteliselt madal, ca 3% aastas. 2003. aasta lõpus läks Britannia üle Eestiga sarnasele tarbijahinnaindeksile, mille näitajad on mõnevõrra madalamad varasemast RPIX indeksist (sisaldas muuhulgas kinnisvarahindu). Inflatsioon püsib suuresti allpool valitsuse seatud 2%-list eesmärki.
Briti majandust ähvardab ülekuumenemise oht, selle kasvutempot peaks aeglustama. Nüüd seisab riik järgmiste probleemide ees: kas Inglise Pank suudab peatada inflatsiooni ning kas see õnnestub ilma suurt madalseisu põhjustamata.
Suurbritannia majandus on kasvanud kiiremini, kui mitu aastat kestnud madal või stabiilne inflatsioon seda lubaks. Majanduskasv peab aeglustuma, kui keskpank tahab saavutada enda seatud eesmärgi: 2,5 protsendiline inflatsioon. Hiljutisele Briti majandusarengule tagasi vaadates võib öelda, et praegune inflatsiooni tase on madal. 1970-ndate ja 1990. aasta buumiga võrreldes, kui inflatsioon saavutas tipptaseme 10 protsenti, on praegune hea tulemus. Kuid Inglismaa peamiste konkurentide näitajad on paremad: USAs on inflatsioon 1,7, Kanadas 1,1 ning Prantsusmaal ja Saksamaal üks protsent.
Inflatsiooni ohjeldamiseks peab majanduskasv langema üldisest arengutrendist madalamale tasemele . Suurbritannia valitsus arvestab 2,25 protsendilise üldise kasvutrendiga, seega peaks majanduskasv aastaks aeglustuma 1,5 protsendilisele tasemele.
Briti poliitikute, äritegelaste ja avalikkuse seas puudub üksmeel selles osas, missuguseid meetmeid tuleks tarvitada inflatsiooni ohjeldamiseks. Toetuse puudumine mõjutab keskpanga mõtteviisi, seepärast ei tõstetud intressimäärasid ega karmistatud kodumaist rahanduspoliitikat ajal, mil naela kurss oli veel kõrge.
Kõrgemate intressimäärade vastu protesteerisid ägedalt Briti Tööstuse Konföderatsioon ja riigi kommertskojad. Nüüd tuleb keskpangal ja valitsusel veenda rahvast, et majandus on kasvanud liialt kiiresti ja selle arengut tuleb aeglustada. Veelgi enam: fakt, et tempo praegu tõepoolest aeglasemaks muutub, kinnitab valitud poliitika õigsust.
Teises kvartalis oli õlitööstusega mitte seotud SKP kasv 0,4 protsenti ja eelmise aasta sama ajaga võrreldes langes kasv 2,5 protsendile (esimeses kvartalis oli see 3 protsenti). Naela vahetuskurss on viimase kahe aasta jooksul tekitanud probleeme tööstusele ning selle majandussektori tulem väheneb. Tööstuskonföderatsiooni läbi viidud viimane kvartaliuuring näitab, et tööstuse eneseusk on langenud. Varasematel aegadel võis selle põhjal edukalt tulevast SKPd ennustada ning praegu hoiatab eneseusalduse puudus majanduse languse eest.
Lisaks jaheneb kliima teenindussektoris ja tarbimises, kitsaks läheb ka tööturul. Töötu abiraha saajate hulk on tipphetkest saadik langenud 1,6 miljoni inimese võrra 1,4 miljonini, mis annab töötuse tasemeks 4,8 protsenti. Viimane tööturuuuring näitab, et tööhõive tase kasvab. Vabu töökohti on rekordilisel hulgal ning palk tõuseb, erasektoris näiteks rohkem kui 6 protsenti.
Mure palgataseme pärast sundis keskpanka tõstma intressimäära juunikuus 7,5 protsendile.
Hoolimata sellest, kas keskpank suudab ilma intressimäärade edasise kasvuta hoida inflatsiooni määratud tasemel või mitte, mõjutab see naela kurssi.
1980. aastal said sakslased õppetunni, mis näitas, et raha tugev vahetuskurss üksi ei aita inflatsiooni tasakaalus hoida. Suur osa hinnatasemest sõltub teenindussektorist, mis ei puutu kokku rahvusvahelise konkurentsiga, kuid toodab kaks kolmandikku rahvuslikust koguproduktist. Seetõttu talitas Inglise Pank kodumaiseid intressimääru tõstes õigesti, praegu valmistab muret vaid see, et kui naelakurss peaks järsult langema, tõusevad tootjahinnad, mis omakorda kergitavad järsult hulgihinnaindeksit.
Enamik spetsialiste ennustab, et majanduskasv aeglustub sel aastal eelmise aasta enam kui 3 protsendiselt tasemelt 2,3 protsendile ja 1999. aastal 1,7 protsendile ning inflatsiooni tase saab olema pisut kõrgem 2,5 protsendist. Seejärel peaks majanduskasv jälle tõusma üldisele arengutasemele ning inflatsioon langema määratud tasemele.
Erinevate kaupade hinnad ja kulumäärad
Elektrienergia
Ühendatud Kuningriigi kütuseturgu varustatakse rannalähedase toodanguga. Suurem osa kütust saadakse Ühendatud Kuningriikide sektorist kuid osa kütust imporditakse Norra sektorist. Kütusetoru, mis ühendab Põhja- Iirimaad ja Kirde Šotimaad ehitus lõpetati 1996. aastal.
Inflation
CPI rate unchanged at 1.6%, RPI at 3.2%
Annual inflation rates - 12 month % change
CPI inflation – the Government 's target measure – remained at 1.6 per cent in February . Upward pressures from transport costs and seasonal food were balanced by less marked recoveries from sales compared with last year for some product groups.
Transport costs rose this year as airfares, particularly European and domestic , increased in February. A small upward contribution came from seafares as special offers on some routes recorded a year ago were not repeated in 2005. Fuel prices also rose in February with an average increase of 0.6p per litre on ultra low sulphur petrol.
Another large upward effect came from seasonal food with poor weather reported to have restricted continental supplies of salad items leading prices to rise in February.
Offsetting downward effects came from a number of commodity groups. February recoveries from sales for furniture and household equipment were not as strong as a year ago, particularly for most furniture items, producing a large downward effect on the CPI annual rate.
Another large downward effect came from recreation and culture where there were reduced prices in February for games , toys and hobbies and in particular computer games.
The RPI inflation rate remained unchanged at 3.2 per cent in February and was influenced by many similar factors. The annual rate for the all items RPI excluding mortgage interest payments (RPIX) was 2.1 per cent in February, unchanged from the previous month.
As an internationally comparable measure of inflation, the CPI shows that the UK inflation rate has been amongst the lowest in the EU since the start of 2000. The provisional average inflation rate for the enlarged EU 25 in February was 2.1 per cent compared with 1.6 per cent in the UK.
The next publication date will be 19 April 2005.
Notes :
CPI is the consumer prices index. It is the measure adopted by the Government for its UK inflation target. The Bank of England's Monetary Policy Committee is required to achieve a target of 2 per cent, subject to a margin of one percentage point on either side. Prior to 10 December 2003, the CPI was published in the UK as the harmonised index of consumer prices (HICP).
RPI is the retail prices index- the uses of RPI and its derivatives include indexation of pensions, state benefits and index-linked gilts.
Inflation is the percentage change in the index compared with the same month one year previously.
Energy GOODS
 
A9F3
1996
85
1997
87
1998
86
1999
83
2000
71
2001
66
2002
56
2003
55
2004
52
1996=100%
1996
100.0
1997
101.2
1998
103.6
1999
105.9
2000
107.1
2001
111.0
2002
112.2
2003
113.8
2004
115.0
Food, alcoholic beverages & tobacco GOODS
Not seasonally adjusted
1996 = 100