Jätkusuutlik areng (0)

Kooli nimi
Enda nimi
Jätkusuutlik areng
Referaat
Juhendaja : nimi
Linn aasta
Sisukord
Sissejuhatus Lk 3
Jätkusuutlik areng maailmas Lk 4
Jätkusuutlik areng Eestis Lk 6
Kokkuvõte Lk 7
Kasutatud allikad Lk 8
Sissejuhatus
Jätkusuutlik areng ehk säästev areng viitab ühiskonna arengule, kus ressursside kasutamisega üritatakse rahuldada inimeste vajadusi samal ajal keskkonda võimalikult säästes, et neid vajadusi saaks rahuldada mitte üksnes praegu vaid ka tulevastel põlvkondadel. (Wikipedia)
Jätkusuutlikku arengut on defineeritud mitmel moel, kuid sagedamini esinev definitsioon pärineb Brundtlandi komisjoni aruandest “Meie ühine tulevik”: “Jätkusuutlik areng on arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. See sisaldab endas kahte olulist mõtet:
* vajadused, eriti maailma vaeste inimeste esmased vajadused, peaksid saama prioriteedi; ja
* idee piiridest, mis on seatud tehnoloogia ja sotsiaalsete organisatsioonide poolt keskkonna võimalustele täita praeguseid ja tulevasi vajadusi.
Kõik definitsioonid säästva arengu kohta nõuavad, et me näeksime maailma kui süsteemi, mis ühendab aega ja ruumi.
Kui mõelda maailmast kui süsteemist, mis ühendab ruumi, saame aru, et õhusaaste Põhja- Ameerikast mõjutab õhu kvaliteeti Aasias ja putukamürgid, mida pritsitakse Argentiinas, võivad ohustada kalavarusid Austraalia rannikul.
Ja kui mõelda maailmast kui aega ühendavast süsteemist, mõistame, kuidas meie vanavanemate otsused maa harimise kohta mõjutavad ka praegu meie tööd põllumajanduses ja kuidas meie praegused otsused majanduspoliitikas mõjutavad näiteks vaesustaset linnades, kui meie lapsed on täiskasvanud. (IISD)
Jätkusuutlik areng maailmas
Esimest korda ajaloos elab rohkem kui pool maailma peaaegu 7 miljardist inimesest linnades. Linnade kasv ja seal elavate inimeste hulk on suureks väljakutseks nii keskkonnale kui ka inimestele endile. Probleemideks, mida linnakeskkond põhjustab nii selle elanikele, kui ka populatsioonile üldiselt, on näiteks liiklusummikud, mis tekitavad sudu ja hingamisteede haigusi, puhta joogivee puudumine ja jäätmevee puudulik töötlemine, mis saastab veevarusid ja aitab kaasa vees levivate haiguste levikule, energia kasvav tarbimine, mis ammendab ressursse ja aitab kaasa kliimamuutustele.
Kuigi linnade keskkonna ja arengu probleemid on arvukad ja mitmekesised, võib linnade kasv pakkuda ka lahendusi ülemaailmse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Liiklemine ühistranspordiga või ka jalgratastega toodab tunduvalt vähem heitgaase kui isikliku mootorsõidukiga reisimine ning kortermajade mõju maale on üldiselt palju väiksem kui eeslinnade või maakohtade üksikud elumajad samale hulgale inimestele.
Kasvav teadlikkus vajadusest muuta linnad jätkusuutlikumaks on viinud paljusid võtmaks initsiatiivi energiatõhusate ehitiste rajamisel, linnadesse mitmesuguste võimalustega keskuste ehitamisel ja säilitamaks linnakeskkonna rohelust. Linnad on ka juhtivad leevendamaks kliimamuutusi ja nendega kohandumisel konkreetse ülemaailmse kokkuleppe puudumisel. ( Blue Sky, Lopes, 2010)
Aastaks 2020 vajab maailm efektiivset süsteemi jätkusuutliku arengu tagamiseks. Selleks on Columbia ülikooli juures tegutseva Maa instituudi (The Earth Institute) direktori Jeffrey Sachsi sõnul vaja olulisi edasiminekuid vähemalt neljas valdkonnas.
Esiteks peavad poliitikud hakkama arvestama tehniliste võimalustega. Kopenhaageni kliimakõnelused olid taaskord tüüpiline näide sellest, kuidas keskendutakse kauplemisele ning juriidilistele nüanssidele, kuid keegi ei oska öelda, mil viisil peaks kokkulepitust kinnipidamine tegelikult teoks saama.
Teiseks tuleb avalikke ja erainvesteeringuid uutesse tehnoloogiatesse juhtida senisest koordineeritumalt. Pea kõigi keskkonnaprobleemide ületamine nõuab tehnoloogilist innovatsiooni, riik ja ettevõtjad peavad oma tööd senisest enam koordineerima, et saavutada koos paremaid tulemusi.
Kolmandaks tuleb iga hinna eest üritada piirata suurkorporatsioonide võimalusi lobitööks – see on üks suuremaid jätkusuutliku arengu ees seisvaid takistusi. Näiteks Ameerika Ühendriikides on suurkorporatsioonide lobi väga võimas ning sageli katastroofiliste tagajärgedega. Samasuguse näite võib tuua ka energiasektorist, mille survel on mitmed globaalse soojenemise vastased plaanid edasi lükkunud.
Neljandaks peavad rikkad riigid tagama, et vahendid jätkusuutliku arengu tagamiseks jõuaks ka vaesemate riikideni. (Sepp, 2010)
Tagamaks rahvusvahelist koostööd on loodud mitmeid organisatsioone, sõlmitud kokkuleppeid, peetud konverentse.
ÜRO keskkonna- ja arengukonverents oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3.–14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist. Konverentsil arutati rahvusvahelise jätkusuutliku arengu hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline Agenda 21. Lisaks sellele võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon , metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid . Ehkki konverentsil ei kohustatud riike millegi otseselt tegemiseks, oli see üks esimesi tõsisemaid ja laiahaardelisemaid koostööalgatusi globaalprobleemide lahendamisel. (Vikipeedia)
2007.aastal 18-19 oktoober ühendasid mitmed jätkusuutliku arengu ühendused jõud, et viia täide konverents teemal “Pilguga tulevikku - vaadates tagasi”. See kokkutulek keskendus viimase kahekümne aasta sündmustele jätkusuutlikus arengus Kanadas, alates Brundtlandi raporti “Meie ühise tuleviku” ilmumisest 1987. aastal. Kui arvukalt eksperte arutas nende teemade üle, sai selgeks, et ainult arvestades minevikuga, võib Kanada näha võimalust säästvaks arenguks tulevikus. (IISD)
Jätkusuutlik areng Eestis
Eesti on säästva arengu teemadel tegutsenud juba 90-ndate aastate algusest, kui osaleti ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil, mis toimus 1992. aastal Rio de Janeiros. Konverentsil võeti vastu Agenda 21, kus on kirjas tegevusplaan, kuidas ülemaailmsed valitsusasutused, nõukogud ja ühiskondlikud grupid peaksid 21. sajandil tagama arengu keskkonda kahjustamata. 1995. aastal jõustus Eestis Agenda 21 põhimõtetele toetuv Säästva arengu seadus, mis sätestab peamiselt looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused.
Säästva arengu strateegia kohaselt on Eesti pikaajalised eesmärgid:

• Eesti kultuuriruumi elujõulisus - Eesti kultuuriruum on eestluse eluruum koos kõigi oma komponentidega ning selle säilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist muutuvas ja globaliseeruvas maailmas.
  
• Inimese heaolu kasv - heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida.
  
• Sotsiaalselt sidus ühiskond - olukord, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa.
  
• Ökoloogiline tasakaal - kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse ning olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut , mille osaks ta ise on.
  

1996. aastal loodi Eesti säästva arengu komisjon riigi pikaajaliste arengu üksikküsimuste läbitöötamiseks. Algselt kuulusid sinna erinevad ministrid , riigikogu liikmed, akadeemikud ning sotsiaal- ja keskkonnaühenduste esindajad. Kuna selline korraldus ei vastanud enam Eesti arengutele ja vajadustele struktureeriti komisjon 2009. aastal ümber nii, et selle liikmeteks on nüüd olulisemate valitsusväliste organisatsioonide esindajad ja komisjoni juhatus valitakse selle liikmete poolt kaheks aastaks.
Säästva arengu strateegia elluviimise jälgimiseks on 2008. aastal koostatud aruanne "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest, mis annab ülevaate jätkusuutlikkuse näitajate arengutest ja aitab määrata säästva arengu eesmärke tulevikuks. (Simmer, 2012)
Kokkuvõte
Selleks, et käivitada ühiskonnas diskussioon Eesti tuleviku, valikute ja otsuste üle, mida tuleb otsustajatel teha täna, et saavutada soovitud Eesti Idee täitumine homme on avaldatud kogumik "Eesti teel 21. sajandisse". Antud kogumik tutvustab arengustrateegiaid, uusi ideid, erinevate elualade esindajate visioone ja valikuid Eesti tulevikust. Kogumiku koostaja Ahto Oja ütleb säästva arengu kohta, et uute ja erinevate teooriate eesmärk on kokkuvõttes selline ühiskonnakorraldus, mis tagaks inimese kui liigi säilimise planeedil Maa. Eesmärgiks on säästev, tasakaalustatud ja jätkusuutlik tsivilisatsioon, mitte säästev areng kui asi iseeneses. (Simmer, 2012)
Kasutatud allikad

Wikipedia (2013)
https://en.wikipedia.org/wiki/Sustainable_development [07.04.2013]

International Institude for Sustainable Development . http://www.iisd.org/sd/ [07.04.2013]

Simmer, M. (2012) Säästev areng Eestis. http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-12563/S%C3%A4%C3%A4stev-areng-Eestis [07.04.2013]

Blue Sky, M., Lopes, P.A., (2010) Sustainable Development in the Urban Environment. Sustainable Development Law & Policy . Volume XI, issue 1. http://www.wcl.american.edu/org/sustainabledevelopment/documents/SDLP-v11-12010.pdf [07.04.2013]

Sepp, S. (2010) Visioonid aastaks 2020: jätkusuutliku arengu globaalne juhtimine. http://www.novaator.ee/ET/idee/visioonid_aastaks_2020_jatkusuutliku_arengu_globaalne_juhtimine/ [07.04.2013]

Vikipeedia (2013) http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9CRO_keskkonna-_ja_arengukonverents [07.04.2013]

International Institude for Sustainable Development. Twenty Years After Brundtland. http://www.iisd.org/sd/bruntland.asp [07.04.2013]
8