1.Teema - Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnused (0)

Ühiskonnaõpetus 
1. teema
Allikad: 
1. Ühiskonnaõpetus. 
Gümnaasiumiõpik, lk 5-28) 
2. Eesti Majandus – lõimumine 
Euroopa ja  globaalses  kontekstis 
2008
 
 
Nüüdisühiskonda iseloomustavad 
järgmised tunnused
(õpik, lk 5-16)
1.
Ühiskonnasektorite eristatavus
2.
Ühiskonnasektorite vastastikkune  seotus
3.
Tööstuslik kaubatootmine
4.
Rahva osalemine ühiskonnaelu 
korralduses
5.
Vabameelsus inimsuhetes
6.
Inimõiguste tunnustamine
 
 
Veel ühiskonna kohta 
kasutatavaid oskussõnu
1.
Valitsemine – demokraatia, diktatuur
2.
Majandus,  tehnoloogia  – 
tööstusühiskond, postindustriaalühiskond
      infoühiskond, teadmusühiskond – 
          uus majandus – teadmistepõhine majandus
3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus –  heaoluriik
4. Sotsiaalfilosoofid – modernsus, 
postmodernsus  (väärtused, inimsuhted , 
maailmatunnetus)
 
 
     
         Vaatame lk 5 joonist
 
 
Agraarühiskond
1.
Töötegemine sõltus ilmastikust
2.
Rahvakalendri tähtpäevadest
3.
Usupühadest
4.
Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele 
tegevusele
5.
Käsitsi tootmine
6.
Suured perekonnad
7.
Väikelaste ja vanurite eest hoolitses pere
 
 
Tööstusühiskond
1.
Esikohale  tõusis tööstuslik tootmine
2.
Töö korraldatud konveieril (fordism)
3.
Aja otstarbekam kasutamine
4.
Juhtmoti v – “Aeg on raha”
5.
Ratsionaalsus – mõistuspõhine mõtlemine
6.
Vähenes tunnete ja kommete roll
7.
Kasvas bürokraatia
8.
Tööaeg domineeris puhkeaja üle – vajati konveiertöölisi
 
 
 9. Palgatöö määras ühiskonnas 
valitsevad väärtused ja elurütmi
10. Meelelahutuse  otsimine ( kasiinod , 
kabareed, õnnemängud,  loterii )
11. Võimalikult suure kaubahulga 
tootmine
12. Maa ja linna ning töölise ja 
kodanlase elustiilides suur erinevus
13. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus
 
 
Sotsiaalse jaotuse muutumine
1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades
      (põllupidajate arv vähenes)
2. Linna- ja maarahvastiku  suhtarv
     (tööotsingud linna)
3. Muutus leibkonnamudel (kujunes 
väikepere)
 
 
Postindustriaalne  ühiskond
1.
Uued jooned tööstusühiskonnas – tööstusjärgne 
ühiskond
2.
Teenindussektori osatähtsuse suurenemine (tabel 
lk 7)
3.
Majandusressursside  ümberhindamine
4.
Tähtsustatakse  tehnoloogia  ja teaduse osa 
majanduses
5.
Vajatakse haritud spetsialiste
 
 
 6. Mänedžeride  revolutsioon
 7. Kujunes keskklass
 8. Tehnoloogiline progress lähendas ka 
inimeste elustiile
  9. Massikultuur, masstootmine
10.  Massimeedia  –  lahutamatu  tunnusjoon 
– üks  auditoorium
 
 
Teadmusühiskond
1.
Info olulisus
2.
Infoühiskond
3.
Satelliit- kaabeltelevisioonid,  Internet ,  mobiilside
4.
Teadus, uurimisasutused, avastused – nende rakendamine
5.
Oht keskkonnale ja loodusele
6.
Geeniuuringud
 
 
                                      Vaatame tabelit lk 8
Industriaalse ja  postindustriaalse    
  
ühiskonna võrdlus
               
                   Vaatame tabelit lk 10
  Infotehnoloogia mõju inimkonnale
                
 
 
UUS MAJANDUS (1997)
 Rääkides uuest majandusest, räägime uuest 
maailmast
 Inimesed töötavad peaga, mitte kätega
 Kommunikatsioonitehnoloogia  loob globaalset 
konkurentsi
  Innovatsioon  tähtsam kui masstoodang
  Investeeringud  mitte uutesse masinatesse, vaid 
uutesse kontseptsioonidesse, meetoditesse
 Ki red muutused on konstantsed
 (revolutsioon)
 
 
Tehnoloogilised  revolutsioonid läbi 
ajaloo ( tootlikkus  ja efektiivsus)
 Inglise agraarrevolutsioon (17. saj lõpp) tootlikkus 
põllumajanduses vabastas inimesed, kes si rdusid linna 
tööotsinguteks - manufaktuurid)
 I  industriaalrevolutsioon  (1750-1840) (murrang 
teksti litööstuses, aurujõud, raudtee, alus “lääne tsivilisatsiooni” 
tekkele – ei osale Hiina ega India)
 II industriaalrevolutsioon (alates 1870-ndatest 
aastatest) terase ja elektri ajastu
 Masstootmise ajastu (1940-1980-ndad) – arvuti 
 IT revolutsioon (alates 1990-ndad) – põhiline vara on 
inimkapital ,  leiutised ja avastused levivad ki resti
 
 
Lähituleviku revolutsioon
 Tegelikult on ilminguid juba järgmisest 
tehnoloogilisest revolutsioonist, mis 
kujutab endast  nano -, bio-, info- ja 
materjalitehnoloogiate sümbioosi. Selles 
etapis  osalevad ka Hiina ja India
  Al ikas: Eesti majandus - lõimumine Euroopa ja 
globaalses kontekstis.  Tartu 2008, lk 68-73. 
 
 
Digitaalmajandus
 Teenuste li kumine internetti – ing. interconnected network (ni  avalikud 
kui erasektori poolt pakutavad)
 E-kaubanduse  edenemine
 Laienev võrgustumine (Google, MSN, Wikipedia jt) 
 Inimeste võimalus reaalajas suhelda üle kogu maa
 Töö iseloomu, vormi ja reeglite  muutus  - kaugtöö – töö 
tegemine ei sõltu kohast ja ajast, vaid võimekusest ja  oskusest  
kasutada  telekommunikatsiooni . Paindlik töö ja vaba aeg, 
kodus olemine või näiteks  lapsehooldus on ühendatud 
töötamise ja õppimisega.
   
 
 
Heaoluriik (õpik, lk 13-16). 
A. Tekkimine ja põhjused
1. Majanduse ja tehnoloogia areng on   avaldanud 
suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende 
heaolule.
2. Varem riigil neid ülesandeid ei olnud ( kirik , 
perekond, külakogukond, vald)
3. Inimesed ei vajanud riigilt abi
4. Tekkisid demokraatlikud valitsemisrežiimid
5. Need tingisid erilise ühiskonnatüübi  - heaoluriigi – 
kujunemise.
 
 
Heaoluriigi tekkimine 19. saj lõpus 
– 20 saj algus
 Saksamaal  - 1880 a.
 P- Euroopas – 20. saj. esimesel kümnendil
 P- Ameerikas – 1930. aastatel ja F. 
Roosevelti uus poli tiline kurss
Vaatame lk 13. Riiklike heaolukulude kasv 
20. saj teisel poolel
 
 
 Heaoluriigi  olemus ja ülesanded
1. Heaoluri k püüab parandada inimese 
toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel 
eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse.
2. Pakub teenuseid, mil est  turg  ei ole huvitatud
3.Sel ega pehmendatakse turukonkurentsist ja 
inimese elukaarest tulenevaid riske
 
 
4. Heaoluriik täidab  klassikalisele  ri gi funktsioonile 
(seadusloome, õiguskord, ri gikaitse) ka 
sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust.
5. Sekkutakse majandusse (turumajanduse 
põhimõtted ei või üle kanda sotsiaalsesse sfääri).
6.Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluri gis 
sotsiaalse õiglusega.
   (liberalistlik heaoluriik versus
sotsiaaldemokraatlik heaoluri k)
7. Oluline eesmärk on ühishüvede pakkumine.
8. Heaoluriigi põhimõtted mõjutavad  kaudselt   
turumajanduse efekti vsust.
 
 
Heaoluriigi kaks põhilist tunnust
 1. Ressursside ülekandmine (ülekandeühiskond – 
ühest valdkonnast teise valdkonda)
 2. Umbes pool avalikest  kuludest läheb 
sotsiaalsfääri  vajaduseks
         Vaatame lk 14-15 jooniseid
 
 
Heaoluriigi tulevik
1.
Lai levik 20. saj. 50-ndad aastad
2.
Sotsiaalkulutuste arv pidevalt suureneb
3.
Niikaua  kui toimib majandus, on võimalik teha 
sotsiaalseid kulutusi
4.
Majanduskriis  (1980-ndad; praegune)
5.
Heaoluprogrammide rahastamine raskendatud.
6.
Tulevikus ei kao heaoluriigi mudel, kuid juba 
praegu toimuvad ümberkorraldused 
7.
Heaolu tagamise kohustused jaotatakse ühiskonna 
sektorite vahel ( heategevus )
 
 
Demokraatlik levik (õpik, lk 17-22)
A. Majandusearengu ja 
demokraatia  vahekord
1.
Lääne ühiskonna idealiseerimine (Aafrika, Aasia )
2.
Majandusliku jõukuses nähti võluvitsa, mis lahendab 
probleemid
3.
Negatiivne mõju vaestes riikides – korruptsioon, 
meedia olulisus, raha jne.
4.
Kapitalismi ja demokraatia  vastuoluline  suhe 
(mõistetakse, et kultuuril on isegi suurem 
demokraatia levikule)
 
 
  
   MAJANDUSE JA DEMOKRAATIA 
SUHE EI OLE ÜHESELT 
MÕTTESTAV. 
   Kuigi majandus mõjutab poliitikat, on 
ühiskonna arengus olulised ka teised 
faktorid (demokraatlikud väärtused, 
nagu  tolerantsus , usaldus, koostöö, 
poliitiline kultuur).
 
 
Demokratiseerumise lained
 Samuel  Huntingtoni järgi
1.
1826  – 1922 I MS lõpp 1914-1918
2.
II Maailmasõja lõpp ajendas teise laine 
       - stalinismi kokkuvarisemine (1953-56) 
suurendas vabadust Ida-Euroopas. 1960-1970 
– demokratiseerimise taandumine
3.    1970-ndate algus – Portugali,  Hispaania , 
Kreeka   diktatuuride   langemine . Sellesse 
lainesse mahub ka  NSVL  langemine 1980-
ndate lõpus. Kommunistliku bloki  lagunemine  
muutis diktatuuride ja demokraatia  vahekorda  
Aafrikas, Euroopas
 
 
      Vaatame lk 19 demokraatiate     
   juurdekasv 1974 - 2000
 
 
Siirdeühiskond
1.
Demokraatia protsessid ei toimu järsku
2.
Perioodi, milles jooksul üks valitsemiskord vahetub 
teisega, tuntakse ülemineku- ehk siirdeperioodi
3.
Vabad valimised
4.
Lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on 
juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades
5.
Üleminek toob kaasa majanduskriisi
6.
Elatustase langeb
7.   Noor demokraatia on tõsiste katsumuste ees 
(vaatame lk 20 - demokraatia arengu indeksit 2005 
aastal)  
 
 
Demokraatia tunnusjooned
1.
Konkurents
2.
Hääleõigus –vabad valimised
3.
Kodanikuõigused
4.
Kodanikuvabaduste tunnustamine
5.
Õigusriik ja kõigi võrdusseaduse ees
6.
Võimuinstitutsioonide lahusus ja  tasakaalustatus
7.
Kohtusüsteemi ja kontrol organite (ri gipank, 
riigikontrol , keskvalimiskomisjon) poli tiline sõltumatus
8.
Vaba  ajakirjandus
9.
Vähemuste õigustega arvestamine
10.
Tsivi lkontrol  relvajõudude üle
11.
Põhiseaduse olemasolu ja valitsemisinstitutsioonide 
olemasolu, mis tagavad eelnevad tingimused – rahvas 
poli tiline eli t ja  ametnikkond  ühel  meelel  
 
 
Polüarhia – pluralistlik valitsemine
1.
Nüüdisdemokraatia (D.  Dahl  – erineb esindusdemokraatiast)
2.
Poli tiliste organisatsioonide, erakondade ja  huvigruppide  
tegutsemisvabadus
3.
Alternati vsed infoal ikad
4.
Vabadus esineda eriarvamusega
5.
Kritiseerida valitsuspoli tikat
                   Joonis lk 22 
 
 
 Ühiskonna jätkusuutlikkus
1.
Rooma  Klubi ( majanduskasv  mõjutab kli mat)
2.
… on arengutee, mis  rahuldab  praeguse 
põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata 
ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid 
huve
3.
Ühtki probleemi ei tohi lahendada teise arvelt
      (kasumi  taotlemine  looduse arvelt)
4.  Joonis lk 23 – jätkusuutlikkuse eesmärgid ja 
nendevahelised seosed
 
 
Jätkusuutlik valitsemine
1.
Võim peab olema legiti mne (rahvas tunnustab 
valitsust)
2.
Võimulolijad  hindavad  rahva väärtusi (ei eira rahva 
arvamust)
3.
Efekti vne valitsemine – (erinevate sotsiaalsete 
gruppide huvide kaitsmine, ühte ei tähtsusta teiste 
arvelt jne)
4.
Läbipaistev valitsemine
5.
Kodanikke  kaasav valitsemine
 
 
Heaolu kasv
1.
Ri gi sekkumine majandusse
2.
Sotsiaalsed investeeringud
3.
Kulutused sotsiaalpoli tikale ei ole  koorem , 
vaid  investeering , nt tööandjad  toetavad   
haritud tööjõu taastootmist
4.
Vaatame lk 25 – Eesti ühiskonnakihtide (5) 
hinnangud  erinevates eluvaldkondades 
toimunud muutuste kohta 2004. aastal
 
 
Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus
1.
Rahvastikutaaste probleemid
2.
Rahvastik vananeb ja väheneb – pensionäride  osakaalu  
suurenemine
3.
Võõrtööjõu osatähtsuse suurenemine
4.
Eesti rahvastiku olukord – sündimus jääb al a suremusele – 2003 
a. pensionärid 27 % rahvastikust
5.
On vaja suurendada sündivust – toetusprogrammid
6.
Oluline on ka rahvastiku kvaliteet – haridus , tervis,  kaasatus  
ühiskonda, tööpotentsiaal jne)
7.
Inimarengu uuringud – vangide arv, vägivaldsed surmad, töötus, 
koolist väljalangemine, kroonilised haigused.
8.
Ri klik strateegia  - Säästev Eesti 21
 
 
  
                   Vaatame, lk 27 
            ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKU 
                ARENGU   PÕHIMÕTTEID
      Kuidas tagada jätkusuutlikkust?
1.
Ülemaailmsed keskkonna strateegiad
2.   Rahvuslikud strateegiad (SWOT)
3.   Strateegiate koostamisse kaasatakse erinevaid 
huvigruppe – teadlased,  eksperdid , poli tikud, 
kodaniku-ühendused, ametnikud.
      
 
 
 
 
 
 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37