Modernne ühiskond, sotsiaalne kihistumine (0)

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Mida�nimetatakse� sotsiaalseks �mobiilsuseks?
Mis�on�rahvus�ja� identiteet �ning�kuidas�on�nad�omavahel�seotud?
Milles�seisneb�nende�peamine�erinevus?
Mis�on�ühiskondlik�muutus�ja�mis�põhjustel�see�toimub?

Ühiskonna töö materjal

Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis?
Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon.
Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel.

Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid?

Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit , keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses , talupojad ja vaesed linnakodanikud
Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja töölisklass
Mudel C ehk tänapäeva arenenud ühiskonnad – arvult domineerib keskklass, mida rikkamaks või vaesemaks, seda vähem neid on.

Mida nimetatakse sotsiaalseks mobiilsuseks? Kirjeldage sotsiaalse mobiilsuse kahte avaldumisvormi.
Sotsiaalne mobiilsus – liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise
Põlvkondade sotsiaalne mobiilsus – põlvkondade lõikes parandatakse oma ühiskondlikku positsiooni
Ülespoole suunatud sotsiaalne mobiilsus, allapoole suunatud sotsiaalne mobiilsus, seisuslikud ühiskonnad

Selgitage eliidi ja massi olemust. Mis võivad sellise kihistumise tulemused olla? Mis põhjustab vaesust ja sotsiaalset tõrjutust?
Eliit on inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile või lugupeetavusele suudab mõjutada ühiskonnaelu ja ühiskonnas tehtavaid olulisi otsuseid. Mass – eliidist ülejäänud ühiskond. Klassivahed mõjutavad kultuuritarbimist, hariduse kättesaadavust. Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust võib tekitada elukoha valik (maapiirkonnad), vähesed palgad , töötus .

Mis on rahvus ja identiteet ning kuidas on nad omavahel seotud? Millist mõju avaldavad etnilised vähemused ühes riigis? Mis on integratsioon ja assimilatsioon ning milles seisneb nende peamine erinevus? Andke hinnang Eesti integratsioonipoliitikale.
Rahvus – inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel.
Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus
Etnilised vähemused võivad hakata oma õigusi taga nõudma, neil pole nii palju võimu kui põlisrahvusel.
Integratsioon ehk lõimumine
Assimilastsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine
Integratsiooni puhul säilitavad vähemused oma kultuurilise eripära ja keele, assimilatsiooni puhul saab mõne põlvkonna jooksul vähemusrahvusest põhirahvuse osa.
Eesti integratsioonipoliitika on siiani olnud edukas. Siinsete mitte-eestlaste keeleoskus on paranenud , mitte-eestlased võtavad omale Eesti kodakondsuse, sotsiaal-majanduslikult nii hästi läinud pole. Võrdseid võimalusi töökohale konkureerimiseks väga pole.

Mis on soolise ja regionaalse kihistumine tunnused ning kuidas neid reguleerida püütakse?
Soolise kihistumise puhul valitseb sooline ebavõrdsus, mehed on enamasti parematel töökohtadel kui naised ja on eelistatumad. Reguleerida püütakse soolise võrdõiguslikkusega, lisaks ka sookvootidega.
Regionaalne kihistumine – teatud piirkondade vahel on märgatavad erinevused palkades, jõukuses, võimalustes saada hädavajalikke teenuseid nt haridus , arstiabi jms. Reguleerida saaks maapiirkondadesse rohkemate tökohtade loomisega ning kui poliitikud ja riigivõim pööraksid neile piirkondadele rohkem tähelepanu.

Mis on ühiskondlik muutus ja mis põhjustel see toimub? Millal on revolutsiooniline muutus evolutsioonilisest muutusest tulemuslikum? Millal mitte?
Ühiskondlik muutus esineb juhul, kui toimub nihe kihistumise mustrites, rahvastikus, tehnoloogias , majandussüsteemis, võimusuhetes ning väärtustes. Põhjused: tehnoloogiline innovatsioon, kultuurilised muutused ja kontaktid, muutused inimeste elu- ja looduskeskkonnas, muutused poliitilises korralduses.
Revolutsiooniline muutus on tulemuslikum riigikorra muutmisel (laulev revolutsioon , taasiseseisvumine). Evolutsiooniline muutus suudab paremini hõlmata masse ning järk-järgult saavad massid harjuda muutustega, nt infotehnoloogia areng.

Iseloomustage modernseid ja eelmodernseid ühiskondi. Kirjeldage, kuidas moderniseerumine toimub ja miks on ta maailma eri paigus erinev?
Eelmodernne ühiskond
Modernne ühiskond
Ühiskonna struktuur ja mustrid
Seisuslik ühiskond, vähene sotsiaalne mobiilsus
Klassiühiskond , suurem sotsiaalne mobiilsus ja avatud klassisüsteem
Tööjaotus
Lihtne, vähespetsialiseeritud ja ühetaoline
Keeruline, spetsialiseeritud ja väga mitmekesine
Majandussüsteem
Feodaalne , orjanduslik, küttimisel-korilusel põhinev
Kapitalistlik (või sotsialistlik)
Majandusliku rikkuse alus ja vastav ühiskonnatüüp
Põllumajanduslik tootmine – põllumajandusühiskond
Tööstuslik tootmine – tööstusühiskond
Linnastumine
Vähene
Ulatuslik
Üksikisiku ja kogukonna suhe
Kollektiivsed väärtused – esiplaanil on meie
Individualistlikud väärtused – esiplaanil on mina
Poliitiline korraldus
Traditsioonilistel valitsejate võimul põhinevad mittedemokraatlikud riigid (absoluutsed monarhiad, impeeriumid, hõimuliidud jt)
Rahvusriigid, enamasti demokraatiad (või moodsad diktatuurid )
Valitsemine
Vähearenenud bürokraatial põhinev ja kaudne
Moodsal bürokraatial põhinev ja otsene
Ühiskonnaelu korraldamise alusprintsiip
Traditsioonid – „alati on nii olnud“, väga aeglased muutused
Ratsionaalsus , pidevad ja kiired muutused
Religiooni roll ühiskonnas
Väga oluline
Vähem oluline
Moderniseerumine toimub maailma eri paigus erinevalt, kuna igal pool ei pruugi välja kujuneda hästitoimivaid rahvusriike, demokraatiat, vaba turumajandust, juurduda individualistlikke ja ilmalikke väärtuseid.
Moderniseeriumine toimub linnastumisega ning tehnika arenguga. Inimesed saavad järjest targemaks ning sureb välja küttimine- korilus . Inimesed õpivad masinaid enda kasuks ära kasutama. Riigid moderniseeruvad eri viisidel ning kõikidel ei pruugi kõige paremini välja tulla toimivad rahvusriigid nt Aafrika riigid.
Mõisted:
Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon – Inimestel on ühiskonnas erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus.
Eliit – Inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile või lugupeetavusele suudab mõjutada ühiskonnaelu ja ühiskonnas tehtavaid olulisi otsuseid.
Sooline kihistumine – erinevused meeste ja naiste vahel, seotud ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega.
Rahvuslik või rassiline kihistumine – seotud eri rahvustessse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus.
Regionaalne kihistumine – lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustele ja hüvedele.
Mass – Suuremäärane ja ebamäärane inimhulk
Kõrgklass – Ühiskonna kõige jõukam osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab lubada endale luksuslikku elustiili. Riigisektori ametnikud, riigikogu liikmed jt.
Keskklass – Kuuluvad keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon. Eestis töötavad enamasti kesklassi esindajad spetsialistidena – arstid, õpetajad, kohtunikud , juristid...
Madalklass (alamklass) – Inimeste sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa neist elab täielikus vaesuses. Neil on tihti raske ots-otsaga kokku tulla, mistõttu jääb võrdlemisi vähe raha muuks kui toiduks ja eluasemekuludeks. Eestis kuuluvad enamasti pensionärid, madalapalgalised lihttöölised jt.
Sotsiaalne mobiilsus – Liikumist ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise. Võib olla suunatud alla või üles poole, vastavalt näiteks alla kui grupi positsioon varanduslikult halveneb.
Vertikaalne mobiilsus (näidet osata tuua) -
Horisontaalne mobiilsus (näitet osata tuua)
Digilõhe – Olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem ligipääs internetile.
Sotsiaalne tõrjutus – Olukord, kus vaest inimest tõrjutakse ühiskonnad, kuna ta on madalamast klassist ning halvemal elujärjel.
Identiteet – Inimese või grupi enesemääratlus – vastus küsimusele „kes me oleme?“ Identiteedi aluseks on sugu, rahvus, usuline kuuluvus või sotsiaalne klass.
Etniline – Väljaspool enda koduriiki elavad rahvused .
Etniline vähemus – Väljaspool oma koduriiki elavad rahvused, kes on riigis kui välismaalased.
Vähemus –Rühm inimesi, kellel on oma eristuv enesemääratlus ehk identiteet ja kes mingil põhjusel antud ühiskonnas madalamal positsioonil kui domineeriv ehk valitsev rühm.
Integratsioon – Olukord, kus säilitavad vähemused oma kultuurilise omapära ja keele.
Assimilatsioon - kaotavad etnilise vähemuse esindajad oma kultuurilise eripära ning võtavad omaks põhirahvuse kultuuri, kombed, keele ja ajalookäsitluse.
Sooline ebavõrdsus – Sugupooled erinevad teineteisest lähtuvalt sellest, milline on nende esindajate lugupeetavus, mõjukus ja majanduslik jõukus, mehed on enamasti paremal positsioonil.
Sooline võrdõiguslikkus - Meestel ja naistel on võrdsed võimalused – seda nii tööturul, poliitikas kui ka koduseinte vahel.
Sookvoot - Tagamaks võrdset meeste ja naiste osalemist eri valdkondades nt poliitikas on kehtestatud sookvoot, millega nähakse ette seadusega, et parlamendi nimekirjas peab olema võrdselt naisi ja mehi.
Ühiskondlik muutus – Esineb juhul, kui toimub nihe kihistumise mustrites, rahvastikus, tehnoloogias, majandussüsteemis, võimusuhetes ning väärtustes.
Tehnoloogiline innovatsioon – Ühiskondlike muutuste käivitajaks on muutused tehnoloogias.
Difusioon – Protsess, kus uued ideed, arusaamad ja tehnoloogia levib ühest piirkonnast või kultuurist teise.
Revolutsiooniline muutus – Järsud ja kiired, mis võivad üsna lühikese aja jooksul muuta kogu senist ühiskondlikku korraldust.
Evolutsiooniline ehk järkjärguline muutus - Muudatuste tempo on aeglane, sammsammuline ning tihti näeb suuremaid ühiskondlikke arengunihkeid alles mitme inimpõlve järel.
Progress – Muutuste tulemusena muutub phiskond senisest keerulisemaks ja arenenumaks.
Regress – Vastupidine protsess progressile. Liigutakse seinselt keerukamalt ja arenenud ühiskonnakorralduselt lihtsama ja vähemarenenuma poole.
Ühiskonna moderniseerumine – Protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja päädib tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel.
Avatud klassisüsteem – Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid . Räägitakse klassidest ning liikumine ühest ühiskonnakihist või klassist teise sõltub inimese võimest, mitte sünnipärast.
Kapitalistlik majandussüsteem – Olemas eraomand, eesmärgiks kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetamine toimub turul, mida reguleerib nõudluse-pakkumise tasakaal. Peamine eesmärk on majanduskasv .
Individualism – Iga inimene on vaba korraldama oma elu iseseisvalt ning sõltuvus suurematest kooslustest on palju väiksem, mistõttu esiplaanil on mina
Modernne ühiskond – Ühiskonnatüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond järgib viimase aja suundumusi ja trende.
Eelmodernne ühiskond - Eemodernses ühiskonnas tegeleti küttimise, koriluse , põllumajanduse, karjakasvatamisega.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 54 allalaadimist

Modernne ühiskond-sotsiaalne kihistumine #1

Modernne ühiskond-sotsiaalne kihistumine #2

Modernne ühiskond-sotsiaalne kihistumine #3

Modernne ühiskond-sotsiaalne kihistumine #4

Modernne ühiskond-sotsiaalne kihistumine #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

M2rtenM Õppematerjali autor

elu rahvus mobiilsus kihistumine vähemus kihistumine integratsioon tehnoloogia majandussüsteem ühiskonnaelu lugupeetavus identiteet vähemused modernne

Sarnased õppematerjalid

docx

Ühiskond - kihistumine

1. Sotsiaalne kihistumine - kuna ühiskonnad on mitmekesised, kohtame seal ka väga erineva jõukustaseme, positsiooni, haridustaseme, oskuste, teadmiste ning mõjukusega inimesi. Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Näiteks rääkides varanduslikust kihistumisest, on kõne all ennekõike sotsiaalsed klassid. Vaadeldes elustiilist ja lugupeetavusest tulenevaid erinevusi, kõneleme kihistumisest staatusgruppide tasandil. Samuti jaguneb

Ühiskond

docx

Ühiskonna KT konspekt

(nt haridus, kultuur) Mittemajanduslik ühishuve - tervisehoiu- ja haridussüsteem, politsei Majanduslik ühishuve - meedia, korrastatud linnaruum, infrastruktuur (teed, tänavad), kindlustussüsteem (pension, abiraha) Inimene - ühiskondlik olend, kes suudab elada ja areneda üheskoos teiste omasugustega, vajab suhtlemist Kultuur - inimtegevus ja selle tulemus Moraal - kirjutamata seadus Õigus - riigi kehtestatud kohustuslike käitumisreeglite kogum Sotsiaalne kihistumine - ühiskonnaliikmete ligipääs toodetud hüvedele, jõukusele, sellest on erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon Sotsiaalne klass - jaotatud majanduslikest võimalustest ja jõukusest ühiskonnas. Määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil. Eliit - inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile suudab mõjutada ühiskonnaelu ja otsuseid (poliitiline, ametnike, äri, loome, sõjaväeline, akadeemiline) Mass - suurearvuline ja ebamäärne inimhulk

Ühiskond

docx

Ühiskond ja selle ülesehitus

1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim

Ühiskond

docx

Sotsioloogia Eksam

institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse üle kontrolli, tööjõud kui kaup • majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”, kvaliteet, konkreetne

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia Eksam

institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse ülekontrolli, tööjõudkui kaup • majanduskasv tugineb tööliste eksluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”,kvaliteet, konkreetne

Sotsioloogia

docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

· Sisemise keerukuse tõus · Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, ,,kaaluta" majandus Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: · Infoühiskonna areng · Suurendab nii avatust kui ebakindlust · ,,everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses" Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; · Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest

Töökeskkond ja ergonoomika

odt

Ühiskonnaõpetus I - Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse

Ühiskonnaõpetus Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse Mis on ühiskond? Esimene definitsioon ühiskond on kollektiivsel identiteedil põhinev inimsuhtlus. Esiteks on meil kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased), ajaloolistel (USA mitterahvuslus, võimaluste maa), majanduslikel (rikkad, vaesed), poliitilistel (sotsialistid, liberaalid) väärtustel ja eesmärkidel. Ühistunnetus liidab väärtuste tunnetajad ja

Ühiskonnaõpetus

docx

Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal

Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, muu hulgas rakendada võimu kellegi üle, eeldab ressursse. Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond)

Majandussotsioloogia

Rohkem sarnaseid