Eesti 1917-1920 (1)

3
Eesti 1917-1920 sh
1. iseseisvuse eeldused valdkonniti ( pol, maj, kul ), rahvusvahelisel tasandil, venemaal.
2. millal tegutsesid ja millist osa etendasid eesti ajaloos maap äev ja selle vanemate kogu, asutav kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr
3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska , konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner
4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu
1)Kultuurilised:
1.ühtlustus kirjakeel
2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti
3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond
4.aktiivne seltsitegevus , kasvas selle organiseerituse tase.
Majanduslikud:
1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks
2.algas tööstuse areng, eriti 20. Saj algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenuimaks piirkonnaks venemaal.
3.laienes tööstuse- ja põllumajandustoodete saatmine vene sisetutule
4.algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed)
Poliitilised:

1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

Hakati looma erakondi, parteisid, esile kerkisid eesti poliitikud

Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi
2)Maapäev- Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Korraldati kõigis valdades, linnades ja maakondades munitsipaalvalimised. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamise keeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Hakati looma Eesti rahvusväeosi.
Maapäeva vanemate nõukogu- otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918.
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping . 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised.
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919.Otsustati luua ka regulaarsõjavägi, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Loodi Eesti Kaitseliit . Nad võtsid 1918. Aasta novembris okupatsioonivõimudelt asjaajamise järk-järgult üle.
Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu. November 1918 kuni kolmanda juulini 1919. Landeswehri sõda oli nendega, oli sõjaline kontaks saksa landeswheriga lätis es 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919, 23. juuni purustati landeswerh cesise all, tänapäeval tähistame seda Võidupühana
3)Jaan Poska-Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kubermanguga. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Poska kodumaale , olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. Kirjutas 2. Veebruaril 1920.alla Tartu rahulepingule.
Konstatin Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja . 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. 1917 osales ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. 19. veebruaril 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni 8. maini 1919) oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, pärast Asutavas Kogus opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont.
Jaan Tõnisson- oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Oma poolehoidjate ja mõttekaaslastega asutas ta 27. novembril parlamentaarset monarhiat ning Eestile rahvusliku enesemääramise õigust taotleva Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917. Pärast Veebruarirevolutsiooni nimetas Tõnisson Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks , mille juhiks jäi ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai Eesti Rahvaerakond. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ning oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. sama aasta sügisel moodustas Tõnisson Eesti peaministrina oma esimese valitsuse, mis juhtis riiki kuni 1920. aasta juulini. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt Vabadussõda, sõlmiti Tartu rahu ning astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks.
Jüri Vilms- kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse. oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. Saksa okupatsiooni alguses lahkus Vilms Soome, lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kaduma. Kõige tuntuma versiooni järgi langes ta Suursaarel sakslaste kätte vangi ja hukati Helsingis .
Johan Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 2. detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918, mil oli sunnitud Eestis võimu haaranud enamlaste survel lahkuma. Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks.
4)1. maailmasõda: sõda mõjus halvasti majandusele, tooraine saamine venemaalt oli raskendatud, kaubanduse katkemine, halvenes tööjõu kvaliteet. Esimene maailmasõda tõi kaasa rahvusliku liikumine elavnemise.Need organisatsioonid aitasid kaasa võimude kavandatud üldise evakuatsiooni läbikukutamisele ning tõstatasid mõtte luua vene armee koosseisus Eesti rahvusväeosad. Esile kerkisid sotsialismist mõjustatud noored haritlased, sh Jüri Vilms, kes 1916. Aastal nõudis esimest korda, et Eestile antaks autonoomia. Compiegnei vaherahu 11.11.1918 lõpetas saksa okupatsiooni, alustasid taas oma tegevust Ajutine valitsus ja Maapäev.
Saksa-Vene sõjategevus: Veebruaris 1918 (10.02) katkesid Bresti rahukõnelused, millele järgnes Saksa vägede üldpealetung kogu Idarindele 18. Veebruaril. Maapäeva Vanematekogu otsustas ära kasutada enamlaste põgenemisega tekkinud võimuvaakumit, et omariiklus välja kuulutada. 23.veebruaril iseseisvusmanifesti ettelugemine Maapäeva Hugo Kuusneri poolt Pärnus Endla teatri rõdult. 24.veebruaril Eesti Vabariigi väljakuulutamine Päästekomitee poolt. 25.veebruar Saksa väed okupeerisid Tallinna. Algas 8 kuud kestnud Saksa okupatsioon. Saksa vägede lahkumist kasutas ära Nõukogude Venemaa, tühistades ühepoolselt Bresti rahulepingu ja alustades ulatuslikku pealetungi lääne suunas. Eesti Vabariigi püsimajäämise eest tuli võidelda relvadega Eesti vabadussõjas (28.11.1918- 02.02.1920).
Venemaal toimunu: 1905.aasta revolutsiooni tagajärjel asutas Jaan Tõnisson 1905. Aasta novembris esimese legaalse partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eestlased said valida oma esindajaid riigiduumasse, lubati avada eesti- ja saksakeelseid erakoole. Veebruaris toimusid venemaal rahutused , kuna maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele. Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest 2. Märtsil, selle tulemusel seati kokku Eesti autonoomiaseaduse projekt. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama Venemaast lahkulöömise möödapääsmatusest, peamiseks ajendiks oli seejuures kartus, et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid lõppeda eesti rahva jaoks traagiliselt. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt nii maanõukogu ja maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks.