Logistika 3. KT (3)

1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit
Õige hind (arvestades vajalike kuludega ), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas.
2. Prognoosimise eesmärgid logistikas
Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse
prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete “õige kaup õigel ajal õiges kohas”
Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida
Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist; Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi.
3. Varude täiendamiseks kasutatavad tellimismeetodid ( fikseeritud tellimuspunkt ja fikseeritud intervall ), nende olemus, eelised, puudused
Fikseeritud tellimuspunkti meetod-väga lihtne ja toimib nii, et tellimus esitatakse siis, kui laovaru on vähenenud teatava tasemeni. Tase peab kindlustama nõudluse rahuldamise selle aja jooksul, mil uus tellimus pole veel pärani jõudnud. Kauba koguse saab määrata tellitava partii ökonoomse suuruse määramise meetoditega. Tellimused esitatakse vastavalt varude kasutamisele. Puuduseks asjaolu, et tellimuse täitmise aeg on muutuv.
Fikseeritud intervalliga tellimuse meetod- olemasolut laovaru võrreldakse prognoositud nõudlusega ettemääratud aja jooksul ning arvutatakse tellitava materjali hulk. Tellimused esitatakse regulaarselt tellimisintervalli möödumisel. Võimaldab ühendada erineva kauba tellimusi samale tarnijale, luues eeldused koguselistele ja transpordiallahindluste saamiseks. Väheneb ka tellimuste tegemise kulu kuna samale tarnijale esitatakse üks tellimus mitmete tellimusridadega.
4. Laovarude piisavus
Piisavus näiab, mitmeks päevaks varusid jätkub. Laovarude piisavus=365/laovarude käibesagedus. Siit selgub , et kui käibesagedus on 12, jätkub varu kuuks ajaks. Käibesagedus näitab, mitu korda kaup laos rahaliselt vahetub ühe perioodi jooksul. Laovarude piisavust vaadataksegi tuleviku suunas. Laovarude piisavus: laovaru(tk, summa)/nõudluse prognoos
5. Logistika planeerimist mõjutavad tegurid
Logistika planeerimist mõjutavad: kulud; tarbijate teenindamine; aeg; kvaliteet; toote ja teenuse paindlikku- kuidas tullakse kliendile vastu; pakutava toodangu mahu paindlikkus ; tehnoloogia ; asukoht- tooraine - turg - personal.
6. Olulisemad eesmärgid logistilises tegevuses, mille vahel otsitakse kompromissi
Oma tegevuse parendamiseks: teenindama hästi tarbijaid , täitma tellimusi kiiresti, olema painlik, kasutama kõrgtasemelist tehnoloogiat, hoidma kulud madalal
7. Peamised strateegilised valikud logistikas, nende iseloomustus
Strateegiline peaeesmärk: saavutada konkurentsieelis firma arengu tagamiseks ja kasumi teenimiseks. Seda saab saavutada pakkudes teenust odavamalt- teenindustase jääb samaks, kuid kulusid vähendadatakse; parema teeninduse pakkumine samade kuludega.
Strateegia meetodid: keskendumine kuludele- saavutada konkurentidest madalamad hinnad-hinnaeelis; toote/teenuse diferentseerumine -pakutakse toodet/teenust, mida klient ei saa mujalt; keskendumine turuniššile- määratakse väike osa turust, kus klient nõuab spetsiifilist toodet. Kaks peamist strateegia suunda mis tagavad: kulude juhtimise e. kaupade tootmise või teenuseosutamise võimalikult odavalt; toote diferentseerumine s.o toode teenus, mida tarbija ei saa mujalt.
Dünaamiline strateegia- eesmärgiks on kindlustada tarbijate teenindamise kõrge kvaliteet, reageerida operatiivselt nende uutele muutuvatele vajadustele. Reageerimiskiirus väliste tingimuste muutumisele, tarbijate nõudluse uurimine , selle muutusele reageerimine. Võime korrigeerida logistilisi toiminguid arvestades üksikute tarbijate vajadusi(lõpptarbija vajaduste rahuldamise kõrge tase, isegi kui nõuab lisakulutusi.
8. Spetsialiseerumine ja diversifikatsioon logistikas
Diversifikatsioon (uus toode uuel turul) on kõige riskantsem strateegia ja see võib viia jõudude hajutamisele. Diversifikatsioon võib olla horisontaalne, mis toimub samal tasandil (nt ettevõte toodab kappe ja ka kirjutuslaudu), vertikaalne, mis seob tootmise varustus - või turustusorganisatsioonidega ( saeveski toodab ehitusdetaile), või lateraalne , kui toodete vahel puudub tootmisalane seos (jalatsivabrik toodab spordivarustust). Diversifikatsioon e. - mitmekesistamine- pakutavate teenuste maksimaalne sortiment ja maksimaalne tarbijate hulk(hüpermarketid). Võimalik turuosa laiendus , üsnagi kulukas
Spetsialiseerumine- tegutsetaks väga kitsal teenuste müügi alal, olles samal ajal nende parimad pakkujad . Valitakse suhteliselt kitsas tellijate ring ja pakutakse neile teenuseid, mida nad mujalt ei saa. Püütakse olla oma sektoris parim, turu laiendamine väga raske.
9. Outsourcing´u mõiste, selle kasutamise põhjused ja takistused
Outsourcing- teenuste sisseost, strateegia, mille puhul kasutatakse välisteenuseid haldamaks ettevõtte sisemisi protsesse ning ressursse. Spetsialiseerumine kindlale tegevusalale on kaasaja edukuse võtmesõna. Seda kasutades saab ettevõte koondada tähelepanu põhitegevusele ning osta soovitud ala spetsialistidelt teenuseid, mis ei kuulu otseselt põhitegevuse hulka.
Takistavad: väärarvamused- kõik, mis ise tehtud, on parim; kontrolli kaotus protsessi üle ning sellest tulenevad riskid ; ettevõtte vähene innovaatilisus; ümberkorralduste keerukus ja maksumus; sobivate pakkujate puudumine, personali toetuse puudumine(ülekandmisega on seotud märkimisväärsed asutusesisesed struktuurimuutused); lepingu sõlmimine osapoolte vahel on keeruline, aeganõudev ja seotud riskidega.
Ohud: sõltuvus välisest partnerist-ise ressursse ja oskusteavet mitte omades võib partneri loobumisel tekkida ajutine erialane tühik; oskusteabe kaotus- funktsiooni taastamine ettevõttes on raskendatud; planeerimise ja kvaliteediriskid- kui osapool ei pea kinni tähtaegadest või pakub teenust madala kvaliteediga; esikohal vaid tootmise kulujuhtimine- samal ajal võivad ettevõtte tarne - ja laokulud hoopis kasvada ning ettevõtted võivad maha jääda tehnoloogilist arengust.
10. Enamlevinud logistilised teenused
Nõustamine- parimad lahendused logistikas, kõik transpordiliigid , tollivormistus, laoteenused (laooperatsioonid, laorent, reisijate vedu, kaubamärgistus ja võimalike ohtude likvideerimine), IT lahendused, kaubakindlustus, jaotusteenused, kullerteenused. Kulude kokkuhoiu vajadus, ressursside sääst, parem kvaliteet, täiendavate võimsuste vajadus. Võimaldab keskenduda põhitegevusele, püsikulude vähenemine, riskide vähenemine
11. Nimetage eeldusi edukaks koostööks logistikas
Koostöö ja usaldus logistikas tõhustab tegutsemist ning aitab teenida lisakasumit. Oluline on pidev kvaliteedi mõõtmine ja kontroll. Otsuse langetamisele järgneb lepingu koostamine ja sõlmimine. Võimalikud ohud: probleemid selguvad reeglina koostöö käigus. Koostöö mitme osapoole vahel pole sugugi lihte ning oskust sellist koostööd teha tuleb õppida. Seega peab igasuguse koostöö alguses selgelt fikseerima koostöö reeglid, pidades silmas, et kõik koostöö osapooled kasu saaksid. Säilima peab vabadus võrgustikku paindlikult ja üheskoos edasi arendada. Koostööpartnerid ei tohi olla aheldatud mingisse kindlapiirilisse koostööformaati, kus varem või hiljem hinnad tõusma hakkavad. Vajadusel saavad liikmed kaasata uusi pakkumisi väljastpoolt. Erineva logistilise arengustaadiumiga ettevõtted peavad omavahel sobima.
12. Ettevõtte kasu logistiliste teenuste sisseostust ja sellega kaasnevad võimalikud riskid
Ohud: sõltuvus välisest partnerist-ise ressursse ja oskusteavet mitte omades võib partneri loobumisel tekkida ajutine erialane tühik; oskusteabe kaotus- funktsiooni taastamine ettevõttes on raskendatud; planeerimise ja kvaliteediriskid- kui osapool ei pea kinni tähtaegadest või pakub teenust madala kvaliteediga; esikohal vaid tootmise kulujuhtimine- samal ajal võivad ettevõtte tarne- ja laokulud hoopis kasvada ning ettevõtted võivad maha jääda tehnoloogilist arengust. Kasu: võimaldab keskenduda põhitegevusele; püsikulude vähenemine, makstakse vaid nende teenuste eest, mida kasutatakse; spetsialiseerunud firmad valdavad vastava tegevusvaldkonna parimat tehnoloogiat, töövõtteid ja oskusi; mastaabiefekti saavutamine spetsialiseerunud firmade poolt samade teenuste osutamisel paljudele tellijatele; tarbijate teenindamise kokkulepitud taseme garanteerimine; võimsuste paindlik kasutamine, efektiivne tegutsemine nõudluse järsu suurenemise või languse korral; riskide vähendamine, mis tulenevad nõudluse muutumisest; uutele turgudele juurdepääsu võimalus, kohalike eripärade parem tundmine .
13. Jaotuslogistika ülesanded ja põhitegevused
Jaotuslogistika ülesanne on juhtida mitmeid logistika osategevusi pärast toote valmimist selle jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Osategevused : ladustamine, pakkimine, vedu, toodete käitlemine, info töötlemine, sihtturu jaoks ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine. Jaotuskanali valimine, jaotuse ulatuse kindlaksmääramine, jaotuskanali strateegia valimine ja juhtimine.
14. Jaotuslogistikat mõjutavad tegurid
Transpordikulud , ladustamiskulud, kaubavarude suurus(kaupadesse investeeritud raha), teenindustase tarbija suurus(kaupade kättesaadavus-kogus ja sortiment), kaupade riknemine , moraalne vananemine
15. Tootja valikuvõimalused jaotuskanali määramisel, valikut mõjutavad tegurid
Valikud: kas tegelda ise jaotuse e. müügiga lõpptarbijale; teostada müüki läbi erinevate vahendajate; kasutada mõlemat kanalit. Tegurid: ostude sagedus ja kogus; tootmiskulude ja konkurentsivõimelise hinna vahe- kas on ressursse; tootekohase info vajadus ja müügitugi; finantsressursside kättesaadavus; kontrolli teostamine - müügikanalit kontrollida kergem kui vahendajaid.
16. Firma otsust määravad tegurid jaotuskanali valikul
Ligipääs sihtturule- otsus sihtturu kohta ei saa vastu võtta ilma kanali strateegiat käsitlemata; mitme sihtturu olemasolu võib nõuda mitut jaotuskanalit; finantskaalutlused- kas firmal on piisavalt ressursse jaotusvõrgu rajamiseks või on vahendajate kaasamine majanduslikult otstarbekam; paindlikkus ja kontrollivõimalus- kui paindliku süsteemi ja kui suur kontrolli kanali teiste liikmete üle vajatakse
17. Materjalide ja kaupade ladustamise põhjused
Turustamise või tootmise kindlustamine- vajalikud kaubad müügiks, materjal tootmiseks; riskide maandamine- muutuva nõudluse rahuldamiseks, tootmise ja nõudluse sesoonsusest tingitud kõikumiste silumiseks; ümberkujundamine ja täiustamine- laopidamine võib olla tootmisprotsessi osa(veini-juustu laagerdamine ); kaupade kogumine partiideks transpordikulude vähendamiseks; spekulatsioon- varumine tõusvate hindade või oodatava defitsiidi puhuks; ladudes hoitakse looduskatastroofide ja ikalduste ning kaitsevajaduste tarvis riiklikke reserve.
18. Laonduse areng. Kaasaja laonduse eripära
Ladudes töötavad isejuhtivad meeskonnad , kes vastutavad oma töö kvaliteedi eest. Laonduses, nagu ka muudes valdkondades, on üha enam levinud nn "madal organisatsioon ", kus direktori ja isejuhtiva meeskonna vahel on mõni üksik juhtimistasand.  Tõsiseks probleemiks on saanud peaaegu kõikjal raskused sellise laopersonali palkamisega, kellel on olemas piisav üldhariduslik ettevalmistus ja matemaatilised võimed. Kõikjal tundub nappivat inimesi, kes on valmis tegema laotööd ja kes omavad piisavalt vajalikke võimeid. Lisaks oodatakse laotöötajalt loomulikult ka tõstukiga töötamise ja arvuti kasutamise oskust. Kui kindla regiooni teenindamiseks vajati varem näiteks sada laokompleksi, siis käesoleval ajal saadakse hakkama mitu korda väiksema ladude arvuga. See on saanud võimalikuks tänu maantee - ja õhutranspordi veoaegade olulisele lühenemisele. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku naljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Logistika areng viimasel aastakümnel on liikunud pidevalt tarneaegade lühenemise suunas. Ladudele tähendab see ringlemissageduse kasvu ja kaupade kiiret liikumist. Suur osa lattu saabuvast kaubast väljastatakse juba saabumise või sellele järgneval päeval ja ainult väike osa hoiustatakse pikemaks perioodiks .
19. Laonduse funktsioonid (varude kogumine, toodete sortimendi ühendamine, konsolideerimine , distributsioon )
Varude kogumine ja täiendamine
Ladu töötab piltlikult väljendades nagu reservuaar, et tulla toime toodete ülemäära suure vooga. Sellist toodete ülevoo hoiustamist vajatakse kahel juhul. Esimesel on tegemist hooajalise tootmise ja ühtlase tarbimisega (näit põllumajandussaadused, põllumajanduslik tööstuse toormaterjal jne). Teisel juhul aga ühtlase tootmise ja hooajalise tarbimisega (näit rõivad, tali- ja suvesporditarbed jne). Neil juhtudel kasutatakse ladu pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu säilitajana.
Osa tootjaid vajab ladusid materjalide ja komponentide tarvis. Sellisel juhul täidab ladu tootmislogistika teenindamise funktsiooni.
Toodete sortimendi tihendamine tähendab, et tootja toodab erinevates paikades, kuid müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine. Kaubandus teostab ostusid sageli, võttes korraga palju erinevaid tooteartikleid.
Konsolideerimine
Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eelkõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate laovarude ja suurema ringlemissageduse.
Distributsioon
Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Distributsioon on vastupidine protsess konsolideerimisele. Toiduainete tootjad kasutavad jaotusladusid selleks, et ladustada kaupa klientidele (hulgimüüjad, kaubamajade ketid) sobivas ja vastuvõetavas kohas. Nii konsolideerimine kui distributsioon teenivad mõlemad üht ja sama eesmärki - parandada teenindamist, tuues kaubad kliendi jaoks sobivasse piirkonda.
Kliendi rahulolu tagamine
Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainsaks motiiviks laopidamine kliendile sobivas kohas. Laopidamine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt.
20. Transpordi osa logistikas Transpordilogistika tegevusvaldkonnad ja funktsioonid
Transpordi ehk veonduse all mõistetakse kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamist ühest kohast teise. Tegevusvaldkonnad: sobiva transpordiliigi valik, sobivaima veovahendi valik, kauba liikumistee kujundamine; kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine, kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine, kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumistee vältel. Lisab toodetele ruumilist-ajalist väärtust, ühenduslüliks erinevate logistiliste valdkondade vahel. Mõjutab teisi valdkondi: varude taset, laomajanduse kulusid, osutatava teenuse taset ja firma finants tulemusi.
21. Transpordiliigid
Maanteetransport , õhutransport, raudteetransport , meretransport , siseveetransport, torutransport
22. Veoviisi valikut mõjutavad tegurid
Transpordi ehk veonduse all mõistetakse kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamist ühest kohast teise.

Veoviisi valikut môjutavad alljärgnevad tegurid:

• veokulud - kogu veokulu ; kulu kaubaühiku kohta ; tarnekindlus
  
• veoaeg - kiirus; sôiduplaanid (väljumiste sagedus) ; veokaugus; saadetise suurus kauba omadused; kauba väärtus; laadimistingimused lähte ja – sihtkohas tarnetingimused.
  

23. Erinevate transpordiliikide eelised ja puudused
Maanteetransport
Maanteetranspordile on iseloomulik suur paindlikkus ja manööverdamisvõime. Seda
toetab ka Euroopa suhteliselt tihe teedevõrk ja terminalide võrgustik ning regulaarsete
veograafikutega veod terminalide vahel. Selle tulemusena on loodud head tingimused just
väikesaadetiste ja grupikauba regulaarvedudel.
Eeliseks on võimalus pakkuda uksest-ukseni teenuseid suhteliselt lühikese veoajaga.
Samuti kehtivad kaupade pakkimisele suhteliselt madalad nõuded.
Maanteetranspordi kandevõime on piiratud ning peapuudus on vedude suhteliselt kõrge
omahind ning seega on see suhteliselt palju keskkonda saastav veoviis. Veovahendite
lubatud mõõtmed ja kaalupiirangud seavad piirid ka saadetiste suurusele ning
mõõtmetele.
Raudteetransport
Raudteetransport on regulaarne ja ilmastikukindel veoviis kaupade toimetamiseks suurte
vahemaade taha. Raudteetranspordi olulised eelised on suhteliselt madal vedude omahind
ja keskkonnasõbralikkus, samuti on laadimistöid võimalik efektiivselt korraldada.
Puuduseks on pikad veoajad ning raudteeorganisatsioonide vähene paindlikkus.
Raudteevõrgustiku haldamine on kulukas ning arendamine nõuab suuri investeeringuid.
Meretransport
Meretransport on kõige suuremate veomahtudega transpordiliik rahvusvaheliste vedude
alal. Selle peamiseks eelised on madalad veotariifid ja suur läbilaskevõime. Puuduseteks
on väike kiirus, ranged nõuded kaupade pakkimiseks ja kinnitamiseks ning suhteliselt
pikkade intervallidega veograafikud , samuti kõrged sadamamaksud ning vähene
paindlikkus.
Õhutransport
Eelised on hästiarenenud üleilmaline lennuliinide võrgustik ja võimalus toimetada
saadetised kiiresti kaugele. Lennuveoks sobivad eriti hästi kõrge kilohinnaga kerged
kaubad. Puudused on kõrged veotariifid ja suur sõltuvus
ilmastikutingimustest, lennujaamade maapealsete talitluste aeglus . Mitmete kaupade
transport lennukiga on keeruline kaalupiirangute.
Levinumad kombineeritud veoviisid: Kontenerveod ( konteiner laevas , rongil, autol), Treiler rongil, autol rongil, Ro-ro-praamiveod, Rong praamis