Facebook Like
Küsitlus


7 maailmaimet (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

SISSEJUHATUS

Kreeklased ehitasid lihtsaid elamuid ja kultuurihooneid kandiliseks tahutud tellistest ja puidust. Linnriikide poliitilise ja majandusliku tugevnemisega kaasnes monumentaalhoonete, peamiselt templite ehitamine.

Roomlased hakkasid esimestena laialdaselt kasutama sideainena lubjamörti ning ehitasid mördist ja põletatud telliskividest hiiglaslikke hooneid . Tänu sellele muutus ehitamine odavamaks ja kiiremaks. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Uute ehituslike võtetena võtsid roomlased kasutusele ristvõlvi ja kupli .
Sambad kaotasid oma endise tähtsuse ning muutusid hoonet ilustavateks detailideks. Keisririigi ajajärgul hakati püstitama kalleid ja uhkeid paraadhooneid mida kaunistasid arvukad skulptuurid .
Roomlased jõudsid ehituskuntstis kõrgele tasemele .
Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600 aastat pärast Rooma riigi langemist jõuti Euroopas roomlaste tasemele.
Antiikajal, 3.sajandil e.Kr. väljavalitud seitse vanaaja maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust kutsutakse “seitsmeks maailmaimeks” ka tänapäeval.
Sagedamini on nende hulka arvatud Egiptuse Giza püramiidid, Babüloni rippaiad , Rhodose koloss , Halikarnassose mausoleum, Zeusi kuju, Artemise tempel ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).






Püramiidid
Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Neid materjale kasutati 14. sajandil Kairo ehitamisel . Püramiidi tipu asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. Sellele maa- alale mahuks vabalt ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee : Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis või isegi Escorial Madridi lähedal. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas.
Cheopsi püramiid on tõesti ime. Ime oli ta vanal ajal ja on seda praegugi. Tema esialgne kubatuur oli üle 2,5 miljoni kuupmeetri, nüüd umbes 170 000 kuupmeertit vähem, sest püramiidi on sajandite jooksul kivimurruna kasutatud. Püramiidi ehitati ligi 2,3 miljonist, rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist. Sellest materjalihulgast võiks ehitada linna sajale tuhandele elanikule. Spetsialistide arvates ei hävitaks teda ka Hiroshimale heidetud aatomipomm.
Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolm hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene hauakamber raiuti kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti täpselt püramiidi aluse keskpunktis . Selle põrandapind on 8 x 14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamilt ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgeimas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks". Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sakrofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sakrofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need on kõik omavahel ühendatud koridoride ja shahtidega.
Suhteliselt väikese hauakambri (tegelikult polegi selle mõõdud nii väikesed - 5,20 x 10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit) kohal lasus ligi kaks kolmandikku Cheopsi püramiidi raskusest. Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Egiptuse insenerid lahendasid selle probleemi väga leidlikult, rajades hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaazikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokkupandud gigantsetest plaatidest katusega , mis kannavad endal püramiidi tohutut raskust (nii, et see ei rõhu hauakambrile). Nii tekkisid need "montaazikambrid", mida leiame ka teistes püramiidides.
Püramiidil on aga veel mitmesuguseid huvitavaid omadusi: keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ning neid ehitati osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteega, paljud ristuvad üksteisega ning ilma juhatavate noolteta seintel ja kompassita võib seal ringi ekselda tundide kaupa, ilma et hauakambrile sammugi lähenetaks. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata , sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külasaja ei satu, talle jätkub täiesti sellest, kui ronib mööda neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridore".
Cheopsi püramiidist on kõige rohkem kirjutatud, kuna tema ümber tekkis mingi numbrite maagia , mille huvides andmeid isegi võltsiti: osa mõõtusid kohandati, osa mõeldi hoopis välja. Seejuures lisasid veel paljud saladuste tõlgendajad püramiidile olematuid ruume ja koridore.
Herodotos kirjutab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kümme aastat kiviplokkide vedamiseks vajaminevat teed ja maaaluseid ruume künkal, kus asuvad püramiidid. Seejärel ehitati kakskümmend aastat püramiidi. Plokkide vedamiseks kasutatud tee ehk tamm muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid. Tee alguses asus Niiluse kaldal alumine tempel, kus toimusid palsameerimisega seotud kombetalitused, tammi teises otsas, püramiidi varjus , oli hauatempel. Ehitustööde lõppfaasis kaeti tamm katusega, nii et moodustus pikk kinnine koridor , reljeefkaunistustega seintel. Praeguseks on kõigist neist ehitistest Gizas säilinud ainult Chephreni alumise templi varemed, kuid vanas riigis kuulusid need püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka.
Kuna püramiidide ehitamisel muid " mehhanisme " peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada.


Rippaiad


Babüloni rippaedu tuntakse rohkem Semiramise aedadena. Teadlased aga pidasid Semiramist legendaarseks kujuks ja aedu ilusaks muinasjutuks. Kui aiad siiski leiti, siis peeti nende ehitajaks Babüloni kuningannat või kuningas Nebukadnetsari naist. Tegalikult oli kõik teisiti. 605. aastal e. Kr. purustasid Assüüria suurriigi Meedia ja Babüloonia kuningad Kyaxares ja Nabopolassar. Edasiste sündmuste käigus püüdsid nad oma sõjalist liitu muuta igati stabiilsemaks, tugevamaks ja kestvamaks. Seepärast otsustasid need kuningad oma poliitilisi, sõjalisi ja diplomaatilisi suhteid kindlustada abielusidemetega oma laste vahel.
Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile mehele läinud Kyaxerese tütre Amita eluasemeks sai nüüd abikaasa kodulinn. Kuumas ja puudevaeses Babülonis Amita nukrutses ja igatses taga oma kodumaa mägesid, vulisevaid jõgesid ja varjurikkaid metsi. Pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar teadis oma armastatud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
7 maailmaimet #1 7 maailmaimet #2 7 maailmaimet #3 7 maailmaimet #4 7 maailmaimet #5 7 maailmaimet #6 7 maailmaimet #7 7 maailmaimet #8 7 maailmaimet #9 7 maailmaimet #10 7 maailmaimet #11 7 maailmaimet #12 7 maailmaimet #13 7 maailmaimet #14 7 maailmaimet #15 7 maailmaimet #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisakene Õppematerjali autor

Lisainfo

Kirjeldab põhjalikult seitsmest maailmaimest

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (1)

Chococat profiilipilt
hull maarvan: põhjalik, ja väga pikk : )
20:40 23-01-2010


Sarnased materjalid

12
doc
7 maailmaimet
7
doc
Vanaaja maailmaimed
31
ppt
Antiik maailmaimed
17
doc
7 maailmaimet
4
rtf
Seise maailmaimet
3
doc
7 maailmaimet
8
doc
14 maailmaimet
7
doc
Vana maailma 7 maailmaimet





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun