Konkurents ettevõtluses (0)

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA
Merendusteaduskond
Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine
Mikro- ja makroökonoomika
Konkurents ettevõtluses
Referaat
Õppejõud: Maret Güldenkoh
Üliõpilane: Anna Koltsova
Tallinn 2015

Sisukord

Konkurentsi mõiste ja olemus 3
Konkurendid 3
Millist infot on vaja teada konkurentidest? 4
Konkurentsieelis 4
Konkurentsivormid ja nende tunnused 5
Konkurentsipoliitika 10
Konkurentsipoliitika Eestis 11
Konkurentsi mõju tarbijale 12
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Konkurentsi mõiste ja olemus

Konkurents on ettevõtete võitlus tarbijate pärast.
Ka tarbijad võitlevad ettevõtete pärast! Seega konkurents üldiselt on kahe või enama isiku püüdlemine ühe eesmärgi suunas, kusjuures eesmärgi saavutamine ühe isiku poolt vähendab selle võimalikkust teisele.
Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine.

Konkurendid

Ettevõtjana tuleb rinda pista kolme taseme konkurentidega, kellest kõige tõsisem võitlus turu ja klientide pärast käib otseste konkurentidega.

• Otsesed konkurendid (nimetatakse ka esmasteks konkurentideks) on kõik ettevõtted, mis pakuvad tarbijatele analoogseid tooteid või teenuseid.
  
• Potentsiaalne konkurent (teisene konkurent) on ettevõte, mis võib tulevikus hakata analoogseid tooteid või teenuseid pakkuma. Võimaliku konkurendi toode ei ole praegu täpselt samasugune , kuid see rahuldab analoogseid vajadusi. Näiteks soovides toota limonaadi (karastusjookide turg ), on kõik limonaadi valmistavad tootjad otsesed konkurendid, kuid teisesed konkurendid on ka õlletehased ja piimakombinaadid, sest ka nemad pakuvad tarbijatele toodet, mis aitab rahuldada vajadust kustutada janu.
  
• Kolmanda taseme konkurendid on ettevõtted, mis pakuvad tooteid, mis otseselt ei konkureeri, kuid võivad seda tehniliselt teatud tingimustel teha. Limonaaditootmises võiksid selleks olla näiteks alkoholitootjad – ka nende tootega saab janu kustutada, kuid tavaliselt tarbijad seda ei tee. Samas on alkoholitootjal lihtne siseneda karastusjookide turule – seadmepark võimaldaks seda.
  

Millist infot on vaja teada konkurentidest?

Püüa välja uurida,

• mis on konkurentide kasutatavad võimalikud strateegiad
  
• kuidas konkurendid reageerivad uutele turule sisenejatele
  
• millised on konkurentide pakutavad tooted või teenused
  
• millised on konkurentidet pakutavate toodete või teenuste omadused
  
• mille poolest konkurendid eristuvad tarbijate jaoks (st millised on need konkurentide pakutavad toote või teenuse omadused, mida tarbijad tegelikult ostavad).
  

Kui suudad leida vastused nendele küsimustele, siis võib ettevõte hakata oma konkurentsieelist välja töötama.

Konkurentsieelis

Iga ettevõtte toodet ostetakse siis, kui sellel on võrreldes teiste konkureerivate toodetega kliendi jaoks mingi suurem väärtus. Iga ettevõtja peab suutma luua oma tootele või teenusele sellise väärtuse. See tarbija jaoks suurem väärtus on konkurentsieelis.
Konkurentsieelis on ettevõtte pakutava toote või teenuse omadus, mida ettevõtte konkurendid kas ei suuda pakkuda või pakuvad seda halvemal tasemel.
Konkurentsieelised võivad olla toote või teenuse paremad ratsionaalsed omadused, nt:

• kiirem teenindus
  
• suurem pakend
  
• paremad füüsilised omadused
  
• parem asukoht
  
• kergem juurdepääs
  
• rohkem asukohti
  
• suurem valik
  
• odavamad hinnad
  
• eri värvitoonid
  

Konkurentsieeliseks võivad olla ka toote või teenuse paremad emotsionaalsed omadused ehk omadused, mida saab mõõta vaid kaudsete võtetega ja mis on subjektiivsed – just antud tarbija jaoks olulised, nt

• meeldivam teenindus
  
• soojem õhkkond
  
• naeratus
  
• tervitamine ja tänamine
  
• kliendi murede empaatiline ärakuulamine
  

Konkurentsivormid ja nende tunnused

Konkurentsi iseloomustamisel ja liigitamisel lähtutakse turu (struktuuri) neljast olulisest tunnusest:

• ettevõtete arv
  
• ettevõtete poolt pakutava kauba või teenuse eripära
  
• uute ettevõtete võimalused turule sisenemiseks
  
• ettevõtete võime mõjutada hindu
  

Ülaltoodud tunnustest tulenevalt eristatakse nelja põhilist konkurentsivormi: täielik (täiuslik) konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol , (täiuslik) monopol .
Ettevõtete arv

Ettevõtete poolt pakutava
kauba või teenuse eripära
Uute ettevõtete võimalused
turule sisenemiseks
Ettevõtete võime mõjutada
hindu
Näited
TÄIELIK KONKURENTS
Väga palju
Puudub
Vaba
Puudub
Põllumajandusettevõtted
Lilled
Juurviljad
MONOPOLISTLIK KONKURENTS
Palju
Eristatud
Vaba
Vähene
Jaekaubandu
Rõivaste, kosmeetika ja mööbli tootmine
Restoranid
OLIGOPOL
Mõned
Eristatud
Takistatud
Arvestatav
Autotööstus
Keemiatööstus
Naftatööstus
Meedia
Tööriistad
MONOPOL
Üks
Ainulaadne
Blokeeritud
Tugev või reguleeritud
Gaas
Elekter
Telefon
Linnatransport
Täielik konkurents - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad. Turul valitseb täielik konkurents, kui on täidetud järgmised eeldused:

• Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist.
  
• Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid.
  
• Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsustused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine).
  
• Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta.
  
• Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada.
  
• Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära on vaba.
  

• Hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta.
  

Hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda.
Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned:

Kaup ilmub turule madalaima võimaliku kuluga (ressursside paigutusefektiivsus)

Konkurents stimuleerib tootmise efektiivsust – ettevõtted maksimeerivad tootmismahtu ja minimeerivad tootmiskulu

Toote reklaamil pole mõtet – produkt on homogeenne

Muutused tarbija maitses sunnivad ettevõtteid reageerima (tarbija suveräänsus )
Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned:

Tulude ebavõrdsus – pole garanteeritud toodetu optimaalne kombinatsioon

Kahjulikud välismõjud – loodusreostus

Unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus
Monopolistlik konkurents - turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet.
Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet, mis võivad küll teineteist asendada , aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad .
Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust:

• Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev.
  
• Turule on vaba juurdepääs (puuduvad sisenemisbarjäärid).
  
• Ettevõtete arv tööstusharus on suur.
  

Monopolistlik konkurents ongi turumajanduse kõige tavapärasem konkurentsivorm.
Monopolistliku konkurentsi tunnused:

• Turul (majandusharus) on palju ettevõtteid;
  
• Kapitali sissepääs harusse on vaba;
  
• Toode on diferentseeritud ( eristatav );
  
• Kontroll hinna üle (toote eripära või ettevõtte asukoha kaudu) on väike.
  

Oligopol - turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet.
Oligopson – turg, kus on vähe suuri ostjaid.

• Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel.
  
• Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele.
  

Tunnused:

• Turul (majandusharus) on vähe ettevõtteid;
  
• Kapitali sissepääs harusse on osaliselt takistatud;
  
• Toode on diferentseeritud (eristatav) või homogeenne;
  
• Kontroll hinna üle on arvestatav.
  

Kartelli – moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli.
Oligopolide ühinemist soodustavad tegurid:

kuna eksisteerib vähe firmasid, tunnevad nad üksteist;

teatakse üksteise kulusid ja tootmismeetodeid, (soovitakse muuta hindu samal ajal ja samapalju);

toodang on sarnane – võimalik kokku leppida hinnas ;

eksisteerib dominantfirma;

sisenemine on raskendatud, pole uue sisenemise ohtu;

stabiilne turg: kui nõudlus või kulud kõiguvad, on kokku leppida raskem;

valitsus ei takista ühinemist.
Probleemid:

kartelli moodustamise probleem

kartelli poliitika formuleerimise probleem;

harusse sisenemise probleem – kõrge hind ja kasum meelitab uusi sisenejaid, barjääre pole;

kiusatus petta .
Monopol on turuvorm, kus on üks müüja , teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid.
Monopson – on turul ainuostja.
Monopoolse turu tunnused:

Turul (majandusharus) on üks ettevõte;

Kapitali sissepääs harusse on takistatud;

Tootel puuudvad lähedased asenduskaubad;

Kontroll hinna üle (tootmismahu kontrolli kaudu) on täielik.
Hinna diskrimineerimine – situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest.
Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest:

Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa

Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel
Monopoli negatiivsed jooned:

Kõrgem hind ja madalam tootmismaht ;

Suurem kulu;

Ebavõrdne tulude jaotus;

Hinnadiskrimineerimine:

täiuslik h-diskr. (iga tükk müüakse kõrgeima võimaliku hinnaga);

2. astme h-diskr: (eri portsjonid erihinnaga);

3. astme h-diskr: (eri hind erinevatel turgudel või erinevale tarbijale).
Monopoli positiivsed jooned:

Mastaabi säästu efekt (monopol toodab madalama hinnaga rohkem);

Kulude kokkuhoid (suuremad võimalused uuringuteks ja investeeringuteks);

Innovatsioonid ja uued tooted.

Konkurentsipoliitika

Erinevaid turustruktuure hinnates selgub , et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele:

• mida toota?
  
• kuidas toota?
  
• kellele jagada?
  

Tegelikkuses see nii ei ole. Turgudel valitseb mittetäielik konkurents. Sellises olukorras sekkub turule valitsus.
Turgu reguleeritakse enamuses maades konkurentsiseadustega. Nende seadustega

• keelatakse moodustada monopole
  
• nõutakse monopolide lõhkumist
  
• kehtestatakse piirhindu
  
• keelatakse kõlvatu konkurents
  

Konkurentsipoliitika Eestis

• Eesti on väike riik.
  
• Eestis peaks arvestama erinevate turgude iseärasusi ja sellest tulenevalt rakendama erinevaid konkurentsipoliitika meetmeid.
  
• Hakates reguleerima konkurentsi, peame teadma, kas meil on tegemist avatud või suletud turuga või hoopis erandvaldkonnaga.
  

Avatud turg

• Avatud turgudel puuduvad piirid (kaupu võib takistusteta sisse vedada).
  
• Kaubaturud ongi enamasti sellised.
  
• Siin piisab konkurentsi käivitamiseks sellest, kui kõrvaldada väliskaubanduslikud piirangud.
  
• Näiteks “Kalev”
  

Suletud turg

• Suletud turgudel on regionaalsed piirid.
  
• Näiteks teenuste turud.
  
• Nendel turgudel on määrav kohalik konkurents.
  
• Just sellistel turgudel on vajalik teostada ranget konkurentsipoliitikat ja kontrollida konkurentsi-seaduste täitmist.
  

Erandvaldkonnad

• Erandvaldkondades ei ole konkurents võimalik või soovitav .
  
• Näiteks “Eesti Energia”
  

Kõigis erandvaldkondades peab riik reguleerima majandust teiste vahenditega. Näiteks hinnakontroll, dotatsioonid, tegevus-litsentsid. Kuna seni ei ole leitud konkurentsist tõhusamat majandusmehhanismi, siis üritatakse kõikjal maailmas erandvaldkondade arvu vähendada.

Konkurentsi mõju tarbijale

Konkurentsivõitluse vahendid

• Patent ja kasulik mudel – leiutiste õigusekaitse vormid.
  
• Tööstusdisainilahendus – toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus .
  
• Kaubamärk – tähis, millega on võimalik eristada ühe ettevõtte kaupa või teenust teise ettevõtte samasugusest kaubast või teenusest.
  

Patent - seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat.
Autoriõigus - originaalse loometöö autori ainu-õigus müüa või paljundada oma töid. Autoriõigus kehtib autori eluajal ning veel 70 aastat pärast tema surma.
Kaubamärk - kujund, nimi või sümbol, mis tähistab teenust, toodet või firmat . Konkurendid ei tohi kasutada registreeritud kaubamärke ega ka nendega sarnaseid kaubamärke, et mitte tarbijaid eksitada.
Valitsuse litsents - tegevusluba , mis annab õiguse ettevõttel tegutseda konkurentsita.

Kokkuvõte

Nagu eelnevast nägime, konkurents ettevõtlusel on väga tähtis. Konkurents võib olla erinev. Näiteks, poliitikud konkureerivad oma programmide ja poliitiliste meetmetega valijate häälte pärast. Töötajad võistlevad oma tööpanuse ja lojaalsusega karjäärivõimaluste pärast. Kõrgkoolid võistlevad soodsate tingimustega õppe- ja teadustööks heade tudengite ja nimekate teadlaste pärast.
Konkurentsi positiivsed küljed on tootmise efektiivsus, info liikumine, kiire reageerimine turu nõudmistele, kaupade mitmekesisus turul, ressursside efektiivne paigutus .
Konkurentsi negatiivsed küljed on nõrgemad tootjad surutakse turult välja, hävitab ja raiskab kapitali, kasvab majanduslik ebavõrdsus,ei lahenda ühishüvede tootmis.
Ettevõtted võivad üheaegselt konkureerida ja teha koostööd.
Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid. See tähendab ka, et edu põhineb kliendi probleemide lahendamises, mitte selles, mida me ise tahame teha. Me peame lahendama kliendi probleemid odavamalt, paremini ja kvaliteetsemalt kui meie konkurent. Raskused tekivad tavaliselt sellest, et ettevõte ei tea, kes on tema potentsiaalne klient , millised on kliendi probleemid või vajadused.

Kasutatud kirjandus

http://www.lvrkk.ee/kristiina/ariplaan/10_konkurents.html
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/
http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/majandus/konkurents.html
http://www.hot.ee/calkar/5_loeng.pdf
13