Läänemere kaitse ( HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid )
Sisukord
Sissejuhatus 3
Läänemerd ohustavad faktorid 4
Meretransport 4
Eutrofeerumine 4
Toksilised ained 5
Kalandus 5
Rahvusvahelised Läänemere kaitse organisatsioonid 6
HELCOM 6
Läänemere Agenda 21 7
WWF Naturewatch programm 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus(1) 9
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
86 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kadri S.
Õppematerjali autor
kaudu, toimub veevahetus Põhjamerega piiratult ja vesi koos igasuguse selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega püsib sama umbes 30 aastat. Läänemeri kuulub maailma kõige saastunumate merede hulka. Põhjuseks on nii aeglane veevahetus kui ka mere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Igal aastal veetakse Läänemerel mööda arvukaid ja aktiivselt kasutatavaid laevateid üle 500 miljoni tonni lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000 laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab paistma, milline on Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtme mõju. Kõige suurem oht sellele merele on eutrofeerumine ja sellest tingitud hapnikupuudus merepõhjas. Selle peatamine nõuab rangeid kaitsemeetmeid ja toitainehulga vähendamist. Ka keskkonnamürgid on suureks ohuks, sest nad on väga püsivad ja bioakumuleeruvad
.............................................6 Läänemeri maailma kõige saastunum meri.................................................................................................8 Läänemerd reostav laevade heitvesi ..............................................................................................................9 Läänemeres ohus olevad isendid....................................................................................................................9 LÄÄNEMERE KAITSE...............................................................................................................................13 ESTMAR .....................................................................................................................................................13 HELCOM......................................................................................................................................................14
Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja u. 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal, kui Kattegatist voolab sisse u. 500 kuupkilomeetrit 2
1.)Mets 48%, 2.)Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. 4.)Läänemeri Eestis on taimekoosluste osas kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud. Enamasti on koosluste piirialad liigirikkamad kui koosluste siseosad. Energiatootmine ja keskkonnakaitse. võimalikult vähe loodust reostada, ökotehnoloogia arendamine, taastuvaid vahendeid kasutades, standardid, kriteeriumid. Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Taastuvad, taastumatud: ei tohi ammenduda nii kiirelt, sest tagasi neid enam ei saa, mõelda tuleb järgnevatele põlvedele. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid.-> Jätkusuutlik majandamine 1.)Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimega 2.)Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet Säästev areng
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd
)Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. 4.)Läänemeri Eestis on taimekoosluste osas kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud. Enamasti on koosluste piirialad liigirikkamad kui koosluste siseosad. Energiatootmine ja keskkonnakaitse. võimalikult vähe loodust reostada, ökotehnoloogia arendamine, taastuvaid vahendeid kasutades, standardid, kriteeriumid. Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Taastuvad, taastumatud: ei tohi ammenduda nii kiirelt, sest tagasi neid enam ei saa, mõelda tuleb järgnevatele põlvedele. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid.-> Jätkusuutlik majandamine 1.)Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimega 2.)Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet Säästev areng
muutub aina raskemaks puhta joogivee kättesaamine. Seetõttu on oluline kaitsta seda vähest magevett reostuste eest. Töö peamise probleemina on käsitletud reovee, nafta ja teiste saastavate ainete sattumist veekogudesse. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, mis tekitavad ohtu hüdrosfääri saastumisel ning millised võimalused on välja töötatud reovee puhastamiseks. Eesti on maailmamerega ühendatud Läänemere kaudu ja selle veevahetus on aeglane. Aastate jooksul on Läänemerre sattunud nii tahtlikult kui ka läbi õnnetuste naftat ning teisi kemikaale. Kuna Läänemeri on olnud mitmete reostuste ohvriks, on uuritud ka lähemalt, millised reostused on muutnud Läänemere tundlikuks, kuidas on see kaasa toonud mõjutusi vees elavatele taimedele, loomadele ning lindudele ja millised konventsioonid on loodud selle elustiku kaitseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid