õpilastega käitumises, halveneb õppeedukus, on suur võimalus, et hakatakse sõltuvusaineid tarvitama, tuleb ette juhtumeid, kus pannakse toime erinevaid õigusrikkumisi ning lõpuks jõutakse alaealiste komisjoni. Kui vanemad lapse abistamisega ise hakkama ei saa, peab sekkuma kool või kohalik omavalitsus. Põhjuste välja selgitamisel tuleb koostööd teha mitme ala spetsialistidega: arstid, psühholoogid, psühhiaatrid, logopeedid, pedagoogid, sotsiaaltöötajad/lastekaitse ning vajadusel ka muud lapsega seotud isikud. Muidugi võib siin hakata segama konfidentsiaalsus. Näiteks arst ei tohi oma ametivande tõttu avaldada vajalikke andmeid ning ka psühholoog vaikib ja jätab mainimata informatsiooni, mille põhjal saaks otsustada lapse arengukäigu üle. Samuti pelgavad lapsevanemad tunnistada, et lapsel on teatud erivajadus, millega kaasneksid erinevad uuringud ja diagnoosimine ning laps võiks
oluliseks osaks väga paljudes elukutsetes. (Haamer...2010) Siin ongi väga oluline oskus inimestele abistavaks olla. Usun, et nõustamist peaksid kasutama enamus koolis töötavad õpetajad ja muud spetsialistid. Vajalik on pakkuda tuge ja olla inimeste jaoks olemas ning usun, et määravaks ei ole siinkohal eelnev haridus. Seda peaksid paljud erinevatel ametikohtadel töötavad inimesed oskama, kindlasti kuuluvad siia pedagoogid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, noorsootöötajad, politseinikud jne. Ametnikud, kes pidevalt inimestega suhtlevad. Õppenõustamiskeskustes teostavad nõustamist ühel või teisel moel kõik seal tegutsevad spetsialistid, kellel samuti on olemas oskused nõustamaks abivajajaid. Nõustaja peab kindlasti omama vastavaid teadmisi ja tuginema oma praktikale (Haamer...2010). Oluline on olla teadlik oma kompetentsi piiridest. Kui nõustataval on probleem, mis ületab
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnika...
Üldine riiklik tööaja norm on 8 tundi päevas ja nädalas 40 tundi. Lühendatud tööaeg töötamine alla üldise riikliku tööaja normi(13-14 aastased 4 tundi päevas; 15 aastased 6 tundi; 16-17 aastased 7 tundi); lühendatud tööaeg on ka allmaatöötajatel, tervist kahjustavatel töötajatel ja eriiseloomuga(lennundustöötajad, tuukrid, ntx anestesioloogid) tööde tegijatel-neil 7 h töötamist. Kohtuarstidel on tööpäeva pikkus 6 tundi. Pedagoogid, õpetajad noorte- ja lastejuhendajad 7 tundi tööpäev pikk. Osaline tööaeg töötamine vähem kui kokkulepitud normis. 15. Ületunnitöö. Töötamine õhtusel ja öisel ajal. Ületunnitöö töötamine üle kokkuleitud normi. See on keelatud: 1)alaealistel 2)rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Seda tohivad teha enda nõusolekul: 1)isikud kes kasvatavad kuni 12 aasta vanust last 2)isik kes kasvatab puudega last 3)isikut kes hooldab
Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Aristoteles (384-322 eKr), kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Jan Amos Comenius (1592-1670) oma didaktilises teoses ,,Didactica Magna" rõhutab õppimist läbi erinevate meelte. Jean Rosseau (1712-1784) arendas Comeniuse vaatlusõpetuse põhimõtet ja meeletreenimismeetodeid edasi. John Dewey (1859-1952), Maria Montessori (1870-1952) Celetine Freinet (1896-1966) ja Ellen Key (1849-1926) on pedagoogid, kes rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja käelised tegevused. Teadmiste ja tegevuste sidumise perspektiiv Üheks eelduseks autensele teadus- ja haridustööle on teadmised sellest, kuidas õpitakse tegevuse (praktika) ja mõttetöö (teooria) abil (Molander 1993). Õppimine sotsokultuurilises keskkonnas tähendab õppimist kontekstis, millel on tähendus just selles kultuuris, kus inimene elab (Säljö 2000, 2005)
Üldine riiklik tööaja norm on 8 tundi päevas ja nädalas 40 tundi. Lühendatud tööaeg töötamine alla üldise riikliku tööaja normi(13-14 aastased 4 tundi päevas; 15 aastased 6 tundi; 16-17 aastased 7 tundi); lühendatud tööaeg on ka allmaatöötajatel, tervist kahjustavatel töötajatel ja eriiseloomuga(lennundustöötajad, tuukrid, ntx anestesioloogid) tööde tegijatel-neil 7 h töötamist. Kohtuarstidel on tööpäeva pikkus 6 tundi. Pedagoogid, õpetajad noorte- ja lastejuhendajad 7 tundi tööpäev pikk. Osaline tööaeg töötamine vähem kui kokkulepitud normis. 15. Ületunnitöö. Töötamine õhtusel ja öisel ajal. Ületunnitöö töötamine üle kokkuleitud normi. See on keelatud: 1)alaealistel 2)rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Seda tohivad teha enda nõusolekul: 1)isikud kes kasvatavad kuni 12 aasta vanust last 2)isik kes kasvatab puudega last 3)isikut kes hooldab
KÜPSEMINE Sellel on nii bioloogiline, füsioloogiline, kognitiivne (tunnetuslik), emotsionaalne ja sotsiaalne tähendus. Küpsemine osutab muutustele, mis leiavad indiviidis aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil - see puudutab eriti neid muutusi, mis ilmnevad spontaanselt, ilma treeningu või teiste sekkumiseta. Arengupsühholoogid eelistavad kasutada küpsemist bioloogilises tähenduses, kuid võib rääkida ka sotsiaalsest küpsemisest. Paljud pedagoogid ja psühholoogid, kes kasutavad terminit küpsemine seoses sotsiaalse käitumisega, peavad silmas seda, mis lapsed on omandanud õppimisega ning mis põhineb loomulikul füsioloogilisel küpsemisel. Kui kasutame küpsust lastega seoses, peame tavaliselt silmas selle suhtelist tähendust - s.t. viitame konkreetse laose käitumisele võrrelduna teiste samaealiste lastega. Mõneti erinev tähendus on sõnal küpsus siis, kui seda kasutatakse
põlvkonna huve, mis torkab eriti silma õpilaskodus, kus kasvatajatel tuleb sageli hakkama saada noorte enda järelt koristamise harjumuse juurutamisega. Teisisõnu võib öelda, et liigne ,,arvutis istumine" võtab lõivu teiste eluvaldkondade arvelt. Kahtlemata on infoajastule üleminek osutunud väljakutseks neile, kes on olnud selles ametis 20-30 ja rohkemgi aastat. Kuidas siis lahendada olukord, kui üldsus elab kaasaegses, arenevas e-riigi vaimus ja teisalt pedagoogid, kes ei ole õppimis- ega arenemisvõimelised? Kas saata väevõimuga pensionile ja lasta noortel, innovaatoritel nende asemele tulla või panna eelarvesse suurem summa koolituse reale? Arvestades keskmist Eesti õpetajate vanust (50-60 a.) on tulnud enamikel läbida koolitused või muud arvutialased kursused, et ajaga sammu pidada. Tehnoloogiline keskkond on igapäevatöös oluline mõjutaja, sest tehnoloogiliste seadmete kasutus tagab töö sujumise ning kiirema infoliikumise
kirjandusena.) d) Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne. Valgustuskirjandus on valgustusajastu ideedest kantud kirjandus ( 18. sajand), millele oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud, nende mitmekülgne tegevus haaras ka võitlust feodalismi ja religiooni absoluutse ülemvõimu vastu. Teoloogia kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid - kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest.
Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi:
usuõpetuse- ja laulutunnid). Kogu koolikursus lõpetati eksamitega. Eksamineerisid kõik õpetajad, aineid oli kuus või seitse. Tsaariaja lõpul töötas kogu Eestis 90 ministeeriumikooli. Uus koolitüüp aitas oma lõpetajatega kaasa maaintelligentsi kujunemisele. Linnakoolid 1885. aastast alates viidi kõik koolid ülevenemaaliste kooliseaduste alusele. Sakslastest õpetajate asemele asusid tööle Venemaal hariduse saanud pedagoogid. 1900. aastal oli Eestis 26 mitmesugust keskõppeasutust (Tallinnas 9, Tartus 7). Maanoortele jäi haridus raskesti kättesaadavaks. Uue sajandi algul said mitmed hilisemad kultuuritegelased kõrghariduse Peterburis. Pärast 1905. a. revolutsioonisündmusi reorganiseeriti või asutati juurde ühtekokku 24 keskkooli. Keskkoolide võrgu laienemisega avardusid eestlastest linna- ja maanoorte õppimisvõimalused. Alamad linnakoolid
tagada õpilasele vaimu, hinge ja keha harmooniliselt arendavat keskkonda. Pestalozzi väärtustas tavapärase hariduse kõrval ka, moraalset ja religioosset kasvatust. (Unt, 2013). Kerschensteineri (1854-1932) sooviks oli luua kool, mis põhineb õpilase aktiivsusel ja iseseisvusel vastukaaluks nn "raamatukoolile". "Raamatukool" oli oma põhimõtteliselt verbaalsele ja õpetaja autoriteedil põhinevale kool. Selliseks kooliks sai töökool (sks Arbeitsschule). Liikumise peaesindajad olid pedagoogid Georg Kerschensteiner, Hugo Gaudig ning Paul Oestreich. Eelpoolnimetatud meeste seisukohad töökooli eesmärkide ja meetodite osas erinesid üksteisest. Kerschensteineri jaoks oli töökooli eesmärgiks riigi kodanikule (sks Staatsbürger) vajalike omaduste arendamine, milles ta nägi otsustavat rolli praktilisel käelisel tegevusel. (Unt, 2013). Töökoolis valmistati ette tüdrukuid ja poiss nende tulevaseks tööeluks. Eesmärgiks oli anda
terviserikked, puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohendusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas. KELA RÕK 1. Erivajadustega laps - kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. 2. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava, mida analüüsitakse vähemalt 1kord aastas. KELA SEADUS 2. Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestada. 3. Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse juhataja ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt
Üldine riiklik tööaja norm on 8 tundi päevas ja nädalas 40 tundi. Lühendatud tööaeg – töötamine alla üldise riikliku tööaja normi(13-14 aastased – 4 tundi päevas; 15 aastased 6 tundi; 16-17 aastased – 7 tundi); lühendatud tööaeg on ka allmaatöötajatel, tervist kahjustavatel töötajatel ja eriiseloomuga(lennundustöötajad, tuukrid, ntx anestesioloogid) tööde tegijatel-neil 7 h töötamist. Kohtuarstidel on tööpäeva pikkus 6 tundi. Pedagoogid, õpetajad noorte- ja lastejuhendajad 7 tundi tööpäev pikk. Osaline tööaeg –töötamine vähem kui kokkulepitud normis. 15.Ületunnitöö.Töötamine õhtusel ja öisel ajal. Ületunnitöö – töötamine üle kokkuleitud normi. Seda võib teha poolte kokkuleppel. Vääramatu jõu korral peab töötaja tegema ületunde. Päevas võib ületunde teha 4 tundi, nädalas kokku 48, aastas kokku 200
koolis. Ent juba 1878. aastal augustis sooritas Vilde edukalt sisseastumiseksamid ja ta arvati Tallinna Saksa Kreiskooli IIIb klassi (III klass oli algajatele, I lõpetajate klass). Vilde, kui teadushimuline õpilane, oli algul kreiskoolis huvitatud kõigest, mida talle seal õpetati. Sunduslike õppeainete kõrval jätkus tal ka aega mittekohustuslike keelte õppimiseks (ladina ja prantsuse keel). Kreiskoolis töötasid suurte kogemustega, vilunud pedagoogid, kes kõik olid rahvuselt sakslased. Need saksa rahvusest õppejõud nägid oma pedagoogilise suuna ja tegevuse põhiülesannet õppiva noore saksastamises, nagu Vilde ise tabavalt kirjutab: ,,Nagu koolis valitsev vaim, nii hõõgus ka terve õpetus sakslusest, millel õpilaste kohta vänge saksikus tagajärjeks oli, seda enam, et suur osa õpilasi perekondadest kogunes, kus juba kodus virgasti kadakaid säristati. Kohalik rahva keel seisis kooliülemuse keelu, veel enam aga
nimepidi teadaolevaks autoriks? Livius Andronicuse Odysseia tõlge ladina keelde: Odusia (õppeotstarbeline) 100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma helleniseerimine kõige intensiivsemalt ja mil viisil see toimus (pedagoogiline, kirjanduslik, poliitiline aspekt)? Graecia Magna (Lõuna-Itaalia), Pergamon, Rhodos Sofistide populaarsus kõnekunstis ja õpetuses; levinud kreeka orjadest pedagoogid (koduõpetajad) Hellenistliku lüürika ja komöödia levik (Lõuna-Itaalia Kreeka kolooniatest) 101. Millest tulenevad Rooma teatrile iseloomulike vormide tragoedia praetexta, comoedia palliata ja comoedia togata nimetused? Millises riietuses (tooga või pallium) esitati Kreeka-ainelisi, millises Rooma-ainelisi tükke? Nimetused tulenevad riietusest, mida neid esitades kanti. Fabula togata, toogas
Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Võimalusi palju: allajoonimine; ääremärkused; kodeerivatemärgisüsteemide kasutamine teksti võtmesõnade, koostisosade, seoste tähistamiseks; konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. 4.Üldiste õppimisoskuste õpetamise metoodilised süsteemis(D.Dansereau MURDER mudelite näitel). Lisaks üksikute õppimiseks vajalike oskuste õpetamisele on pedagoogid püüdnud leida ka üldisemaid käsitlusviise eelkõige õpilaste metakognitsioonivõime arendamiseks. DANSERAU lõi mudeli mis eeldab õppimisel kuue etapi läbimist: 1.Loo õppimiseks meeleolu; 2.Loe meeleoluga; 3.Meenuta loetud teksti kasutamata; 4.Korrigeeri meenutatut sellesse süvenedes; 5.Laienda teadmisi omaalgatusliku uurimisega; 6.Korda eksimusi põhjustanud kohad üle. Mudeli omandamiseks tuleb meelde jätta nii läbitavad põhietapid kui ka konkreetsed tegevusoskused. 5
· Kaebekiri saadeti ka Moskvasse · Eesmärk? Võim? Panso Irdi asemele? Saul Irdi asemele? Ird contra Panso: · Irdi ja Panso vastasseis müüt või tegelikkus? Sellest kriisist võis alguse saada Panso ja Irdi konflikt · Ühist: mõlemad teatraalsed isikud, ,,näitlejad" ka eraelus: sõnaosavad, kirjutanud artikleid, raamatuid, tegelenud teatri teoreetiliste probleemidega; teatrijuhid, lavastajad, pedagoogid · Erinevat: hariduslik taust, minevik (Ird ,,punane", Panso mitte) www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/00nov_t12.htm Irdi-Panso vastandusest · Panso ja Irdi head suhted 1964 aastani · Arhiiviallikais ei leidu jälgi ka hilisemast konfliktist · Konflikt kui üks osa müüdiloomise protsessist (kaks suurt, keda tuli vastandada)? Sula-aja perioodi kokkuvõte: · Domineeris nn olmerealism
Tööõigus ja ohutus. Tööõigus: Olemus: Tööõiguse esemeks kõige laiemas tähenduses on inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine on vajalik elatus vahendite hankimiseks endale ja oma perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksma töötajale tööeest tasu, ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine: ...
Tervet puhkust pole lubatud järgmisesse aastasse üle viia 14 p peab aastas kätte saama. Põhipuhkus 28 kalendripäeva ei või vähendada ka poolte kokkuleppel, rohkem võib anda. Pikendatud põhipuhkus on: · Ametnikel - 35 kalendripäeva ATS · Alaealistel - 35 kalendripäeva · Töövõimetuspensioni (rahvapensioni töövõimetuse alusel) invaliidid - 35 kalendripäeva (7 lisapäeva eest tasutakse sots vahendite arvelt TA saab pärast tagasi) · Pedagoogid kuni 56 kalendripäeva (VV poolt kinnitatud loetelu alusel)- nt kasvataja 42 Lisapuhkus kehtestatud kas riigi või TA poolt või KL-s viide TL-s! · Allmaatöödel · Tervistkahjustavad ja eriiseloomuga tööd 5-14 kalendripäeva (VV kinnitatud loetelu) Kui mõlemad liidetakse. Lisapuhkust antakse samuti tööaasta eest. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse koos. Erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse
Näiteks märkisid lastekaitsetöötajad, et seaduse eesmärk peaks olema sõnastatud nii, et lastekaitsetöötaja suudaks seda meeles pidada. Praegune viierealine sõnastus on keeruline ning ei täida seda kriteeriumit. Avaldati kartust, et kui juba valdkonna asjatundjatel on keeruka sõnastuse tõttu seaduse sisu raske mõista, siis n-ö tavainimesele on see mõistetamatu. Seetõttu tuleb seaduse jõustumisel välja töötada n-ö lugejasõbralik versioon, mida saaksid oma töös kasutada pedagoogid, millest oskaksid lähtuda lapsevanemad ning mida mõistaksid ka lapsed. Samuti on oluline teha laiapõhjalist selgitustööd ühiskonnas, et kõik isikud, kes peavad LKS eelnõu § 2–3 kohaselt LKSis toodust juhinduma, teaksid, et neil on selline kohustus ning mida see tähendab. Juhtimise ja arendamise seisukohalt on väga oluline, et tehtavad otsused põhineksid teadmistel. LKS eelnõus väärtustatakse seda põhimõtet, sotsiaalministeeriumi ülesandeks on lastekaitsealaste uuringute
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadi...
on aga vaja nende mõlema teostamiseks. Kasvatus - pikaajaline, eluaegne - inimese pidev mõjutamine - terviklik, inimest mitmekülgselt mõjutav - taustal harituse ideaal, eesmärgiks isiksuse kujunemine. 11 Koolitus - organiseeritud, süstemaatiline - kindlatele eesmärkidele suunatud - perioodiline, koolitusel on algus ja lõpp - toimub institutsioonides - koolitust annavad professionaalsed pedagoogid. On väidetud, et kasvatus on pedagoogiline, koolitus aga poliitiline. Seda põhjendatakse tõsiasjaga, et kasvatusvõimalusi on rohkesti, koolitusvõimalusi seevastu napilt. Kui nappe koolitusvõimalusi hakatakse jagama, tuleb kodanike diferentseerimiseks kasutada võimu. Selle arusaama järgi on tegevus alati poliitiline, kui kõne all on nappide ressursside jagamine või kui püütakse saavutada eesmärki, milleks on vaja kasutada võimu. Õpetus ja õppimine kuuluvad teatud viisil kokku
Rakveres rajati kroonu poeglastegümnaasium 1912.aastal. 1885. aastal viidi kõik linnakoolid ülevenemaaliste kooliseaduste alusele. 1887.a. anti välja seadus " Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna riiklikes keskõppeasutustes". 1889. aastal kehtestati venekeelne õpetus ka eraõppeasutustes ja aasta hiljem tütarlastekoolides. Tallinna Kubermangugümnaasium nimetati Nikolai I Gümnaasiumiks. Sakslastest õpetajate asemele asusid tööle Venemaal hariduse saanud pedagoogid. Baltisaksa ringkondade poolt suletid erakoolide asemele avati uued vene õppekeelega koolid. Sajandi lõpul avati kroonu algatusel Pärnu Tütarlaste Gümnaasium (1895.a.) ja Tartus Puskini-nim. Tütarlaste Gümnaasium (1899.a.) Eesti kirjakeele tundmine oli nendes gümnaasiumites väga armetul järjel. 1900.aastal oli Eestis 26 mitmesugust keskõppeasutust(Tallinnas 9, Tartus 7). Pärast 1905.aasta revolutisoonisündmusi oli haridusministeerium sunnitud tegema muudatusi
Lisaks soliidse suurusega geoloogia, botaanika, zooloogia ja entomoloogilistele kollektsioonidele on muuseumis ka oma fotokogu, arhiiv ning kultuurilooline kogu. Loodusharidus Loodusharidustöö muuseumis on ühelt poolt seotud püsiekspositsioonide ja mitmekesiste ajutiste näitustega (aastas keskmiselt 12), teisalt aga ka tegevustega õppeklassis, pargis jm. Eesti Meremuuseum Põhitähelepanu on muuseumi pedagoogid seni pööranud kooliõpilastele. Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide baasil toimuvatele ekskursioonidele korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi (näiteks metsanädala ettevõtmised). Valminud on koolieelikutele mõeldud "Avastuste ruum". Loengud Botaanika o Eesti sood o Kaitsealused taimed Eestis o Eesti ravim- ja mürktaimed o Seened o Eestimaa erilised taimed (soomlase silmis) o Rannikutaimed
esituse või enda loodud struktuurile. Õpilaste konspekteerimisoskuste kujundamiseks on soovitav anda enne iseseisvat tööd või loengut õpitava sisu kondikava, mis juhib tähelepanu olulisemalt. Konspekteerimine annab parima efekti, kui see toob kaasa sisu ümbersõnastamise või resümeerimise. 6. Üldiste õppimisoskuste õpetamise metoodilised süsteemid (D. Dansereau MURDER mudelite näitel). Lisaks üksikute õppimiseks vajalike oskuste õpetamisele on pedagoogid püüdnud leida ka üldisemaid käsitlusviise eelkõige õpilaste metakognitsioonivõime arendamiseks. Mitu autorit on loonud spetsiaalseid metoodilisi süsteeme õpilaste üldiste mõtlemis- ja õpioskuste kujundamiseks. Nt Dansereau mudelid. First degree MURDER on ette nähtud õpilaste tegevusoskuste kujundamiseks õppematerjali õppimisel ja meeldejätmisel. 1) loo meeleolu õppimiseks (set the mood); 2) loe arusaamisega (read for understanding);
andmebaas on sisseseadmisel. Lisaks soliidse suurusega geoloogia, botaanika, zooloogia ja entomoloogilistele kollektsioonidele on muuseumis ka oma fotokogu, arhiiv ning kultuurilooline kogu. Loodusharidus Loodusharidustöö muuseumis on ühelt poolt seotud püsiekspositsioonide ja mitmekesiste ajutiste näitustega (aastas keskmiselt 12), teisalt aga ka tegevustega õppeklassis, pargis jm. Põhitähelepanu on muuseumi pedagoogid seni pööranud kooliõpilastele. Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide baasil toimuvatele ekskursioonidele korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi (näiteks metsanädala ettevõtmised). Valminud on koolieelikutele mõeldud "Avastuste ruum". Loengud Botaanika Eesti sood Kaitsealused taimed Eestis Eesti ravim- ja mürktaimed Seened Eestimaa erilised taimed (soomlase silmis) Rannikutaimed
Ise tehes omandatakse teadmisi kergemini ning jääb ka rohkem meelde.” Õpetajate hinnangul oli materjal vastavuses nii õppekava üldeesmärkidega, õpikäsitlusega, kui erinevate valdkondadega. 3.3.2. Metoodilise materjali rakendatavus ja uudsus Vastajad hindasid materjali väga positiivselt ning kaks õpetajat kinnitasid, et seda saaks 34 kasutada lasteaia keskkonna süvaõppesuunal väga hästi. Mitmed pedagoogid leidsid materjali lugedes palju häid ideid, mida oma igapäevatöös kasutada. Õpetajad mainisid, et nad kasutavad juba taimede kasvatamist, meisterdamist, lillepeenra tegemist, prügisorteerimist, toiduvalmistamist, taaskasutust ning loodushoidu, tehakse talguid ja laadapäevi. Samas hinnati uudseks jätkusuutlikkuse ja kogukonna mõiste terviklik käsitlus, ökomajade temaatika ja õiglane kaubandus. Mitme õpetaja hinnangul saaks
ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Mis on nn valgustuskirjandus? Valgustuskirjandus on valgustusajastu ideedest kantud kirjandus ( 18. sajand), millele oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud, nende mitmekülgne tegevus haaras ka võitlust feodalismi ja religiooni absoluutse ülemvõimu vastu. Teoloogia kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid - kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. 5
ei saa mujale klassifitseerida. F83: spetsiifilised õpivilumused + kõneareng + motoorika koosesinemine. Õpiraskuste käsitlused Eestis. Riigi tasemel õpiraskusi defineeritud ei ole Eri spetsialistidel üsna erinev nägemus o Avaldumisest o Põhjustest o Sekkumisest Laialt levinud nn tavakäsitlus NSVL-s: vaimse arengu peetus (VAP) o sellest arenetakse välja (ka Lääne riikides arvati esialgu nii) Algklasside pedagoogid kirjeldavad ÕR kui seda, et laps ei õpi omandama teatud oskust, põhikooli lõpu poole kirjeldatakse neid kui käitumisprobleeme. "Kui hinded kehvad, siis on õpiraskused" - tavakäsitlus nii spetsialistide kui üldine arvamus. VAP: NSVL- lisaaasta ning teine programm, aga üldised eesmärgid samad. Justkui kasvaks laps probleemist välja. Ületatav aga siis, kui lapse probleem on vähe väljendunud ja rakendatakse õiget metoodikat. Eesti seadused “PGS”
Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate pahameelt. isegi jumalaid, kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile.
pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile.
pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika – sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) – mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile.
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. H...
linnal erinevad nimed. Kus ja millal oli renessanss? Võime mõistet konst- rueerida nii või teisiti. 3.3 Objektiivsus Objektiivsust võib käsitleda ajalooprotsessi enda objektiivsusena — uurija jaoks on objektiivne, kui ajalooprotsess ei ole tema poolt konstrueeritud. Näiteks Sulev Vahtre poolt loodud "Muistne Eestlaste iseseisvussõda"ei ole objektiivne. Tänapäevane ajalugu ei ole üldiselt objektiivne, ta on konst- rueeritud. Loone leiab, et mitmed Eesti pedagoogid, kirjanduskriitikud jt lähtuvad seisukohast, et kui lüüa käega vastu klaasi ning see läheb katki, siis nende kahe sündmuse vahel seost ei ole. Loone väidab, et vana inimese- na võib ta vahel — mitte alati — tõtt rääkida. Teine objektiivsuse mõiste on epistemoloogiline. On positivistid, kes väi- davad, et on võimalik objektiivne teadmine sellest, mida ajaloolane uurib. Relativistid — teised — väidavad, et objektiivne teadmine sellest võimalik ei ole
suunata, hinnata ja ise instruktsioonidele alluda (sh. kirjalikele). Noorukite omavaheline suhtlemine nõuab isikliku arvamuse väljendamist, isiklike ja rühmahuvide sobitamist. Vastavalt kujuneb argumenteeriv kõne ja individuaalne stiil. Täiskasvanu kõne areneb sõltuvalt inimese elukeskkonnast, sh. elukutsest (tööalast). Kindlasti omandatakse uusi sõnu, täiustuvad suhtlemisoskused. Sõltuvalt tegevusest võib oluliselt areneda tekstiloome (kirjanikud, pedagoogid, teadlased). Toodud seaduspärasused iseloomustavad kõne arengut juhul, kui "normile" vastavad nii sotsiaalsed kui ka bioloogilised tingimused. Tingimuste muutumine kas soodustab kõne arengut või vastupidi — pidurdab seda. Bioloogilised puudujäägid on vähemalt osaliselt kompenseeritavad pedagoogilise korrigeerimise käigus. Seejuures kehtib sama seaduspärasus, mis tavaarengu korral: tegevusest tuleneb vajadus kasutada
vaadeldakse ka lapse saavutusi mingites valdkondades. Andekuse hindamine Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi ongi kõige kindlam teatatavate tun- (mõnikord küll subjektiivne) võimekate laste väljaselgitamise meetod. nuste järgi on kõige kindlam võimekate Maailmas on sadu andekate laste keskusi, kus psühholoogid ja pedagoogid laste väljaselgitamise tegelevad igapäevatööna andekate laste uuringute ja nõustamisega. Paljude meetod. niisuguste spetsialistide kogemustest on sündinud nimekirjad omaduste kohta, mida andekate laste puhul sagedamini on märgatud. Allpool olev on pärit Colorados asuva, selles valdkonnas ühe prestiižsema, 2009. aastal oma 30. tegevusaastat tähistanud keskuse (Gifted Development Centre,
2001: 172). Lõunapoolsete sölkuppide seas on emakeelsus veidi üle 10%. Tänaseks on sölkupi keele kõnelejad seal 12 valdavalt üle 60-aastased, kes ei anna edasi oma keelt lastele; pealegi astuvad nooremad suuremalt jaolt segaabieludesse, kus suheldakse vene keeles. Koolis - nii vähe kui ka sölkupi keelt õpetatakse - on õpetatud põhjamurret, kuivõrd see on valitud sölkupi kirjakeele aluseks ja seda õpivad pedagoogid kõrgkoolis. Alles viimasel kümnel aastal on alustatud lõunamurdelise kirjakeele loomist (Toulouze 1999: 78). 1879 kirjutas misjonär Grigorevski Narõmi sölkuppidele aabitsa, mis on esimene samojeedi keeltes välja antud raamat. Siiski ei leidnud see kasutamist hariduspraktikas (Helimski 1983: 7). AJALUGU Venemaa vallutustega Siberis 16. sajandil sattusid teiste kohalike põliselanike seas ka sölkupid tihedamasse kontakti venelastega
Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse. Kõige valdavamalt pääsesid valgustusideed mõjule prantsuse kirjanduses, mille eesotsas olid üleeuroopalise kuulsusega filosoofid ning kirjanikud: Voltaire ja Rousseau. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis nende arvates pidi rajanema õigluse ja mõistuse põhimõtteil. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Niisugune universaalsus võimaldas valgustajatel koostada ja välja anda kuulsa "Entsüklopeedia"- teaduste ja kunstide grandioosse koguteose. Tähtsamad esindajad kirjanduses: Voltaire (1694-1778) - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest
klassifitseerida. F83: spetsiifilised õpivilumused + kõneareng + motoorika koosesinemine. Õpiraskuste käsitlused Eestis. Eestis Riigi tasemel õpiraskusi defineeritud ei ole Eri spetsialistidel üsna erinev nägemus - Avaldumisest - Põhjustest - Sekkumisest Laialt levinud nn tavakäsitlus NSVL-s: vaimse arengu peetus (VAP) - sellest arenetakse välja (ka Lääne riikides arvati esialgu nii) Algklasside pedagoogid kirjeldavad ÕR kui seda, et laps ei õpi omandama teatud oskust, põhikooli lõpupoole kirjeldatakse neid kui käitumisprobleeme. "Kui hinded kehvad, siis on õpiraskused" - tavakäsitlus nii spetsialistide kui üldine arvamus. VAP:NSVL- lisaaasta ning teine programm aga üldised eesmärgid samad justkui kasvaks laps probleemist välja. Ületatav aga siis, kui lapse probleem on vähe väljendunud ja rakendatakse õiget metoodikat. Eesti seadused “PGS”
Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse. Kõige valdavamalt pääsesid valgustusideed mõjule prantsuse kirjanduses, mille eesotsas olid üleeuroopalise kuulsusega filosoofid ning kirjanikud: Voltaire ja Rousseau. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis nende arvates pidi rajanema õigluse ja mõistuse põhimõtteil. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Niisugune universaalsus võimaldas valgustajatel koostada ja välja anda kuulsa "Entsüklopeedia"- teaduste ja kunstide grandioosse koguteose. Tähtsamad esindajad kirjanduses. Voltaire (1694-1778) - Voltaire (1694 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest
sõnadega; toetuda esituse struktuurile või rakendada oma struktuuri. Õpilaste konspekteerimisoskuste kujundamisele tuleb kasuks kui anda neile enne iseseisvat tööd või loengut õpitava sisu kondikava, mis juhib nende tähelepanu olulisele, millele töö käigus keskenduda. Üldiste õppimisoskuste õpetamise metoodilised süsteemid (D.DANSEREAU & MURDER). Lisaks üksikute õppimiseks vajalike oskuste õpetamisele on pedagoogid püüdnud leida ka üldisemaid käsitlusviise eelkõige õpilaste metakognitsioonivõime arendamiseks. DANSERAU lõi mudeli mis eeldab õppimisel kuue etapi läbimist: 1.Loo õppimiseks meeleolu; 2.Loe meeleoluga; 3.Meenuta loetud teksti kasutamata; 4.Korrigeeri meenutatut sellesse süvenedes; 5.Laienda teadmisi omaalgatusliku uurimisega; 6.Korda eksimusi põhjustanud kohad üle. Mudeli omandamiseks tuleb meelde jätta nii läbitavad põhietapid kui ka konkreetsed tegevusoskused.
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
matiseerida. Juba omandatu kinnistamiseks saab nende juurde ikka ja jälle tagasi pöörduda. Töölehtedelt saavad lapse ema ja isa teada, mida laps on keeletegevustes teinud; laps saab vennale ja õele näidata, kuidas lasteaias õpitakse nii kujuneb kodu toetav suhtumine ja osavõtlikkus. Töölehtede värvimise, sõnade ja väljendite korda- mise vajalikkuse kooskõlastab keeleõpetaja rühmaõpetajaga. Tekste, mida lapsed kuulavad ja kordavad, peaksid teadma teised lasteaia pedagoogid (laulmise õpetaja), et lapse edu omandatu kasutamisel märgata ja toetada. 15 Õpetajaraamat 6. TÖÖLEHTEDE ÜLESEHITUS JA NÕUANDED NENDE KASUTAMISEKS Töölehed on kahepoolsed: esiküljel ülesanded lapse jaoks ja tagaküljel selle töö- lehe abil harjutatav keelematerjal teadmiseks rühmaõpetajale ja lastevanematele. Töölehtede pildid on must-valged
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
