REFERAAT
JUUTLUS Nimi : Merili
Kallaste Kool
:
Halliste Põhikool
Klass : 8
Sisukord
Sissejuhatus
Juutlus:
*Judaismi rajajad
*
Judaismi alused
* Õpetuse alused
* Judaismi koolkond
*
Juutide
rass * Hingelised tunnused
Juutlus Eestis
* Ajaloost
* Mõju poliitikas
* Sümbolid
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Judaism
ehk
juutlus
(ka:
juudi usk,
juudiusk;
kreeka
keeles
iudaismos)
on peamiselt juudi
rahva
religioon .
Judaism on vanim tänapäevani püsinud
monoteistlik religioon, mis
tugineb Tanahile
(eriti Toorale)
ning Talmudile,
tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus
ja
islam .
Judaism on Iisraelis valitsev
usund .
Juutluse religioon tugineb
juudi
rahva
usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks
(
Toora )
ja suulisteks (
Talmud ,
Shulchan
Aruch
jne).
Judaismi
rajajad
Käesoleval
sajandil on hakatud juutide ajalugu uurima seda Iisraeli
naaberrahvastega võrreldes ja toetudes arheoloogilistele leidudele.
Suurem osa ajaloolastest peavad tõelevastavaks Piibli jutustusi
rahva esiisadest Aabrahamist,
Iisakist
ja Jaakobist
(2000- 1759 eKr).
Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist
e Mesopotaamiast Süüria
kaudu Palestiinasse.
Jaakobi pojad müüsid noorima venna
Joosepi orjaks
Egiptusesse ,
ning temaga hakkas võõrale maale elama asudes uus ajaloojärk.
Heebrealased
sattusid nagu
muudki võõramaalased,
egiptlaste vaenu alla ja
sunnitööle.
Mooses ,
judaismi rajaja
Iisraellaste
vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid
iisraellased
Egiptusest Palestiinasse vaarao
Ramses
II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli
heebrea hõimude ühendaja,
seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal
lepingu Iisraeliga ja andis Siinai
mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on
juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud.
Judaismi
alused
Pühakiri
Juutide religiooni, ajaloo ja
kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah.
Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora
(seadus,õpetus), neviim
(
prohvetid ) ja ketuvim
(kirjad). Aineks on iisraellaste
(keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala
vahelise suhte ajalugu.
Seadusekoodeksid - Talmud
(kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 sj pKr), Mišna
(2 sj),
Haskala
(hbr
valgustus 19sj tavadekogu). Lisaks on olemas n.ö. "Suuline
Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad
Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate
seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613
juhist,
millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse
täitmine
koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala
eriliseks anniks ja
vahendiks olla ühenduses jumalaga.
Õpetuse
alused
Judaismi põhiõpetused on:
- Tingimusteta monoteism
- Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale
- Kohus peale surma
Kes
on juut ?
Juudi
Seadus
peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud
judaismi vastavalt juudi seadusele. (
Hiljuti on reformistlikud
ja rekonstruktsionistlikud
juudid hakanud
pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on
mittejuut ning kes on juutidena üles
kasvatatud .)
Kui juut lakkab judaistlikke
usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei
aktsepteeri judaismi
usuprintsiipe
ning temast saab agnostik
või
ateist ,
peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses
olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks
budismi
või kristlusse,
siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks.
Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest.
Judaismi
koolkonnad
Juutide religioosse elu
keskmeks on sünagoog
ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab
Seadust. Vagale juudile on kodu
samasugune Jumala tempel nagu
sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati
pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline
perekonnapüha.
Judaismil on 2 põhisuunda:
konservatiivne ortodoksijudaism
ja vabameelne liberaaljudaism.
- Ortodoksne judaism: sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism
- Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism
- Reformistlik judaism ehk progressiivne judaism ehk liberaalne judaism
- Rekonstruktsionistlik judaism
Esseenid - Hassidism
- Haskala
- Saduserid
- Seloot
- Variserid
Etnilised jagunemised:
aškenazi
juudid
ja sefaradi
juudid
Juutide
rassJuudi rass
on europiidse
suurrassi alarass.
Juudid ei esine puhta
rassina, vaid on
idamaa -
ja eelaasia
rassi
segu, nagu kõik ajaloost tuntud semiidi sugu
rahvad : assüürlased,
babüloonlased
ja teised. Nendele kahele komponendile juutide rassilises
ülesehituses on aegade jooksul lisandunud veel muid rassilisi
elemente.
Sõna juut on tulnid
heebreakeelest yehudi mis tõlgituna tänendab juudamaalane ehk
Juudamaa elanik või
Juuda suguharu liige
Hingelised
tunnused
Juutides võidavat
konstateerida eelaasia rassile ning osalt ka idamaarassile
iseloomulikke omadusi, nagu:
terav praktiline mõistus, kavalus,
kiire kohanemisvõime, ettevõtlikkus, mis
toetub püsivusele ja
energiale töös ja ülesseatud sihtide taotlemises. Eriti
silmatorkav ning juudi rahvale ja tema osale maailmas eriti
iseloomustav olevat aga väljapaistev anne instinktiivselt tabada
inimeste nõrkusi, kalduvusi ja soove. Juudid oskavat
meisterlikult kasutada seda annet ning sellele rajada oma eksistentsi ja võimu
muude rahvaste seas.
Tulles vastu teiste inimeste
nõrkustele, püüdes rahuldada nende kalduvusi ning soove, juudid
meelitavat ning juhtivat neid oma sõiduvette. Sellele juutide
iseloomujoonele vastavat ka need kutsealad, mida juudid eelistavad ja
kus nad on saavutanud tähelepanuväärset edu, näiteks kaupmehe-,
ärimehe-, pankuri- ning üldse
laenuandja -, ajakirjaniku-,
kirjaniku-, kirjastaja-, poliitiku-, näitekunstniku-, muusiku-,
advokaadi- ning arstikutse.
Samade omadustega olla
seletatav , miks
juudid mängivad suurt osa poliitilistes erakondades, niipea kui
erakond jätab kõrvale puht-rahvuslikud sihid.
idajuut
idajuut
Urmiast
pärit juut
Ajaloost
Tartu
juudi sünagoog, mis ei hävinud „natside hävitustöö“
tulemusel, vaid nõukogude pommirünnakutes.
Juudid asusid Eestisse elama
pärast keiser Aleksander
II
vastavat luba 1865.
aastal. 1830.
aastal asutati juudi kogukond Tallinnas
ja 1866.
aastal Tartus.
Kogukondade tarbeks ehitati sünagoogid:
1883
Tallinna ja 1901
Tartu.[1]
1925.
aastal said juudid
kultuuriautonoomia . Hakkasid tegutsema rahvuslikud
koolid, pühakojad, seltsid, üliõpilaskorporatsioonid, juudi
kogukonna esindaja oli Riigikogu liige jne. Juudid omasid ka
suhteliselt suurt tähtsust majanduses.
1934.
aastal elas Eestis 4381 juuti. Neist 2203 elas Tallinnas, 920 Tartus,
262
Valgas ,
248 Pärnus,
188 Narvas
ja 121
Viljandis .[2]
Eesti okupeerimisel Nõukogude
Liidu
poolt liitus Nõukogude võimuga suhteliselt suur osa kohalikust
juudi kogukonnast. 1940.–1941. aastal tegutses Nõukogude
repressiivorganis NKVDs
ja 1941.
aastal asutatud hävituspataljonides,
eriti nende juhtkonnas ebaproportsionaalselt suur arv patriootlike
eestlaste juudi rahvusest represseerijaid.[3][4]
1942.
aasta jaanuaris kuulutasid Saksa võimud Eesti juudivabaks. Pärast
Teist
maailmasõda
hakkas aga juudi elanikkonna arv Eestis jõudsalt kasvama. 1970.
aastal oli see 5288. Peale Eesti taasiseseisvumist vallandunud
emigratsioonilaine on juutide arvu taas kahandanud. 1997. aastal oli
neid 2553 ja 2006.
aastal vaid 1900.
Mõju
poliitikas
Olenemata juutide väiksest
arvust on nende mõju poliitikas üsna suur. Osaliselt on see
seletatav tõsiasjaga, et kohalikud rahajuudid rahastasid 1992.
aastal toimunud parlamendivalimiste eel valimised võitnud parteid
Isamaaliitu,
mistõttu sattusid selle valimisliidu poliitikud eesotsas
peaminister Mart
Laariga
finantsjuutidest sõltuvusse.
Tollane sõltuvus on aastatega
järk-järgult suurenenud, mistõttu praegust administratsiooni saab
koguni nimetada ZOG-iks.
Iseseisvumise järel võttis
Eesti USA
eeskujul kasutusele
Milton Friedmani
teoorial rajaneva neoliberaalse majandusmudeli, mille läbi on
hävitatud
kodumaine (väike)ettevõtlus ja eelisarengu on saanud
suured rahvusvahelised
monopolid ning
pangad . Selline majanduskurss on tekitanud varandusliku
kihistumise ning soosinud vaid 5% elanikkonnast moodustavat jõukamaid
kodanikke . Erilise püüdlikkuse eest Milton Friedmani poolt
propageeritud
vabaturu filosoofial põhineva äärmusliberaalse
majanduse sisseseadmisel ja
edendamisel Eestis on Mart Laari
autasustatud 500 000 USA dollari suuruse „vabaduse auhinnaga”.
See määrati talle „Eesti ime” läbiviimise eest, mille tulemil
on Eesti majanduslikku ebavõrdsust mõõtva
Gini koefitsiendi
järgi teisel „hinnalisel” kohal Euroopas
(peale Portugali),
globaliseerumises
viie „
edukama ” hulgas maailmas. Seetõttu ongi Mart Laar pälvinud
maailma valitsevate finantsjuutide täieliku usalduse.
Nii on Eesti valitsused on
pretsedenditult toetanud iisraellaste jõupoliitikat
araabia palestiina rahva kallal, kes 1947.
aasta ÜRO
otsuse järgi pidid Palestiinas
moodustama oma riigi. Suuresti tänu kohalikele eesti judofiilsetele
poliitikutele on Eesti riik olnud USA üks innukamaid toetajaid
Iraagi
ja Afganistani
okupeerimisel, mis on toimunud mõjuka USA neokonservatiivse
juudilobi
survel .
Juudid moodustavad
marginaalse osa Eesti elanikkonnast, kuid tänu „väljavalitute”
passionaarsusele, kokkukuuluvustundele ja aktiivsusele mõjutavad nad
oluliselt Eesti riigi poliitikat ja majandust, vähemal määral ka
kultuuri.
Sümbolid
Judaismi sümboliks on
kuusnurkne sinine täht mida kutsutakse Magen David ehk Taaveti täht
Samuti ka seitmeküünlajalg mida on kirjeldatud Tooras.
taaveti
täht (ehk kuusnurkne sinine täht)
KokkuvõteJuutlus on pärit Iisraelist.
Tänapäeval on juutlus levinud ka edasi veel USA-sse ja euroopasse
ning see on ka säilinud Iisraelis.
Juutid näevad erinevad
välja, kuid neil on ka midagi ühist säilinud. Nad austavad samasid
kombeid ja traditsioone.
Nende
juhid on Mooses, Jakob, Aaraham, Iisak.
Neil on üks jumal-
Issand .
Ma
ei usu, et see usk kaob, kuna nad hoiavad oma usku.
Isegi
juutlus on Eestis. Eks igalühel ole oma usk.
Kasutatud
kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Judais m
http://et.metapedia.org/wiki/Juutide_rass http://www.google.ee/imgres?q=taaveti+t%C3%A4ht&hl=et&biw=1024&bih=629&gbv=2&tbm=isch&tbnid=sc4cSDxxocQxMM:&imgrefurl=http://rahvuslane.blogspot.com/2011/09/siioni-tarkade-protokollid-5.html&docid=-Pm9pq7alAF-hM&imgurl=http://2.bp.blogspot.com/-V26Z1xLggNA/TmCEn_UMRnI/AAAAAAAABCI/FHxYKQB3Usk/s1600/108455.gif&w=230&h=230&ei=2GlUT8SqOs7q8QOp5LVJ&zoom=1&iact=rc&dur=348&sig=115969739771916590678&page=3&tbnh=132&tbnw=131&start=35&ndsp=20&ved=1t:429,r:6,s:35&tx=99&ty=32
Kõik kommentaarid