Probleemid meditsiinis ja nende võimalikud lahendused (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
Automaatikainstituut

Probleemid meditsiinis ja nende võimalikud lahendused

Essee

Juhendaja :
Rein Paluoja
Dotsent

Tallinn 2011

1. Kirjatöö eesmärgid
Arutada olukorra üle meditsiinis ja leida lahendusi, mis rahuldaksid kõiki osapooli.
2.Kirjatöö põhisõnum
Olukord peab parenema, kuna see on inimestele eluliselt tähtis.
3. Annotsioon
Essee „Probleemid meditsiinis ja nende võimalikud lahendused“. Kirjatöös vaadeldakse erinevaid probeeme ja nende tekkepõhjusi. Samas lahadakse edasi probleemide omavahelisi seoseid . Samas pakub autor väja ka omapoolseid võimalike lahendusi.
4. Sisukord
1.Sissejuhatus.
2.Pikad ravijärjekorrad.
3.Arstide lahkumine riigist.
4.Meditsiini kogunemine suurlinnadesse.
5.Kärped haigete arvelt.
6. Võimalikut lahendused
7. Kokkuvõte
Meditsiinil on tänapäeval tähtis osa riigi ja ühiskonna arengus. Seetõttu on meditsiini puudutavad küsimused väga tähtsad. Riik peab tagama oma elanikele kiire ja kvaliteetse ravi. Millised on tänase Eesti meditsiini probleemid ja kuidas neile lahendusi leida?
Tänasel päeval on üks põhiprobleeme pikad ravijärekorrad. Selline keeruline olukord on tingitud mitmetest asjaoludest. Esiteks- patsiendid broneerivad aja arsti juurde, kuid ei saabu vastuvõtule ja arstidel on patsientidest vabad ajad, mis ei ole eriti meeldiv tiheda graafikuga arstile . Perearstidel on väga palju patsiente umbes 1500-2000 inimest nimistus, sõltuvalt piirkonnast . Seega perearstid tööpuuduse üle kurta ei saa. Aastaringselt on perearsti vastuvõtule saamine keeruline, kuid gripihooajal on see suisa võimatu, kuna arsti tööpäevad on väga pikad ja tihedad . Arstidel võivad olla väga pikad ravijärjekorrad, aga see ei tähenda, et nad teeksid intensiivselt tööd. Arstid teevad nii palju tööd, kui haigekassa ravijuhtumeid rahastab . Kui haigekassa poolt etteantud norm on täidetud ,siis arstid lõpetavad vastuvõtu, sest nad ei ole huvitatud tasuta töö tegemisest.Kuid on ka erand -esmaabi osutatakse inimesele alati. Palju arstid, peale riigitöölt lahkumist suunduvad erapraksisesse, kus patsiendil tuleb kõik ravikulud endal katta . Samas pikad ravijärjekorrad on ka eriarstide uste taga, põhjus on väga lihtne- kuna eriarste on lihtsalt vähe ja inimesed peavad oma spetsiifiliste hädadega pikalt ootama.
Eelnev viib mind uuele probleemile, milleks on arstide ja meditsiinitöötajate lahkumine riigist. Peamine põhjus on loomulikult raha. Palgad Eesti meditsiinis on kordades väiksemad kui välismaal. Välismaal on arstid ja nende tegevus kõrgemalt hinnatud ning ühiskonnal pole kahju neid ka kõrgemalt tasustada. Mida rohkem lahkub Eestist arste, seda pikemaks muutuvad ravijärjekorrad. Võib juhtuda, et maapiirkondades on puudus teatud eriala arstidest , kes on spetsialiseerunud inimese organismi kindla piirkonna ravimisele. Eriti suur kaotus riigile ja ühiskonnale on noorte arstide lahkumine välismaale. Noored, kes on äsja ülikooli lõpetanud ja saanud kätte oma diplomi lahkuvad välismaale tööle, kuna palk seal on palju suurem kui kodumaal. Sellega süveneb arstide defitsiit veelgi. Noored arstid peaksid olema Eesti meditsiini tulevik, aga nende lahkumisega muutub Eesti meditsiini areng hoopis tumedamaks ja ebaselgemaks.
Üks järgmisi probleeme on meditsiini konsentreerumine suurlinnadesse. Riiklikult ei jagata raha võrdselt ja see tingib ebavõrdsuse haiglate vahel. See on põhjustatud omakorda meditsiinilise tipptehnoloogia kogunemise keskustesse. Maahaiglate hooned on vanad ja vajavad hädasti remonti, nende tehniline komplekteeritus on madalam. Paraku arstid tahavad töötada parema tehikaga ja nii suundutakse suurlinna tööle.Tehnika parem kättesaadavus, tagab täpsema diagnoosi ja parema ravi. Inim- ja tehnikaressursi puudus on tänasel päeval äärealade haiglate igapäevane probleem ja selle süvenemist ei suudeta kuidagi peatada. Raskemad haiged saadetakse uuringutele ja ravile mõnda Tallinna ja Tartu haiglatesse, kuna seal on parem tehnika ja laiem valik spetsialiste, kes suudavad haiget uurida ja ravida. Selline patsientide suunamine on haige jaoks tülikas ja aega kulutav tegevus.
Meie riik ja ühiskond elab üle suurt majanduskriisi. See on sundinud meie valitsust eelarvekärbetele. Eks esimesed kärped tulevad töörahva arvelt. Varemalt sai inimene haigushüvitist alates teisest päevast, kuid uue seaduse järgi on see alates neljandast päevast. See on alatu käitumine haige inimese suhtes, kes soovib oma peret toita, aga ei saa koju jääda kuna, neid kolme haiguspäeva talle ei tasustata. Sellise käitumisega rikub inimene eelkõige enese tervist ning võib olla ka kaastöötajatele nakkusallikaks . Olukord, mis meil täna valitseb võib viia talvisel peroodil päris laialdaste viirushaiguste ja gripi epideemiateni, kui haiged kodus püsida ei taha. Kui haige peaks ka koju jääma siis ta vajab ka ravimeid ,millega oma tervist parandada. Paraku on ka kärped ravimite väljastamist tabanud. Arstid kirjutavad välja odavamaid koopiaravimeid, mille mõju on sarnane originaalravimtega, kuid millel on rohkem ebameeldivaid kõrvalnähtusid. Madalama kvaliteediga ravimite tarbimine on küll riigile odavam, aga see ei ole inimeste suhtes kõige ausam lahendus. Kärped on arusaadavad, kuid ravimite arvelt kokkuhoidu teha ei tohiks, kuna see on inimõiguste rikkumine .
Tänapäeva meditsiinis on kõige suurem probleem raha, täpsemalt selle puudumine. Minu poolt välja pakutavad lahendused nõuavad samuti raha, aga rahata siin maailmas ei saa paraku midagi. Eespool mainisin perearstide väga suurt töökoormust, üks võimalikke lahendusi oleks palgata perearstidele abiarstid, sellega väheneks perearstide koormus. Abiarstiks võiks saada just ülikooli lõptenud noor arst. Üks järgmisi võimalike lahendusi oleks, et patsiendid saaksid ise interneti teel omale arsti vastuvõtuaega broneerida , see säästaks inimese aega ja oleks mugavam kasutada. Kohale tulemata jätnud patsiente võiks karistada rahatrahviga, mida rakendatakse juba erinevates riikides. Järgnevalt võiks riik leida lisaraha või luua süsteemi, mis motiveeriks noori arste riiki jääma, kuna noorte hoidmine Eestis oleks üks tähtsamaid probleeme, mis vajaks lahendamist. Samuti aitaks ka kaasa meditsiini olukorra paranemisele erinevate e-lahenduste käivitamine või arendamine. E-tervise tööle saamine oleks suureks abiks meditsiini teenuse pakkumisel. Lisaks e-tervisele on eraettevõtjad loonud rakenduse, mis näitab apteeke, kust vajalikke ravimeid saab osta. Soodustamaks arstide tulekut ääremaale, võiks välja pakkuda lisahüvesid, näiteks töötamise ajaks tasuta elamispind, ja hoida nii arste maapiirkonnas. Lahendusi peavad leidma poliitikud, nemad peavad mõistma, et meditsiin vajab suuremat tähelepanu.
Tänasel päeval on Eesti meditsiinil mitmeid probleeme. Nendele probleemidele tuleb leida lähemal ajal lahendus, sest haigused ei oota . Loomulikult on peamine probleem raha puudumine ja sellest kõik alguse saabki. Haiged ootavad pikkades ravijärjekordades. Samas ei saa riik pealt vaadata, kuidas arsti lahkuvad kodumaalt . Riik peab leidma motivaatori arstide jaoks, mis neid siin hoiaks.Kui riik ei suuda võrdselt haiglaid ja teisi meditsiiniasutusi arendada, lahkub meditsiin äärealadelt.Pakkusin välja lahendusi, millest võiks olla abi, aga kõik otsused langetatakse kõrgemal, Riigikogu tasemel ja initsiatiiv peab tulema sealt poolt.
Ideed millest lähtuda:

• 1. Pikad ravi järjekorrad.
  
  • Patsiendid panevad omale aja kirja, kuid ei tule kohale.
    
  • Perearstidel pikad ja tihedad tööpäevad.
    
  • Haigekassa rahad piiratud, osad arstid ei saa piisavat koormust.
    
  • Teatud eriala arstide puudus.
    
  
  2. Arstide lahkumine välismaale.
  Arstide palgad välismaal on kordades suuremad kui kodumaal.
  
• Noored, kes on äsja ülikooli lõpetanud lähevad välismaale tööle.
  

• Arstid tahavad töötada suurtes haiglates, kus tehnika on parem ja kaasaegsem.
  

• 
  

3. Meditsiin kogunendud suurlinnadesse.

• Meditsiiniline tipptehnika on kogunenud keskustesse.
  
• Ääremaal meditsiinilist inimressurssi napib.
  
• Patsient suunatakse raskema haigusega mõnda suurlinna.
  
• Maahaiglad on vanad ja vajavad remonti.
  

4. Kärped haigete arvelt.

• Kärbiti haiguspäevi- esimesed 3 päeva inimene mingit raha ei saa.
  
• Inimene töötab haigena ja sellega rikub enda ja kolleegide tervist.
  
• Haigekassa kärpis ravimihüvitist.
  
• Arstid kirjutavad odavamaid koopiaravimeid, millel on sama toime, kuid rohkem kõrvalnähtusi.
  

5. Võimalikud lahendused.

• Vähendamaks perearstide koormust, võiks neile appi palgata abiarstid. Abiarst oleks noor arst, kes on just ülikooli lõpetanud.
  
• Patsient võiks saada omale aega broneerida interneti teel ja kui õigel ajal kohale ei tule siis saadakse trahvi nii nagu see on mujal maailmas.
  
• Riik võiks leida lisaraha, et hoida noori arste riigis, sest noored arstid on meditsiini tulevik.
  
• Erinevate e-lahenduste kasutamine. Näiteks e-tervis ja rakendus , mis näitab lähima apteegi asukoha ja vajaliku ravimi hinna.
  
• Ääremaal asuvate arstide kõrgem tasustatus, et nad püsiksid väiksemates asulates tööl.
  

Deklaratsioon
Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö “ Probleemid meditsiinis ja nende võimalikud lahendused.” on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud .
Kuupäev ………………………………..
Üliõpilane …………………………………………………………………
Nimi Allkiri