Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuuba (0)

1 Hindamata
Punktid
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Kuuba
Referaat
Koostaja: Madis Raudsepp
Juhendaja : Endla Pesti
Olustvere
2014
Sisukord
Sissejuhatus
Sisuline osa
Loodus
Ajalugu
Kasutatud info
2
Sissejuhatus
Ma valisin Kuuba kuna ma arvasin, et Kuuba on huvitav riik. Töö käigus ma tahaksin rohkem Kuuba kohta teada saada.
3
Sisuline osa
Kuuba täpne nimi on Kuuba Vabariik
Kuuba lipp
Kuuba vapp
4
Kuubas kasutatakse peesosid.
Peeso
Kuubas räägitakse hispaania keel.
Kuuba kaart
5
Loodus
Kuuba reljeef on peamiselt tasane ja riik valdab suuri maavara reserve, mistõttu rahvastiku tihedus on nii suur.
Kuuba kliima on troopiline. on 21 °C ja juuli keskmine õhutemperatuur 27 °C.
Riik on suhteliselt maavaradega rikas. Saare läänes pooles on leitud paljutõotavad nafta - ja gaasimaardlad. Kuuba on suured koobaltilademed (26% maailma reservidest) ja niklilademed (800 mil.t. - teine koht ​​maailmas). Samuti maa sügaval asub kuld , hõbe , kroom, vask, mangaani ja rauamaak, ehitusmaterjalid (kvartsliiv).
Põllumajandus
Midagi, mis ka on mõjutanud Kuuba palju on riigi omandis talud . Eraomandis põllumaad ei ole levinud, kuid see on lubatud. Läbi range ja beskattningar pärsib riigi elanikkonna eksportida või põllukultuuride tootmiseks oma. See muudab riigi rikas ja võimas. 75% kõikidest põllumajandusettevõtetest, mis kuulub riigile. 15% (ligikaudu 170 000 põllumajandusettevõtet) on era põllumajandussaaduste või ühises omanduses istandused. Selle mõju on see, et riik kontrollib peaaegu täielikult tootmise, ekspordi ja impordi. Nad millised kulud need on, mida investeerida, töötajate
6
palgad peaksid olema, on kaupade hinnad, nad otsustavad kõik. Ei toimu vabadus inimeste jaoks. Riik suunab ja raha talud säästlik viis raha teenida on tagajärjed töötaja poolt nt madalama palgaga või rohkem tundi tööd palgata. Enam talud, ma arvan, et nad oleks rohkem mitmekesisust taimede ja see eksportida üha rohkem riike. Kui inimesed saavad otsustada rohkem ise see ka muutub tööga rahulolu, mis soodustab riigi toodangust. Enam eraettevõtted konkureerida isegi riigis, mis on hea, on riigi heaolu. Võttes ei ole võimu üle nagu see, mida ettevõtted investeerivad ja kulud panustab riik ei saa nii palju raha. Samuti ei saa välja võtta nii palju auhinnaraha, kui neid oli põllumajandus. Sovhoosi enamikku toidu riigi äri. Talud rohkem investeerima eksportkaupade näiteks suhkru, tubaka ja kohvi.
Töötus
Kõik töötajad Kuubal on riigi teenistuses. See kehtib ka välisriikide äriühingute vahel. Füüsilisest isikust ettevõtja on osaliselt lubatud, kuid ainult teatud sektorites on lubatud. Ei ole julgustatud riik. Töötajate organisatsioonid üritavad koguda tööjõu toetada kommunistliku režiimi ja liikuda tootmise eesmärke.Kommunistlik valitsus püüab kaasata need rahalised vahendid mõjutada inimesi meeldib raviskeemi.Samuti on ebaseaduslik streik riigis. See tähendab, et sa seda ei tee mingil moel saavad oma häält kuuldavaks
7
teha, kui nad ei ole rahul midagi. Palk on ka riigi poolt määratud ilma kollektiivläbirääkimisi. Diktaatorlik reegel, kutsun ta. Töötajad Kuubal on väga madalad, genomsnittaiga kuupalk võrdub umbes kümme dollarit. See on kuupalk, et keegi ei suuda püsida. Sa peaksid ellu jääda on üks või mitu töökohta vaja ja see võib olla üks põhjus, miks tööpuudus on nii madal. Vaid 5,5% elanikkonnast on töötud. Kuuba ei ole suur klass erinevused elanike seas. Lõhe rikaste ja vaeste vahel ei ole nii suur. See võib hõlmata olla, sest see on ebaseaduslik, et alustada oma äri kõige kategooriad. Riik püüab hoida kulutuste alla, mis mõjutab elanikkonna. Seetõttu ei ole suur klass erinevused högbetalda ja madala palgaga. Et see on nii madal palk suureneb ka soov ning toetab tööd varastada. Laialt levinud ja raske kuriteo Kuuba tõttu madala sissetulekuga, kes sageli peavad toetama kogu perekonda. See on tähendanud ka, et musta kaubandus on suur. Narkokaubandus toimub ka siis, kui sul on võimalus teenida suurt raha ilma maksustamise kasumit.
8
Ajalugu
Kuuba põliselanikud olid aravakkide hulka kuuluvad tainod ja sibeinid.
27.oktoobril 1461 avastas Christopher Columbus oma esimesel merereisil saared ja Kuubast sai Hispaania koloonia, mida valitses Hispaania Havanna kuberner . Kuuba põhilised põllumajandussaadused olid tubakas
ja suhkur. 1762 kuulus see suurlinn ka põgusalt Inglismaale enne kui ta vahetusena Florida
eest tagasi saadi. Aastatel 1756–1763 toimunud Seitsmeaastase sõja tulemusel tõid britid kümne kuu jooksul Aafrikast Kuubasse tuhandeid orje. (Hispaanlastel ei olnud ligipääasu Aafrikast orjade toomisele, sellega tegelesid peamiselt inglased, prantslased ja hollandlased). Orje toodi veel ka hiljem ja tänu neile sai Kuubast üks tähtsamaid suhkrutootjaid 19. sajandil.
1868–1878 toimunud kümmneaastase sõjagatulemusel purustati orjanduslik kord 1884. aastal ja Kuuba oli eelviimane riik, mis seda tegi (viimane oli Brasiilia).
19.sajandil toimus mitmeid ülestõuse, mis kasvatasid pinget Hispaania ja USA vahel, mis lõppesid Hispaania-Ameerika sõjaga ja
9
mille tulemusel sai Kuuba 1902 . aastaliseseisvus Hispaaniast kuid jäi USA mõjuvõimu alla ja ka Guantanamano laht jäi USA-le. USA mõjuvõim tähendas, et USA-l oli õigus Kuubal oma sõjaväge hoida, kolm neljandikku suhkrukasvandustest kuulus USA investoritele. Havannast ja Varaderost said turismikeskused koos hulga kaasinodes ja stripiklubidega.
1902 valiti Kuuba presidendiks Tomas
Estrada Palma ja ta valitses edukalt oma neli aastat ja kui ta soovis pikendada oma valitsusaega, järgnes sellele ülestõus, mis suruti maha, Palma astus tagasi ja USA kuberner
võttis Kuubas kontrolli üle kuni 1909. aastani. Kuuba järgmised valitud presidendid, kel erilist kohalikku võimu ei olnud, olid:Jose Miguele Gomez (1908–1912); Mario Garcia Menocal (1913–1920); Alfredo Zayas (1921–1925).
Esimeset Maailmasõjast Kuuba sõdurid otseselt osa ei võtnud , kuid Kuuba deklareeris sõja Saksamaa üks päev pärast USA-d 1917.
1925. aastal valiti Kuuba presidendiks Gerardo Machado, kes oli tuntud oma natsionalistlike vaadete poolest ja kandis seepärast hüüdnime "troopika-Mussolini". Tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud ameerika miljonärid Rockefeller, Guggenheim ja Morgan. Esimesel valitsuspäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või eksiili saata, nende hulgas saatis
10
ta USA-sse eksiili ka oma eelkäija Mario Garcia Menocali. 1933. aastal astus Machado pärast mitut ülestõusu tagasi.
Poole aasta pärast, septembris 1933, toimus Kuuba armees edukas vastuhakk, mille tulemusel sai ülemjuhatajaks Fulgencio Batista . Pärast seda oli Kuubal küll mitmeid riigijuhte, aga tegelik võim oli Batistal.
1940. aastal toimusid Kuubas presidendivalimised , mille võitis kommunistidega koalitsiooni moodustanud Fulgencia Batista Crau San Martíni vastu. 1944 võitis valimised Grau San Martín, kuna vastavalt põhiseadusele, ei saanud Batista uuesti kandideerida ja ta läks elama USA-sse. 1948. aasta presidendivalimised võitis Carlos Prío Socarrás ja 1952pidi toimuma uued valimised, mida Batista oleks soovinud uuesti võita, aga kuna uuringud ei näidanud talle selleks võimalust, otsustas ta Socarráse 10.märts 1951võimult kõrvaldada, mis tal ka õnnestus. Ta moodustas kõikide parteide esindajatest presidendivalimiste nõukogu, kes valis ta kolm kuud enne ametlikke valimisi teist korda presidendiks. Tänu Batista valitsemisele (koos kommunistidega) sai Kuuba populaarseks turistimagnetiks. Havanna oli maailma kolmas linn oma kalliduselt ja dünaamikalt. Kuna kuubalased olid väsinud korrumpeerunud valitsustest, siis toetasid nad Batistat, kes rajas infrastruktuure ja
11
koolimaju. Hoolimata majanduslikust edukusest organiseerisid
opositsiooniparteid, näiteks Orthodoxo ja Auténtico, 1950. aastatel tudengite osavõtul rahutusi, lõhates pomme ja tappes tsiviilelanikke.
Kuna lõpuks leiti, et ka valitsus on korrumpeerunud ja teeb koostööd maffiaga, kasvas Kuuba kesk- ja kõrgklassi vastuseis valitsusele.
Fidel Castro , kes kuulus parteisse Ortodoxo ja parlamenti, oli üks aktiivsemaid valitsusevastaseid ja levitas avaldusi , et Batista valitsus tagasi astuks, kuna tema valimisel rikuti valimisprotsessi. 26. juuli 1956 korraldas Castro ebaõnnestunud rünnaku Moncada sõjaväele Santiaga de Kuubas, paljud tema sõdurid hukkusid ja Castro määrati 15 aastaks vangi.
Havanna, mis oli USA maffiabossi Meyer Lansky võimu all, sai tuntuks kui rahvusvaheline narkootikumide sadam. Batista ja teised poliitikud nautisid kasumeid, mida nad said narkootikumidest ja kasiinodest. See aga ei meeldinud paljudele kuubalastele ja ameeriklastele. Rahva rahustamiseks kuulutas Batista 1954. aastal välja valimised, kus oli vaid üks ametlik kandidaat – tema ise.
1956. aastal kuulutas Batista valitsus välja amnestia paljudele poliitvangidele kaasa arvatud Castrole. Castro läks eksiili Mehhikosse, kus ta kohtus Ernesto Che Guevaraga, kus nad
12
organiseerisid Batista valitsuse vastase "26. juuli Liikumise". Kui nad 80-mehelise seltskonnaga laeval 1956. aasta detsembris jahiga Granma Kuuba edelarannikul maabusid, tapsid valitsusjõud neist enamiku ja Castro põgenes Sierra Maestra mägedesse.
1956. aastal keeldus Batista valimiste korraldamisest ja valimised toimusid 1958, kui Batista pani ametisse presidendi, kel polnud Kuubal mingit võimu. Batista valitsus kaotas ka USA toetuse ja ,.
astus erinevate rühmituste survel Batista tagasi ja siirdus Dominikaani Vabariiki. Castrost sai Kuuba peaminister .
USA tunnustas kohe Castro valitsust. Castro alustas riigis radikaalseid reforme ettevõtete ja põllumajanduse natsionaliseerimisel ja lõpetas USA domineerimise riigis.
3. jaanuar 1961 lõpetas Washington diplomaatilised suhted Kuubaga ja
16.aprill
Kuuba end sotsialistlikuks riigiks. Järgmisel päeval saatis USA CIA väljaõppe saanud sõdurid Sigade lahte, kus toimus Sigade lahe
dessant. Castro valitsuse kukutamine ei õnnestunud ja veebruaris 1962 kuulutas USA välja täieliku kubandusemrabgo
Kuuba vastu, mis kehtib siiani. Hoolimata embargost on USA aga ikkagi Kuubasse eksporditavate kaupade mahu poolest viies riik.
13
Kasutatud info
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba
http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/kuba-2/
15

  • Vasakule Paremale
    Kuuba #1 Kuuba #2 Kuuba #3 Kuuba #4 Kuuba #5 Kuuba #6 Kuuba #7 Kuuba #8 Kuuba #9 Kuuba #10 Kuuba #11 Kuuba #12 Kuuba #13 Kuuba #14
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor paks matu Õppematerjali autor
    geograafia referaat Kuubast

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Kuuba
    11
    doc

    Kuuba

    1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Tähtsamad faktid.........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Teen selle referaadi Kuubast, sest mulle meeldib see riik ja see on minus tekitanud sügavat huvi. Tahtsin Kuuba kohta rohkem teada, kui ma enne teadsin ja ka see oli üks põhjustest miks valisin just selle riigi. Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik ­ huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega ning seda pilti raamivad Kuuba rahvuspuud ­ võimsad kuningpalmid.

    Geograafia
    Kuuba
    24
    doc

    Kuuba

    Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast

    Geograafia
    Fidel Castro
    10
    docx

    Fidel Castro

    .............................lk 4 3. Poliitika Castro elus.................................lk5-6 4. Tõus võimule.........................................lk7 5. Osa revolutsioonist...................................lk 8 6. Kokkuvõte.............................................lk 9 7. Allikad.................................................lk10 2 Fidel Castro Sissejuhatus Räägin Fidel Alejandro Castro Ruz, kes sündis 13 Augustil 1926.Ta on Kuuba poliitilinejuht ja endine kommunistlik revolutsionist.Nagu esmane juht Kuuba revolutsioonil, Castro oli peaminister Kuubas alates veebruarist 1959 ­ detsember 1976 ning seejärel Kuuba riiginõukogu president.Ta oli esimene sekretär ja kompartei Kuubas alates erakonna loomisest 1961. Selle töö on eesmärk on saada Fidel Castro kohta rohkem teadmisi koguda ja teda tundma õppida.Räägin sellest kuidas on tema poliitiline karjaäär nii kaua kestnud, kuidas ta sai

    Ajalugu
    Kuuba
    15
    doc

    Kuuba

    Kuressaare Gümnaasium Kuuba Referaat Koostaja: Urmo Saar 10E Kuressaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Kuuba majandus 3. Kuuba rahvastik 4. Kasutatud kirjandus Kuuba majandus Kuuba on ikka veel kommunistlik riik ja tema eesotsas on endiselt Fidel Castro. Nagu diktatuurile kohane, on riigi majandus valitsusega tihedalt seotud ja reguleeritud. Kuuba majanduse põhilised sissetulekuallikad on suhkur, tubakas, kohv, kala ja turism. Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia. Suuremas jaos eksporditakse suhkrut ja tubakat Hollandisse ning

    Geograafia
    John Fitzgerald Kennedy
    8
    doc

    John Fitzgerald Kennedy

    inimesele programm suurendaks eneseaitamise usaldust ja head tahet vähearenenud riikides. Esimeses kõnes USA presidendina tegi Kennedy selgeks, et ta kavatseb jätkata Eisenhoweri poliitikaga, mis toetas Lõuna-Vietnami valitsust. Ta väitis, et kui Lõuna- Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus. Kui Lõuna-Vietnam kukus, Laos, Kambodzia, Burma, Filipiinid, Uus-Meremaa ja Austraalia järgneksid. See teooria sai tunduks kui Doomino teooria. Kuuba kriis Kui Kennedy oli Dwight Eisenhoweri välja vahetanud, räägiti talle CIA plaanist sisse tungida Kuubasse. 1950. aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro, kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktatuuri. Usa toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Kennedyl olid küll kahtlused oleva riski suhtes, kuid kartis, et keeldudes peetaks teda kommunismi suhtes pehmeks.

    Ajalugu
    Külm sõda
    5
    docx

    Külm sõda

    1961. a Berliini kriisi haripunktiks oli Ameerika ja Vene tankide vastamisi seismine. Üks ainus lask oleks ilmselt vallandanud III MS. Idasakslaste põgenemise takistamiseks suleti lääne ning ida osa eraldavad piirid, sellele järgnevalt ehitati 155km pikkune müür ümber Lääne- Berliini. Samuti ümbritses müüri takistused nagu okastraat ning 3m sügavused kraavid, et vältida igasugust liikumist ühest osast teise. Ajapikku kriis vaibus. 6. Kuuba kriis 1956. a läks rühm revolutsionääre laevaga Kuuba saarele, et alustada diktaator F. Batista vastu partisanisõda, selle tulemusena sai 1959. a võimule Castro (samuti oli ta Batista kukutamise revolutsiooni eestvedaja). Kuuba riik ise oli tegelikult nii mõnestki Euroopa riigist elatustasemelt ja sotsiaalselt ees, kuid riik oli sügavalt korrumpeerunud. Castrot peeti liberaaliks, seega tema kehtestatud diktatuur tuli üllatusena, põhimõtteliselt asendas ta ühe diktatuuri teisega

    Ajalugu
    Külm Sõda
    5
    rtf

    Külm Sõda

    katkestatakse suhted. Hallsteini doktriini ainsaks erandiks on NSV Liit. 1958. nõudis Moskva, et Lääneriigid viiksid oma üksused Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV võimudega otsestesse läbirääkimistesse. Eesmärgiks oli saavutada lääneriikide tunnustust SDVle kui iseseisvale riigile. Kuis 13. august 1961 rajasid NSV Liit ja SDV nn Berliini müüri. Suhtlemine Ida ja Lääne vahel lõpetati täielikult. 23. Kuuba kriis 1956 alustas Fidel Castro ülestõusu organiseerimist valitseva diktaatori Batista vastu (kes oli tihedalt USAga seotud). 1959. tuli Castro võimule. Koondas lühikese ajaga võimu enda kätte. Korraldas maareformi ja likvideeris suurmaavalduse. Teravnesid tema suhted USAga. Kui USA teatas 1960. et enam ei osta Kuuba peamist väljaveoartiklit, suhkrut ­ natsionaliseeris Castro USA kapitalile kuulunud ettevõtted

    Ajalugu
    Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
    19
    docx

    Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

    Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud. Tulemuseks: augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1962 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun