Majandussüsteemid (0)

4.1 Majandussüsteemid
1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6)
Majandus on valdkond , mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega.
2. Mis on tootmisressursid ? ( selgitus + näited) Miks majandus neid vajab?
Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad , maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida.
3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda
Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö.
4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada?
Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge.
5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita)
Tavamajandus – arengumaades. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega ning toodang tarbitakse kas kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu.
Plaani- ehk käsumajandus – majandus on täielikult riigi kontrolli all. Poliitiline võim ütleb, mida toota, kellele toota ja kuidas toota.
Turumajandus – turumajandust iseloomustab inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduses otsustavad tootjad ise küsimuste üle mida toota, kellele toota ja kuidas toota.
Segamajandus – majandus, kus on segunenud turumajandus ning ka plaanimajandust. Plaanimajandust siis selle näol, et osad ettevõtted või isegi majandusharud on riigi kontrolli all.
6. Mille poolest erineb turumajandus käsumajandusest?
Turumajanduses otsustab tootja ise, mida ta toodab, kuidas toodab ja kellele. Käsimajanduses teeb seda aga riik, sest käsumajanduses on majandus riigi kontrolli all.
7. Mis on konkurents ? Kas see mõjutab majandust (turumajanduse tingimustes) positiivselt või negatiivselt? Kuidas?
Ettevõtete vaheline võitlus suurema kasumi pärast. Mõneti positiivselt, sest nii on tarbijal rohkem valikuid. Negatiivselt sest nii ei pruugi hinnad stabiilsed püsida.
§4.2 Turumajandus
1. Mis on turumajandus (selgitus, näit)? Turg ?
Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus , konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhete tulemusena. Turumajandust esineb demokraatlikes ja arenenud riikides, nagu näiteks Eestis.
Turg on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord.
2. Kuidas seonduvad „turumajandusega“ mõisted nõudmine, pakkumine, hind, konkurents? Mis on turunõudlus?
Kui tekib nõudlus millegi järele, siis hakatakse seda tootma ning tootja hakkab seda pakkuma ning seda hinna alusel. Hind on aga suuresti mõjutatav konkurentsi ja nõudluse poolt. Kui konkurentsi pole, on hind kõrgem, kui konkurents on suur, muutub hind madalaks, et inimesed just selle tootja kaupa ostaks. Samas on ka nii, et kui teatud toodet ostetakse väga palju, hakkab ka selle toote hind kerkima.
Turunõudlus on
3. Mis on hind ja kuidas see kujuneb? Omahind , müügihind, turuhind ?
Hind on rahasumma, mille eest kaupa osta saab. See kujuneb nõudluse ja pakkujate arvu suurusest .
Omahind – kauba tootmiseks tehtud kulutus väljendatuna rahas.
Müügihind – hind, mis on omahinnast alati suurem, et toodang annaks ka kasumit.
Turuhind - selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. See oleneb nõudluse ja pakkumise vahekorrast.
4. Kuidas kujuneb riiklikult reguleeritav hind?
Valitsus kehtestab kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa keelduda, kindla hinna.
5. Kuidas mõjutab kauba hinda kauba väärtus ja kasulikkus?
Mida väärtuslikum ja kasulikum on kaup, seda enam on ta valmis maksma.
6. Kuidas mõjutab hind nõudlust? Mis on asenduskaup ? Mis on ostujõuline nõudlus?
Kui hind on liiga kõrge, leiab tarbija mõne teise toote, mida ta ostab kauba asemel, mille hind talle liiga kõrge oli. Seda nimetataksegi asenduskaubaks.
Asenduskaup – kaup, mis on soodsam ja mis asendab kallima hinnaga kaupa.
Ostujõuline nõudlus – nõudlus, mis on rahaliselt tagatud, ehk inimestel on sissetulekut, mille eest nad saavad nõutud kaupa osta.
7. Mis on turutasakaal ? Kuidas see kujuneb?
Turutasakaal on olukord, kus nõudlus ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud. See kujuneb siis, kui ettevõtjal pole toodangu müümisega probleeme ning ei vaja ka kiiret kasumit, ehk ei langeta vähese müügi tõttu hindu ning samas ka ei tõsta neid, et kiirelt tulu saada.
8. Miks on turu tasakaalustamise seisukohalt oluline konkurents? Mis see on?
Konkurents on võistlus; majanduses olukord, kus mitmed tootjad/ pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad.
See on oluline, sest kui ühe ja sama toote hinnad on erinevad siis inimesed ostavad ikka rohkem seda kaupa, mille hind on madalam. Seega üritatakse samade kaupade hindu hoida võimalikult ühesugustena.
9. Selgita ja too näiteid: täielik konkurents, piiratud konkurents, monopol.
Täielik konkurents – olukord, kus turul on palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid ning nad pakuvad sarnaseid tooteid. Kontroll hinna üle puudub. Näiteks: ajalehed, toidupoed.
Piiratud konkurents – olukord, kus sarnaste toodete ettevõtteid on vähe ning kontroll hinna üle on osaline. Näiteks: telekommunikatsioon, autotööstus.
Monopol – olukord, kus toodetel asenduskaubad puuduvad, ehk sarnaseid tooteid pole ning selle tootjaettevõtteid on vaid üks. Sel puhul on kontroll hinna üle täielik. Näiteks: elektrienergia , veemajandus .
10. Milles väljendub turumajanduse efektiivsus?
• Nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus;
• tootmisressursse kasutatakse efektiivselt (toodetakse seda, mida vajatakse, ning ökonoomselt)
• vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist.
11. Mis on turutõrked ja milles need avalduvad?
• Täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva;
• vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest.
• turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled.
§4.3 Riigi ülesanded turumajanduses
1. Miks peab riigivalitsus aegajalt sekkuma turumajandusse?
Majanduslikel põhjustel - aitama kaasa turu tõhusale toimimisele. Nt: suurendades konkurentsi, arendades ettevõtlust, tasakaalustama nõudmist ja pakkumist.
Sotsiaalsetel põhjustel - pehmendama turu toimet. Nt: leevendama tööpuudust, aitama nõrgematel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hoolitsema keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest.
2. Milliseid vahendeid kasutab riik majandusellu sekkumiseks?
Reguleerides turgu õigusaktidega- seaduste ja määrustega. Maksu- ja hinnapoliitikaga.
3. Millised on riigi sekkumise majanduslikud motiivid? Milliseid samme selleks astutakse (nimeta ja selgita)?
Monopolide kontrollimine – võib kehtestada piirihindu ja maksimaalseid tootmishindu, reguleerib ettevõtete turujõudu (konkurentsiseaduse kehtestamine)
Otsene rahaline toetus – nt. põllumeestele maalapi hooldamise eest jne.
Väliskaubanduslike tõkete kehtestamine – oma toiduaineturu kaitseks. Nt ei lubata teatud toiduaineid enne sisse vedada, kui oma toodetud toiduaine on otsas.
4. Millised on riigi sekkumise sotsiaalsed motiivid ? Milliseid samme selleks astutakse? (nimeta ja selgita)
Kehtestab sanitaarhügieeni-, tervishoidu- ja ohutusnõuded ning kontrollib nende nõuete täitmist – et kaitsta inimesi. Nt nõue väikelaste sõidutamise kohta.
Era- ja ühishüvise rakendamine – eluks vajaliku andmine tarbijale, ilma et tootja sellest kasu saaks.
5. Milles avaldub välismõju?
Välismõju avaldub kellegi tegevuse ülekandmisest kolmandale isikule.
Nt. Kruusatee asfalteerimine - sellest ei saa kasu mitte ainult autojuhid, vaid ka ümbruskonna elanikud, kuna ei tule enam nii palju tolmu.
6. Selgita mõisted: erahüvis, ühishüvis. Too näiteid
Erahüvis- kaup/teenus, mida vahetatakse turu kaudu ja mille pakkumine/nõudmine toimub eraviisiliselt.
Nt: hamburger, tossud , kinopilet.
Ühishüvis - sotsiaalset väärtust omav kaup/ teenus, mida jagatakse ilma turu vahenduseta (tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid.
Nt: raadio- ja telesaated , üldharidus, liiklusmärgid, mererand
§ 4.4 Eelarve kui planeerimise vahend
1. Mis on riigieelarve ? (põhjalik seletus ja näited)
Eeldatavate laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste plaan eeloleva ajavahemiku (harilikult aasta) kohta. Näiteks riigieelarve tulud on 5,6miljardit eurot, ja kulud 5,9miljardit eurot.
2. Kas ja miks on eelarvet vaja?
Jah, eelarvet on vaja, et kontrollida riigi tulusid ja kulusid ning et õigesti riigi rahaga ümber käia.
3. Kuidas kujuneb riigieelarve? Kirjuta kavapunktidena ja lisa selgitused, millistel
võimuorganitel milline roll?
• Rahandusministeerium kogub ministeeriumidelt kokku nende rahasoovid.
• Ministeeriumide ettepanekud kooskõlastatakse valitsuses.
• Valitsus koostab esialgse riigi kulude ja tulude projekti.
• Eelarveprojekt saadetakse Riigikokku
• Riigiarvet menetletakse Riigikogus. Vastava eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm.
• Parteid ja saadikud esitavad hulgaliselt parandusettepanekuid.
• Parandusettepanekut arutatakse kõik läbi.
• Riigikogu hääletab riigieelarve poolt või vastu.
• Kui poolt on vähemalt 51 Riigikogusaadikut, on eelarve vastu võetud.
• Peale seda kuulutab ka president seaduse välja ning eelarve järgimine muutub kõigile kohustuslikuks.
4, 8 & 10. Selgita:
Eelarvepoliitika – eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused.
Maksupoliitika – määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.
Kulupoliitika – tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused , millele laekunud vahendeid jagada.
Maksupoliitika majanduslik aspekt – maksupoliitika aspekt, kus kogudes rohkem tulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Näiteks saab pakkuda rohkem ühishüviseid ja maksta enam toetusi abivajajatele.
Maksupoliitika sotsiaalne aspekt – maksupoliitika aspekt, kus maksudega saab nimeste tuluerisusi võimendada või vähendada.
Maksukoormus – kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKPst)
Maksumäär – protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 20% kauba hinnast )
5. Millal on eelarve tasakaalus? Miks see vajalik on?
Siis, kui kulud ja tulud on võrdsed. See on vajalik, et eelarvedefitsiidi korral riik laenu võtma ei peaks ning laenu tagasimaksmisesuutmatusest maksud kõrgeks ei läheks. Samas ka eelarve ülejäägi tõttu need kannatada ei saaks, kellel seda raha vaja oleks.
6. Mis on eelarvedefitsiit ? Miks see tekib?
Eelarvedefitsiit on olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised . See tekib siis, kui kulud on liiga suured, või kui riigi tuludesse ei laeku raha. Näiteks kui maksumaksja jääb töötuks, siis ei saa ta ka makse maksa ja nii jääb tema arvelt maksuraha laekumata.
7. Miks ja millal võib kujuneda eelarve ülejääk? Kuidas selline olukord lahendatakse?
Kui kulud vähenevad, või tulud suurenevad, näiteks siis, kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele, laekub rohkem ka maksuraha.
Taoline olukord lahendatakse enamasti lisaeelarvega, mis on täpselt samasugune, nagu riigieelarvegi. Seal näidatakse samuti tulud ja kulud.
9. Kuidas saab riik riigieelarvesse tulu?
Makse kehtestades.
11. Selgita: proportsionaalne ja progresseeruv maksumäär? Milline neist on kasutusel Eestis?
Proportsionaalne maksumäär – maksumäär, kus maksuprotsent on kõigil võrdne.
Progresseeruv maksumäär – maksumäär, kus maksuprotsent oleneb palga suurusest. Mida suurem on palk, seda suurem on maksumäär.
Eestis on proportsionaalne maksumäär.
12. Millistest maksudest saab põhitulu riik, millistest kohalikud omavalitsused ?
Riik näiteks tulumaksust ja käibemaksust.
Omavalitsus aga näiteks tulumaksust, maamaksust, eraldistest riigieelarvest.
§4.5 Milliseid makse me maksame
1. Kas ja miks on makse vaja?
Jah, et riik saaks tulu.
2. Selgita:
Maksusüsteem – majandamise kõige üldisemad põhimõtted; majandussüsteemideks on tava- ehk naturaalmajandus , käsu- ehk plaani- ning turumajandus.
Maksukoormus – kõikide maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust.
Maksumäär – protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta.
3. Mis on riigilõiv? Millistel juhtudel seda nõutakse?
Riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest.
4. Mis on otsesed maksud, too näiteid?
Otsesed maksud on maksud, mida maksja maksab riigile oma tulult . näiteks tulumaks ja maamaks.
5. Mis on kaudsed maksud, too näiteid?
Maksud, mida ei maksta otseselt maksumaksa tulust, näiteks käibemaks, aktsiisimaks , tollimaks .
6. Mis on sihtotstarbeline maks? Näide?
Maks, mille laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks.
7. Selgita:
Tuludeklaratsioon –inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile.
Tulumaksusoodustus – teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu.
tulumaksuvaba miinimum – riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu.
§4.6 Millele eelarveraha kulub
1. Mida nimetatakse valitsuskuludeks, mis on peamised valitsuskulud?
Valitsuskuludeks nimetatakse kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks.
2. Nimeta kolm ülesannete rühma koos nendesse kuuluvate valdkondadega, mille täitmiseks valitsus eelarveraha kasutab.
• Riigivalitsemine – registrite ja andmebaasida pidamine, valitsusasutuste ja julgeolekujõudude ülalpidamine, Eesti riigi rahvusvaheline esindamine jms.
• Ühishüviste pakkumine – julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused, side- ja kultuuriteenused.
• Rahalised ülekanded – pensionid , sotsiaalkindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused , stipendiumid .
3. Milline ühiskonnaelu valdkond saab riigieelarvest kõige rohkem raha? (vt diagramm)
Sotsiaalne kaitse (järgnevad haridus ja tervishoid )
4. Milles avaldub sotsiaalne kaitse (sotsiaalne turvalisus)? Millal seda rakendatakse?
See avaldub riskiolukorda sattunud inimeste aitamises, võrdõiguslikkuse ja solidaarsuse suurendamises ühiskonnaliikmete vahel.
Seda rakendatakse sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral ning see suunatakse ühiskonnaliikmete heaolu tagamisele.
5. Mis on sotsiaalne risk (selgitus ja näiteid)? Milliseid meetmeid kasutab riik riskiolukordade ületamiseks?
Sotsiaalne risk – asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist (nt töötus, puue , vanadus, kodutus , haigestumine, alaealiste laste kasvatamine , toitja kaotus)
Riik kasutab meetmetena rahalisi väljamakseid (pensionid, toetused) kui ka teenuseid ( hooldekodud , haiglad , töötutoetused, varjupaigad, nõustamine).
6. Nimeta sotsiaalturva liigid (koos alaliikidega).
Sotsiaalkindlustus : Peretoetused : Sotsiaalhoolekanne ja –toetused:
• Pensionikindlustus • Lapsetoetus • Toimetulekutoetused
• Tervisekindlustus • Sünnitoetus • Puuetega inimeste toetused
• Töötuskindlustus • Lapsehooldustasu • Lastekodud, hooldekodud, varjupaigad
• Koolitoetus • Hoolekandeteenused.
7. Millistel põhimõtetel on korraldatud sotsiaalturva väljamaksed : 1) sotsiaalkindlustuse puhul, 2) sotsiaaltoetuste puhul? Kuidas esimesel ja teisel juhul selleks vajalikud rahalised vahendid leitakse?
1) Sotsiaalkindlustuse puhul: toetuse suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt tehtud sissemaksetest. Mida kõrgem palk, seda suuremad sissemaksed. Inimese haigestumise puhul makstakse talle haiguspäevade eest kompensatsiooni olenevalt palga suurusest. Kes on kauem töötanud ja saanud kõrgemat palka, on teinud suuremaid sissemakseid ja omab järelikult õigust ka suuremale pensionile.
2) Sotsiaaltoetuste puhul: seda antakse ainult inimestele, kes kannatavad puuduste all või on sattunud riskiolukorda, olenemata tema poolt tasutud maksudest või sissemaksetest.
- Vajalikud rahalised vahendit eraldatakse riigieelarvest.
8. Mis on sotsiaalhoolekanne? Selle ülesanded?
Sotsiaalhoolekanne – avaliku või mittetulundussektori pool pakutavad teenused toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks.
Selle ülesanded: toimetulekuraskustes inimeste abistamine .