Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas (0)

Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas
Aili-Maarja Mäeniit
Vabad kunstid I kursus
Eesti Kunstiakadeemia , 2010
Sissejuhatus
Kreeka – maa, mis on tutvustanud maailmale kaost, draamat, tragöödiat ja demokraatiat.
Iga vana kivi taga on Lugu, antiikmaailma inimesed, nende mõtted, unistused ja soovid.
Maailmas on vähe paiku, mis suudaksid Kreeka rikka ja vahelduva kunsti- ja kultuuripärandiga võistelda. Kreekas võib näha 200 000 aasta vanuseid arheoloogilisi leide, mükeene- ja dooria aegseid varemed, mis on  pärit ajast 7.-6. saj eKr).
Ateena sümbol on lüli, mis ühendab võimsat antiiktsivilisatsiooni tänapäevaga. Paik, kus on olnud nii tempel, kirik kui ka mošee, mõjub sama aukartust äratavalt kui selle hiilgeajal. Dionysose teater on maailma vanim teadaolev teater, kus 5. sajandil pKr esitati esimest korda vana-kreeka kirjanike Aishylose, Aristophanese, Euripidese ja Sophoklese teoseid.
Saar on tuntud selle kosmopoliitse õhustiku poolest, 1960ndatel ja 70ndatel oli see Ateena aristokraatide ja Kreeka kunstnike meelispaigaks. Hydra meresõidutraditsioonid on pikaajalised, maailmakuulsaks said saare meremehed ja kaptenid Kreeka vabadussõja ajal türklaste vastu võideldes. Vaprate merekarude ja laevaomanike, kellest hiljem said rahvuskangelased, villad palistavad siiani saare sadamaid.
Kreeka kunstil on olnud tohutu mõju Euroopa kunstile ja selle kaudu ka kogu maailma kunstile. Lisaks kujutavale kunstile leiame selgeid Antiik-Kreeka peegeldusi ka teatri-, tantsu-, moekunstis, arhitektuuris ja kirjanduses ning muidugi spordis .
OLÜMPIA

Olümpia on üks kõige tähtsamaid antiikpühapaiku, pühendatud jumalate isale Olümpose Zeusile . Olümpia on olümpiamängude sünnikoht ja samuti koht, kus neid korraldati. Looduskaunis piirkond on olnud pidevalt asustatud alates 3. aastatuhandest eKr ja Mükeene perioodi lõpus sai sellest usukeskus.
Suurte olümpiavõistlejate nimed olid tuntud kogu Kreekas, neid kujutati skulptuuride ja savikujudena. Siis kadusid mängud enam kui 1500 aastaks.
Tänapäeval on üheks suurimaks aastasündmuseks olümpiamängud. Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Olümpiamängude taassünd toimus 1896. aastal Kreekas Ateenas. Sellest ajast peale on need toimunud erinevates maailma linnades. Ajavahemikus 1859 –1889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased .
19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu.
Olümpiamängude idee pärineb siiski Kreekast . Ja ka nime on saanud üritus Kreeka Olümpia mäe järgi.
Teater
Antiikinimese jaoks oli hinge tervis sama tähtis kui kehaline heaolu ja selle tõttu oli seal ka teater. Epidaurose teater, mis mahutab 14 000 pealtvaatajat, on tänapäevani säilinud peaaegu muutumatuna, senini esitatakse seal antiikkirjanike teoseid.
Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika -, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus.
Ka tänapäeva kaasaegsed teatri ja tantsuetenduste süseed põhinevad tihti Antiik-Kreekast pärinevatele lugudele ja müütidele. Tihti kaasatakse etendustesse paradiisi kujutamine ja antiikkreeka stiilis elunautimine .
Näitena läinud kevad etendunud Viljandi Kultuuriakadeemia etendus „ Narkissos “, mis põhineb Kreeka mütoloogiast tuntud lool .
Kirjandus ja filosoofia
Sõna "filosoof" võttis väidetavalt esimesena kasutusele Antiikkreekas Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega.
Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiižikuse järgi.
Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel, populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid sõidavad tavaliselt mööda maailma ringi, peavad loenguid ülikoolide juures, konverentsidel või koolitustel ja annavad intervjuusid. Mõnikord võtavad endale sellise populaarfilosoofi rolli kunagised edukad akadeemilised filosoofid, kes on vanaks jäänud või kellel pole akadeemilises plaanis enam midagi uut ütelda.
Filosoofideks nimetatakse tihti ka teoreetikuid, kes tegelevad mingite uute ideede populariseerimisega mõnes valdkonnas, kuid ei oma otsest seost filosoofia traditsioonilise distsipliiniga. Nt võiks käia siia alla poliitikud , sotsiaal- ja majandusteadlased aga ka new age’i jms vasakpoolsed teoreetikud. Ometi toestuvad ka tänapäeva filosoofid suuresti tihti antiigist pärinevatele tõekspidamistele.
Kirjandus
Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandusi ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist.
Mükeenest on pärit traagilised müüdid. Sealt sai alguse Trooja sõda, seal kujunes Agamemnoni, Orestese ja Elektra saatus. Selle kõik on Aishylos kirja pannud oma triloogias ’Oresteia’. Sama põnev on Mükeene ise – kõrgel mäenõlval seisavad uhked kükloopmüürid, ammuste intriigide tummad tunnistajad, mille legendi järgi kükloobid ise kohale kandsid. Kuidas muidu seletada tohutuid kivimüüre, mille paksus on keskmiselt viis ja pool ning kõrgus üksteist meetrit. Seal võib liikuda mööda kunagiste sõjameeste poolt sissetallatud rada läbi võimsate Lõviväravate, mööda marmortreppe kuninga palee megaronini, kust avaneb hingemattev vaade. Kõkidest niisugustest kohtadest kõnelevad tänapäeval hordide viisi reisiraamatud, muinasjutud ja ilukirjanduslikud teosed.
Kõige ehedam näide on Gert Helbemäe „ Ohvrilaev “. Romaan räägib 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnevast armastusloost noore juudi tütarlapse ja keskealise kooliõpetaja vahel. Teose juhtkujund on pärit Kreeka mütoloogiast – kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia.
Arhitektuur
Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid , et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal.
Funktsionalism ja Konstruktivismi ajajärk on mööda saanud ning üha rohkem kõnetab arhitektuuris inimesi ka esteetiline ilu. Ehitis ei pea olema üksnes praktiline, vaid ka silmaga nauditav. Üha populaarsemaks on muutunud ja muutumas vanade majade restaureerimine.
Ilu
Hesiodos jutustab, et Teebas Kadomose ja Harmonia pulmas olevat muusad laulnud noorpaari auks värssening nendega olevat hakanud kaasa laulma sedamaid ka kõik kohalviibijad : „ Kes on ilus, on kallis, kes ei ole ilus, pole kallis.“ Niisugused vanasõnavormis värsid väljendavad mõneti vanade kreeklaste üldist arusaama ilust. Võime tõmmata paralleele ka paljude tänapäeva inimeste arusaamadega.
Veel uskusid kreeklased, et „ilus on see, mis meile meeldib“, mis tekitab imetlust ja köidab pilku, mis rahuldab oma vormiga meie meeli, iseäranis silmi ja kõrvu. Aga asja ilu ei pruugi väljendada ainult tajutavad aspektid: inimkeha puhul muutuvad oluliseks ka hinge ja iseloomuomadused. Seetõttu pole juhuslik seegi, et ilu teemat seostatakse väga sageli Trooja sõjaga. Ilu definitsiooni leiame ka Homeroselt, „ Iliase “ müütiline autor leiab sellest lausa Trooja sõja õigustuse: „Helena vastupandamatu ilu lunastab Helena õigustpoolest kogu hädast, mida ta on põhjustanud. Kui Trooja on alistatud, sööstab Menelaos reetliku abikaasa poole, et teda tappa, aga kui mees näeb Helena kaunist rinda, tardub tema relva hoidev käsi paigale.
Kreeka meest kujutati harilikult spordlikku kehaga , kiire ja tugevana.
Vaadelgem nüüd tänapäeva iluideaale. Suurem osa noorte iidolitest ja holliwoody staaridest vastavad sarnastele kirjeldustele. Klassikaliselt ilusaks naiseks peetakse saledat, end kaunite vormide ja õrnade näojoontega naist. Ilusaks meheks harilikult pikka, tugeva kehaga ja sirge ninaga meest.
( Diane Kruger ja Brad Pitt filmis „Trooja“)
Ka moekunstis võime näha selgeid detaile, mis on võetud vana-kreekast. Ühtedeks populaarsemateks suvekleitideks on antiikkreekast pärinevate doogade stiilis tehtud kleidid.
Viimase aastate popimaks suvejalanõudeks aga üksühele antiikkreekast inpireeritud gladiaatori sandaalid.
Antiik-Kreekast vändatakse hordide viisi kassahitte, tehakse saateid ja sarju ja kirjutatakse raamatuid. Vana-kreeka on üks enimkõnetatud ühiskondi tänapäeva meelelahutuses. 21.sajandi kirjanduses, kunstis, moes ja isegi iluideaalides on tunda selgeid peegeldusi Antiik-Kreekast.
Kasutatud kirjandus

Umberti Eco „ Ilu ajalugu“

http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%BC%C3%BCdisaegsed_ol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud

http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud

http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikkirjandus

http://www.google.ee/search?hl=et&rlz=1C1DVCL_enEE398EE399&q=antiikteater&btnG=Ots i

http://www.filosoofia.ee/