Investeerimine keskkonda (0)

Liustikud Alpides sulavad. Looduskatastroofide sagedus ja ulatus kasvab. Jäämass poolustel järjest kahaneb. Kliima on soojenemas ning selle mõju nii inimkonnale kui ka maailma majandusele järjest olulisem. Viimastel aastatel on järjest enam tähelepanu hakanud koonduma globaalsetele keskkonnatrendidele. Kliimasoojenemine , fossiilsete energiavarude piiratus , üleüldine keskkonnasaaste ning puhta vee kättesaadavus on vaid mõned suuremad peavoolud, mille alla mahub veel terve hulk alateemasid. Millised võiksid aga olla võimalikud kasvuvaldkonnad, mis aastate pärast on olulisel kohal kogu planeedi turvalise elupaiga tagamisel ning kas ja kuidas võiks investor nimetatud trendidest osas saada?
Maailma turgudel on viimane aasta toonud üsna tugeva languse väga suures osas varaklassides ning paljude investorite otsingud käivad suunal „Kuhu liigub raha ehk milline on järgmine suur trend?” Arvatakse, et üks nendest suurtest trendidest võibki just olla kliimamuutustega kaasnev investeerimine . See sektor on investeerimise mõttes veel üsna varajases faasis, kuid selles võibki peituda võimalus. Kui liustikuid Alpides ja jää poolustel järjest kiiremini sulab ja on igapäevaselt massimeedia tähelepanu keskpunktis , on investeeri -miseks ehk juba hilja.
 
Keskkonnatrendid
Kui inimkonna varasematel  arenguperioodidel oli loodusressursside ohverdamine ühiskonna heaolu nimel loomulik ja iseenesestmõistetav, siis kaasaegses ühiskonnas mängib järjest suuremat rolli tähelepanu pööramine keskkonna tasakaalule. Kas tähelepanu jagub piisaval tasemel või ei, on kindlasti jätkuvate vaidluste teema. Samuti on jätkuvalt arutelude teemaks,  milline on inimese osa maakera kliima muutumisel ning millised võiksid olla kõige efektiivsemad meetmed võimalike kliimamuutuste ärahoidmiseks või leevendamiseks.
Siiski on nii teadlaste kui muude ekspertide hulgas üha suurenemas konsensus , et globaalne kliimasoojenemine on ilmne ja jätkuv ning viimaste kümnendite soojenemise puhul on suure tõenäosusega inimtegevus mängimas olulist rolli. Üha enam on ka põhjust rääkida keskkonna-trendide kahjulikust mõjust inimeste heaolule. Keeruline on luua ühtsett vahendit, mis hoiaks maailma tulevaste põlvede jaoks elamisväärsena. Küll aga võib uskuda , et jõupingutused olukorra parandamiseks nii valitsus- kui eratasandil on alles hoogu kogumas.
Viimase saja aasta jooksul kuni aastani 2005 on keskmine temperatuur maapinnal  tõusnud 0,74 +/- 0,18°C. Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC väidab, et suur osa sellest on tingitud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasvust atmosfääris. Kuigi paljudele IPCC seisukohtadele leidub mitmeid vastaseid, on valdav enamus teemaga seotud teadusringkondi IPCC põhiseisukohti tunnustanud. IPCC poolt summeeritud erinevate kliimamudelite järgi on mitmete erinevate stsenaariumite korral tõenäoline, et käesoleva sajandi jooksul võib keskmine temperatuur soojeneda 1,1 – 6,4°C võrra.
Kui üks põhilisi teaduslikke lahkarvamusi puudutab just soojenemise edasist võimalikku ulatust, siis tänane reaalsus on see, et kliima soojenemine on juba praegu näitamas tõsiseid tagajärgi. Selgelt on ilmnemas liustike ning polaaralade sulamine, sellest tulenev ookeanide veetaseme ning temperatuuri tõus, muutused sademete trendides (üleujutused, põuad) ja tuule käitumises (intensiivsemad troopilised tsüklonid) ning äärmuslike ilmastikunähtuste kasv üleüldiselt. Lisaks on eelnevast tulenevalt ilmnemas rida kaudseid mõjusid, kus olulisemate hulgas on põllumajandusliku saagikuse muutused ning muutused taime- ja loomaliikide levikus ning arvukuses.
Kliimamuutuste vastu võitlemine ning keskkonna trendidega arvestamine on kahtlemata kulukas . Samas on selge, et viivitamine või probleemide ignoreerimine on kindlasti oluliselt kulukam .   Kliimamuutuste mõjud varieeruvad piirkonniti oluliselt. Võimalik majanduslik kahju ja kulu sõltub samuti riikide elatustasemest. RICE kliimamudeli järgi oleksid suurimad kannatajad peamiselt arenevad riigid. Kuid oluline on negatiivne mõju ka OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) riikide jaoks. Kindlasti on olemas hulk hinnanguid ja uurimusi, mis eeltoodud prognoosidest erinevad, kuid suurusjärk peaks andma ettekujutuse mastaapidest, mis keskkonnatrendide reguleerimise vajadustega seonduvad. Neil, kes kahtlevad inimkonna tegevuse juhtrollis kliimamuutuste kujunemisel, tasub meenutada, et globaalne tähelepanu keskkonna-probleemidele ning nende vastu võitlemine on juba tänaseks tekitanud võimsaid nõudlus-trende. Investori ülesanne ning võimalus on neid trende märgata ja püüda neist osa saada.
 
Võimalikud investeerimissuunad
1)  Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid ;
2)  Vesi ja veeressursid;
3)  Puhas energia
1. Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid
Kliima soojenemine viimastel aastakümnetel on leidnud kinnitust paljude uuringute poolt ning üheks peamiseks põhjuseks on sellele toodud kasvuhoonegaaside kuhjumine atmosfääris. Olgu siin tegemist inimese otsese süüga või mitte, fakt on see, et arenenud riikide tähelepanu ja püüdlused õhusaaste vähendamise suunas on loonud uued võimalused erinevaile ettevõtetele ning seeläbi ka investoritele. Olulisimateks suuremateks investeerimisvald-kondadeks õhusaaste vähendamisel on kauplemine heitmekogustega e. heitmekaubandus  ning õhusaaste vähendamise infrastruktuuri ning seadmete pakkujad. Heitmekaubandus loob ühelt poolt võimaluse heitmete tootjaile efektiivselt juhtida oma saastevähendamise investeeringuid. Teisalt on aga heitmekaubanduse ühe peamise reguleerimisobjekti – CO2 kvootide näol tegemist uue kauplemisinstrumendiga.
Surve regulatiivsete meetmete abil õhusaaste vähendamiseks on paljudele ettevõttele seadnud vältimatu kohustuse investeerida puhtamasse tootmisse. Õhusaaste vähendamiseks tehtavad kulutused erinevatele seadmetele ja infrastruktuurile on loomas võimalusi ettevõtetele, kes vastavaid lahendusi ja seadmeid pakuvad. Kui täna on see turg veel küllaltki killustunud ja leidub vähe spetsialiseerunud ning edukaid ettevõtteid, siis kahtlemata on investeerimis -vajadus heitmete vähendamiseks kiirelt kasvamas.
2. Vesi ja veeressursid
Kui muude loodusressursside kõrval võib tunduda, et maailma veevarud on ammendamatud , siis puhta vee varude kohta seda kindlasti öelda ei saa. Meid ümbritsevatele puhta vee varudele on otseselt või kaudselt väga tugevat mõju avaldamas kliimaga seonduvad tegurid. Sagenevad looduskatastroofid, muutused sademete hulgas, üleujutused ning põuad, on saamas üha teravamaks probleemiks, mida suure tõenäosusega võib olulisel määral seostada just kliimamuutusega. Veeressursside kättesaadavusele on negatiivset mõju avaldamas ka rahvastiku kiire juurdekasv paljudes arenevates riikides.
Samuti on arenevate riikide  kiirest arengust tingitud vee tööstusliku kasutamise ulatuslik kasv ning sellest tulenev veevarude saaste. Siin on “heaks” näiteks just Hiina – majanduskasv riigis on küll jätkuvalt kiire, kuid keskkonnaga seonduvatele probleemidele ei kulutata veel piisavalt tähelepanu. See on tekitanud kohati väga tugeva saastamise ning puhta vee nappuse . Seda ratast kiiresti tagasi pöörata on  ilmselt võimatu.
  Vee nõudluse kasv tööstuses, põllumajanduses või joogiveena on mitmete majanduslike tegevusharude aluseks. Nii on üha enam tähtsust kogumas vee magestamine piirkondades, kus mageveevarud on napid. Lisaks on olulisteks veega seonduvaks valdkondadeks vee puhastusseadmed ja infrastruktuur ning veeteenused.
3. Puhas energia
Fossiilsete energiaallikate  ( nafta , maagaas, kivisüsi, põlevkivi jt.) võimalikust mõjust kliima soojenemisele on räägitud juba aastaid. Viimasel ajal kiirelt kallinenud energiahindade toel on lisaks heitmeprobleemidele energia aruteludes lisandunud ka fossiilsete energiaallikate piiratuse küsimus. Kolmanda olulise momendina on energia puhul hiljutised geopoliitilised sündmused suurendanud arenenud riikide vajadust energeetilise sõltumatuse suurendamiseks . Seega on üha rohkem põhjust rääkida võimalikest alternatiividest energiamajanduses. Termin “puhas energia” on mõnevõrra laiem käsitlus, mille keskmes on üleüldine keskkonnasõbralik energiatootmine. Lisaks tavapärastele alternatiivenergia võimalustele nagu päikese-, vee- või tuuleenergia , sisaldab puhta energia kontseptsioon ka väheste heitkogustega energiatootmist fossiilsete kütuste abil.
Puhta energiaga seonduvatest investeerimisvõimalustest on juba mitmeid aastaid kiiret arengut näidanud päikeseenergia seadmete tootjad, veidi vähem on ennast märku andnud tuule ja muude looduslike alternatiividega seonduvad valdkonnad. Kombineerides fossiilsete energiavarude piiratuse vajadusega suurendada oluliste riikide energeetilist sõltumatust ning lisades siia veel surve heitkoguste vähendamiseks, saame väga tugeva fundamentaalse aluse puhta energia valdkonna arenguteks.
Nende suundade lõikes on keskkonnatrendidega kokkupuutuvate ettevõtete spekter vägagi ulatuslik. Selle tingib muuhulgas asjaolu, et paljude ettevõtete jaoks on kliima- ja muude keskkonnaprobleemidega tegelemine üheks kõrvaltegevusharuks. See on omakorda probleemiks – kui soovid panustada just kliimaga seotud muudatuste peale, siis muud tegevusharud hajutavad seda võimalust. Kõigi kolme suuna puhul võib kliimasoojenemist pidada läbivaks teemaks ehk vähemal või rohkemal määral haakub see nii vee- kui energiaprobleemidega.
Investeerimisvõimalused
Heitgaaside vähendamise erinevate lahenduste ja infrastruktuuridega puutuvad kokku mitmed erinevad sektorid ning erinevate tegevussuundadega ettevõtted. Kuid investori jaoks on probleemiks see, et paljude ettevõtete jaoks on see üks paljudest tegevusvaldkondadest ning puhtalt   heitgaaside ja keskkonnatrendidega seonduvad ärivõimalused on neile väheolulise tähtsusega. Seetõttu on puhtalt selle valdkonna peale panustamine investori jaoks raskendatud. Siiski on ettevõtteid, kelle kohalolekut ja positsiooni valdkonnas võib pidada märkimisväärseks.
Elektrienergia infrastruktuurid. Fossiilsed energiaallikad põhjustavad 80% kogu inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist. Fossiilsete energiaallikate baasil elektrienergia tootmine moodustab 40% energiaga seotud heitgaaside emissioonist. Seetõttu on elektrienergia tootmise infrastruktuurid ning seadmed   ja protsess ise üheks peamiseks valdkonnaks, mis seondub inimtekkeliste kasvuhoonegaaside vähendamisega. Ettevõtted, kel siin valdkonnas on ette näidata  tugev positsioon on Siemens , General Electric , Alstom,  Shaw Group ning Areva.
Siemens ning General Electric on nimed, mis tuttavad kindlasti igale huvilisele.  Alstom on üks juhtivaid nimesid    puhta elektrienergia infrastruktuuride alal. Areva on maailma suurim tuumaelektrijaamade infrastruktuurilahenduste pakkuja (62% käibest). Tuumaenergia kui alternatiiv fossiilsetele energiaallikatele on kindlasti lähiaastatel kasvamas ning lisaks kasvuhoonegaaside vähendamisele on energia julgeolek ning sõltumatus olulisteks märksõnadeks, mis soosivad tuumaenergia osakaalu suurenemist.
CO2 eraldamine ja hoiustamine. CCS (CO2 eraldamine ja hoiustamine) lähenemine võib mõjutada paljusid sektoreid, olles nii võimalikuks lahenduseks heitgaaside tekitajaile, kuid samas võimaluseks vastavate infrastruktuuride tootjatele. Ettevõtteid, kes CCS protsessiks vajalike struktuuride rajamisel ja protsessi läbiviimisel  juba täna kaasa löömas, on samas võrdlemisi vähe. Lisaks on ka CCS mitmete elektrienergia infrastruktuuride valmistajate jaoks oluliseks väljakutseks. Nii on General Electric ning Siemens panustanud kivisöe gaasistamise (IGCC) tehnoloogiale, kus CCS oleks üheks lahenduseks kuidas käidelda vabanevat CO2 hulka.  Lisaks IGCC-le on Alstom juurutamas omapoolset lahendust fossiilsetest kütustest soojusenergia tootmisel. Ka siin on CCS üheks peamiseks võimaluseks jääkproduktina  tekkiva CO2 käitlemiseks.
CCS protsess on võimaluseks ka ehitus- ja projekteerimisettevõtetele Shaw Group ja Fluor Corp . Shaw Group omab kompetentsi puhta kivisöe tehnoloogiate alal, samuti ollakse tegevad metaanivarude kogumisel prügilatest. Fluor Corp omab muude tegevusharude kõrval kompetentsi keemialahuste osas, mida kasutatakse CO2 eraldamisel, sidumisel ja transpordil. Lisaks eelnimetatuile on CCS kombineerituna puhta kivisöe tehnoloogiatega oluliseks võimaluseks veel keemiaettevõtetele, kes pakuvad CCS protsessiks vajalikku hapnikku.
Biokütused. Biokütustesse investeerimine on arvestades jätkuvat USA toetust sektorile ning 2. põlvkonna biokütuste arengut kindlasti lähiaastail suuri võimalusi pakkumas. Samas niikaua kuni pole selgeid märke, millise tehnoloogia põhjal hakatakse 2. põlvkonna biokütuseid looma, on mõistlik jälgida arengut kõrvalseisjana. Tõonäoliselt pole sektori järgmise viie aasta suurimad võitjad tänasel päeval veel isegi börsil noteeritud.
Tuule-, päikese-, tuumaenergia. Tuuleenergia on puhta energia sektor, mis on nautimas nii üldsuse kui ka poliitikute tuge, mis on investoritele väga julgustavaks märgiks. Ka tuuleenergia puhul näeme võimalusi eelkõige turu suurimas ning tugevaimas tegijas.
Päikeseenergia on mõneti saanud kõige klassikalisemaks puhta energia näiteks tavainimese jaoks. On ju päikest meil lõputult palju ja kui sellest energiat teha, siis see ongi kõige puhtam energia. Kindlasti on see osaliselt ka tõsi ja päikeseenergia tõepoolest omab tohutut potentsiaali oma ülivõimsa toorme Päikese näol. Arvestades, et suurimad tuumaenergia peamise tooraine uraani varud asuvad stabiilsetes arenenud riikides Austraalias ja Kanadas, siis paljude riikide jaoks on tegemist tunduvalt meeldivamate energiapartneritega, kui seda on näiteks Venemaa ja Iraan . Kui siia veel lisada tuumaenergia puhtus ning turvalisuse kasv, siis jutud tuumaenergia renessansist ei tundugi absurdsed

Kokkuvõte
Inimese elukvaliteeti üle kogu maailma mõjutavad muuhulgas mitmesugused keskkonnatrendid. Suurenev globaalne vajadus erinevate keskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks on üha enam survestamas arenenud riike. Teatud mõttes on kliima  nagu haigus – tihti  ei viitsita  arsti juurde minna enne kui tervis juba tugevalt olemist segab . Seega muutub ka kliima puhul teema üha akutaalsemaks, kuna kliimamuutused puudutavad üha suuremat hulka inimesi.
Juba lähiaastatel on vajadus märkimisväärselt suurendada investeeringuid heaolu säilitamise ja kasvu tagamiseks. Mitmesugused meetmed ja arengud nii rahvusvaheliselt valitsuste tasandil kui ka eratasandil annavad põhjust oodata, et vastavad kulutused on oluliselt suurenemas. Investeerimisvõimalusi tekib aga alati seal, kuhu liiguvad suured rahavood. Seetõttu on põhjust uskuda, et keskkonnaga seonduvad trendid kujunevad nii lähiaastatel kui ka edaspidi investeerimise seisukohalt võimalusterohketeks.
Usun, et pikaajalise tegutsemisajaga investori jaoks on keskkonna trendide jälgimine kindlasti vajalik. Paljud teemaga seonduvad tegevusharud ja võimalikud valdkonnad on ju
täna üsna varases arengujärgus, mis omakorda teeb  võitjate leidmise ning neile panustamise keeruliseks. Arvan, et sellises olukorras on üheks mõistlikuks võimaluseks hajutada panused mitmete erinevate suundade ning ettevõtete vahel.
Õhusaaste vähendamiseks tehtavad kulutused erinevatele seadmetele ja infrastruktuurile annab võimalusi ettevõtetele, kes vastavaid lahendusi ja seadmeid pakuvad. Kui täna on see turg veel küllaltki killustunud ja leidub vähe spetsialiseerunud ning edukaid ettevõtteid, siis kahtlemata on investeerimis-vajadus heitmete vähendamiseks kiirelt kasvamas. Usun, et see paneb tugeva aluse vastavale nõudlustrendile.
Usun, et suurenev tähelepanu keskkonna teemadele ning arenevate riikide kiire kasv on ka erinevaid veega seonduvaid arenguid järgnevate aastate jooksul väga soodsalt mõjutamas. Seepärast arvan, et ettevõtted, kellel on valdkonnas tugev positsioon, võiks pakkuda investorile head võimalust pikaajalisest trendist osa saamisel.
21. sajand on aeg, millal leiavad aset väga jõulised investeeringud puhtasse energiasse, heitgaaside vähendamisse ning energeetilisse iseseisvusesse. Tegemist on ilmselgelt pikaajalise „supertrendiga”, mida tõestab fakt, et tänaseks päevaks saab puhta energia sektor biotehnoloogia ning tarkvaraarenduse järel suurimad riskikapitalistide investeeringud.
Olen samal arvamusel, et puhta energia tööstus on maailmamajanduse ukse võimsalt lahti löönud ning pakub nii ühiskonna kui poliitikute tugeva toetuse näol jätkuvalt investoritele tohutuid võimalusi, mida oleks patt mitte kasutada.
Kasutatud materjalid:
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2566/new_eri_artiklid_256604
http://www.tarkinvestor.ee
http://www.arileht.ee/majandus/424861
http://www.copower.ee/alternatiiv/
http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/