Intelligentsus ja isiksus (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS
Tartu 2015
Sissejuhatus
Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika , empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015).
Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad ( Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament , võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005).
Intelligentsus
Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omavahelisel vastastikmõjul. Ta jaguneb muutlikuks ning kristalliseerunuks. Muutlik intelligentsus – see on võime käsitleda uusi probleeme - hakkab 30-40 eluaastal vähenema, kristalliseerunud intelligentsus – informatsioon, vilumus - püsib ja kasvab 50. eluaastani ( Postimees 2012).
Gardneri järgi eristatakse inimesel üheksa intelligentsuse tüüpi, mis moodustavad iga inimese puhul vaid talle omase kombinatsiooni.

• Lingvistiline intelligentsus – suutlikus väljendada oma mõtteid adekvaatselt, arusaadavalt ning mõista teisi inimes (kirjanikud, luuletajad , jt).
  
• Loogilis-matemaatiline intelligentsus – seoste mõistmine, võime sooritada toiminguid numbrite, hulkade ja operatsiooniblokkidega, probleemide lahendamine (detektiivid, teadlased, arstid, programmeerijad, jt).
  
• Kehalis - kinesteetiline intelligentsus - võime kasutada kogu keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks (sportlased, tantsijad , näitlejad).
  
• Muusikalis-rütmiline intelligentsus - võimekus luua rütme ja meloodiaid, väljendada tundeid ja mõtteid muusikaliselt abstraktses vormis.
  
• Interpersonaalne intelligentsus – võime mõista teisi inimesi, hästi arenenud empaatiavõime (õpetajad, arstid, poliitikud ).
  
• Intrapersonaalne intelligentsus - väljendub võimes mõista iseennast , sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine.
  
• Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus – võime eristada elusobjekte (taimi, loomi, tundlikkus teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes.
  
• Eksistentsiaalne intelligentsus – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid ( Burnett , Jarvis 2004).
  

Intelligentsusest rääkides, tuleb mainida ka IQ testi, mis on mõeldud intelligensuse mõõtmiseks. Esimene IQ test ilmus maailmas aastal 1916 ning termini võttis kasutusele Willian Stern , kes oli saksa psühholoog ja filosoof . Stern määratles IQ suurust valemiga.
Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Testide tulemuste põhjal on võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest maha jäänud seisundist, dementsusest1 või käitumishälvetest (Wikepedia 2015).
Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutust oma võimetest ja võimaldab sellega arvestades, oma tulevikku planeerida . Tuleb arvestada, et tulemused võivad olla valed. Olulisemad faktorid , mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: ärevus testi täitmise ajal, väsimus , tähelepanu hajutavad faktorid, meeleolu, testi sooritamise kellaaeg , stressfaktorite olemasolu, möödunud aeg viimasest söömist ja muu (Wikipedia 2015).
Kuna intelligentsustestide tulemused võivad inimese elukäiku mõjutada, siis tasub testide tulemuste puhul arvestada järgnevate asjaoludega: testitulemuste avalikustamine võib kahjustada testitava mainet. Testi vastustega võivad tutvuda ainult inimesed, kes oskavad tulemusi adekvaatselt tõlgendada (Neuronation 2003).
IQ-le mõjuvad järgmised faktorid: pärilikus, geenid , ümbritsev keskkond, sugu, riik, rass .
Isiksus
Isiksuse kujunemisel võttavad osa nii bioloogilised kui ka ümbritseva keskkonna tegurid. Samuti sõltub isiksuse kujunemine inimese ümbritsevast kultuurist, sotsiaalsest keskkonnast ja ka inimese isiklikust kogemusest, ümbritsevatest inimestest. Kaht ühesugust isiksust ei ole olemas, sest kõik inimesed on sündinud oma isikupäraselt seatud tugevate ja nõrkade külgedega.
Abiks inimesele, et paremini oma isiksusest ning põhiolemusest aru saada, on olemas temperamentide grupeerimine. Temperamenditüübide abil on võimalik teada saada, kas inimene on Särav Sangviinik , kellest õhkub õhinat; Maksimaalne Melanhoolik , kes taotleb täiuslikkust absoluutselt kõigest; Kõikvõimne Koleerik, kes on juhiks sündinud või Fantastiline Flegmaatik , kes on eluga üldjoonest leppinud ja rahul.
Temperameditüübid
Isiksusepsühholoogias uuritakse inimeste üksteisest eristavaid omadusi, lisaks ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainulaadse isiksuse. Samuti uuritakse, millised on isiksust mõjutavad neurobioloogilised või keskkondlikud tegurid, ning kuidas saaks inimese isiksust kõige objektiivsemalt ja täpsemalt hinnata ( Kiis ).
Esimesed arutelud inimese isiksuse kohta peeti ja avaldati antiikmaailmas, Kreekas. Esiteks, Hippokratese (460-370 eKr) kehamahlade teooria, mille kohaselt tulenevad inimese meeleolud, käitumine ja tunded neljast keha poolt toodetavast vedelast ainest ehk mahlast: veri (sangviinik), lima (flegmaatik), kollane sapp (koleerik), must sapp (melanhoolik) (Kiis).
Sangviinikud on organiseerimis- ja teovõimelised, elavad ja aktiivsed. On lõbusad, elurõõmsad, energilised ja asjalikud. Õppetöös on nad iseseisvad ja sõltumatud. Nende intellekt on paindlik, nad võivad oma tähelepanu kergesti ümber lülitada ühelt tegevuselt teisele ja suudavad kergesti uut infot haarata. Nad leiavad kiiresti inimestega kontakti, on head suhtlejad ja abivalmid . Ei talu üksluist ja monotoonset õppetööd, sest tunded tekivad ja vahelduvad neil kiiresti (Kõverjalg 1996).
Flegmaatikud on rahulikud, püsivad ja väsimatud tööinimesed. Võivad teha edukalt tööd, mis nõuab kestvat ja süsteemset pingutamist, täpsust, kannatust, püsivat tähelepanu ja hoolikust. Töösse lülituvad aeglaselt ja neil esineb raskusi ümberlülitumisega ühelt õpitegevuselt teisele. Suhetes inimestega on tasakaalukad, kuid ei leia kiiresti kontakti teiste kaaslastega ning õpingutes võivad teistest maha jääda. Uue omandamine võtab neil aega ja neid tuleb õppetöös ergutada ja julgustada ja mitte asjatult kiirustada (Kõverjalg 1996).
Koleerikud on püsimatud, kärsitud, enesevalitsuseta, äkilised ja kannatamatud. Neile on omane kõrgendatud erutatus ja impulsiivsus . Õppetöös ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Nende õpitegevuses esineb sageli tsüklilisus: kord õpivad suure õhinaga, teinekord löövad aga õppetööle käega. Alustatud tööd ei vii sageli lõpule. Suhtlemisel püüavad teistest üle rääkida, vaieldes ägestuvad ja lähevad endast kergesti välja, on tasakaalutud ja kohati agressiivsed (Kõverjalg 1996).
Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Nad kahtlevad oma võimetes, ei usu oma jõusse, mistõttu ei püüagi sageli õppetöös raskusi ületada, lüües kergesti käega. Nad on kinnised, vähe seltsivad ja ei jaga kellegagi oma mõtteid ning neil esineb raskusi kontaktide loomisel võõraste inimestega. Eelistavad töötada omaette ning neile sobib monotoonne tegevus (Kõverjalg 1996).
Igal inimesel on üheaegselt kõigi temperamenditüüpide jooni mingi ühe tüübi ülekaaluga ning igal temperamendil on oma positiivsed küljed.
Temperament kuulub inimese kõige püsivamate psüühiliste iseärasuste hulka, mis avaldub käitumises ja tegevuses, kuid ei määra neid. Temperamendi tundmine ja temperamendiga seotud omaduste oskuslik kasutamine on eduka kasvatustöö põhialus.
Kuna temperamendi omadusi peetakse väga olulisteks, käsitletakse neid sageli omaette tüüpidena - introvertne ja ekstravertne inimene:
•Introvertne inimene, kes on kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt pöördunud endasse. Oma sisemaailmaga tegelev isiksus, järelemõtlik ja ettevaatlik.
• Ekstravertne inimene ei saa elada ümbritseva maailmata. Nad ei talu üksindust. On seltsivad ja head suhtlejad ning armastavad vaheldust ( Leppik 2006).
Kokkuvõte
Intelligentsus on oluline omadus edu saavutamiseks ühiskonnas, kuid seda ei tohiks üle tähtsustada. Palju olulisemad võivad olla mõned isiksuse omadused nagu soojus , avatus ning mõistmis- ja kaasatundmisvõime, mis kuidagi ei sõltu sellest, kas inimene on geenius või keskmisest hoopis veidi madalama IQ-ga (Postimees 2012).
Isiksuse ja isiksuseomadustest aru saamine aitab paremini oma tulevikku planeerida. Samuti võimaldab mõista, millega saab inimene paremini hakkama ning mida on vaja veel endas arendada, et tulevikus saavutada ja töötada soovitud erialal. Isiksuseomaduse ja tulevase elukutse kokkusobivus suurendab tõenäosust, et inimene on õnnelik ja rahul oma tulevasel töökohal. Õige töökoht on üks tähtsatest elu aspektidest.
KASUTATUD ALLIKAD
Burnett, G., Jarvis, K., 2004. Õpime koos lapsega õppima. Tartu: Studium.
Kiis, K. Sissejuhatus psühholoogiasse: Isiksusepsühholoogia, http://eek-isiksusepsyhholoogia.weebly.com/sissejuhatus.html (05.10.2015)
Kõverjalg, A., 1996. Õppimise psühholoogia ja metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia.
Leppik, P., 2006. Õppimine on tõesti huvitav. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Littauer, F., 2011. Isiksus+. Kirjastus Oomen.
Neurnation, 2003. Was ist eigentlich Intelligenz? http://www.neuronation.de/science/was-ist-eigentlich-intelligenz (02.09.15)
Postimees, 2012. René Mõttus: kas intelligentsus on pärilik? http://arvamus.postimees.ee/950822/ren-mottus-kas-intelligentsus-on-parilik (01.10.15)
Rajaleidja, 2015. Isiksus ja isiksuseomadused. http://www.rajaleidja.ee/iseloom/ (08.10.15)
Sirk , M., 2013. Õppija iseärasused ja nende arvestamine õppeprotsessis, http://erinevadoppijad.weebly.com/ (05.10.2015)
Wikipedia, 2005. Isiksus. https://et.m.wikipedia.org/wiki/Isiksus (10.10.15)
Wikipedia, 2015. Intelligentsus. https://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus#Intelligentsuse_seosed_empaatiaga (01.10.15)

Wikipedia, 2015. Intelligentsuskvoot. https://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsuskvoot (02.09.15)

История IQ тестов, 2007. http://iqtester.ru/history_IQ_test.php (02.09.15)

1 Dementsus- intellektuaalsete võimete taandareng .