Külm sõja kospekt (0)

Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. 1952. aastal katsetas USA veelgi võimsamat vesiniku- ehk termotuumapommi . 1953 lõhkas oma pommi ka NSVL . 1950. aastatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid , suurtükid , lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises.
1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada , USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO .
1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni.
Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu.
Pärast Hiina kodusõda lainenes kommunistlik liikumine Indohiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki.
Korea sõda 1950-1953
* esimene suurem külma sõja kokkupõrge.
* 1950. aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist.
* Põhja-Korea kuulutati ÜROs agressoriks.
* ÜRO vägede juht Douglas McArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas ning väed tõmbusid sealt tagasi oma maale.
* Kuid 1950. aasta novembris tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. ÜRO oli sunnitud taanduma, kuid liitlasväed panid 1951. aastal hiinlased seisma. Seal püsis rinne 2a, kuni 1953 sõlmiti lõpuks vaherahu , mis kestab tänini.
Berlini ülestõus 1953
* Rahulolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga
* Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas massimeeleavalduseks. * Lääneriigid ülehindasid NSV Liitu ja ei võtnud sellest osa, kuigi lubati vastuhakku kommunismile pooldada .
* NSV komandör kuulutas välja sõjaolukorra, toodi tänavale tankid ja meeleavaldused aeti jõuga laiali.
* Rahulolematus jäi tuha alla ja plahvatas mõne aasta pärast avalikuks vastuseisuks
Poola ülestõus 1956
* diktaatorita jäänud NSV Liidul võimutipus olid segased suhted.
* 25. veeb 1956 pidas Nikita Hruštšov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis osaliselt hukka stalinismi ja 1955 viidi Austriast Nõukogude väed välja -see tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes lootust.
* 1956 juunis algasid Poolas streigid
* Augustis kasvasid need üle rahutusteks, mille mahasurumiseks toodi välja sõjavägi ja meeleavaldajate pihta avati tuli.
* Tulemuseks oli meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel pidid Poola kommunistid järelandmisi tegema.
* Poola kompartei etteotsa valiti Gomulka. Hruštšov (kes oli „rahvakommunismi“ tekkimise vastu) oli poolakate meelekindlusest kohutatud ja leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa, kes lubas siiski, et Poola ei lahku sotsalismileerist.
Ungari ülestõus
* 1956 oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle alvalikus vastuhakuks
* Avati tuli rahva pihta ja puhkesid tänavatel lahingud ning osa rahva vastu saadetud sõjaväeüksustest läks ülestõusnute poole üle.
* Ametisse seati uus valitsus juhi Imre Nagyga eesotsas
* NSVL kartis sotsialismileeri kokkuvarisemist ja surus vastuhaku veriselt maha. Nagy poodi üles.
Suessi kriis 1956
* 1952 toimus Egiptuses riigipööre ning monarhia kukutati, võimule tulid pahempoolsete suundumustega poliitikud .
* 1956 riigistas uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali, mis tõi kaasa konflikti lääneriikidega
* Nasserit asus toetama NSV Liit, varustades teda relvadega
* 1956 sügisel ründas Egiptust inglaste mahistusel Iisrael, appi tulid ka Prantsusmaa ja UK, lootes taastada kontrolli Suessi kanali üle.
* ÜRO, eelküige USA ja NSV Liit, sundisid sõdivaid pooli lahingutegevust lõpetama. Prantsusmaa ja UK viisid väed välja, veidi hiljem ka Iisrael.
* Kriisi tagajärjel vähenes UK ja Prantsuse mõju maailmas, NSVL autoriteet Lähis-Idas suurenes
Berliini kriis 1958-1961
* 1958 hakkas NSV Liit nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja tunnustaksid Saksa DV marionettvalitust. Ühendriigid ei taganenud.
* 1961 kui kriis jõudis haripunkti , seisid USA ja Vene tankid Berliinis vastamisi. Kuigi Lääs sai aru, et ei suudeta end kaitsta, ei tõmbutud tagasi.
* Inimeste valgumist läände takistati selle piiri sulgemisega 13. aug ja hiljem rajati sinna Berliini müür .
* kriis vaibus, kuid Lääs ei suutnud vabastada idatsooni ja NSVL ei suutnud neelata Lääne-Berliini.
Kuuba (ehk Kariibi ) kriis 1962
* 1956 tõi laev Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, et alustada diktaator Fulgencio Batista vastu partisanisõda .
* See kujunes edukaks ja 1959 tuli Castro võimule
* 1961 aprillis üritasid tema vastased, keda õpetas ja varustas USA, alustada võitlust Castro režiimiga
* USA viis pagulased Kuubale , kuid jättis nad abitult ülekaalukate võimudega võitlema. Nn Sigade lahe dessant ebaõnnestus, Ameerika oli häbistatud.
* Hruštšov asus kuubale paigaldama keskmaarakette, millest USA teada sai ja 22. okt 1962 Kennedy hoiatas kogu maailma. Ta tegi ka merele kontrolljoone, kus ükski laev sõita ei tohi. Kennedy nõudis ka raketibaasi likvideerimist.
* Hruštšovile anti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis USA ründab. Lõpuks andi Moskva järele. USA lubas Kuuba rahule jätta.
Vietnami sõda
* külma sõja suurim läbi kukkumine USA poolt
* 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustunud Põhja-Vietnam ja USA mõju all olev Lõuna-Vietnam
* 1957 alustasid kommunistid L-Vietnamis partisanisõda, mida toestas P-Vietnami valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga
* Punapartisani ehk vietkongid tapsid külade kaupa inimesi
* 1964 astus USA ametlikult vietkongide vastu sõtta. P-Vietnami territooriumi pommitati , kuid maavägedega sinna sisse ei tungitud.
* kommunistide saamist võimule L-Vietnamis kardeti, siis avalduks ahelreaktsioon ja Moskva alla langeb kogu Ida- Aasia .
* USA nõudis sõja lõpetamist- USA võitis sõja lahinguväljal, kuid kaotas avalikkuse silmis
* 1968 presidendiks valitud Richard Nixon alustas sõja vietnamiseerimist ning ka rahuläbirääkimisi.
* 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma .
* L-Vietnam said lüüa ja seal kehtestati kommunistlik režiim ning 1976 kaks poolt liideti
* kommunistid tulid võimule ka Kambodžas ja Laoses
Praha kevad 1968
* Tšehhoslovakkias Praha kevadena tuntud katse sotsialismi seestpoolt reformida, mida üritati teha kompareti kaudu, st VLO välja astumata
* Brežnevi doktriini alusel, mis nõudis teiste sotsialismimaade siseasjadesse sekkumist, viidi VLO väed Tšehhoslovakkiasse ja reformid lõpetati.
* Tõestuseks kogu maailmale, et Nõukogude režiim ei muutu ajas mõistlikumaks ja et seda pole võimalik seestpoolt parandada.
Araabia
* 1956 vallutas Iisrael Egiptuselt Siinai poolsaare, mille ta küll tagastas, aga araablaste suhtumine ei muutunud.
* 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO), mis seadis sihiks Iisraeli pühkimise ja selle asemel Palestiina riigi loomise. Selleks kasutati ka terrorirünnakuid.
* NSVLi eesmärk oli Egiptust ja Süüriat aidates Araabia maades oma mõjuvõimu suurendada.
* 1967 alustasid Egiptus , Süüria ja Jordaania avalikku sõda Iisraeli vastu. NSVL utsitas tagant
* 1967 juunis andsid Iisraeli õhujõud ootamatu löögi araabia riikide pihta ja hävitasid kogu nende lennuväe, enne kui see jõudis õhku tõusta . Sellest sai ajaloo tõhusaim rünnak.
* järgnes kuuepäevane sõda. Iisrael purustas Egiptuse väed ja tungis Suessi kanalini. Egiptust rünnati väga osavalt ja egiptlased põgenesid. Seejärel andsid iisraeli väed hoobi süüriale ja jordaaniale.
* tulemusena okupeeris Iisrael Siinai poolsaare, Gaza sektori (jordani jõe läänekallas), Golani kõrgendikud ja Jeruusalemm . RAHU EI SÕLMITUD
Jom kippuri sõda 1973
* 6. oktoober 1973 juutide usupühal Jom kippuril ehk lepituspäeval, alustasid Süüria ja Egiptus ootamatult pealetungi Iisraelile. NSVL oli neid selleks relvadega varustanud.
* alguses läks pealetungijatel hästi, nad ületasid kanali ja tekitasid Iisraeli õhujõududele raskeid kaotusi, kuid Iisrael astus vastu.
* 24. oktoober peatas ÜRO sõjategevuse ja kehtima hakkas vaherahu.
* araabia naftamaad kehtestasid Iisraelit toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid hindu 4x.
* araabia riigid, eesotsas Egiptus, olid sõdadest väsinud. Egiptuse president Anwar Sadat ei soovind enam NSVLst sõltuda ja alustas demokraatlikke reforme.
* USA vahendusel hakaksid Egiptus ja Iisrael suhteid normaliseerima.
* 1977 tegi Sadat üllatusvisiidi Iisraeli, kus tunnustas esimesena Araabia riigijuhina Iisraeli õigust olemasolule.
* 1979 sõlmisid Iisrael ja Egiptus vaherahu, millega egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Teistes araabia maades oldi pahane
USA
Makartism - senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest.
Eisenhoweri doktriin - 57. aastal välja kuulutatud doktriin, mille järgi tuli ameeriklastel aidata aasia rahvaid, keda ohustas kommunism .
Presidendid:
Franklin Delano Roosevelt 1933-1945
Harry Truman 1945-1953: peeti esialgu nõrgaks presidendiks, kuid osutus võimekaks ja ettenägelikuks.
Dwight David Eisenhower 1953-1961
John Fitzgerald Kennedy 1961-1963: polnud väga kindlakäeline, polnud otsustav välispoliitika , loosung oli „ära küsi, mida riik saab sinu heaks teha, ...“, tahtis rajada õiglasema ühiskonna ja jõuda kosmosesse.
Lyndon Baines Johnson 1963-1969: võimekas riigijuht , „suure ühiskonna idee“ (mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristik eri klasside ja rasside vahel).
Saksamaa
* Läänetsoonides kerkis Saksamaa taastumise etteotsa Konrad Adenauer , kes oli Kölni linnapea . Ta hakkas ühendama okupatsioonitsoone üheks kristlik-demokraatlikuks liiduks.
* 1949 kuulutati välja saksa liitvabariik ja saksa demokraatlik vabariik.
* 1954 õnnestus Adenaueril Pariisi lepingutega Lääne-Saksa süveräänsus taastada. Okupatsioon lõpetati ja ta astus NATOsse.
* 1955 sõlmis Moskvas kokkuleppe, millega tõi kodumaale sakslastest sõjavangid . Vastutasuks tunnustas Ida-Saksamaad riigina.
* Ludwig Erhard veenis USA, et tuleb teha turumajandus .
* 21. juuni 1948 radikaalne rahareform - must turg kadus ja inflatsioon peatati.
* 1969 sai kantsleriks Willy Brandt , endine linnapea.
1957 laseb NSVL esimesena üles sputniku
1961 läks kosmosesse Juri Gagarin
1969 Neil Armstrong ja Buzz Aldrin laskusid rohkem kui 2h Kuu pinnale
1970 sai Tšiilis presidendiks Salvador Allende