MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Teenindusjuhtimise eriala Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile Venelased... Millised nad on? Täiendatud kodutöö Katrin Sillamäe PS -2-S-E-tal Tallinn 2009 Sissejuhatus Venelased... Millised nad on? Kuigi nad elavad juba aastasadu meie kõrval, pole sellele hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nend...
Peruzzis Santa Croce kiriku juures Firenzes. 15. sajandi Itaalias on juhtivaks alaks maalikunst, freskomaali õitsenguaeg. MASACCIO (1401-1428) Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister. Tema tähtsaimaks tööks on freskod karmeliitide kiriku juures olevas Barnacci kabelis Firenzes. Freskod jäid kunstniku surma tõttu pooleli, need lõpetas hiljem Filippino Lippi. Freskod kujutavad stseene Peetruse elust ning pattulangemisest ja paradiisist väljaajamisest. Iseloomulik tema loomingule on: - ruumi ja figuuride loomutruu kujutamine - valitseb täiuslikult joonperspektiivi - valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine - psühholoogilised aspektid sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid - käsitluslaad on jõuline, rahulik, suurejooneline, meisterlik karakteriseerimisvõime. Tähelepanuväärseimateks freskodeks on ,,Pearahastseen", ,,Paradiisist väljaajamine". FRA ANGELICO e
2. Kas Jeesuse äratundmiseks oli Juudal tingimata vaja oma õpetajat suudelda? 3. Caravaggio maalil "Juuda suudlus" on Juudas kiilaspäine vanur. Kui vana võinuks olla Juudas tol hetkel? 4. Kas Jeesus oleks andestanud Juudale, kui mõlemad oleksid jäänud ellu? 5. Miks ei saanud juutide ülempreester Jeesust kohe surma mõista? 6. Millise eksimuse pani toime Peetrus ööl vastu reedet endise ülempreestri maja eesõues? 7. Miks ei ole Peetruse eksimus võrreldav Juuda eksimusega? 8. Kas Moosese seaduste kohaselt oli ülempreestril Jeesusele midagi ette heita? 9. Kes Jeesuse õpilastest oli öisel ülekuulamisel õpetajale nii lähedal, et võis kas läbi akna või ukse kuulda, mis majas toimub? 3. "ECCE HOMO!"1 (ENNÄE INIMEST!) Järgmisel hommikul ei leidnud Rooma prokuraator PONTIUS PILATUS Jeesuse inimarmastuse õpetuses midagi taunitavat
kasutusele Juliuse kalendri aktiivne kristluse levitaja Kleopatra hellenistliku Egiptuse viimane misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias. valitseja. Oli suhtes Julius Caesariga, kes ta Ta võitis kristlusele juurde palju Egiptuse troonile pani. Peale Caesari surma poolehoidjaid, sümboliks mõõk. 29. võrgutas Marcus Antoniuse, kes oli Rooma juuni, peeterpaulipäev on apostlite poliitik ja väejuht. Peale Octavianuse Peetruse ja Pauluse päev, kuna Peetrus ja võidukat sõjakäiku sooritas koos Paulus on Tartu linna kaitsepühakud, siis Antoniusega enesetapu. tähistatakse seda igal aastal ka Tartu Augustus Vana-Rooma esimene keiser, linna päevana. 30.a eKr kehtestas riigis ainuvõimu. Vallutas Egiptuse, peale sõjakäike oli pikk rahu- ja õitsenguaeg Rooma riigis. 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale?
Kaasajal kasutatakse tema kohta ka terminit "kultuurantropoloogia". EVANGEELIUMID – Uus Testament koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid ('rõõmusõnumid'; Jeesuse Kristuse elu kirjeldused). Iga evangeelium võtab kokku Jeesuse teenimistöö. Matteuse evangeelium, mille kiriklik traditsioon omistab apostel Matteusele, Alfeuse pojale. Markuse evangeelium, mis on omistatud evangelist Markusele, kes kirjutas üles apostel Peetruse mälestused. Luuka evangeelium, mis on omistatud apostel Pauluse ihuarstile Luukale. Johannese evangeelium, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebeduse pojale. Kolme esimest evangeeliumi klassifitseeritakse sünoptilisteks. Nad sisaldavad väga sarnasi seletusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist, sisaldades kirjeldusi mitmetest Jeesuse imetegudest ja ütlustest, mida mujal ei leidu.
saj. Rooma imperaator, kes sureb 117.a. 40m kõrge, 120m spiraali, mis jutustab sõjasündmusi: võit Balkani ps-il elavate daaklaste (rumeenlaste) üle. 18 hiiglaslikku marmorplokki. Jalamis e. baasis olevat olnud Traianuse tuhk kuldurnis. 16 saj. lõpus (1587) pandi sinna otsa Peetrus võtmetega. Peetrus on 1. apostel (=misjonär), kelle misjoniteekond oli Rooma, kus ta Nero tsirkuses (kaarikute võiduajamise koht) tagurpidi risti löödi. Püha Peetri kirik Roomas - Peetruse haud (ehitas Constantinus 4. saj.) saj. Marcus Aureliuse sammas - II saj. lõpp, ca. 190.a. 30m kõrge. 16. saj. lõpust Pauluse kuju (oli kunagi ristiusuliste hävitaja, siis pöördus aga misjonäriks) Marcus Aureliuse ratsamonument - Kapitooliumi väljakul, pronks. Ainuke Rooma linnas antiigist säilinud ratsamonument. Jäi üles sulatamata, kuna aeti segi Constantiniusega, kes teatavasti legaliseeris ristiusu.
Muus. on tekstist lähtuv, muus.t kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. · 1530-1550 varajane madrigal, é Jacob Arcadelt · 1550-1580 kõrgaeg, é Orlandus Lassus, 7-osaline madrigalitsükkel "Püha Peetruse pisarad" · 1580-1620 hiline madrigal, é Carlo Gesualdo 2.8. 16 saj tantsud: pavaan, galjaard, braanl, volta, canarie jt. Tantsud esinevad kogumikes paaridena, nagu neid ka tantsiti: aeglasele eeltantsule (iseloomulikult kaheosalises taktis) järgneb kiire järeltants (kolmeosalises taktis). Pavaan aeglane ja väärika iseloomuga eeltants Galjaard kiire hüppetants, tavaliselt moodustas paari pavaaniga olles selle järeltantsuks
november surnutepüha · 4 nädalat enne jõule algab advendiaeg Kloostrid ja palverännakud Vanade ja suurte kirikute juurde kuulub askeetlik liikumine koos munga- ja nunnaordude, kloostrite, eremiitide ja eraklatega. Pälvimuse saamiseks sooritavad nende kirikute liikmed palverännakuid. Näiteks Pühal Maal käiakse Jeruusalemmas (Via Dolorosal, Hauakirikus), Petlemmas (Jeesuse sünnikirikus), Naatsaretis (Jeesuse kodulinnas), Jordani jõel, kus Jeesus ristiti. Roomas käiakse Peetruse ja Pauluse hukkamiskohal ja Püha Peetri kirikus. Hispaanias Santiago de Compostelas on apostel Jaakobuse matmispaik, Prantsusmaal Neitsi Maarja Lourdes'i allikas. Konstantinoopolis on vanakristlaste kannatuslugudega seotud kohti. Oikumeeniline liikumine ja teoloogia Tänapäeval toimivad kristlikud kirikud koostööle orienteeritud oikumeenilises liikumises (Kirikute Maailmaliit jt organisatsioonid). Roomakatoliku kirikut muutis oluliselt sallivamaks II Vatikani kirikukogu (1962
Kirjutab raskepäraselt. Ta nime hakatakse kasutama puupea nimetusena. Samas tugev argumenteerija. Vaatab eelnevalt õp kriitilselt. Kirjutab AT vastu. Kumb olulisem: mõistus/tahe? AT: mõistus (tahe järgneb) DS: tahe(mõistus näitab tahtes, mis võimalik aga tahe ei pruugi seda järgida). Asjad pole seepärast nii, et jumal nõuaks vaid jumal on omal vabal tahtel nii otsustanud. Üks jumala vabaduse aspekt: predestinatsioon. Toob seal 4 momenti välja, näiteks peetrus: 1. jumal määras peetruse igavesse kirikusse (õndsusseisund) 2. annab peetrusele vahendid selle saavutamiseks ju arm 3. samas ananb vabaduse eksida (nagu ka juudas, kes esitleb mittevalituid) 4. peetrus päästmine ju armu läbi. Juud lükatakse tagasi kuna juudas ei kahetse. Vaba tahe on olulisem kui intellekt Kõik sündmused, mis kr toimusid ju tahtest. Kogu lood lähtub ju tahtest. Tehab vaid seda, mis loog vastuoluline. Ju tahe langeb kiriku käskudega kokku. Kui inimese elu hakkavad juhtima tungid, moonduks elu
Pilte iseloomustab keldrivalgus- hele tumedus. Äärmiselt produktiivne, maalinud kõikidel teemadel. Sr Tulpia anatoomia - võitis üldsuse tähelepanu. Samal aastal abiellus Saskiaga. Saskia jõukas, polnud ühtegi majandusliku muret, sai maalida kuidas hing ihkas. Pildid Saskiast. Batsheba vannis. Danae. Öine vahtkond samal aastal suri Saskia. Teda hakkas majapidajanna üleval pidama - amoraalne. Temalt ei tellitud enam midagi. Peetruse ärasalgamine. Kadunud poja tagasitulek. Oli graafik. Peale surma ta unustati. Taasavastati 19. sajandil. · Jan Veremeer ... Delft(1632-1675)- 35 säilinud pilti. Maalis hoolikalt ja kaua. Olmestseenid, sageli toas, aken lahti. Kirja lugev tüdruk. Ohvitser ja naerev tüdruk. Kupeldaja juures. Tütarlaps pärliga. · Hollandi kunstnikud olid veel van Ostade- talupoegade elu, van Ruisdad- maastikumaalija, van de
Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas, mida on küll hilisemate ümberehitustega muudetud. Viielööviline basiilika oli esimene Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame, mõnikord aga puudus hoopis siis paistsid kirikus viibijatele katusesarikad. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes. § 21. Bütsantsi arhitektuur. Keiser Constantinus nimetas Bosporose väina äärse Byzantioni Konstantinoopoliks ja tegi sellest pealinna. 395
Neid materjale kasutati 14. sajandil Kairo ehitamisel. Püramiidi tipu asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. Sellele maa-alale mahuks vabalt ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis või isegi Escorial Madridi lähedal. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi püramiid on tõesti ime. Ime oli ta vanal ajal ja on seda praegugi. Tema esialgne kubatuur oli üle 2,5 miljoni kuupmeetri, nüüd umbes 170 000 kuupmeertit vähem, sest püramiidi on sajandite jooksul kivimurruna kasutatud. Püramiidi ehitati ligi 2,3 miljonist, rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist. Sellest materjalihulgast võiks ehitada linna sajale tuhandele elanikule. Spetsialistide arvates ei hävitaks teda ka Hiroshimale heidetud aatomipomm.
Peapiiskop oli rahul, et saab raha ja lubas isegi piiskopi kodulinna tulles piiskopi eesli hauda õnnistada. Peapiiskop hoolis ainult rahast. 49. Svank üliõpilane paradiisis Õpilane reisis ringi, kõht tühi. Astub tallu, palub süüa ja naine on hästi lahke. Ära minnes teatab tütarlaps, et läheb Pariisi, kuid naine saab aru, et ta läheb paradiisi ja saadab kottidega asju kaasa oma mehele, keda ta peaks kohtama paradiisis. 50. Svank Püha Peetruse palgasõdurid. Koguaeg on sõda ja palgasõdurid on moraalitud. Palgasõdurid tahavad elada elu täiel rinnal ja neil pole aega serenaadide jaoks(?). Nad on nii moraalitud, et ei taevas ega põrgu ei võta neid vastu ja nad jäävad taeva ja maa vahele kõlkuma. Niisiis nad lubavad Peetrusele, et kui ta nad taevasse vastu võtab, käituvad nad hästi. Kohe kui nad paradiisi jõuavad, hakkavad laamendama. Peetrus mõtleb mida teha. Talle
*keskaegse linnarahvastiku moodustasid immigrandid * Ida-Euroopas oli saksa keel peamiselt linnades ja vürstiõukondades kõneldud keeleks. Rassismi kasv hiliskeskajal * kultuurilise identiteedi asemel oli saanud rahvuse esimeseks kriteeriumiks bioloogiline päritolu ( a 14. saj saksa tsunftidesse saamine) X peatükk Rooma kirik ja ristirahvas Paavstluse roll * John Mundy ,,Gregoriuse päevist alates kuni 14. 15. sajandi segadusteni juhtis Euroopat aadlidünastiate ja Püha Peetruse aujärje nähtamatu ja harva teadvustatud, kuid väga reaalne allianss." Paavst lõi sidemeid olemasolevate või potentsiaalsete liitlastega aristokraatia seast. Samuti ei olnud alati initsiaatoriks paavst, vaid ka aristokraadid näitasid üles esmast huvi (Svaabimaa hertsog Rudolf oli asunud paavsti Gregorius VIIiga kontakti, lootes, et saab sellest kasu. Nelja aasta pärast valiti Rudolf Heinrich IV vastukuningaks. Paavst kinnitas, et
katoliku kirikul vaba voli toimetada. Reformatsiooni algataja on sakslane Martin Luther. Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud selleks vaja ei kirikut ega paavsti. ,,Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõlemist." Luther pidas lugu väga Piiblist, pidas seda usulise tõe allikaks. Koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, hiljem tõlgiti saksa keelde ja levisid laialdaselt. Augsburgi usutunnistus ja usurahu - *1526 a. vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku; * 1555a. Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. ,,Kelle valitsus, selle usk." see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele.
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostad...
● 15. sajandi Itaalias on juhtivaks alaks maalikunst, freskomaali õitsenguaeg. ● MASACCIO (1401-1428) ● Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister. ● Tema tähtsaimaks tööks on freskod karmeliitide kiriku juures olevas Barnacci kabelis Firenzes. Freskod jäid kunstniku surma tõttu pooleli, need lõpetas hiljem Filippino Lippi. Freskod kujutavad stseene Peetruse elust ning pattulangemisest ja paradiisist väljaajamisest. ● Iseloomulik tema loomingule on: ruumi ja figuuride loomutruu kujutamine 14 valitseb täiuslikult joonperspektiivi valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine psühholoogilised aspektid – sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid
1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse. Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus. Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine. Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus. Barokk stiili- ja ajastumõistena: ...
Kõige rohkem vaeva nõudis Põhja-Saksamaal asunud paganlike sakside alistamine. Edukate sõdade tulemusel alus talle suur osa Lääne-Euroopast. Vaid Briti saared, Lõuna-Itaalia ja araablastle alluv Hispaania jäiv vääljaspoole tema valdusi. Ta oli sobiv kandidaat taastamask 5 saj. katkenud Lääne-Euroopa keisrivõimu ja paavstid vajasid jätkuvalt poliitilist nig sjalist kaitset. Seetõttu kuulutati 800 aastal Karl Suur keisriks ( teda kroonis paavst esimese jõulupüha Püha peetruse katedraalis keisriks) c) Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemine. Nägi oma eesmärku ka Rooma kultuuri taaselustamises. Antiik kultuuri jäljendamise eesmärk oli saavutada samaväärne kultuuriline tase. Aluseks oli hilisantiigi kristlik kultuur. Kutsus oma õukonda Aachenis silmapaistvaid õpetlasi. Nii kujunes õukonnaakadeemia, mille juhiks sai Inglise munk ja õpetlane Alcuin.Rajati koole.Aachnisse oli õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks
meie suhtes rohkem teada, ja vähem teada loomuse suhtes, nimelt tagajärgede kaudu. Ia q. 2 a. 1 ad 1 Esimese puhul peab niisiis ütlema, et Jumala teadmine milleski tavalises, millegagi segatuna, on meile loomupäraselt sisse pandud, kuivõrd nimelt Jumal on inimese õndsus, sest inimene loomupäraselt igatseb õndsust, ja see, mida inimene loomupäraselt igatseb, seda ta loomupäraselt ka teab. Aga see ei ole lihtsalt teadmine, et Jumal on; nii nagu tulija teadmine ei ole Peetruse teadmine, kuigi Peetrus on tulija, sest paljud peavad inimese täiuslikuks hüveks, mis on õndsus, rikkust; mõned jälle naudinguid; mõned aga midagi muud. Ia q. 2 a. 1 ad 2 Teise puhul peab ütlema, et võib-olla see, kes kuuleb nime Jumal, ei saa sellest aru nii, et see tähistab midagi, millest enamat ei saa mõelda, sest mõned on uskunud, et Jumal onkeha. Isegi kui eeldada, et kes tahes saab sellest nimest Jumal
Matteuse evangeelium, Markuse evangeelium ja Luukase evangeelium. 8. Millised raamatud Uues Testamendis kirjutas arst Luukas? Apostlite tegude raamatud. Selles evangeeliumis on rida Luuka evangeeliumile ainuomast ainest, nagu lugu kadunud lambast, halastajast samaarlasest, rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, jüngritest Emmause teel. 9. Mida tähendab nimetus "katoolsed kirjad"? Apostel Pauluse kirjadele järgnevad nn katoolsed kirjad (Jakoobuse kiri, 1. ja 2. Peetruse kiri, 1., 2. ja 3. Johannese kiri ning Juuda kiri) mis on ilma konkreetse adressaadita ja olid määratud kõikidele tollastele kristlikele kogudustele. 10. Kuidas nimetatakse Uue Testamendi ainukest prohvetlikku raamatut? Johannese ilmutus ehk apokalüpsis. 11. Milline evangeelium on vanim sünoptilistest evangeeliumidest? Markuse evangeelium. 12. Milline on suurim patt? 12 Suurim patt Jumala vastu ongi Jumala kui kõige Looja olemasolu eitamine, temaga mittearvestamine. 13
Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamiseks. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus. Inglismaa reformatsiooni eestvedajaks sattus toonane Inglismaa kuningas Henry 8. isiklikel põhjustel. Nimelt tema abielu Hispaania printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ning abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga. Abiellumiseks oli vaja paavsti luba. Hispaania Katariina oli aga keiser Karl 5. tädi ja
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism................................................................................................................................. 8 Budism.................................................................................................................................. 11 Hiina usundid....................................................................
Augsburgi usurahu. Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Pärtliöö. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus. Augsburgi usurahu kuulutati välja 1555. aastal, millega tunnistati Saksamaal katoliku usu kõrval luteri usk teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. Vaimulikes vürstkondades säilitasid aadel ja linnad ususvabaduse, seega õiguse jääda luteri usu juurde
Descartes. Katoliiklus tundus olevat soojem ja kultuurisõbralikum kui karm luterlus. Katoliiklane ei saanud olla Rootsi valitseja. 1651. a. on salaja kaks jesuiiti Kristiinat õpetamas ja lõplikult ütleb ta troonist lahti 1654. a. juunis, olles 27-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) 1655. a. läks ametlikult katoliku usku ja saabus Rooma. Esialgu kavatses osaleda poliitikas, kuid hiljem enam mitte. Maetud on ta Rooma Püha Peetruse kirikusse. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Ta oli Karl IX tütrepoeg, olles seega Kristiina tädipoeg. Isa oli saksa väikevürst ja Karl X Gustav oli seega PFALZide dünastiast, mitte enam Vasa nagu Kristiina. Võimule saades 32-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Karl X Gustav abiellub võimu kindlustamiseks ja järglaste saamiseks juba 1654. a. sügisel Holstein-Gottorpi printsessi Hedvig Eleonoraga.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
taasavastamise aeg. Õpiti hoolega loodust jälgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille-ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Taas tuli kasutusele ümarkaar. Püha Peetruse kirik Roomas; Bramante, hiljem täiendas Michelangelo Santa Maria in Trastevere; võlvsammastik võetud antiiksest templist, vanim Rooma kirik Kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati kujutama jälle rõivastamata keha. Taavet. Donatello, esimene alastiskulptuur pärast antiikaega Taavet. Michelangelo Gattamelata. Donatello, esimene vabalt seisev ratsakuju pärast antiikaega
Ristiusus on erinevad konfessioon. Ristiusk kuulub lunastusreligioonide hulka. Gnoosises (teadmine, tunnetus) taotletakse inimese vangistatud jumaliku elemendi vabanemist maisest. Inimene viibib teadmatuse seisundis. Teadmine ilmutatakse kõrgema jumala poolt, kes pole materiaalse maailma looja. Suur osa gnostikuid pidasid end ise kristlasteks, kel oli ristiusust teistsugune nägemus. Uus Testament sisaldab 27 põhiliselt I sajandi teost. II Peetruse kiri pärineb II sajandi keskosast. Suurem teoseid on meile teada pseudonüümi all. Pauluse 7 kirja Evangeelium võib tähendada Jeesuse õpetust, aga ka üldisemalt esimeste kristlaste õpetust, mida algul anti edasi suuliselt. Evangeeliume hakati kirja panema 60. aastatel. Apostlite teod - uus kristlik kirjanduszanr Johannese ilmutusraamat on kirjutatud I sajandi lõpus. Tegemist pole kristlusele ainuomase zanriga.
Ristiusk võis levida mitmel teel: · misjon Misjonärid levitasid ristiusku ja pöörasid inimesi kristlasteks. · pealesurumine Ristiusku sunniti vägivaldselt vallutuste teel peale. Katoliku kiriku ehk Lääne-Rooma kiriku hierarhia lähtub piiskopidest. Nende seast kerkis esile Rooma piiskop, keda hakati nimetama paavstiks 4-5.saj. Miks just Rooma piiskop? Sest Rooma oli olnud maailmariigi keskus. Rooma piiskop oli Rooma endise võimu sümbol. Kristus oli Peetruse määranud Rooma piiskopiks. Ta oli kui Kristuse asemik maa peal. Paavsti ja piiskopi vahele tekkis peapiiskopi ametikoht. Kui paavst on kogu katoliku kiriku pea, siis peapiiskop on laiema piirkonna pea, siis piiskop on väiksema piiskopkonna pea, madalaim aste on preester ehk koguduse juht. Peapiiskopi resideerumise kohas paiknes peapiiskopi kirik ehk kas toomkirik või katedraal. Preestril oli koguduse kirik.
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender a...
" Õpetaja täit peagi seda käsku ja soand varstigi valmis. Istund siis tõlda ja taevasõit hakand peale. Vahepeal kästud õpetajat kotti pugeda, sest peale selle pidi taevasse tõmbamine tulema. Nüüd vedand varas teda läbi porilombi ja seletanud, et siinkohas on nüüd see vihm, mis vahest maa peale sajab. Siis jälle ühe kivihunniku piale -- seal pidi müristamine olema. Viimaks veel mööda mõisa treppi, et need pidid siis taevaredeli pulgad või astmed olema, kust mööda teda Peetruse juure viiakse. Nüüd visand varas koti mõisahärra jalgade ette maha ja üteld: "Säh nüüd oma kirikhärra!" No küll old õpetaja häbi suur, kui ennast mõisast leind, ja härra jalgade ees veel. Ja kodu veel suurem häbi. Nüüd and härra vargale veel nellandat korda sada rubla raha ja vaadi viina ja last varga oma alt priiks. Mingu varastagu nüüd, kust ta ise tahab! Nõnna teenis poiss nelisada rubla raha, neli vaati viina ja sai veel pealegi priiks. EÜS VII 632/6 (2) < Koeru -- O
Matteuse evangeelium, Markuse evangeelium ja Luukase evangeelium. 8. Millised raamatud Uues Testamendis kirjutas arst Luukas? Apostlite tegude raamatud. Selles evangeeliumis on rida Luuka evangeeliumile ainuomast ainest, nagu lugu kadunud lambast, halastajast samaarlasest, rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, jüngritest Emmause teel. 9. Mida tähendab nimetus "katoolsed kirjad"? Apostel Pauluse kirjadele järgnevad nn katoolsed kirjad (Jakoobuse kiri, 1. ja 2. Peetruse kiri, 1., 2. ja 3. Johannese kiri ning Juuda kiri) mis on ilma konkreetse adressaadita ja olid määratud kõikidele tollastele kristlikele kogudustele. 10. Kuidas nimetatakse Uue Testamendi ainukest prohvetlikku raamatut? Johannese ilmutus ehk apokalüpsis. 11. Milline evangeelium on vanim sünoptilistest evangeeliumidest? 14 Markuse evangeelium. 12. Milline on suurim patt? Suurim patt Jumala vastu ongi Jumala kui kõige Looja olemasolu eitamine, temaga mittearvestamine. 13
esmalt tuli kindlaks teha põhiline ülesanne. marcus aureliuse kujust on rooma väljakul pronksist koopia. Monument säilis, kuna kristlased pidasid seda keiser constaninuse monumendiks. on kaasateinud suurimad sõjakäigud, teda on kujutatud ka hobusel mis on tõstnud ühe jala üles. rooma skulptorid on teinud ka palju ajalooteemast reljeefi, üks tuntumaid ajaloo reljeefiga seotuid teoseid oli traianuse sammas. samba peal oli keiser traianuse kuju, nüüd on seal püha peetruse kuju. see tähistas daakia vallutamist? reljeefil on kujutatud erinevaid tähtsaid sündmusi(sõda). traianuse. palju aajloolist reljeefi on ka Rahu Altari seintel, nii väljas kui sees. rooma skuptuurile mõjus uputavalt kolmanda sajandi keskel uus segaduste aeg, see lõppes keiser constantinuse võimuletulekuga, siis tabas uus häda sest võimue tahtis tulla kristlus. neljanda sajandi keskajal keelustasid kristlased jumalate kujud. ranged piirangud pandi ka aktile
vanasse koju magama, enam polnud tõrget õudsete mälestuste pärast - teel oma koju põikas Leemet läbi ka külapiirilt, kuid küla ta ometi ei näinud, märkas Johannest, et talt uurida, mis külaga juhtus, selgus, et küla oli maha põletatud ja Johannes loomulikult süüdistas selles Leemetit, et Leemet tappis piiskopi, mistõttu rüütlid ja küla põlema panid, vastu nad võitlema ei hakanud, sest nad olid ju „ristiinimesed“, mitte metslased, Leemet uuris ka Peetruse kohta, selgus, et ta olevat saanud rüütli kannupoisiks ja rännanud pühale maale, Johannes ise oli aga saanud loa uue küla rajamiseks ja hakkaski sellega nüüd tegelema - Leemet haaras noa ja raius Johannesel tagumiku küljest, kuna mees teda sabaga ürgloomaks nimetas 38. - nüüd jätkas Leemet teekonda kodu poole, kui ühtäkki kutsus teda ussisõnadega Meeme, kes oli nagu maapinnaga ühte sulanud, Meeme otsustas enne suremist rääkida veel Leemetile Põhja Konnast
· Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks. · Aurelius Augustinus(354-430) autobiograafiline mõtisklus ,,Pihtimused". Kuulsaim teos ,,Jumala riigist". Silmapaistvaim krislik õpetlane hilises antiikajas. Kirikuarhitektuur: · Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika. · Püha Peetruse katedraal Rooma piiskoppide peakirik. Viielööviline. Hilisel antiikajal rajatud kirik lammutati varisemisohu tõttu 15. saj ja hakati ehitama praegust Peetri kirikut Vatikanis. · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis (praegu Istanbulis).Perioodi üks silmapaistvamaid ehitisi. Keiser Justinianuse püstitatud. Tänapäeval on ehitis muhamediusuliste mosee. Rooma õigus: · Oluline saavutus oli seadusandluse korrastamine ja kommentaaridega varustatud
Kuid kaua Jürka ei suutnud mõtiskleda, sest Jürka haaras talt turjast ja viskas kivihunniku otsa, nii et selle pealuu katkine ja veri igal pool, naabrimees sai korra ruskiaga ja kebas siis oimetult põõsas ja see oli küllalt, et viimse mees Jürka teelt end ise koristab. Peeter aga toibus ja jooksis koju juhuks kui Jürka tema maja põlema tahab panna. Ja Jürka tuli kuid mees oli raske kirvega teele ette seisnud, siiski Jürka võim ja suur roigas koos sõnumiga kui tuled siis sured pani Peetruse liduma. Peeter jooksis elumaia sisse ja rääkis perenaisele mis toimub. See ei uskunud ja koos titega kes rinna küljes rippus läks Jürkat kõnetama, nähes põlevaid maju distansis päris kus Riia on? Jürka seletas, et koos lammastega karjas, vaatas siise laste naise süles ja pööras ümber ning tatsas küla poole. Peeter tuli ka välja ja nad arutlseid koos naisega kuidas Jurkale rammu nagu karul aga mõitust
Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati nimetama kristlasteks. Kristluse levikule aitas eriti kaasa mitmete usukuulutajate – apostlite (kreeka keeles saadikute) – tegevus. Jeesuse kaaslane ja õpilane, apostel Peetrus, pani hilisema kristliku pärimuse kohaselt aluse kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimesekse Rooma piiskopiks. Vahest kõige enam aitas aga kristluse levikule kaasa Peetruse noorem kaasaegne, apostel Paulus. Mitmetel misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas ulatuslikku kirjavahetust eri kogudustega ja selgitas vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi tähendust kõigi rahvaste jaoks. Kristlased võtsid enda hulka kõiki pöördunuid, sõltumata nende soost, rahvusest ja
peab astuma jumala kohtu ette ilma ettevalmistuseta. Usulise pöördumise nn. tornielamuse näol sai ta Wittenbergi kloostris potil istudes, mistõttu tema vastased pidasid teda enne saatana käsilaseks kui õigeks teoloogiks, kuna usuti, et käimlas istudes on inimene saatanale haavatavam kui muidu. 1517. aastal lõi ta Wittenbergi kloostri uksele 95 teesi. Peamiseks tüliõunaks oli indulgentside teema, kuna katoliku kirik kogus tollal raha Peetruse kiriku ehitamiseks Roomas. Samas ei keskendunud teesid vaid indulgentsidele, vaid seal avaldus ka Lutheri teoloogiline õpetus. Lutheri peamine idee oli, et inimene saab õigeks üksnes tänu usule (sola fide printsiip). Luther salgas religioosse elu väliseid elemente, katoliku kirik oli aja jooksul vaid aina paisunud ja kaugenenud algkristlikust ideaalist. Reformatsiooniga ei proovitud leiutada midagi uut, vaid pöörduda tagasi vana ideaali juurde
kohtuprotsess pidi olema korrektne, et tagada mõlema osapoole õiguste kaitse seaduste süstematiseerimine esile kerkisid juristid kujunes juriidiline terminoloogia st Roomas sai alguse õigusteadus Rooma õiguse paljud seisukohad kehtivad tänaseni ??? 2. Vanakeskaja kiriku- ja vaimuelu · Rooma paavst on katoliku kiriku pea · Paavstluse alusepanija on apostel Peetrus- Jeesuse õpetus laps, pani aluse Rooma kogudusele,Rooma piiskop, · Paavst- Peetruse järglane, jumala maapealne esindaja · Evangeelium- kuulutus, on uue testamendi osa-Mattheuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium- sõna sõnaline tähendus rõõmusõnum: Jeesus Kristuse elu ja surma elu · Gregorius Suur- reformi meelne kiriku isa, paavst muutub kiriku juhiks,servus servorum dei · 756 Pippini toetusel sai paavstist ka kirikuriigi valitseja- kesk-Itaalia · Kiriku kümnis kujunes välja Karl Suure ajal
poolt, kirikut juhtisid piiskopid ja peapiiskopid, seadusandlust reguleerisid kirikukogud). Lõplikult pääses kristlus võimule Bütsantsi keiser Justinianuse ajal. Paavsti primaat = paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija 445 Lääne-rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680/1 kuues oikumeeniline kirikukogu paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale
sulide seadus teie- kohta. Olete ise 81 süüdi, kui see karm on. Üsna kena on vahetevahel näha ka mõne ausa mehe lõusta kanepist kaelakees; too teeb asja auväärsemaks. Noh, sõber, jaga oma hilbud kiiremini neile 4 6 preilidele seal. Lasen sind üles tõmmata, et sulidel ka lõbu oleks, anna neile oma kukkur, et nad juua saaksid. Kui sul tarvis on enne surma veel mõnda tembutust teha, siis on taamal muu koli hulgas üks väga ilus kivist taevaisa, mille me varastasime Püha Peetruse kirikust Loomaturu ääres. Sul on neli minutit aega oma hinge talle kaela määrida.» Kõne oli jube. «Pagana pihta, hästi räägitud! Clopin Trouillefou jutlustab nagu püha paavst ise,» hüüdis galilealaste keiser oma kruusi puruks lüües, et selle tükiga lauajalga toetada. «Härrad keisrid ja kuningad,» ütles Gringoire külmavereliselt (jumal teab kuidas oli ta oma meelekindluse tagasi saanud ja kõneles julgelt), «ärge siin kavatsege midagi. Minu nimi
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
nendega jäid püsima. Heategevus- ja hoolitsemisfunktsioon Riigikirikuna täitis ristikirik ka muid funktsioone - haigete, orbude hoolekanne jne. Suuresti just sel eesmärgilannetati kirikule palju varasid. Riigikiriku vara väljus traditsiooni kohaselt tsiviilkäibest. Kontinuiteedi ja legitimeerimisfunktsioon Kirik andis Roomale kui maailma keskpunktile uue kristlikul põhjal rajaneva legitiimsuse. Rooma piiskop(paavst) tuletas oma eriseisundi võrreldes teiste piiskoppidega apostel Peetruse ametisse määramisest Roomasse. Kirik ja õigus Algselt alamkihtide seas levinud kristlus sai arenedes ja muutudes järjest enam ka haritud rahvakihtidepärusmaaks, seda eriti 3/4.saj. Sel perioodil olid haritud kihtide seas olulisel kohal juristid ja retoorikud. Haritud juriste haarates allutab ristiusk allutab õiguse järk-järgult uuele eetikale – õigus peab olema jumala armu jakristliku halastuse segu. Andes õigusele uue eetilise aluse, ei vaidlusta kristlus samas õiguse (s.t
vabatahtlikult nõnda otsustanud. · Abu Ali ibn Sina (980-1037), keda lääs tunneb · Üks Jumala vabaduse aspekte seisneb Avicennana. ettemääramises. · Avicenna jumalatõestus: · Ettemääratuse 4 momenti: · Iga kord kui me maailma vaatame, näeme · Jumal määrab Peetruse (äravalitute esindaja) liitolendeid, kes koosnevad mitmetest eri igavesse kirkusse. elementidest. Näiteks puu koosneb puidust, tüvest, · Ta annab Peetrusele vahendi selle sihi säsist, mahlast ja lehtedest. Kui me püüame saavutamiseks armu. midagi mõista, siis me "analüüsime" seda, · Ta laseb patustada nii Peetrusel kui Juudal
kreeka kirjanduse vastu. Imetleti inimese autonoomiat. Aluseks väärtuste süsteem, kus inimene on ise endale mõõdupuuks. Õpetlased loovad müüdi keskajast kui pimedast ajast. Loodusele omistati taas õiglane koht. 15.saj. algul hakkas muutuma ka arhitektuur. BRUNELLESCH (1397-1446): pöördub gooti ideaalidest tagasi antiigi juurde. Pöördepunktiks San Lorenzo kirik Firenzes - projekteeris basiilikana (klassikalised Rooma vormid). 1434 Firenze toomkiriku kuppel, millest sai Peetruse katedraali eeskuju. Lihtsad geomeetrilised vormid - N: ruut, ring. Perspektiivi kasutuselevõtt. LEONE BATTISTA ALBERTI (1404-1472): esitas esimese teadusliku perspektiiviteooria - see teooria asetab inimese ruumi keskmesse. Inimese perspektiiv seostub ka matemaatiliste printsiipidega, mis lähtuvad inimese enda mõistusest. Autorid muutusid tähtsateks. Cellini kirjutab juba autobiograafia. Väljendab mõtet, et üldine moraal pole temasugustele geeniustele kohustuslik.
Saksa ordu sai mündiõiguse keiser Friedrichilt 1226. aastal. Ühelgi Liivimaa linnal pole mündiõigust kunagi olnud. Küll kasutasid linnad müntimisõigust. Esimesed mündid lasi Liivimaal vernida Riia piiskop Albert. Taani kuningas Valdemar II veeris raha Eestis juba 1219. aastal. Riia kui ka Tallinna esimesi münte löödi vähe, pikem vaheaeg. Tartu müntide kujuneduses võeti 1250. aastatel kasutusel ristatud mõõga ja võtme motiiv (piiskopkonna Kaitsepühakute püha peetruse ja püha Pauluse atribuudid). Liivimaal puudus väärismetall, seega tuli hõbe osta välismaalt. Raha valmistamine oli keerukas protsess, millega kaasnesid hõbedakaod. Tuli tasustada ja ülal pidada müntla personali. Mida väiksem oli valmistatav rahaühik, seda rohkem kulus selle tegemiseks tööd, seda kallim oli raha omahind. Müntmeister, raad ning maaisandad soovisid ka tulu saada. Lahendus: vähendada valmistavate müntide hulka, nende kaalu ja
organiseeritud väljakuid Roomas . Kogu foorumi kontseptsioon oli allutatud ühele ideele - Trajaanuse poolt saavutatud võidu tähiseks rikka Daakia üle. Pärisfoorumi moodustas sammaskäikudega ümbritsetud 126. m küljepikkusega ruudukujuline väljak, mille keskel asus Trajanuse ratsamonument. Väljaku ühel küljel paiknes Ulpiuse basiilika, selle taga aga triumfisammas ( nn. Trajanuse sammas ) - 38. meetri kõrgune marmorsilinder, mille tipus oli Trajaanuse figuur ( alates 16. saj. Peetruse kuju ). Sammast kaunistab spiraalne reljeeflint ( kogupikkus 200 m ), millel on kujutatud Daakia sõdade sündmusi. Triumfiehitised olid rooma elustiili juurde kuuluvad iseenesestmõistetavad rajatised. Juba vabariigi ajal ehitati triumfikaari, keisririigi ajal kerkis neid aga igal pool. 81. aastal ehitati Forum Romanumi lähedusse Tituse triumfikaar, mis tähistas 79. aasta Tituse poolt mahasurutud juudalaste ülestõusu. Võidukaare kõrgus on 15,4 m, seda kroonis võitjakvadriiga
82 Selle tulemusena Kirik, kellele Ilmutuse edastus ja tõlgendamine on usaldatud, ,,ei ammuta selle kindlust kõikide avaldatud tõdede kohta ainult Pühakirjast. Pühakiri ja traditsioon mõlemad peavad olema vastu võetud ja austatud võrdsete pühendumise ja austuse mõtteavaldustega. 100 Jumala Sõna tõlgendamise ülesanne on usaldatud ainuüksi Kiriku võimudele, milleks on paavst ja tema piiskopid. Paavsti ülemvõim 882 Paavst, Rooma piiskop ja Peetruse järglane, ,,on lakkamatu ja nähtav ühtsuse allikas ja rajaja piiskoppide ja kogu ustavate seltskonna vahel." ,,Rooma ülempreestril, tema Kristuse vikaari ameti tõttu ja kui kogu Kiriku pastor, on ülim ja ülemaailmne võim üle kogu Kiriku; võim, mida võib alati praktiseerida takistamatult." 891 Rooma ülempreester, piiskoppide kollaaz pea, naudib seda eksimatus oma ameti väärtustega kui kõigi ustavate ülim pastor ja õpetaja kes kuulutab lõpliku doktriini juurde
Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. Kirikuarhitektuur: Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
