Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Religioon (usuõpetus) - Referaat Juutlusest. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

REFERAAT
JUUTLUS
Nimi : Merili Kallaste
Kool : Halliste Põhikool
Klass : 8
Sisukord
Sissejuhatus
Juutlus:
*Judaismi rajajad
* Judaismi alused
* Õpetuse alused
* Judaismi koolkond
* Juutide rass
* Hingelised tunnused
Juutlus Eestis
* Ajaloost
* Mõju poliitikas
* Sümbolid
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon . Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam . Judaism on Iisraelis valitsev usund .
Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks ( Toora ) ja suulisteks ( Talmud , Shulchan Aruch jne).

Judaismi rajajad


Käesoleval sajandil on hakatud juutide ajalugu uurima seda Iisraeli naaberrahvastega võrreldes ja toetudes arheoloogilistele leidudele. Suurem osa ajaloolastest peavad tõelevastavaks Piibli jutustusi rahva esiisadest Aabrahamist, Iisakist ja Jaakobist (2000- 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist e Mesopotaamiast Süüria kaudu Palestiinasse. Jaakobi pojad müüsid noorima venna Joosepi orjaks Egiptusesse , ning temaga hakkas võõrale maale elama asudes uus ajaloojärk. Heebrealased sattusid nagu muudki võõramaalased, egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle.

Mooses , judaismi rajaja


Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud.

Judaismi alused

Pühakiri


Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), neviim ( prohvetid ) ja ketuvim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu.
Seadusekoodeksid - Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 sj pKr), Mišna (2 sj), Haskala (hbr valgustus 19sj tavadekogu). Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga.

Õpetuse alused


Judaismi põhiõpetused on:
  • Tingimusteta monoteism
  • Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale
  • Kohus peale surma

Kes on juut ?


Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. ( Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud .)
Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist , peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest.

Judaismi koolkonnad


Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha.
Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism.
  • Ortodoksne judaism: sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism
  • Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism
  • Reformistlik judaism ehk progressiivne judaism ehk liberaalne judaism
  • Rekonstruktsionistlik judaism

Esseenid - Hassidism - Haskala - Saduserid - Seloot - Variserid
Etnilised jagunemised: aškenazi juudid ja sefaradi juudid
Juutide rass
Juudi rass on europiidse suurrassi alarass.
Juudid ei esine puhta rassina, vaid on idamaa - ja eelaasia rassi segu, nagu kõik ajaloost tuntud semiidi sugu rahvad : assüürlased, babüloonlased ja teised. Nendele kahele komponendile juutide rassilises ülesehituses on aegade jooksul lisandunud veel muid rassilisi elemente.
Sõna juut on tulnid heebreakeelest yehudi mis tõlgituna tänendab juudamaalane ehk Juudamaa elanik või Juuda suguharu liige

Hingelised tunnused


Juutides võidavat konstateerida eelaasia rassile ning osalt ka idamaarassile iseloomulikke omadusi, nagu: terav praktiline mõistus, kavalus, kiire kohanemisvõime, ettevõtlikkus, mis toetub püsivusele ja energiale töös ja ülesseatud sihtide taotlemises. Eriti silmatorkav ning juudi rahvale ja tema osale maailmas eriti iseloomustav olevat aga väljapaistev anne instinktiivselt tabada inimeste nõrkusi, kalduvusi ja soove. Juudid oskavat meisterlikult kasutada seda annet ning sellele rajada oma eksistentsi ja võimu muude rahvaste seas.
Tulles vastu teiste inimeste nõrkustele, püüdes rahuldada nende kalduvusi ning soove, juudid meelitavat ning juhtivat neid oma sõiduvette. Sellele juutide iseloomujoonele vastavat ka need kutsealad, mida juudid eelistavad ja kus nad on saavutanud tähelepanuväärset edu, näiteks kaupmehe-, ärimehe-, pankuri- ning üldse laenuandja -, ajakirjaniku-, kirjaniku-, kirjastaja-, poliitiku-, näitekunstniku-, muusiku-, advokaadi- ning arstikutse. Samade omadustega olla seletatav , miks juudid mängivad suurt osa poliitilistes erakondades, niipea kui erakond jätab kõrvale puht-rahvuslikud sihid.
idajuut
idajuut
Urmiast pärit juut

Ajaloost


Tartu juudi sünagoog, mis ei hävinud „natside hävitustöö“ tulemusel, vaid nõukogude pommirünnakutes.
Juudid asusid Eestisse elama pärast keiser Aleksander II vastavat luba 1865. aastal. 1830. aastal asutati juudi kogukond Tallinnas ja 1866. aastal Tartus. Kogukondade tarbeks ehitati sünagoogid: 1883 Tallinna ja 1901 Tartu.[1]
1925. aastal said juudid kultuuriautonoomia . Hakkasid tegutsema rahvuslikud koolid, pühakojad, seltsid, üliõpilaskorporatsioonid, juudi kogukonna esindaja oli Riigikogu liige jne. Juudid omasid ka suhteliselt suurt tähtsust majanduses.
1934. aastal elas Eestis 4381 juuti. Neist 2203 elas Tallinnas, 920 Tartus, 262 Valgas , 248 Pärnus, 188 Narvas ja 121 Viljandis .[2]
Eesti okupeerimisel Nõukogude Liidu poolt liitus Nõukogude võimuga suhteliselt suur osa kohalikust juudi kogukonnast. 1940.–1941. aastal tegutses Nõukogude repressiivorganis NKVDs ja 1941. aastal asutatud hävituspataljonides, eriti nende juhtkonnas ebaproportsionaalselt suur arv patriootlike eestlaste juudi rahvusest represseerijaid.[3][4]
1942. aasta jaanuaris kuulutasid Saksa võimud Eesti juudivabaks. Pärast Teist maailmasõda hakkas aga juudi elanikkonna arv Eestis jõudsalt kasvama. 1970. aastal oli see 5288. Peale Eesti taasiseseisvumist vallandunud emigratsioonilaine on juutide arvu taas kahandanud. 1997. aastal oli neid 2553 ja 2006. aastal vaid 1900.

Mõju poliitikas


Olenemata juutide väiksest arvust on nende mõju poliitikas üsna suur. Osaliselt on see seletatav tõsiasjaga, et kohalikud rahajuudid rahastasid 1992. aastal toimunud parlamendivalimiste eel valimised võitnud parteid Isamaaliitu, mistõttu sattusid selle valimisliidu poliitikud eesotsas peaminister Mart Laariga finantsjuutidest sõltuvusse. Tollane sõltuvus on aastatega järk-järgult suurenenud, mistõttu praegust administratsiooni saab koguni nimetada ZOG-iks.
Iseseisvumise järel võttis Eesti USA eeskujul kasutusele Milton Friedmani teoorial rajaneva neoliberaalse majandusmudeli, mille läbi on hävitatud kodumaine (väike)ettevõtlus ja eelisarengu on saanud suured rahvusvahelised monopolid ning pangad . Selline majanduskurss on tekitanud varandusliku kihistumise ning soosinud vaid 5% elanikkonnast moodustavat jõukamaid kodanikke . Erilise püüdlikkuse eest Milton Friedmani poolt propageeritud vabaturu filosoofial põhineva äärmusliberaalse majanduse sisseseadmisel ja edendamisel Eestis on Mart Laari autasustatud 500 000 USA dollari suuruse „vabaduse auhinnaga”. See määrati talle „Eesti ime” läbiviimise eest, mille tulemil on Eesti majanduslikku ebavõrdsust mõõtva Gini koefitsiendi järgi teisel „hinnalisel” kohal Euroopas (peale Portugali), globaliseerumises viie „ edukama ” hulgas maailmas. Seetõttu ongi Mart Laar pälvinud maailma valitsevate finantsjuutide täieliku usalduse.
Nii on Eesti valitsused on pretsedenditult toetanud iisraellaste jõupoliitikat araabia palestiina rahva kallal, kes 1947. aasta ÜRO otsuse järgi pidid Palestiinas moodustama oma riigi. Suuresti tänu kohalikele eesti judofiilsetele poliitikutele on Eesti riik olnud USA üks innukamaid toetajaid Iraagi ja Afganistani okupeerimisel, mis on toimunud mõjuka USA neokonservatiivse juudilobi survel .
Juudid moodustavad marginaalse osa Eesti elanikkonnast, kuid tänu „väljavalitute” passionaarsusele, kokkukuuluvustundele ja aktiivsusele mõjutavad nad oluliselt Eesti riigi poliitikat ja majandust, vähemal määral ka kultuuri.

Sümbolid


Judaismi sümboliks on kuusnurkne sinine täht mida kutsutakse Magen David ehk Taaveti täht Samuti ka seitmeküünlajalg mida on kirjeldatud Tooras.
taaveti täht (ehk kuusnurkne sinine täht)
Kokkuvõte
Juutlus on pärit Iisraelist. Tänapäeval on juutlus levinud ka edasi veel USA-sse ja euroopasse ning see on ka säilinud Iisraelis.
Juutid näevad erinevad välja, kuid neil on ka midagi ühist säilinud. Nad austavad samasid kombeid ja traditsioone.
Nende juhid on Mooses, Jakob, Aaraham, Iisak.
Neil on üks jumal- Issand .
Ma ei usu, et see usk kaob, kuna nad hoiavad oma usku.
Isegi juutlus on Eestis. Eks igalühel ole oma usk.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Judais m
http://et.metapedia.org/wiki/Juutide_rass
http://www.google.ee/imgres?q=taaveti+t%C3%A4ht&hl=et&biw=1024&bih=629&gbv=2&tbm=isch&tbnid=sc4cSDxxocQxMM:&imgrefurl=http://rahvuslane.blogspot.com/2011/09/siioni-tarkade-protokollid-5.html&docid=-Pm9pq7alAF-hM&imgurl=http://2.bp.blogspot.com/-V26Z1xLggNA/TmCEn_UMRnI/AAAAAAAABCI/FHxYKQB3Usk/s1600/108455.gif&w=230&h=230&ei=2GlUT8SqOs7q8QOp5LVJ&zoom=1&iact=rc&dur=348&sig=115969739771916590678&page=3&tbnh=132&tbnw=131&start=35&ndsp=20&ved=1t:429,r:6,s:35&tx=99&ty=32
Vasakule Paremale
Religioon-usuõpetus-- Referaat Juutlusest #1 Religioon-usuõpetus-- Referaat Juutlusest #2 Religioon-usuõpetus-- Referaat Juutlusest #3 Religioon-usuõpetus-- Referaat Juutlusest #4 Religioon-usuõpetus-- Referaat Juutlusest #5 Religioon-usuõpetus-- Referaat Juutlusest #6 Religioon-usuõpetus-- Referaat Juutlusest #7 Religioon-usuõpetus-- Referaat Juutlusest #8 Religioon-usuõpetus-- Referaat Juutlusest #9 Religioon-usuõpetus-- Referaat Juutlusest #10 Religioon-usuõpetus-- Referaat Juutlusest #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merili Kallaste Õppematerjali autor
Siin on religiooni referaat juutlusest .

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Judaism
3
doc

Judaism

Judaism Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia, filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks.

Ühiskonnaõpetus
Judaismi - referaat
8
doc

Judaismi - referaat

Judaism Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud.

Usundiõpetus
Judism
4
doc

Judism

Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige Israelis valitsev usk. Judaismi esiisad on Avraham ehk Aabraham Itshak ehk Iisak ja Jakov ehk Jaakob (2000-1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale. Tõotatud maa on tänapäeva Palestiina ja Iisraeli alad. Jaakob võitles

Ajalugu
Judaism
21
odp

Judaism

10R klass Judaism Judaism e. Juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon,mis tungineb Vanale Testamendile,eriti viiele Moosese raamatule ning Talmundile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige valitsev ja tähtis usund Iisraelis. Judaismi rajajad Mooses-Heebrea hõimude ühendaja ning seadusandja. Aabraham oli karjapidaja,kes rändas Kaldea Uurist Süüria kaudu Tõotatud maale. Jakov-võitles jumalaga ja sai teise nime Jisrael e. Iisrael- see, kes võitleb jumalaga.

Geograafia
Judaism
5
doc

Judaism

Judaism Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.1 Judaism on tihedalt seotud "äravalitud rahva" saatusega. Iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk. Iisraeli rahva ajalugu on ere ja kannatusterikas kirjeldus püüdest säilitada oma monoteistlikku usundit ja rahvuslikku kultuuri pärandit ning tahtest iseseisev riik tõotatud maale

Religioon
Judaism ja juudid
10
odt

Judaism ja juudid

suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks

Kultuurilugu
Judaism
16
ppt

Judaism

Siim Reimand Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Judaismist on välja Testamendile, eriti kasvanud kristlus ja islam. viiele Moosese Judaism on Iisraelis raamatule ning valitsev usund. Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. aastatuhandel eKr Judaismi rajajad Esiisad on Aabraham, Iisak ja Jaakob (2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale (tänapäevane Palestiina ja

Geograafia
Judaism ehk juutlus
1
doc

Judaism ehk juutlus

Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Judaismi alused-Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun