Maailm 1900-1920 (1)

Maailm 1900-1920.a.
1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid.
Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari ( 1879 )
Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915)
Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887)
Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890)
Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893)
Antant – Inglismaa, Prantsusmaa ( 1904 )
Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia ( 1902 )
Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907)

• KOLMIKLIIDU EESMÄRGID:
  

Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa.
Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas)
Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil , soovis endale Balkanit (praegune Serbia ).
Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia.
Itaalia: soov kaitsta end tänu liidule Prantsusmaa rünnaku eest, saada mõjuvõim

• ANTANDI EESMÄRGID:
  

Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa.
Prantsusmaa: soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit.
Venemaa: ei soovinud Saksamaa hegemooniat, soov purustada Austria-Ungrai ja Türgi, et oleks võim Balkanis (ligipääs otse Vahemerele)
Inglismaa: ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused
2. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning Eestis.
Venemaal
PÕHJUSED:
* Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel
* Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel
Majanduslikud põhjused:
* Maa puudus
* Sõjalised kulutused
* 1900-1913 majanduskriis.
Poliitilised põhjused:
* Absoluutne monarhia ei suutnud läbi viia reforme
* kodanikuõiguste puudumine
* Vene-Jaapani sõja kaotus.
Rahvuslikud probleemid:
* rahvuslik rõhumine, venestamine , külakogukonnad.
Sotsiaalsed probleemid:
* Tööliste õiguseta olukord
* Rahvas soovis rohkem vabadusi- sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadusi, ametiühingud olid keelatud.
TAGAJÄRJED:
* Paranes tööliste ja talupoegade olukord
* Kaotati külakogukonnad
* Absoluutsest monarhiast sai parlamentaarne monarhia
Eestis
PÕHJUSED:
* Rahvas soovis rohkem vabadusi- sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadusi
* Maa puudus
* Venestamine
TAGAJÄRJED:
* Emakeel lubati erakoolidesse
* Esimesena avas uksed praegune Miina Härma gümaasium
* Noor-Eesti esiletõus
* Tartus avati 1909.a Eesti Rahva Muuseum
* Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond
* Estonia teater saab uue hoone
* Vanemuine sai uue maja Tartus
* Külas süvenes sotsiaalne kihistumine
3. Esimese maailmasõja põhjused.
* AJEND: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914
Bosnias, Sarajevos.
* Teravnenud vastuolud maailma suurriikide- eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel
* Saksamaa soovis juht positsiooni, milleks tuli Prantsusmaa purustada
* Ohu alahindamine – usuti , et sõda võib olla vaid lokaalne , kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega. Ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt
* Sõja romantiseerimine (romantiline, ülem, hiilgav)
* Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
* Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid – Schlieffeni plaan, ei uuendatud julgeoleku poliitikat, sõjaplaanid olid muutunud keeruliseks, täpseks ja jäigaks)
* kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada
* Prantsusmaa soov saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass - Lotringi alad
* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel
SIIA ALLA KÄIVAD KA LIITUDE ÜLEJÄÄNUD EESMÄRGID
4. Eluolu suure sõja ajal. Sotsiaalsed muudatused sõjas. Esimese maailmasõja tagajärjed.
ELUOLU (majandus, ühiskondlikel, igapäevaelu) SÕJA AJAL:
* Kehtestati üldine töökohustus
* Toidupuudus
* Naised olid sunnitud tegema meeste töid, mis aitas kaasa naiste iseseisvumisele
* Levisid epideemiad
* Suurenes riigi osa majanduses, majanduselu hakati reguleerima
* Vähenes religiooni mõju
* Kiirelt kasvas maksukoormus
* Rahvuste vahelised sallimatused
* Riik kontrollis ressursside jaotamist
ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED:
* Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest.
* Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia , Ungari, Jugoslaavia ).
* Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks).
* Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naiste iseseisvumine , naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus- võrdsete õiguste saamine meestega; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea ; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned.
* Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv.
* Tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse; samas suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas ning Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks.
* Sõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin ) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid ).
5. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni põhjused, käik ja tulemused.
PÕHJUSED:
* Peterburgi vilets varustamine toiduainetega
* Majanduslik kaos (tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, näljamässud)
* Venemaa suured kaotused sõjas
* Talupojad tahavad oma maad
* Venemaa on arengus vähemalt 50a maas
* Keisrivõimu autoriteedi üldine langus
* Rahutused sõjaväes (vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees pahameelt)
KÄIK:
* Rahutused Peterburis (tänavatel rahvas ja sõjavägi), tsaaril polnud poolehoidjaid ja ta pidi troonist loobuma
* Parlamentaarne monarhia läks üle vabariigiks
* Rahutused kasvasid suureks ja rahva vastu kasutati relvi
* Autoritarismist suund demokraatia poole
TAGAJÄRJED:
* Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits
* Keiser loobus troonist
* Venemaast sai vabariik
* Võim läks Ajutise Valitsuse kätte
* Kaksikvõim - üks pool Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teine pool Ajutine Valitsus ( vürst Lvov)
* Enamlaste esiletõus
6. 1917. aasta Oktoobripöörde põhjused, käik ja tulemused.
PÕHJUSED:
* Ebaedu sõjarinnetel
* Sakslased vallutasid Riia, mis peale Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri
* Ajutine Valitsus arreteeris Kornilovi muutudes ebapopulaarseks
* Alahinnati Leninit
* Segadus riigis suurendas Bolševike toetajaskonda
KÄIK:
* 6-7.nov väljaastumine sõjast
* Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti
* 8.nov moodustati Rahvakomissaaride nõukogu eesotsas Leniniga
* Mitmel pool tekkis vastupanu bolševike võimule
TAGAJÄRJED:
* Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
* Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega
* Kujunes ühe partei diktatuur
* Majandusreformid
* Ettevõtete riigistamine
* Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks
* Maa kuulutati riigi omandiks
* Mõisnike maavaldused konfiskeeriti
* Teisiti mõtlemise eiramine (keelustati kõik teised parteid ja poliitilised vastased kõrvaldati)
* Palju ohvreid (kümned miljonid)
* Maailmarevolutsiooni idee õhutamine teistes riikides
7. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp.
Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise mõjul lahvatas pikka aega kasvanud rahulolematus revolutsiooniks 1918 novembris. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Algselt nimetati vabariiki Weimari vabariigiks, sest lepingule kirjutati alla Weimaris .
11.novembrile 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne ’i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale rasked. Ta pidi loobuma vallutatud aladelt , pidi liitlastele andma sõjavarustuse, k.a. allveelaevad , lennuväe ja ookeanilaevastiku.
8. Pariisi rahukonverents, Versailles ´ rahuleping .
* Pariisi konverents toimus 18.jaanuar 1919
* Osales 27 riiki
* Konverents lükkas tagasi Ameerika rahuplaani ja keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huvidele rahulepingu koostamisel
* Versailles’i rahuleping (28.juuni 1919) kõige tähtsam dokument rahukonverentsil
* Rahulepingu koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri ( 1919a - Rahvasteliit)
* Analoogne leping Austria, Bulgaaria , Ungari ja Türgiga
RAHULEPINGUPUNKTID:
* Saksamaa pidi loovutama vallutatud alasid
* Saksamaa sõjaväes tohtis olla ainult 100 000 meest, kellest 4000 ohvitserid
* Ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust
* Keelati omada lennuväge, allveelaevu ja piirangud laevastiku suurusele
* Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud (ehk maksta reparatsioone)
* Et Saksamaa peaks kinni lepingust, hõivasid liitlased 15a Reini jõe piirkonna
9. Uute riikide teke.
Saksamaa alt-> Poola
Venemaa alt-> Ukraina , Valgevene, Taga-Kaukaasia, Poola (1918)
6.dets 1917 Soome
16.veeb 1918 Leedu
24.veeb 1918 Eesti
18.nov 1918 Läti
Serbia ja Austria-Ungari-> Serbia- Horvaatia - Sloveenia kuningriik (Jugoslaavia)
Austria-Ungari-> Tšehhoslovakkia (1918), Ungari (1918)
10. Kodusõda Venemaal. Poola-Vene sõda. Kodusõja lõpp.
PÕHJUSED:
* Nõukogude võimu mittetunnustamine
* Relvastatud vastupanu osutamine enamlastele
* Enamik endise keisriarmee ohvitsere ei nõustunud enamlaste poolt Saksamaaga sõlmitud Bresti separaatrahuga
SÜNDMUSED:
* Venemaa väljaastumine sõjast, mis tõi kaasa Antanti interventsiooni
* Antanti riigid sekkusid
* 1919a tehti mitu katset kodusõda lõpetada
* 1920a valgetele jäi ainult Krimmi ps
* 1921a puhkesid talurahva ülestõusud
* 1920-22 hõivas Punaarmee Azerbaidzani ning Armeenia , vallutas suurema osa Kesk-Aasiast ning puhastas Jaapani vägedest ja valgekaartlastest Kaug-Ida.
TAGAJÄRJED:
* Kodusõjas saavutasid võidu enamlased ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise.
* Tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. aastatel 1917-1923 13 miljonit).
* Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele . 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja tulemuseks nälg . Välismaised heategevusorganisatsioonid toitsid umbes 10 milj. inimest.
* Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad.
MIKS KOMMUNISTID VÕITSID
* Valgete lüüa saamise põhjuseks oli nende endi vead
* Tegevuse koordineerimatus, mis võimalad Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa
* Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada
* Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemaid raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada
* Mõtlematu terror , mis ei jäänud maha punasest terrorist ning sellega häälestati enda vastu vene rahvas
11. Eesti Vabadussõda .
Aeg - 28. nov. 1918- 3. jaan. 1920

• OSAPOOLED
  

* Kommunistlik Venemaa
* Eestlased, Suurbritannia , Valgekaartlased, Soome
* Baltisakslased (Landeswehr)

• PÕHJUSED
  

* Saksamaa revolutsioon millest venemaa lootis kasu saada
* Vaikiv ajastu
* Eestlased tahtsid saada iseseisvaks

• EBAEDU PÕHJUSED
  

* Ebavõrdne seis. Venelaste armees oli mitu korda rohkem mehi.
* Ei usuta et Eesti on võimeline Venemaale vastu astuda
* Eesti vägedel ei ole ühtset juhtimist enne J.Laidoneri tulekut
* Eestlased võitlevad mingil ajal korraga mitmel rindel

• VÕIDU PÕHJUSED
  

* Pärast J. Laidoneri tulekut on eesti sõjaväel keskne juhtimine
* Venemaal on kodusõda
* Eestit alahinnati venelaste poolt
* Abi Antanti riikidelt
* Vabatahtlike üksuste loomine
* Koolipoiste abi
* Seniste kõhklejate meeleolumuutus

• KÄIK
  

* 18.11.1918-Punaarmee rünnak Narva vastu
* 1919 jaan. –eestlaste vastutung
* 1919 juuni- juuli- Landeswehri sõda
* 1919 23.juuni- Võnnu lahing- Eestlased võitsid (võidupüha)
* 1919- sissetung Narva rindel-ei õnnestunud
* 1920 2. veebruar- Tartu rahuleping

• TULEMUSED
  

* määrati kindlaks Eesti riigipiir
* vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad
* venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla
* eesti sai 15 milj. kuldrubla Venemaalt
* venemaa tunnistas eesti iseseisvust