Ühiskonna KT konspekt (0)

MÕISTED:
Demograafia - teadusharu , mis uurib rahvastikku
Iive - rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul
Pos. iive - väike väljaränne , sündimus ületab suremuse
Neg. iive - suur väljaränne, suremus ületab sündimuse
Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides
Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon
Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel
Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid
Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus
Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid
Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised
Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks.
Ühishüve - kaup/teenus, mida inimesed tarbivad ilma turuvahenduseta (nt haridus , kultuur)
Mittemajanduslik ühishuve - tervisehoiu - ja haridussüsteem, politsei
Majanduslik ühishuve - meedia, korrastatud linnaruum, infrastruktuur (teed, tänavad), kindlustussüsteem ( pension , abiraha)
Inimene - ühiskondlik olend , kes suudab elada ja areneda üheskoos teiste omasugustega, vajab suhtlemist
Kultuur - inimtegevus ja selle tulemus
Moraal - kirjutamata seadus
Õigus - riigi kehtestatud kohustuslike käitumisreeglite kogum
Sotsiaalne kihistumine - ühiskonnaliikmete ligipääs toodetud hüvedele, jõukusele, sellest on erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon
Sotsiaalne klass - jaotatud majanduslikest võimalustest ja jõukusest ühiskonnas. Määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil.
Eliit - inimgrupp , kes tänu oma kõrgele positsioonile suudab mõjutada ühiskonnaelu ja otsuseid (poliitiline, ametnike, äri, loome, sõjaväeline , akadeemiline )
Mass - suurearvuline ja ebamäärne inimhulk
Ühiskond- inimeste kooslus , mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne ja mis elab piiritletud maa-alal. Pigem sotsiaalne kooslus.
Riik- pigem politiiline moodustis; selle all mõeldakse ennekõike erinevaid võimuinstitutsioone, mis teostavad võimu ja juhivad ühiskondi.
Riik ja ühiskond on omavahel seotud, kuid nende püüdlused, eesmärgid ja huvid ei pruugi alati kokku langeda.
Ühiskond on mitmekesine ehk pluralistik- koosneb väga erinevatest inimestest ja gruppidest, kellel on oma vajadused, vaated, väärtused, uskumused ning ka erinev jõukuse tase ja mõjukus ühiskonnaelus.
Ühiskonna liigendamine:
1. Demograafilised tunnused – enamasti seotud inimeste loomuliku bioloogilise käitumisega (sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht)
2. Sotsiaalsed tunnused – määravad inimese positsiooni ühiskonnas [haridustase (alg, kesk, kõrg), amet, klass (alam, kesk, kõrg), hõivestaatus]
Sooline kihistumine- erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega.
Rahvuslik või rassiline kihistumine- seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsioonidega ühiskonnaelus.
Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustele ja hüvedele.
Sotsiaalne klass- määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil lähtuvalt tema jõukusest:
1. Kõrgklass – jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus. Saavad lubada endale üsna luksuslikku elustiili- reisid, kallid autod, jahid, majad jne. Eestis kuuluvad sinna suurettevõtjad ja ettevõtete tippjuhid, mõned riigisektori ametnikud ja Riigikogu liikmed. Enamasti elatakse Tallinnas või suurtemates linnades. Osatähtsus suurem meeste ja eestlaste seas.
2. Keskklass – keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel enamasti on kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon. Eestis kuuluvad sinna arstid, kohtunikud , juristid, teadlased, IT-spetsialistid, õpetajad jne. Samuti ka mõned ametnikud, juhid, väikeettevõtjad.
3. Alamklass – sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa elab juba täielikus vaesuses. Raske ots-otsaga kokku tulla. Eestis kuuluvad sinna pensionärid , lihttöölised, teenindustöötajad, kelle amet ei vaja erilist haridust ja ettevalmistust. Alumisse ossa kuuluvad kodutud ja töötud, kes elavad riigi antud sotsiaalabist.
Kihistumise mudelid:
19. sajandil (A)-
*Kõrgklass - ühiskonda valitseb väikesearvuline rikas eliit (aadlikud, rikkad linnakodanikud )
*Keskklass - üsna nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses (talupojad, vaesed linnakodanikud)
20. sajandi alguses (B)-
Keskklassi osakaal tõusis, kuid suur osa ühiskonnaliikmetest kuulus alamklassi (töölised ja töölisklass). (Tänapäeval nt Ladina-Ameerikas, arengumaades)
Tänapäev (C)-
Kõrgklass ja alamklass on võrdselt enam-vähem võrdselt jaotunud, kuid ülekaalus on keskklass.
Iseloomustab Põhjamaid ja Lääne-Euroopa riike. Suurima osa moodustavad keskklass, vähemuses on kõrg- ja alamklass.
Majandusliku heaolu kasvu mõju sotsiaalsete klasside propotsioonidele-
Majandusliku heaolu kasv ei taga automaatselt elanikele paremat elujärge, see sõltub prioriteetidest riigi poliitikas, ebavõrdusest ühiskonnas. Varandusliku jõukuse muutudes on võimalik liikuda ühest klassist teise
Sotsiaalne mobiilsus - liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise
Põlvkondade vaheline sotsiaalne mobiilsus- poja või tütre ühiskondliku positsiooni erinevus vanemate või vanavanemate omast.
Seisuslik ühiskond- eksisteeris ajaloos, positsioon pandi paika sünnipäraga ning liikumine klasside vahel oli väga raske. Sündisid talupojana, jäid talupojaks.
Sotsiaalne mobiilsus Eestis 19. sajandil:
Inimene sündis ja suri samas klassis, seisuste vaheline liikumine oli raskendatud. Sajandi lõpuks oli ühiskonna struktuur muutunud, sest üks võimalus seisust vahetada oli hariduse (kõrghariduse) kaudu. Hariduse kättesaadavus levis ka madalamatele seisustele ning alamklassid läksid gümnaasiumisse - toimus sotsiaalne tõus hariduse kaudu.
Sotsiaalsed klassid Nõukogude Eestis:
Suurem osa rahvast oli ühtmoodi vaene, kogu tulu läks Eestist välja, enamik eestlastest olid kõik suunatud lihttöölisteks.
Tegurid, mis soodustavad ülespoole suunatud mobiilsust tänapäeval ja minevikus:
*haridustase
*ülestöötamine
*tänapäeval mõjutab mobiilsust ühiskonna areng ja üldine jõukus
Eliit- parim ja mõjukaim osa ühiskonnast, kuhu kuulub inimesi erinevatelt erialadelt, kuid ei pruugi kuuluda kõrgklassi.
Poliitiline eliit- mõjukad ja tuntud poliitikud kas riigi- või kohalikul tasandil (RK, valitsus)
Ametnike eliit- mõjukad kõrged amtenikud riigiasutustes (ministeeriumite kantslerid)
Ärieliit- mõjukad ja rikkad ärimehed
Loomeeliit- lugupeetud ja kuulsad kirjanikud , kunstnikud, muusikud jt
Sõjaväeline eliit- kõrged sõjaväelased (Eesti kaitseväe ohvitserid)
Akadeemiline eliit- tuntud ja hinnatud teadlased
Staatusgrupid- erinevad omavahel ühiskonnas lugupeetavuse ja elustiili poolest ning on tihtipeale seotud ametigrupiga. (Nt. eraldi moodustavad selle arstid, õpetajad, juristid jt)
Digilõhe - olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem ligipääs Internetile. Võib olla tingitud asukohast ja inimeste jõukusest.
Vaesteks loetakse inimesi või leibkondi, kellel ei jätku piisavalt raha igapäevaeluliste esmaste vajaduste rahuldamiseks või pole nende kõrvalt võimalik endale muud lubada.
Sotsiaalne tõrjutus- olukord, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, vaesuse, kehva tervise jms tõttu ühiskonnast osa võtta.
Heaoluriik- riik, mis lisaks tavalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse , korrakaitse), pakub kodanikele ka sotsiaalset turvalisust. (Püüab parandada inimeste heaolu ja toimetulekut, pakkudes erinevaid hüvesid , mis on normaalseks toimetulekuks vajalikud) Algas tööstuspöördega, mille tagajärjel oli muutunud ühiskonna struktuur. Kujunes 19.-20. sajandi vahetusel Saksamaal. See oli algselt mõeldud vaesematele ja mittetoimetulevatele ühiskonna liikmetele.
Klassikaline riigiteooria:
*kord ja turvalisus
*kaitse välisvaenalse vastu
*puudusid sotsiaalhooldekanded, neid ül. täitis kirik, perekond, kogukond
Tunnused:
*Tagatakse heaolu tase oma kodanikele
*Garanteeritakse kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused
*Pakutakse ühishüvesid
1. Konservatiivne mudel - kujunes 1880tel Saksamaal. Riik pakub heaolu, kuid mitte kõigile kodanikele ja võrdsel määral. Inimese heaolu sõltub tema enda panusest, kodanikud teevad sissemakseid kindlustusskeemideks. Vastavalt sellele, kui palju tehakse palgast sissemakseid, niipalju saadakse ka heaoluteenust vastu (pension, haigerahad) Heaolu pakuvad veel töövõtjad. Nt Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias
2. Sotsiaaldemokraatlik mudel - kõik kodanikud saavad võrdselt osa hüvedest ja teenustest sõltumata sissetulekust, ametikohast või staatusest . Heaoluteenust pakub peamiselt riik - pension, arstiabi , haridus. Palgast läheb rohkem maha maksudest. Nt Rootsi ja Põhjamaad
3. Liberaalne mudel - Inimese heaolu eest vastutatakse ise, mitte riik. Heaolu pakkujaks on turg . Mida rohkem inimene teenib, seda paremat arstiabi jm suudetakse endale turult osta ja seda suurem pension. Erahaiglad, eraülikoolid. Igaüks kogub endale ise pensionit. Riik aitab vaid tõsiselt vaeseid ja vanureid. Maksud on madalad. Kui tahad paremat elujärge, pead ise pingutama. Sotsiaalne kihistumine ning ebavõrdsuse määr on kõrge. Nt Ameerika Ühendriigid
Põlisvähemused ehk ajaloolised vähemused- antud riigis elanud aastasadu või veelgi põlisemad kui domineeriva ehk valitseva põhirahvuse esindajad. Eestis setud ja peispsivenelased; šotlased UKs.
Sisserännuvähemused ehk immigratsioonivähemused- riiki tulnud hiljuti või ainult mõned põlved tagasi. Türklased Saksamaal, latiinod USAs.
Mitmekultuuriline ehk multikultuuriline ühiskond- seal elab rohkem kui ühe rahvuse ja kultuuri esindajaid ning neis sallitakse kultuurilist mitmekesisust, mis annab ka vähemustele võimaluse ühiskonnaelus osaleda ja oma kultuuri edendada.
Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine- selle puhul kaotavad etnilise vähemuse esindajad oma kultuurilise eripära ning võtavad omaks põhirahvuse kultuuri, kombed, keele ja ajalookäsitluse. Seda on rakendanud USA, Prantsusmaa.
Keeleline integratsioon- eesmärgiks on siinsete mitte-eestlaste keeleoskuse parandamine.
Poliitiline integratsioon- eesmärgiks on, et järjest enam mitte-eestlasi taotleks Eesti kodakondust ning lööks senisest aktiivsemalt kaasa Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus.
Sotsiaal-majanduslik integratsioon- eesmärgiks on, et eestlastel ja mitte-eestlastel oleksid võrdsed võimalused tööturul ning väheneks varanduslik kihistumine rahvuse põhjal.