minutit. Esimene kaugliin New Yorki ja Philadelphia vahel loodi 1885 vaid 1 kõne korraga. 1889 ehitati esimene automaatne kommutatsioonikeskus ning telefonid said omale numbrid 1927 avati esimene rahvusvaheline telefoniliin New Yorki ja Londoni vahel (raadio teel) kõne -1 kõne korraga. 1943 esimene automaattelefonijaam 1976 esimene digitaalne telefonijaam Telefoniside Eestis. Olemasolevatel andmetel rajati esimesed telefoniühendused Eestis 1881. aastal. Olulisemad telefoniside pakkujad Eestis: Elisa, EMT, Tele2, Elion. Internet · Internet on mistahes arvutivõrgu võrgustiku kasutatavate ühenduste üldnimetus. · Internetis enimkasutatavad andmevahetus- protokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. · Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti
Aktsia Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital p...
· tarbijate maitse ja eelistused mõjutavad tugevasti nõudlust ja sellele aitab tihti kaasa reklaam PAKKUMISSEADUS · väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad (pakkujad) soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus). Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos Pakkumisseadust iseloomustavad põhimõisted: 1. Pakutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad ja on suutelised antud hinna juures müüma (pakkuma). 2. Pakkumine on seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja ollakse võimelised müüma (pakkuma). Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S. Supply inglise keeles "pakku-mine" S-tähistatakse. Pakkumiskõvera kuju põhjendused: · tootjad tahavad hüvist rohkem pakkuda kõrgema hinna korral;
1. Mis on mikro- ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/- küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud resursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. 2. Mis on makroökonoomika? Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Tootmisvõimaluste kõver (joonis) on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Kauba A ja B tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota. Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saame toota kaupa A ja kaupa B. Kui me tahane suurendada kauba A hulka, peame vastavalt ...
Linnatransp ort Täielik konkurents - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad. Turul valitseb täielik konkurents, kui on täidetud järgmised eeldused: Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist. Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid. Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsustused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine). Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada.
• Hinnakiri • Pakkumine • Tellimus • Leping • Tarkvara • Uued materjalid • Raamatupidaja • Arve • Tagasiside 5 • Maksuamet • Tarnejad - o˜mbluskauplused • Aruanne • Kindlustaja • Rendifirma 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU 1. Ettev˜otte v¨alised tegutsejad on: • F¨ uu¨siline isik • Juriidiline isik • Raamatupidaja • Uute materjalide pakkujad - tarnejad • Kindlustusfirma • Rendifirma • Maksuamet 2. Ettev˜otte sisesed tegutsejad on: • Ettev˜otte omanik • Juhataja - 1 inimene • Disainer - 1 inimene ˜ • Omblejad - 3 inimest 6 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU Moeateljee ”ANADI” infovajadused on: • Klient (f¨ uu¨siline v˜oi juriidiline isik) eesm¨argiga kindlustada kunsti k¨asit¨oo¨ toodetega.
Geograafia eksam 1. Pilet Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad. Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv. Iseloomusta mu...
Sellisel juhul peab monopol jagunema väiksemateks ettevõteteks. Sellistes tööstusharudes nagu elektrienergia ja gaasi tootmine või telekommunikatsioonid on monopol tihti juba välja kujunenud ja monopoli lõhkumine ei pruugi olla alati mõttekas. Sellisel juhul püüab valitsus kontrollida monopolide tegevust. Ettevõte, mis tegutseb sellises reguleeritud harus peab küsima luba kui soovib muuta hinda või vähendada toote kvaliteeti. Sellises tööstusharus ei saa uued pakkujad turule tulla. Tihti ei saa ka olemasolevad ettevõtted tootmist lõpetada ilma spetsiaalse loata. Tänaseks on Eesti konkurentsiseadust, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet. Konkurentsiameti ülesandeks on seega igasuguse konkurentsi kahjustava tegevuse uurimine. Konkurentsiseadusega reguleeritakse ka turguvalitsevate ettevõtjate tegevust. Turguvalitsevaks loetakse ettevõtjat siis kui temale kuulub selline osa turust (Eestis on
ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad · ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet · otseinvesteeringud selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle · otsene maks valituse poolt tegurituludele rakendatud maks P · pakkujad kõik, kes turul midagi müüa soovivad · pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest · pakkumise hinnatundlikkus vt pakkumise hinnaelastsus · pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus · pakkumise struktuur näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid teatud
rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad ostuvõime pariteet (OVP) – printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet otseinvesteeringud – selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle otsene maks – valituse poolt tegurituludele rakendatud maks P pakkujad – kõik, kes turul midagi müüa soovivad pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) – näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise hinnatundlikkus – vt pakkumise hinnaelastsus pakkumise kõver – pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus pakkumise struktuur – näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid teatud hüvist müüa
I kontrolltöö teemad 1. Majanduse mõiste ja olemus Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. 2. Alternatiivsete valikute tegemine ja ratsionaalne käitumine Ratsionaalne majanduslik käitumine *majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames *Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks 3. Majandussubjektid Majandussubjektid on: *majapidamised (eraisikud e tarbijad), *ettevõtted *ja riik. 4. Majanduse ringkäigu mudel 5. Vajadused ja ressursside piiratus Vajadus(ed) ehk tarve on puuduse tunne, mida rahuldatakse kaupade (hüviste) ja teenuste tarbimisega Kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Ressursid on piiratud, s.t nii palju perekon...
põhialused… 2014: 7), siis ei näinud ma selles tunnikavas neid punkte toetavaid tegevusi. Olen nõus, et õppimine, eriti I kooliastmes peaks toimuma läbi mänguliste tegevuste aga minu ettepanek oleks, et need tegevused võiksid olla lõimitud erinevate ainetundidega. Nagu ma eelnevalt kirjutasin on huviharidus üldhariduskooli vend, kus üks toetab teist, et muuta kasvatustöö terviklikuks. Seega sarnaselt kultuuripoliitika põhialustele, võiksid huvihariduse pakkujad tugevdada loometegevust ja toetada lõimumist. Kui võtta aluseks näitering ning lõimides see eesti keele ja kirjandusega, on võimalik raamatuid läbi töötada hoopis teises kontekstis. Huviringi raames saab tutvuda kirjanikega, võib olla ka kutsuda kedagi võimalusel külla. Samuti on võimalus raamatu põhjal luua lühilavastusi, viia läbi erinevaid mõistatusmänge jne. Selle kõige tegevuse juures paraneb noore eneseväljendusoskus, nad muutuvad julgemateks,
TALLINNA POLÜTEHNIKUM INTERNETIPETTUSED Referaat Koostas: Timo Triisa Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Enimlevinud internetipettused ........................................................................................................... 4 Internetioksjonid ............................................................................................................................ 4 Tulevikku ennustavad kirjad ........................................................................................................... 4 Püramiidskeemid ............................................................................................................................ 4 Loteriid ..........................................................................
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
lähen poodi ma ostan sealt kaupa ja sellega saab ettevõtja tulu. 6. Nõudlus ja seda mõjutavad faktorid. Kõik kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise. Nõudmise tegurid: 1) kauba hind 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase 4) tulevikuootused 5) teiste kaupade hinnad 7. Pakkumine ja seda mõjutavad faktorid. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumise tegurid: 1) kauba hind 2) tootmis- ja müügikulud 3) hinnangud tuleviku suhtes 8. Normaal-, asendus, täiend - ja inferioorse kauba mõiste. Normaalkaup – on kaup, mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Enamikku kaupu peetakse normaalkaupadeks. Asenduskaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind tõuseb
edasimüügiturg aga seevastu ostab kaupu, et neid töötlemata kujul raha eest edasi müüja. · Konkurendid: Turukonseptsioonist lähtudes on ettevõtte edu aluseks kõrgem ostjale pakutav väärtus, mis tagaks kõrgema rahulolu kui ettevõtte konurendid Konkurentide liigid: 1. Vahetud konkurendid ettevõtted, kes pakuvad samasuguseid tooteid smasuguste vajadustega tarbijatele. 2. Kaudsed konurendid pakkujad, kes pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid. Nende pakutavad tooted on tehnoloogoliselt sarnased ja täidavad samalaadset funktsiooni, kuid tarbija on erinev. (nt säästukas vs kaubamaja toiduosakond) 3. Üldised konkurendid samal turul tegutsevad ettevõtted. Kõik konkureerivad tarbjia raha pärast. Konkurentsi liigid: 1. Monopol riigis või regioonis pakub mingit teenust või toodet vaid üks ettevõte 2
juhtimine ja reguleerimine. 32. Mis on transpordipoliitika? Abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab trantsporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada trantspordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatsiseerimine. 33. Kes on LLP (lead logstics provider)? Juhtivad logistikateenuste pakkujad. Vahendaja kaubasaatja ja rohkem spetsaliseeritud logistikateenuste osutajate vahel. (vedajad, laopidajad, kullerid) peamine eelis, et kõike saab tellida ühelt pakkujalt. Nt DHL 34. Kes on neljanda poole logistikateenuse osutaja (4PL)? Tarneahela integreerija kes ühendab kliendi ja 3PL teenuse pakkuja läbi juhtimis- ja IT teenuste. 4PL on nagu vahendaja klientfirma ja 3 PL vahel, tegeledes selle koostöö juhtimise ja IT poolega
19.Majandus Majandus on ühiskonna valdkond, kuhu kuulluvad peamiselt eraettevõtted, mille eesmärgiks on pakkuda inimestele tooteid ja teenuseid ning teenida tulu Majanduse toimimiseks on vaja: 1. loodusvara 2. kapitali 3. tööjõudu Turumajandus- arenenud riikidele omane majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ja hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Turumajanduse toimimine- on pakkujad ja nõudjad, mis kokku teevad turunõudluse. Hind on rahasumma, mis tuleb makta, et kaup endale saada. Teemakohased mõisted: 1. Omahind- kauba tootmiseks tehtud kulutused, mis on väljendatud rahas 2. Turuhind- hind, millega tegelikult kaupa müüakse ja ostetakse 3. Turutasakaal- olukord, kus nõudmine ja pakkumine on võrdsustunud 4. Täielik konkurents- turul on palju sarnase võimsusega
turul Raa m atute, lauam ä n g u d e , Rahva Raa m at 65% 75% kirjatarvete, muusika jne müük Pakkujad internetis ? KÕIK 40% 30% Ludo Laua m ä n g u d e jae m ü ük 15% 20% Põhikonkurendid: 1)Pakkujad internetis · Tug evu s e d lai valik · Nõrkus e d suur pettus e oht, kauba kliendini jõud mis e k s kulub ae g a, postimak s 2)Ludo · Tug evu s e d välja kujunenud klientuur · Nõrkus e d kõrg e d hinnad, müü gil ainult lauam ä n g u d
1 c) Oletame, et Hollandi valitsus otsustab, et liha hind on liiga kõrge ja kehtestab liha hinnaks 4 eurot. Kui suur oleks defitsiit või ülejääk kui hind oleks 4 eurot? Kui palju liha ostetakse ja müüakse? Kui kehtestatud hind jääb madalamale tasakaaluhinast turul on tegemist puudujäägiga. Madalama hinna juures sooviksid tarbijad osta suurema koguse ja pakkujad müüa väiksema koguse. Hinna neli eurot juures oleks nõutav kogus 600 tonni ja pakutav kogus 300 tonni loomaliha. Seega on puudujääk 300 tonni. 2 2) Kasutage nõudmise ja pakkumise tabelit vastamaks järgmistele küsimustele. Hind Nõutav kogus Pakutav kogus (eurot)
Olgu siin tegemist inimese otsese süüga või mitte, fakt on see, et arenenud riikide tähelepanu ja püüdlused õhusaaste vähendamise suunas on loonud uued võimalused erinevaile ettevõtetele ning seeläbi ka investoritele. Olulisimateks suuremateks investeerimisvald- kondadeks õhusaaste vähendamisel on kauplemine heitmekogustega e. heitmekaubandus ning õhusaaste vähendamise infrastruktuuri ning seadmete pakkujad. Heitmekaubandus loob ühelt poolt võimaluse heitmete tootjaile efektiivselt juhtida oma saastevähendamise investeeringuid. Teisalt on aga heitmekaubanduse ühe peamise reguleerimisobjekti CO2 kvootide näol tegemist uue kauplemisinstrumendiga. Surve regulatiivsete meetmete abil õhusaaste vähendamiseks on paljudele ettevõttele seadnud vältimatu kohustuse investeerida puhtamasse tootmisse. Õhusaaste vähendamiseks
· majanduses toimib valikuid ja otsuseid kujundav hinnamehhanism, mis paneb paika ka nõudluse- pakkumise vahekorra turgudel, · kõikidel majandussubjektidel on täielik valikuvabadus, · enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. Turu reguleerivat toimet illustreerib lihtsustatud vahetuste mudel, kus on tegevad kaks subjekti: majapidamised (üksikisik või pere) ja ettevõtted. Kaubaturul esinevad majapidamised tarbijana, st. on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused:
turustusorganisatsioonidega (saeveski toodab ehitusdetaile), või lateraalne, kui toodete vahel puudub tootmisalane seos (jalatsivabrik toodab spordivarustust). Diversifikatsioon e. - mitmekesistamine- pakutavate teenuste maksimaalne sortiment ja maksimaalne tarbijate hulk(hüpermarketid). Võimalik turuosa laiendus, üsnagi kulukas Spetsialiseerumine- tegutsetaks väga kitsal teenuste müügi alal, olles samal ajal nende parimad pakkujad. Valitakse suhteliselt kitsas tellijate ring ja pakutakse neile teenuseid, mida nad mujalt ei saa. Püütakse olla oma sektoris parim, turu laiendamine väga raske. 9. Outsourcing´u mõiste, selle kasutamise põhjused ja takistused Outsourcing- teenuste sisseost, strateegia, mille puhul kasutatakse välisteenuseid haldamaks ettevõtte sisemisi protsesse ning ressursse. Spetsialiseerumine kindlale tegevusalale on kaasaja edukuse võtmesõna. Seda kasutades saab ettevõte koondada tähelepanu
4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita) Tavamajandus arengumaades. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese ...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et os...
esitamise taha. Segased kohad on alati efektiivsem esile tuua kui neid peita.“ ( Randma, 2002) Seega, et vältida uurimuse analüüsis tekkivaid arusaamatusi peab analüüs olema korrektne ja ühtselt mõistetav. Esimene samm oleks välja selgitada osapooled. Minu uurimisküsimusest lähtuvalt oleksid osapoolteks kodanikud, kelle elu oleks mõjutatud haldusreformist ja teine osapool oleks kohalik omavalitsus, eksperdid, organisatsioonid ja teenuse pakkujad. Teine samm oleks probleemi asetus. Antud uurimisküsimusest lähtuvalt tuleb valimist välja selgitada just need poliitikad, mis siiamaani pole korrektselt toiminud ja, mida kodanikud peavad esmavajalikuks, et nendes toimuks muutus. Olgu see siis praegune sõiduteede poliitika või eriarstide puudulikkus. Samuti, mis poliitikaid peab oluliseks haldusreformi eksperdikomisjon. Tuleb üle hinnata teise sammu juures ka vabad ressursid. Nimelt kui palju on raha ühe või
E= -------------------------------------------- Kauba A hinna muutus ( % ) Kui E> 1 elastne nõudlus E < 1 mitteelastne nõudlus E= 1 ühikuelastne nõudlus Nõudmine on väheelastne esmavajadust rahuldavate kaupade korral.(toit) Hinnaelastne enamasti luksuskaupade, lõbustuste, moeriiete jne korral. 2.Pakkumine. Pakkumine on seotud tootmisega. Pakkuja ise võib olla nii tootja, müüja või kaupade vahendaja. Kõik, kes turul midagi müüa soovivad on pakkujad. Nende müügisoovid kokku moodustavad pakkumise. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa. Pakkumisseadus kajastab võrdelist seost hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Kui hüvise hind langeb, toodetakse ja pakutakse seda hüvist müügiks vähem/ ceteris paribus/ Hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Sellist seost nimetatakse pakkumise majanduslikuks seaduspärasuseks
pakkumine, soovitamine jne) 9) Firma esindamine (eriti veaolukordades) 10) Tolerantsus ja võrdne kohtlemine 17 KOKKUVÕTE Teenindus on väga komplitseeritud mitmetähenduslik nähtus, ulatudes personaalsest teenindusest teenuse kui tooteni. Teeninduse kvaliteedile annavad lõpliku hinnangu kliendid, mitte teenuse pakkujad. Teeninduses mõjutavad klient ja teenindaja teineteist vastastikku peaaegu alati. Ka siis, kui nad seda endale ei teadvusta. Parema teeninduse eesmärgil tuleb välja selgitada, mis mõjutab kliendi arvamust teeninduskvaliteedist ja milliste kriteeriumide abil saavad teeninduse kvaliteeti hinnata nii teenindajad kui ka nende juhid. Kvaliteetse teeninduse eelduseks on kliendi kui isiksuse väärtustamine. Hea teenindaja väärtustab iseenda professionaalsuse läbi ka pakutava kvaliteeti.
2.3. Olevik Täna on Eestis ettevõtetel 50000 väikesõidukit, pakiautosid on 20000 ja veoautosid 80000. PROLOG-i juhtimisel EAS-i klastriprojekti raames läbi viidud uuring ,,Eesti Ettevõtete transpordituru valdkonna rahuldamata infovajadused tarneahelate juhtimisel" kinnitas, et ligi pooled Eesti veofirmadest kasutavad juba GPS-jälgimissüsteemi. Enamik kasutajad leidsid, et GPS-jälgimissüsteemi kasutusele võtmisest on ettevõtte töö muutunud efektiivsemaks. Eestis on kõik teenuse pakkujad müünud kokku umbes 6000 kontrollerit. Vaid 10% potentsiaalsest turust on kaetud. Tundub, küll, et väga paljud kasutavad, kuid tegelikult polegi see arv nii suur. Millegi pärast kardetakse seda kasutada. Sõna kontroller võib viidata mingile turvalahendusele. Õnneks on teavitustööd piisavalt tehtud ning seetõttu vast kliendid GPS teenust ei pelga. Hakatakse aru saama, mis kasusid süsteemil veel on. Lisaks kontrollile ka näiteks planeerimine.
arengut. 1.5 Valitsus Valitsus mõjutab soodsa majanduskliima loomisega (võimalused eksportida, madalad maksud, soodustused, toetused) ja tööjõupoliitikaga. Swedbank mõjutab kaudselt oma tegevusega valitsust töökohtade loojana, maksumaksjana, riigi hea nime esindajana oma tuntud ja usaldusväärse finantsteenusega välisturgudel. 1.6 Partnerid Partnerid loovad organisatsioonile lisaväärtused. Suurimateks partneriteks on turundusteenuse pakkujad (näiteks reklaamiettevõtted, rendipinna haldamise teenust osutavad ettevõtted) kui ka infotehnoloogia valdkond (internet, arvutid, telefonid). Nemad: aitavad tuua organisatsiooni teenuseid klientidele (reklaamplakatid, meediareklaam, kontoriruumid); informeerivad kliente uudistest; tänu nendele muutub teenindus mugavamaks ja kliendisõbralikumaks. Uute ja innovaatiliste lahenduste/teenuste väljatöötamine ja pakkumine suunab Swedbanki säästlikkuse, efektiivsuse ja
Hea alus niisuguse poliitika tekkeks on strateegia "Teadmistepõhine Eesti", mis määratleb ka infoühiskonna tehnoloogiaid ühe teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkonnana, kuid mille toimimismehhanismide loomine on võtmeküsimus strateegia tulemuslikkusest. Kas majanduslangus sütitab innovatsiooni? ( Äripäeva artikkel 24. jaanuar 2008) Majanduslanguse ajal jääb tarbijatel raha enamasti vähemaks. Kas toodete ja teenuste pakkujad peaksid sellega leppima ja endalgi püksirihma pingutama. Mitte tingimata- ka majandus langust saab innovaatiline ettevõte kasu lõigata. Mis tüüpi innovaatilisi tooteid inimesed ostaksid, küsis Businessweek. 4 Kas nad näiteks kasutaksid uue tasulise Wordi versiooni asemel tasuta onlain-rakendusi nagu Google Documents
võeti kasutusele 1996.aastal uus raamatukogusüsteem INNOPAC. Multimeediumist Interneti teabevärava mõiste Dokumendialdussüsteemi mõiste Eestis pakutavad ramtk süsteem ja kirjeldus. Infosüsteemid ja -võrgud. II Põldaas 1. Nimeta sidusotsingutööstuse sektoreid. Sidusotsingutööstuse arengut võib jälgida alates 70ndate aastate algusest ja võib eristada viide peamist sektorit: · Andmebaaside tootjad · Sidusteeninduse või -teenuse pakkujad (host), mõnikord viidatakse neile kui "spinner" (ketraja) või "vendor" (tarnija) · Süsteemi kasutajad: raamatukogud, infoteenindused, infovahendajad ja lõpptarbijad · Telekommunikatsioonisektor, mis hoolitseb teisi sektoreid ühendavate võrkude ja lüüside eest. · Riistavara ja tarkvara tarnijad. 2. Nimeta sidusandmebaaside tootjaid ja teenuseid. Andmebaaside tootjad või genereerijad on tavaliselt mitmesugused algdokumentide organiseerimsega
Tuleb vaadata laiemalt. Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks: 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta Huvigrupid – ◦transpordi kasutajad, transporditeenuste pakkujad, muud kaudselt mõjutatud huvigrupid („välismõjud“) ning valitsus. Mõjud – rikkamad saavad endale rohkem ja kallemaid asju lubada kui vaesemad, olenemata sellest, kui kasulik ja vajalik see neile on. Globaalne soojenemine on probleemiks kus kulud on suured kuid seda ära hoida on raske. Samuti inimesed soetavad endale autosid. ??? 2. Transpordi nõudlus. Powell ptk 2 ja 4. Märksõnad: hinnaelastsus, ristelastsus, asendus- ja
5. Käitumisteadused, mis on seotud organisatsioonikäitumise kujunemisega Antropoloogia, psühholoogia, sotsioloogia 6. Nüüdisaegsed juhtimisteooriad, mille rakendamine mõjutab organisatsioonikäitumist SüsteemikoolkondSituatsioonilinekoolkondÕppiv organisatsioonTQM ja TulemusjuhtimineVäärtusjuhtimineCoacingja supetvisioon 7. Organisatsioonikeskkond, ülesande keskkond, üldine keskkond 8. Organisatsiooni huvigrupid Investorid, poliitilised grupid, tarbijad, valitsus, pakkujad, ühiskond, kaubandus-org. 9. Organisatsioonikultuuri mõiste ja olemus Organsiatsioonikultuur kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest organisatsioon oma igapäevases tegevuses lähtub. Määrab Kuidas peab tööd tegemaMis on lubatud ja mis keelatudMilline on õige või vale käitumine Ühtlustab seeläbi töötajate käitumist, muudab org-i tegevuse stabiilsemaks ning vähendab formaalse juhtimise ja kontrolli vajadust · 10. Organisatsioonikultuuri tasandid
erasektori mõjul ja huvides. - Majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind. - Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitaliturg jt) toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad üksteist. - Riik saab rahva üldistes huvides tehtavaid majandusotsuseid realiseerida ainult kaudselt läbi seadusandluse. Turuga on tegemist alati ja igal pool, kui kohtuvad nõudjad ja pakkujad (ostjad ja müüjad) ja toimub vahetustegevus. Puhast turumajandust esineb Singapuri, Hong-Kongi ja USA majandussüsteemis. Segamajandus Segamajandus ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni. Ressursside ja hüviste jaotuse otsustab esmajoones turg ning vähemal määral riik või traditsioonid. Kogu maailma majandus põhineb suurelt osalt turumajandusel, kuid peaaegu alati on tooteid või teenuseid, mille nõudmist ja pakkumist reguleerib riik
tehnoloogiliselt täiendavat kaupa, nt auto ja kütus) korral aga põhjustab ühe hüvise hinna kasv teise hüvise nõudluse vähenemist (hinna languse puhul on tegemist vastupidiste muutustega). 9. Pakkumine ja mis seda mõjutab. Pakkumiskõver Pakkumisseadus kauba pakutav kogus ja hind on võrdeliselt seotud. Hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist Pakkumine on kaubakogus mida pakkujad soovivad müüs ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest Pikema aja jooksul suudetakse enam pakkuda (toota). Turupakkumise seisukohalt konkurents tiheneb tulevad uued pakkujad turule Kõrgema hinna juures tahetakse rohkem pakkuda- kasum on suurem, kõrgema hinna juures suudad katta ka kõik tootmiskulud. Kui hind on kõrgem siis samade ressursside korral toota kaupa mille hind on kõrgem kui alternatiivsel kaubal. N. Leib- kõrgem hind
kui muid, mida ta sama raha eest võinuks osta, müüja aga, et ta hindab teisi kaupu kõrgemalt (ostu ja müügi alternatiivkulud) 5) hinna tasumisega kompenseerib ostja müüjale hüvise valmistamiseks tehtud jõupingutused, hüvisega kompenseerib müüja ostjale teistest hüvistest loobumise (ostja ja müüja kompensatsioon) Turutüüp TÄISKONKURENTS TURUL VALITSEB TÄIELIK KONKURENTS (tegemist on täiusliku turuga) kui: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist · Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid · Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine) · Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada · Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära vaba
vähenema, mida rohkem autosid toodetakse). 49. Nõudlus Kõik, kes midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudmise. Nõudmine on hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. Kogunõudlus on defineeritav kui igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor. 50. Pakkumine Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on pakkujad, nende müügisoovid kokku moodustavad turupakkumise. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Kogupakkumise all mõeldakse ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil. *Pakkumine on võrdeline seos hüvise ja tootjat poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. 51. Palk Palk on tasu tehtud töö eest. Palgal on kaks vormi:
valmis seadud vastavalt laoruumile ettevõtte vajadustele Tegevused Vajalikud ressursid Ressursside Eeldused Riskid kulu(eurodes) E-poe platvormi Erinevate hinnapakkumiste Platvorm koos kõigi Rätseplahenduste pakkujad Puudub e-poe platvormi leidmine küsimine ja soovide avaldus lisadega 2 800 € turul rätseplahenduse pakkuja, kes kujundaks lehe vastavalt frantsiisinõuetele
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
kultuuriliselt sobida Protsessi ebaõnnestudes kaasneb kahju nii rahas kui ka ajaressursis 30. Olulisemad personaliuuringud Töötajate tööga rahulolu uuring Organisatsioonikultuuri uuring Organisatsiooni kui sisekliendi uuring Koolitusvajaduse väljaselgitamise uuring Motivatsiooniuuring Pühendmuse uuring Fontes ,,Parimad tööandjad parimad tulemused" Personaliuuringute pakkujad: Fontes Inscape Balti Invicta PriceWaterhouseCoopers Tripod jne
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Referaat INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE.................................................
vähesel määral olemas Kliendid Mõningal määral olemas Remont Minimaalsel määral vaja teha Kodulehekülg Vaja teha Elekter Olemas Internet Vaja osta Telefon Vaja osta Töö riietus Vaja osta Sisustus Vaja soetada 11. TURU ANALÜÜS 11.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Antud teenuse pakkujad on enamjaolt levinud linnades, maakohtades on neid üldiselt väga vähe. Linnas võib neid ühe ala peal olla vähemalt viis erinevat ettevõtet, kes on seetõttu ka tihedas konkurentsis. Teenus ei ole hooajaline, kuid siiski esineb perioode, kus tööd on tavapärasest rohkem. Hea näide selle jaoks oleks rehvivahetushooaeg. 11.2 Turu analüüs Kuna rajame oma ettevõtte maakohta, oleks teenuse tarbijateks 50% kohalikud elanikud, 25% eraisikud ja 25% ettevõtted
(majutusettevõtted, reisikorraldajad, reisibürood, turismiinfopunktid); · 2. turismiga piirnevad ettevõtted (transpordifirmad, giiditeenused, reisikindlustus, suveniiride tootjad) · 3. Turismiga kaudselt piirnevad ettevõtted toodavad ebatüüpilist turismitoodangut, mida tarbivad ka turistid. Nende ettevõtete toodang on suunatud kõige laiemale üldsusele, millest osa moodustavad ka turistid (toitlustusettevõtted, meelelahurusasutused, fototeenuste ja toodete pakkujad, sportlike riiete valmistajad ka müüjad jne.). Reisikorraldajad · Reisikorraldajad võib laias laastus jagada kolmeks: - suured reisikorraldajad, kellel on suur hulk pakkumisi erinevatesse paikkondadesse, sihtkohtadesse, kes pakuvad erinevaid transpordi- ja majutusvõimalusi - keskmised reisikorraldajad, kellel on reeglina samuti hulk pakkumisi, aga kelle turustusraskuspunkt on teatud regioonidel
WTO eesmärgiks on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus kõiki partnereid koheldaks võrdsetel alustel, kaubandussuhetesvalitseks selgus ning kaubandusbarjäärid oleks minimaalsed. WTO tegevuse tulemusena on alandatud tollimakse, praktiliselt on kaotatud tööstustoodete eksporditoetused. Rahvusvahelised finantsturudKapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelistel finantsturud jagunevad :1)rahaturgudeks kaubeldakse kõikvõimalike eri riikide raha ehk valuutadega 2)väärtpaberiturgudeks.-kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Väärtpaberite turul kaubeldakse: 1)võlakirjadega-võlakirja abil laenab ettevõte raha ning kohustab selle teatud aja möödudes intressidega tagasi maksma. Seega annab võlakirja osja tegelikult ettevõttele laenu. 2)Aktsiate ostmisel omandatakse aga osa
ja suhteliselt odavatest autodest, teiste eelistusteks on kiired sportautod, kolmandad vajavad ruumikat pereautot jne. Turu segmentideks jagamine annab ettevõtjale võimaluse otsustada, kas nad arvestavad oma kaupade ja teenuste tarbijatena kõikvõimalikke kliente või on nende toodang suunatud kindlale kliendigrupile. Tarbija võib sarnaseid või sama väärtusega tooteid ja teenuseid osta erinevatelt tootjatelt. Seega võistlevad toodangu pakkujad turul tarbija pärast. Turul toimib konkurents. Konkurentsis toimetulekuks peab müüja leidma vastuse küsimusele miks tarbija just tema kaupa või teenust peaks ostma. Ta peab uurima oma konkurente ja võrdlema end toodet konkurentide omaga. Euroopa ühisturg tähendab seda, et kaubad, teenused, inimesed ja kapital saab vabalt, ilma piiranguteta, liikuda liikmesriikide vahel. Kaupadele on ühtlustatud nõuded ja standardid. Kaupade
2. Kui kogutoodang on kõrge, siis nõudlus hüvistele on suur. Need firmad, kus on paindlikud hinnad, tõstavad oma toodete hindasid, mis toob kaasa ka üldise hinnataseme tõusu. Mõju üldisele hinnatasemele sõltub aga sellest, milline on paindlike hindadega firmade osakaal. 3. Mittetäieliku informatsiooni mudel eeldab, et iga pakkuja toodab ainult ühte hüvist ja iga tarbija tarbib väga erinevaid hüviseid. Kuna hüviste hulk on suur, siis pakkujad ei suuda jälgida kõiki hindu, vaid ainult nende hüviste omi, mida nad ise toodavad. 4. Kui hinnatase on kõrgem kui oodatav hinnatase, siis kogutoodang/väljund on suurem kui väljundi loomulik tase. Kui aga hinnatase on madalam võrreldes oodatava hinnatasemega, siis toodang on väiksem kui loomulik tase. 5. Jäikade palkade mudel eeldab, et nominaalpalgad on jäigad. Kui nominaalpalgad on jäigad, siis hinnataseme tõus alandab reaalpalka ja tööjõud muutub odavamaks
otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused Turul osalejate konkurentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on HIND. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooniv ostjatele ja
vältimiseks sisuliselt sättida postkontori uksele politseinik, kes kontrolliks pakkide viimist ja toomist ning aeg-ajalt ka pakkidesse pilgu heidaks."(14) Ka Eesti eurosaadik Kristiina Ojuland on pidanud ACTA-t absurdseks öeldes: "Eesti kehtiv seadusandlus katab suurepäraselt valdkonnad, millele ACTA on suunatud, ent ei jäta õiguskeeles vale tõlgendamisvõimalust, mis võiks piirata elanike põhiõigusi ja -vabadusi või ka ettevõtlusvabadust." Lisaks peavad ka veebiteenuste pakkujad (Google, YouTube, Neti.ee, Rate.ee, Postimees jne) hakkama kontrollima inimeste tegevust. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et hea, et ACTA reaalsuseks ei ole saanud. Mul ei ole midagi piraatlusega võitlemise vastu, kuid ACTA juures on liialt erinevaid faktoreid, mis nii mulle kui ka teistele inimestele selgusetuks jäävad. Tõenäoliselt on tulemas veel erinevaid lepinguid, et võidelda kõiksugu kurja vastu internetis, nii piraatluse kui ka internetiporno
mugavamaks seetõttu, et polnud vajadust olla aktiivne, kuna klient ostis niigi. Seni on klientide rahaline seis olnud hea ja nad pole kehvast teenindusest välja teinud. Majanduslanguse tingimustes aga muutuvad kliendid taas valivaks ja säästlikuks ning kliendid on muutunud ka 3 rohkem teadlikumaks ja targemaks. Teeninduse kvaliteedile annavad lõpliku hinnangu siiski kliendid, mitte teenuste pakkujad. 1.2 Miks on Eesti teeninduse kvaliteet halb? Arvatakse, et selles on süüdi eestimaalastest teenindajad ise, kes ei olegi üldse loodud teenindajaks. Eestlased on ära õppinud meeldiva teenindamise ja naeratamise, kuid müügioskustega jäädakse jänni, kasutamata jäetakse tohutu müügipotentsiaal. Teenindustase on nõrgenenud seoses sellega, et tööjõuturul on praegu heade ja püsivate teenindajate leidmine keeruline. Tegelikult on tööjõuturul vajalikud ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
