Tammsaare artiklid (0)

Tammsaare artiklid

Unistused

Meie unistused on kujunenud meie keskkonna ja välimuse järgi – üksluised, tavapärased, mitte midagi ebatavalist.
„Veel maksab unistada , veel peab unistama , set me oleme vähem unistanud, kui kodumaa lubab. Peab unistama sõnas, värvis, helis, peab unistama, kuni unistused reaalseks muutuvad.“
Inimeste unistused on enesekesksed . Tammsaare arutleb, mida võiksid küll riigipead ja poliitikud unistada, kuhu nende unistused suunduvad .
Tammsaare mõtleb nende jõukate peale, kes pärast sõda meie kodumaal elama hakkavad. Kas nad kõnelevad oma unistustest valjult või hoiavad need endale? Tõenäoliselt püüeldakse rahva tuntuse poole, kuna kõik tahavad, et neid teataks kui kunstiarmastajaid, hariduse edendajaid, teaduse toetajaid.
Tammsaare loodab, et pärast sõda siia tulnud jõukad satuvad vanadega kokkupõrkesse ning seetõttu muutuks ka siinne elu mingil määral põnevamaks, huvitavamaks.
Tammsaare loodab ka, et uusrikkad huvituksid haridusest ja kunstist ning asuks seda eesti pinnal edasi arendama uute põlvede tarbeks. Ta loodab, et nende lastes „tärkab see idu, millest kasvab vaimuaristokraatia.“
Tammsaare tõdeb, et haritud saamiseks on tarvis erinevaid ressursse. „Rahaaristokraatia on ikka vaimuaristokraatia loometingimuseks olnud. Vaimu harimine nõuab vaba aega, varandus võimaldab selle.“ Ta toob välja ka selle, kui vaimuvaene maa tema meelest Ameerika on, seda nimelt kultuurilises mõttes. Tammsaare toob ka näiteid teistest kultuuritegelastest, kes samuti arvavad : M. Gork , K. Hamsun, H. G. Wells , E. Vilde . Selle vastuseks ütleb Law, sir Alfred Maurice, et Ameerika on alles uus maa ning kunsti loomise aeg seisab alles ees.Ta palub oodata.
Tammsaare unistab, et peatselt saabuks ka siiamaile rikkused ning võimsad, jõukad mehed, kes siin nii poliitilist-, majanduslikku- kui ka vaimuelu arendaks. Ta tunneb praegust rahvast mandununa ning seetõttu loodab uuele põlvkonnale.
Viimaks tõdeb Tammsaare, et uusrikaste olemasolul oleks liigselt palju rõhutuid vaeseid. „Tekib iha oma viletsast seisukorrast pääseda, idaneb ühes sellega teadmine, kui raske, peaaegu võimatu on see ihaldatud pääsemine.“

Koolist ja haridusest

„Algkoolis tahetakse meile anda „haridust“, mitte hädavajalikke teadmisi.“
Tammsaaret häirib, et koolides on pearõhk õpetamisel, mitte õppimisel. Ta tahab teada, mida püütakse õpetamisega või õppimisega saavutada, kas üldharidust või hädavajalikke praktilisi teadmisi.
„Mõistate: tahame, et algkooli lõpetanu oleks haritud inimene. Kas ta tõesti midagi teab või oskab, kui ta koolist ellu astub , see huvitab meid vähem. Peaasi – aina haridus , haridus , haridus.“ „Kahte head asja ei suudeta anda. Inimene on kas haritud või ta oskab midagi.“
Tammsaare meelest on algharidus lastele liiga raske. Tahetakse õpetada igasuguseid teadmisi, kuigi kõige olulisemad on emakeele- ja arvutamisoskus. Talupoja pii ja lihuniku näide.
Tammsaaret häirib, et koolisüsteemis püüeldakse liigselt ameerikaliku poole. Tehakse palju teste ning lahendatakse meeletutes kogustes ülesandeid mõtlemata sellele, et meie ei ole hüppelise tehnikaarenguga Ameerika ning kas meil tõesti seda vaja on. „Nõnda saavutame ainult ühe: arvutamisest saab mõtlemisarendaja asemel mäluharjutus.“
Tammsaare ei poolda ka liigselt uuendusliku emakeele kasutamist. Talle teeb muret, et ei püüta lapsele kindlaks teha keele algmõisteid, vaid pelgalt uuendusi .
Elulised testid paljastavad hiljem, palju inimene on reaalselt koolis õppinud.
Koolis õpetatakse ning õpikud sisaldavad liigselt palju ebavajalikke teadmisi. Neid ei pruugi elus mitte kunagi vaja minna. Nt „teraseks loetakse rauda, milles süsinikku 0,6-1,5%“
„Ilma pikemata mõistab igaüks, et siin tahetakse anda „haridust“, mitte hädavajalikke teadmisi.“
Äärmiselt vajalik on Rooma ja Kreeka ajaloo õppimine. „Aga kurjad keeled kõnelevad, et Ateenas olnud tema hiilgeajal iga „haritud“ ja „kõlbelise“ kodaniku kohta paarkümmend orja, kes sündisid, elasid ja surid ilma hariduse ja kõlbluseta. Ons meil ka mõni orjaühiskond, et otsime Kreekast kõlbluse ja kultuuri eeskuju? Või ehk tüüriksime heal meelel orja-ühiskonna poole?“
Teadmised oma ajaloos ja voorustes jäävad seetõttu puudulikuks.
„Koolis saavad meie lapsed muusikalise hariduse, laulma võivad nad õppida kodus grammofoni ja raadio järele, nii et oleks veel rohkem haridust.“
II
Tammsaare arutleb kutsehariduse üle. Sealne õpe on liiga teoreetiline ning vähem praktiline, kuigi peaks olema vastupidi. „Õmbleja näiteks tunneb suurepäraselt särgiõmbluse õpetust, aga mitte särgiõmblust.“
„Kõik on nii haritud, et ükski ei oska mitte midagi.“
„Üldse oleme nii „haritud“, et ükski ei tahagi enam õieti midagi teha või me ihkame oma töö eest tasu ja mugavusi, mida pole kusagilt võtta ei tööandjal ega töötegijal.“
„Me „harime“ oma lapsi nõnda, nagu ootaks neid üsna mureta elu. Tegelikult leiavad meie lapsed ellu astudes peaaegu ainult muret, kui nad on „haritud“: kusagil ei leidu neile „vastavat“ teenistust.“ „Haridus võõrutab tavalisest tööst ja „vastavat“ tööd ei ole.“

Elumugavused

Otsitakse, siis ka leitakse. Leiutistega kaasneb elumugavus . Siiski rohkem enesetappe, kuritegevust. Tammsaare arvab , et neid kasvatavad elumugavused. Inimesed ümbritsevad end masinatega, mis ei anna rahu. Tahetakse näha ja kuulda kõike. Inimene tahab mugavust ja imestab elutüdimuse üle olles ise erinevate masinatega ümbritsetud. Elutüdimus viib vabasurmani. Uued lõhkeained, et hävitada kõike. Tammsaare leiab, et linnades ei olegi võimalik hoiduda elutüdimusest. Mida rohkem inimesed end masinatega ümbritsevad, seda rohkem mugavust. Peaksid tegelikult rohkem endast sõltuma. Mugavused muudavad passiivseks, omapoolne aktiivsus tagaplaanil. Kui ei pea pingutama, tulevad lollid mõtted – vargile minek, enesetapp. Raske töö ei jäta tühisteks mõteteks aega.

Eluvõõrast kirjandusest

Arutleb rahva üldise arvamuse üle, nagu oleks kaasaegne kirjandus eluvõõras. Millal on kirjandus eluvõõras? Siis, kui jääb elust maha, kisub tagasi või ruttab elust ette. Tagasikiskumine: saksa romantikud. Uuem kirjandus: Shakespeare , Goethe , Schiller . Kuhu kuulub meie kirjandus? Mittetagasikiskuvate kilda. Pole võimalik. Toonitatakse, et kirjandus kipub nii kaugele ja kõrgele, et rahvas ei jõua järele. Rahvas on eluvõõras – kirjanduse eesmärk midagi uut pakkuda. Inimesed pole sellest veel teadlikud ja seetõttu näib eluvõõrana. Kirjanikud peavad rahva kasvatama. Meie kultuur pole nii kõrgelt arenenud kui läänes. Rahvale meeldib lugeda sellest, kuidas võiks olla ja mis on ideaalid, aga samas on see ka nii eluvõõras.

Tööst, mängust, igavusest

Masinate tõttu inimeste tööpäevad lühenevad, suureneb vaba aeg. Kaasneb tegevusetus, tühjad mõtted, himud. Liiga väga kultuuriga seotud inimesi seetõttu. Vaba aega kasutatakse liigselt kõrtsis käimiseks. Väike kultuursus pärineb ajaloost: eurooplased ei läinud vanasti kunagi teistelt midagi üle võtma kultuurilises mõttes, vaid pigem varastama. Inimesed ei armasta tööd, aga ilma selleta läbi ei saa. Tegevusetusest lahti saamiseks peaks rohkem tööd tegema.

Autoriõigusest ja tema kaitsest

Riik ei toeta loomingulisi autoreid, kes loovad kunsti ja kirjutavad. Tehastes tootjaid ja müüjaid riik toetab, autorikaitse . Loomingut ei soosita. Piirid tuleb ära kaotada. Maist vara vähe, vaimset veelgi vähem ja seetõttu tuleks seda kaitsta. Ühiskond ei saavuta mõtlemisega mitte midagi. Riigil oma kord ja piirangud ning riik ei tugine mõtetel, mida keegi arvab.

Öömajad linnades

Inimesed, kellel pole kodu või elavad halbades tingimustes. Räägib maadest , kus hakatud toetama selliseid inimesi. Eestis ei ole tervisekontrolli, Tallinn oma kodutute pärast tuntud. Tulevad uued ajad ja mehed, kes valitud rahva poolt ning kellele lähevad korda teiste häda ja puudus.

Joomise vastu võitlemisest

Kui majanduses kisub raskeks, siis hakkavad inimesed rohkem vägijooki tarbima. Minnakse kõrtsidesse ja raisatakse mõttetult raha. Inimesed teavad oma pahest ja tahavad parandada. Kas alkohol kõige kurja juur või võib sellest mõõdukalt tarbides ka lõbu tunde? Inimesed vajavad emotsioone – ärritust, erutust, joovastust. Lõbu võib kurvalt lõppeda- viinaklaaside taha upub rohkem inimesi kui merre. Inimesed ei oska alkoholita lõbutseda. Pakub välja sätestada alkoholi kättesaadavuse piirangud. Pooldas piiranguid, kuid samas kui piiranguid pole, siis tekivad inimesed, kes ise hakkavad alkoholismi vastu võitlema.

Truudus

Truudust ülistavad kõik ajaloolased, riigimehed . Ilma selleta ei saa olla sõprust, armastust, perekonda, riiki, röövlijõuku. Esimeseks eelduseks usaldus. Truudus tähtis ajaloolistel silmapilkudel, nt sõjaajal. Kui tahame tõeliselt aidata, peame kasvatama sisemist veendumust, et pääseme vaid siis, kui jääme truuks oma maale, keelele, rahvale, riigile.

Lõbusad vangimajad

Bastille ’ vangla Prantsusmaal. Rahvas vihkas seda, revolutsiooni ajal vallutas. Keegi kirjutas teise nimel kirja, teine sattus vanglasse seetõttu. Anti süüa, raha- vaesed säästsid sellega raha. Võrdleb Bastille’i teiste vanglatega. 20.saj alguses oli otstarbekas süüalune vangi panna, et see oma tegevust ei saaks jätkata.