Juuksurite ajalooline kujunemine (0)

IDA VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
nimi
1 PJUE
JUUKSURI AJALOOLINE KUJUNEMINE
Referaat
Juhendaja :
SISIUKORD
1.Sissejuhatus
2. Muistne Rooma
3.Muistne Egiptus
4.Muistne Kreeka
5. Keskaeg
6. Renessanss
7. Barokk
8. Rokokoo
9.19. sajand
10.20. sajand
11. 21. sajand
12.Kokkuvõte
13.Kasutatud kirjandus
1.SISSEJUHATUS
Referaadi teemaks on „ Juuksurite ajalooline kujunemine“ , milles toon välja erinevate riikide ilu- ja moevoolu ajaloo, räägin ka sellest kuidas keskajal tekkis juuksuri amet ning kes ta oli.
Iga teema kohta lisan ka mõne pildi.
2.Muistne Rooma
Selle tsivilisatsiooni areng oli algselt mõjutatud iidsest Kreekast. Vabariigi perioodil said valitsevaks teised väärtused. Roomlased ei jaganud kreeklastele omast meeste ilu ülistamist. Meeste jaoks oli oluline väärikus, mitte ilu. Järgiti ülima tagasihoidlikkuse traditsiooni ja keha eksponeerimine seostus seksuaalse ahvatlemisega. Impeeriumi ajal muutus oluliseks isikukultus ning hakati järgima keiserliku perekonna rikkalikku ja dekadentlikku stiili.
Juuksed: lokkis juuksed. soengud rikkalikud, kihilised, lainelised, palmitsemine, parukad (maal elavate orjade omad). Ka meestel olid pikad juuksed. Kaunistati diaaridega, vääriskividega, peapaeltega, ripatsitega.
3.Muistne Egiptus
Freskodel, urnidel ja kirstudel olevad maalingud tõestavad, et juuksur oli selle ajastul aukohal .
Riietus, soeng , habe, peaehe olid seisuse ja auastme tunnuseks. Jõukamatel olid omad isiklikud juuksurid, kes neile personaalseid visiite tegid, hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. Parukate (inimjuustes, lambavillast) ja juuste seadmine oli orjade tööks. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga. Moodsateks juuksevärvideks olid must, tumepruun , punane ja neid värviti basmaga.
(pildil kujutatud Egiptuse printsess )
4.Muistne Kreeka
Muistse Kreeka ajastul oli juuksurikunst juba kõrgel tasemel. Kammimine , juuste värvimine ja lokkimine oli hästi väljaõpetatud orjade tööks. Iga ori täitis ühte kindlat operatsiooni. Juuste seadmine soengusse oli kreeklastel omaette tseremoonia ja soengud olid nagu kunstiteosed . Juuksuriorjad pidid jälgima harmoonia ja esteetika nõudeid. Halva töö eest karistati karmilt. Filosoofid , kirjanikud, luuletajad ja poliitikud vahetasid kõiksuguseid uudiseid ja oma mõtteid just sellel ajal kui neid raseeriti, lokiti või hoopiski masseeriti.
Loodus oli andnud kreeklastele tihedad , sirged, mustad juuksed. Blondid kiharad olid Muistses Kreekas haruldased ning, et sellist väljanägemist saavutada pleegitati juukseid kaaliumkloriidi , vee -ja kummelitõmmise seguga. Sel eesmärgil kasutati ka peenestatud riisi ja jahu. Eriti pidulikel sündmustel kaunistati juukseid kuldpulbriga.
Kreeka ühiskonna arenedes hakati ka inimeste sotsiaalset kuuluvust määrama soengute järgi.
Kreeka naiste soengud olid varasemal perioodil lihtsad. Sparta naised kandsid seljal patsi, ateenlannad seadsid juuksed kuklale sõlme. Ajapikku läks soeng keerukamaks, hakati lokkima, karkasse kasutama, juukseid kinnitati ka juuksesidemetega. Klassikalisel ajajärgul kammiti juuksed keskelt lahku, seati lainetesse ja keerati kuklas sõlme. Sõlm meenutas koonust. Periooditi muutus selle asukoht, kord oli ta kinnitatud kukla keskele , teinekord langes kaelale.
Kasutati erinevaid lokkimise tehnikaid. Laubaäärsed juuksed sätiti paksudeks rõngakujulisteks lokkideks. Et juuksed kaunilt läigiksid ja hästi lõhnaksid, võeti appi õlid, vahad ja pumatid.
5. Keskaeg
Juuksuritöös ilmus uus amet – saunamees, kes lõikas juukseid, tegi soenguid ja ajas habet, andis ka meditsiinilist abi. Naiste iluideaaliks olid pikakasvuline heledate juustega ja tumedate kulmudega naine naine. Naised kandsid juukseid vabalt lahtiselt. Pidulikel puhkudel kaunistati juuksed ehetega. Kaunistusteks olid lindid või kullatud metallist võrud. Kõrgemast seisust naised kandsid sõlme ja seda kaunistati pärlite või vääriskividega. Moes olid mitmesugused põimitud patsid. Noored neiud kandsid meelekohtadel patse.
Naised, olenemata seisusest, olid kohustatud katma pead, nii nagu kirik nõudis. Kuni meheleminekuni võis tütarlaps kanda pikki lahtisi juukseid, mida hoidis koos pea ümber seotud pael või võrk. Abielus naised punusid vahel oma juuksed kahte patsi, need keerati kõrvade kohale kokku ning kinnitati valge lindiga, mis kattis lauba, soengu ja lõuaaluse. Kõrgemast seisusest daamid kandsid selle peal veel pärga. Naiste peakatte lisandiks kanti peent läbipaistvat vuaali või allalangeva sleifiga, mille tootmise poolest oli kuulus Reimsi piirkond.
Habet mehed ei kannud, kuid vuntsid olid pikad.
6. Renessanss
Moes oli ebaharilikult kõrge laup mille saavutamiseks aeti see paljaks. Laubajoont ei tohtinud segada ka kulmud, seepärast kitkuti need välja. Seda tegid nii naised kui mehed. Juustesse põimiti pärlitest ja korallidest keesid. Soenguid kaunistati eriliste võrkude ja katetega . Naiste juuksed, mis olid keskajal peakatete all peidus, said nüüd ilu sümboliks ja luuletajate ning kunstnike ülistusobjektiks.
7.Barokk
Kuningas Louis XIII tõi moodi paljaks raseeritud näo, ülespoole keeratud vurrud ja väikese lõuaotsa habeme. Noored mehed kandsid pikki lokkis juukseid ja otsaesisel sirget tukka . Kanti ka parukaid . Versaille’s töötasid usinalt parukameistrid, kes oma teoste loomiseks kasutasid loomakarvu, mererohtu, maisikiude.
8.Rokokoo
Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu. Soengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema favoriidile Madame de Pompadourile. Sel ajal olid parukameistrid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid. Parukate tegemiseks kasutati inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu.
9. 19. sajand
Vuntsid aeti maha ning lõug paljaks, see-eest tuli moodi põskhabe. Tuleb märkida, et tol ajal suuri habemeid Euroopas üldiselt ei kantud. Ent hiljem hakkasid liberaalsed kodanlased siiski habet kandma ja sajandi teine pool kujunes täishabeme kõrgajaks. 60.-70. aastatel peeti habeme puudumist juba lausa ebaviisakaks.XIX sajandi lõpuks võttis soeng üha korrektsema ilme. Selle soengu puhul lõigati juuksed tagant väga lühikeseks ning pealae keskele kammiti seitel ja tukajuuksed keerati poolkaarekujuliselt külgedele. Vahepeal moes olnud lokid kadusid täiesti ja soeng muutus nii siledaks, et seda oli võimalik saavutada vaid kuulsa briljantiiniga (glütseriini või riitsinusõli lahus parfümeeritud piirituses). Sellest perioodist pärinevadki linakesed toolileenidel, et kaitsta polsterdatud mööblit õliga läbi imbumast.
10. 20. sajand
20. sajandi üheks suuremaks saavutuseks võib lugeda seda, et naised on meestega peaaegu võrdsed. Üha enam konkureerisid naised meestega ametialaselt. Rõivad , jumestus ja juuksed kui meie kõikuvate ootuste mõõdupuu, peegeldavad muutust ühiskonnas. See sajand oli ka üha kasvava linnastumise sajand, kus selle lõpuks peaaegu iga teine inimene elas linnas. See oli ka tragöödiate ja katastroofide sajand. Alates I Maailmasõjast tõi pea iga uus aastakümme mõne suure katastroofi, konflikti või sõja. Kõikide inimlike tragöödiate ja suure hävitustöö kiuste edenes elu maakeral ennenägematus tempos . Võtmesõnaks sai tehnoloogia . Üks leiutis ja uuendus järgnes teisele – lennuk, kino, televisioon , video, arvuti, faks ja Internet . Kõik see on hõlbustanud inimeste liikumist ja teabevahetust, laiendanud globaalset mõtlemist ning teinud võimalikuks pideva kultuurivahetuse maailma eri paikade vahel.
11. 21. sajand
21. sajand ei esita ühtset soengu- ja rõivastumisnõuet. Igaüks teeb oma valikud sõltumata perekondlikust taustast, ühiskondlikust kuuluvusest või usutunnistusest. Kuni eelmise sajandi viimaste aastakümneteni oli naiste meigi- ja soengumoel ainult üks eesmärk – lasta kandja paista võimalikult ebaloomulik . Tänaseks on olukord täpselt vastupidine . Parimad juuksehooldus - ja meigivahendid pigem ravivad, toidavad ja hooldavad ning annavad loomuliku ja terve väljanägemise.
12. Kokkuvõte
Tänapäeval saadakse tundmatust inimesest esimene mulje tema välimuse ja riietuse järgi. Soengu ja rõivaste järgi otsustatakse tema maitse, korralikkuse, jõukuse ja seltskondliku kuuluvuse üle. Välimus on inimese sõnatu visiitkaart .
Mõnikord ütlevad soeng ja rõivad meie kohta isegi rohkem, kui me seda sooviksime. Välimus saadab signaale, millest me ei pruugi alati teadlikud olla. Enne, kui me üldse midagi öelda jõuame, kõnelevad soeng, riided ja kehakeel. Võib-olla kõlab see ülepakutult, sest on ju palju meeldivam ette kujutada, et ilu on ainult inimese sees. Ometi pole enamik meist nii eelarvamusvabad, et suudaksid vältida kellelegi esmakordsel (ja võib-olla ka viimasel) kohtumisel instinktiivset, välimuse järgi hinnangu andmist. Seda kõike arvestades on kerge mõista, miks peaks rohkem tähelepanu pöörama sellele, mida me „kiirgame“.
Soengu kujundamine on üks olulistest juuksuri eriala oskustest ning seepärast on ta tihedalt seotud juuksuri igapäevase praktilise tööga.
13. Kasutatud kirjandus

http://soengukunstiajalugu.weebly.com/1940-1950.html

http://soengukunstiajalugu.weebly.com/20-sajand.html

http://naistekas.delfi.ee/kirevmaailm/uudised/ajalootund-miks-keskaja-naised-alati-nii-imeilusad-valja-nagid.d?id=70128049

http://www.fashion-era.com/ancient_costume/roman-costume-history-women-hair.ht m

http://kunstistiilidvoolud.blogspot.com/search/label/Antiik-Rooma

http://gerlirehemaa.blogspot.com/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3366/Soengukunst_ja_kujundamine.zip/stiilipetus.html