Ühiskond (0)

Q: Midakuidas ja kellele toota?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskond

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Midakuidas ja kellele toota?

5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine, kusjuures : 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital – toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital – tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha , arveldusarved ja aktsiad .alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP).SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja –teenuste maksumust.SKP annab ülevaate,kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti.Lõpptarbimise all mõistetakse neid kaupu ja teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks.SKP arvutamisel lähtutakse just lõpptarbimisest ja ei arvestata vahetarbimist.Vahetarbimisena mõistetakse kõiki neid kaupu ja teenuseid, mida kasut teiste toodete või teenuste tootmisel.Lisandväärtus on igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine e kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv.Nominaalne SKP e SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades.Reaalne SKP e SKP püsivhindades seevastu aga muutumatutes baasperioodi hindades.Reaalse SKP kasvu kasut majanduskasvu hinnanguna,kuna see peegaldab pakutud kaupade ja teenuste hulga,mitte maksumuse kasvu.Lisaks toodetud kaupade ja teenuste väärtusele peegeldab SKP ka loodud väärtuste kasutamist.SKP võib jagada 4osaks: ERATARBIMINE -Suurim osa SKPst suunatakse meie igapäevastele ostudele e kulutatakse tarbekaupadele. INVESTEERINGUD -käsitletakse kulutusi tehastele,tootmisliinidele,seadmetele ja muule sarnasele.Tehakse enamasti tootmise arendamiseks.Valitsuse lõpptarbimine-valitsuse kulutused annavad ülevaate sellest,kui suur osa on riigil majanduses.Mida kõrgem on valitsuse kulutuste osakaal,seda rohkem sekkub riik majandusellu. PUHASEKSPORT -ekspordist lahutatakse import ja saadakse puhaseksport,mis lülitatakse SKP koosseisu.Kui puhaseksport on negatiivne,siis näitab see,et osa SKPst kasut väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks 5.3 Inflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Hinnataseme stabiilsus on inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord, mille puhul hinnad ei muutu v muutuvad minimaalselt.Hinna indeks ei kasva üle 2% aastas.Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga.Inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes.Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil.Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine,kvartaalne või aastane muutumine. Tarbijahinnaindeks on indeks, mis isel tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.Tööstustoodangu tootjahinnaindeks on indeks,mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust.Ekspordihinnaindeks on hinnaindeks,mis isel Eestist välja veetavate e eksportkaupade hindade arengut.Impordihinnaindeks on hinnaindeks,mis isel Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.THI arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv,mis koosneb teatud,erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist.Inflatsioon mõjutab kõikgi inimeste tulusid.Mõne majapidamise heaolu võib inflatsiooni tulemusena suurendada,samal ajal kui teise väheneb.Inflatsiooni peamiseks neg mõjuks on raha väärtuse e ostujõu langus.Inflatsiooniga võrdelises tempos tõusevad ka palgad.Seega langeb inflatsiooni tulemusena raha väärtus,kuid inimese ostujõud ei pruugi langeda.Küll aga mõjutab inflatsioon negatiivselt säästusid.Inflatsiooni võib tekitada olukord,kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine.Selle tulemusel on inimestel piisavalt raha,et tarbida,kuid ei ole piisavalt selliseid kaupu,mida soovitakse tarbida.Seetõttu hakkavad kaupade hinnad tõusma,mis põhjustabki inflatsiooni.Ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni.Samuti võib inflatsiooni tekitada hinnataseme ühtlustamine maailmaturu hindadega.
5.4Riik sekkub majandusse Kehtestab reeglid või seadused Toodab valitud kaupu ja teenuseid – selleks, et tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu Muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas – maksud ja toetused. Majanduspoliitika eesmärgid: 1. Võitlus tööpuudusega e kõrge tööhõive 2. Võitlus inflatsiooniga e hindade stabiilsus 3. Kõge ja püsiv majanduskasv 4. Õiglane sissetulekute jaotusRahapoliitika Raha stabiilsuse säilitamine ja inflatsiooni ohjeldamine Tavaliselt keskpanga ülesanneKeskpank - Reguleerib raha pakkumist . Ringluses oleva raha hulga vähendamise tulemusena raha hulk väheneb – hindade kasvutempo alaneb . Reguleerib raha hind e intresse. Intresside tase määrab investeeringute mahu. Madalad interssid hoogustavad majanduse arengut.Dilemma Kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides. Keskpankadel on majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia.Eesti rahapoliitika Valuutakomitee süsteem: Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes: 1 euro = 15,64664 Eesti krooni. Kogu Eestis käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga. Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee Rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Raha hulk on piiratud välisvaluutareserviga Intersside muutmist takistab vahetuskursi seotus eurogaFiskaalpoliitika Eesmärgiks mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Üldine maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist - elavdab majanduse arengut. Maksude tõstmine piirab tarbimist – pidurdab majanduse arengutempot Maksud Maksukoormus – riiklike maksude suhe SKP-sse; näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majandusesMaksud Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks – mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt)– mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad Aktsiisimaks - reguleerimaks kahjulikke harjumus võimalusi Maksudega saab soosida teatud tegevusi – anda maksuvabastusi Omanikutulu taasinvesteerimine mitte dividendidena välja võtmine Invaliidide tööle võtmine5.5 Tööealine rahvastik jaguneb kaheks:1)maj.aktiivne rahvastik e tööjõud moodustub nendest inim,kes soovivad töötada ja on võimelised töötama 2)maj.passiivse e mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need isikud,kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.Töötajateks e hõivatuteks loetakse palgatöölised,ettevõtjad ja ka vabakutselised,kes saavad oma töö esst tasu.Töötutena loetakse neid inimesi kes tahavad ja on võimelised töötama,kuid ei leia tööd.Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju.Töötute poolt tootmata jäänud toodang e tööpuuduse maj kahju on ilmseim kahju,mis tööpuudusest tuleneb.Tööpuudusega kaasnev sots kahju on arvamatu.Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi,mistõttu ta võib kaotada oma senised oskused ja teadmised ning tal on raskem uuesti tööd leida.Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused.Tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu,mida ta saaks,kui need inimesed töötaksid.Töötusest põhjustatud maj ja sots pingete tekkimise vältimiseks püütakse tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada.Valitsuse sellesuunalist poliitikat tuntakse hõivepoliitikana.Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega,st et abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele.Töötu abiraha on rahaline toetus,mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse.Aktiivse tööpoliitika korral püüab riik tööpuudust ennetada,kasutades selleks mitmeid võimalusi,nagu uute töökohtade loomine v ümberkõppevõimaluse pakkumine.EL hõivepol 4 sammast-1)Uue ettevõtluskultuuri rajamise eesmärgiks on soodustada ettevõtlikkust ning toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtte rajamisel.2)Töölerakendamise uus kultuur keskendub kahele ulatuslikule probleemile EL-i tööturul.Need on pikaajaline struktuurne tööpuudus ja noorte tööpuudus.3)Uute tingimustega kohanemise uus kultuur seab eesmärgi tööandjale ja võtjate kohanemise kiire tehnoloogilise arengu ning muutuva turusituatsiooniga.Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ette töötaja paindlikumat kasutamist.4)Võrdsete võimaluste loomise kultuur peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul,suunates vahendeid meeste ja nasite tööpuuduse erinevuste vähendamiseks ning ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele ja emadele5.6.Töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele läheb umbkaudu 2–3 % SKP-st. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid , vähem aga liberaalne mudel Eesti, Läti ja Leedu . Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Meetmed – nii teenuseid (arstiabi, haridus , munitsipaaleluase) kui ka rahalisi väljamakseid(kindlustushüvitised, abirahad, toetused) TÄHTSAMAD SOTS.POL TEOSTAMISE VIISID 1.Sotsiaalkindlustust a)kasutatakse nendes valdkondades, kus tarbijaid on väga palju, mistõttu ainuüksi riigieelarve tuludest (maksudest) ei piisa. Enam rakendatakse kindlustamise põhimõtet tervishoius ja pensionipoliitikas, aga ka töötuse ja tööõnnetuste puhul.b) Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvede saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside
kogumisse.c)Hüvitist makstakse ainult inimesele, kes on teinud sissemakseid. d)Sissemaksed kogutakse sihtotstarbeliste sotsiaalmaksudena, mida ei tohi muudeks otstarveteks kulutada. Näiteks Eestis tuleb palgatulult maksta sotsiaalmaksu, mis läheb pensionikindlustusse ja tervisekindlustusse, ning töötuskindlustusmaksu. Sotsiaalkind.e) sissemaksed ja väljamaksed omavahel seotud – mida rohkem on inimene sissemakseid teinud, seda suuremat hüvitist ta saab. Nii sõltub tulevase pensioni suurus elus jooksul teenitud palga suurusest ja sellelt makstud sotsiaalmaksu summast ning ka kindlustusstaažist. f)Tervisekindlustuses kehtib seevastu solidaarsuspõhimõte. Tervisekindlustust maksavad kõik töötajad kindlaksmääratud protsendina palgast, kuid teenuseid pakutakse neile võrdselt. Kuigi kõrgema palga saaja on haigekassase maksnud rohkem raha, saab ta haiglas samasugust ravi nagu teisedki. Ka ravimihinna kompenseerimisel ei arvestata makstud tervisekindlustuse summasid, vaid hoopis patsiendi seisundit ja toimetulekuvõimet. Näiteks laste ja pensionäride ravimitele kehtib kõrgem kompensatsioonimäär. Küll aga arvestatakse kindlustatu panust haiguse tõttu saamata jäänud palga kompenseerimisel – sel juhul makstakse haigushüvitist vastavalt hüvisesaaja palgale. g)Penisonisüsteemi ülesehitamisel kombineeritakse mitmeid finantsskeeme : 1)jooksva finantseerimise süsteem2) kogumispensionide süsteeme. See tähendab, et tänane töötaja maksab sihtotstarelist maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui ta jõuab pensioniikka.Kogumispensionikindlustusega võivad tegeleda nii avaliku kui erasektori firmad. Euroopas kehtib siiski kõikjal endiselt ka solidaarne riiklik pension ja rahvapensioni printsiip. See tähendab, etigal pensionikka jõudnud vanuril on õigus riiklikule vanaduspensionile, olenemata tema tööstaažist või eelnenud palgast. Riigi oluliseks rolliks pensionipoliitikas on ka järelevalve pensionifondide üle ning vajaduselpensioniskeemide täiendav rahastamine . Kõik see tähendab, et pensionikindlustus on oma loomult jätkuvalt sotsiaalne, kuna riik osaleb selle korraldamises ning seaduste põhjal toimub ka tulude ümberjagamine sotsiaalse õigluse suurendamise eesmärgil.2.Sotsiaaltoetused ja hoolekanne
A) rahastatakse sotsiaalprogramme ka riigieelarvest. Väljenduda abirahade maksmises või sotsiaalteenuste pakkumises. Abiraha erineb sotsiaalkindlustusest selle poolest, et see ei eelda abitaotleja isiklikku rahalist panust. Kriteeriume, mille alusel hüvitist makstakse, võib olla kahte liiki:1)saavad abi need, kes kuuluvad mingisse riskigruppi. 2)ettaotleja tõestaks oma abivajadust ehk kehva majanduslikku seisu, mis ei võimalda tal toime tulla. Niisugust laadi sotsiaaltoetus ehk toimetulekutoetus on enamasti seotud riigis kehtiva vaesuspiiri ehk toimetulekupiiriga. Abiraha makstakse vaid inimesele, kelle sissetulek jääb alla selle piiri. Sotsiaaltoetuse ja -hoolekande sihtrühmad on lastega pered ja vanurid ,need, kel on toimetulekuraskused. Nüüdisaegne sotsiaalpoliitika püüab tagada täisväärtusliku elu pikemaks perioodiks, mitte leevendada vaid ajutiselt rahalist puudust Sagedamini satuvad siia gruppi pikaajalised töötud, üksikvanemapered, üksi elavad süvavanurid. Kui neil lisaks sissetulekule puudub ka eluase või vajavad nad toimetulekuabi, on võimalik kasutada mitmesuguseid hoolekandeteenuseid. Lisaks varjupaikadele, hoolekodudele ja öömajadele korraldatakse ka avatud hoolekannet, st peetakse ülal päevakeskusi ja tehakse koduvisiite, et abistada süvapuudega või kõrges eas vanureid. Moodsa sotsiaalhoolekande põhimõtteks on säilitada maksimaalselt inimese tavapärane elukeskkond. .7. Haridus - ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. a) õnnestunud hariduspoliitika vähendab otseselt riigi sotsiaalkulutuste koormat. b)õigus haridusele aitab tagada võrdsuse ja sidususe temaatika.Riikidevahelises võrdluses kasutatakse juurdepääsu mõõdupuuna õppurite osakaalu rahvastikus. Kasutatakse UNESCO haridustasemeid, mille järgi põhiharidus on I tase, keskharidus (gümnaasium, kutsekeskharidus) II tase ja ülikooliharidus III tase. Kõrge inimarengu maades ja teadmusühiskondades võetakse tähelepanu alla just III taseme õppurite osakaal rahvastikus.Kohustuslik haridus on õppuritele tasuta, mistõttu õppemaks ei piira juuredpääsu I ja II taseme haridusele. Ülikooliharidus, mis 20. sajandi tek ülikooliõppe rahastamise probleemi:1.USA liberaalses haridussüsteemis domineerib erasektor ja juurdepääs kõrgharidusele sõltub eeskätt rahakotist. Ülikoole on palju, ent nende kvaliteet on ebaühtlane, maailmanimega koolides küünib õppemaks kõrgele. 2.Euroopa riigid III taseme haridust rahastada valdavalt avalikest kuludest-soodne juurdepääs haridusele. Täna seisavad mitmed Euroopa avalik-õiguslikud ülikoolid aga raskuste ees – üliõpilaste arv kasvab, ent eelarve mitte. See toob omakorda kaasa õppevahendite nappuse , ülerahvastatud auditooriumid ja õppejõudude rahulolematuse. Üks võimalus vähendada survet ülikooliharidusele on suunata õpilasi ka kutseharidusse, ent selleks peab kutseharidus olema kaasaegne ning võimaldama edukalt tööturul toime tulla. Juurdepääsu ning edasijõudmisega seonduvaks erimureks on kujunenud õpilaste koolist väljalangevus. Hariduspoliitika põhiprob: 1.hariduse kvaliteet-riigieksamid ja tasemetööd; rahvusvahelised teadusuuringud õpilaste saavutustasemest ning hariduskulutuste ja saavutustaseme
tasakaalust. 2. kartus kaotada konkurentsivõime vajadus suurendada reaal - ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu.3. elukestva õppe juurutamine -tähelepanu pööratakse täiskasvanuharidusele. 4. koolide juhtimise probleemid.– napib efektiivsust , paindlikkust ja osapooltekaasatust. Riigiti omandatud reformikogemus on siin erinev.5.8Väliskaubandustegevuse vormid:1.Väliskaubandus on kõige traditsioonilisem välismajandustegevuse vorm. Väliskaubandustegevus jaguneb: 1.)kaupade ja teenuste ekspordiks .Kaupade ekspordiks nimetatakse kodumaiste toodete müüki välismaale (nt Eesti mööbli müük Soome). 2)impordiks .Kaupade import on aga välismaiste toodete ostminemüümine kodumaal (nt Jaapani autode müük Eestis). Import ja eksport on teineteisega tihedalt seotud.Väliskaubanduse tulemusena on riigil võimalik spetsialiseeruda sellisele tootmisele, mis kasutab kõige paremini ära riigi käsutuses olevad ressursid . Kaubad , mille tootmiseks riigil ressursse ei ole või mille tootmine võib osutuda väga kalliks ja seega ebaefektiivseks, võib teistest riikidest sisse osta.Tuntumad välismajanduspoliitilised meetmed: on1) Tollimaks on maksimporditavalt või eksporditavalt kaubalt, vastavalt siis imporditoll või eksporditoll. Imporditolli tulemusena kallineb välismaine toodang kodumaisele tarbijale, seetõttu tarbitakse tolliga maksustatud imporditud kaupa vähem.2) Kvoot on väliskaubanduse mahuline piirang. Impordikvoodi korral kehtestatakse kaupade sisseveo maksimaalse koguse piir. Ekspordikvoodi puhul, vastupidi, piiratakse kaupade väljavedu. Ekspordikvoote kasutatakse vaid juhul, kui riigis napib mõnda kaupa või ressurssi. Tollimaksud ja kvoodid väliskaubandust ning vähendavad tarbijate heaolu.Mittetollilised piirangud, kus riigid kehtestavad tootmisstandardeid, tehnilisi nõuded, tervishoiustandardeid, mille täitmine on kohustuslik vaid need kehtestanud riigis ja mille tulemusena standardid on ka riigiti väga erinevad. See tähendab tootjatele, et nad peavad oma toodangu kohandama spetsiaalselt iga sihtriigi nõuetele, mis muudab tootmisprotsessi kallimaks, tõstab toodete hinda tarbijale ja piirab seega väliskaubandust. Väliskaubanduspiirangute õigustamiseks : 1)tollimaks riigi ükspeamisi tuluallikaid paljudes arengumaades, kuna seda on lihtne koguda. 2) imporditoll kui maks välisfirmadele3) Tärkava tööstusharu argumenti kasutatakse selleks, et kaitsta kodumaiseid vastrajatudarenevaid tööstusharusid välismaise konkurentsi eest. 4) Tollimaksu kaitsetollina rakendatakse vastumeetmetena teise riigi poolt rakendatud tollile. Väliskaubanduse liberaliseerimisel maailmas on oluline roll Maailma Kaubandusorganisatsioonil WTO.WTO eesmärgiks on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus kõiki partnereid koheldaks võrdsetel alustel, kaubandussuhetesvalitseks selgus ning kaubandusbarjäärid oleks minimaalsed. WTO tegevuse tulemusena on alandatud tollimakse, praktiliselt on kaotatud tööstustoodete eksporditoetused. Rahvusvahelised finantsturud Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel – börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelistel finantsturud jagunevad :1)rahaturgudeks kaubeldakse kõikvõimalike eri riikide raha ehk valuutadega 2)väärtpaberiturgudeks.-kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Väärtpaberite turul kaubeldakse: 1)võlakirjadega-võlakirja abil laenab ettevõte raha ning kohustab selle teatud aja möödudes intressidega tagasi maksma. Seega annab võlakirja osja tegelikult ettevõttele laenu. 2)Aktsiate ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õiguskaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel. Aktsia annab seega õiguse kuuluda ettevõtte omanikeringi.Rahvusvahelisel Valuutafondil ( IMF) eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda. IMF teostab järelevalvet riikide majanduspoliitika, eriti raha- ja vahetuskursipoliitika üle, ning pakub vajadusel oma abi majandusprobleemide lahendamisel. IMF-i eksperdid on kõrge kvalifikatsiooniga majandusteadlased, seetõttu küsivad riigi majanduspoliitika kujundajad tihti nõu IMF-ilt. Lisaks pakub IMF ka finantsabi majandusreformide läbiviimiseks.5.9EL majanduspol. Põhieesmärgiks on: 1. Ühtsetel reeglitel toimuva EL siseturu loomine. EL. Siseturu moodustavad ühtne kaubanduspol ja nn neliv vabadust. Maastrichti pepingu järgi tuleb tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt; 1.kaubad- kaotati tollimaksud Euroopa majanduse ühendus sisepiiridel nähti ette tervise ja okutusnõuete ühtlustamine EL raames. 2. Teenused -1992 õigusaktide järgi tahavad spetsialistid pakkuda oma teenuseid kõigis EL maades. Ühes liikmesriigis väljanatud kutsetunnistused kehtivad kogu Liidu ulatuses. 3. Tööjõud-iga EL liikmesriigi kodanik on automaatselt ka EL kodanik, kellel on õigus Liidus vabalt liikuda ning saada ükskõik millises EL riigis kuni 5 aastaseks tööluba.4 kapital-ühtlustatakse pangandus reegleid ja nvesteerimisnõudeid. El on ühtse majandusruumi tugevdamiseks võtnud kasutusele ühise rahapol. Ja ühise raha EURO. Mida kujutab endast EL regionaalpol. Nim ja isel. Tähtsamaid EL tõukejõude. EL regionaalpol. Elluviimine toimub tänu 3 tõukefondi abil. Regionaalpol on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. 1. Euroopa Sotsiaalfond-kõige vanim tõukefond, eesmärgiks on töökohtade leidmise võimaluste parandamine kogu ühenduse piires. 2. Euroopa Regionaalarengu Fond- teostatakse suuri majanduslikku arengu seisukohast olulise investeeringuid ning keskkonnakaitselisi.3 Ühtekuuluvusfond- mille kaudu teostatakse mahajääned liikmessugu kelle SKP on alla 90% EL keskmisest.

.RTF Laadi alla originaalfail 8 lk · .rtf · 8 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AinikkiT Õppematerjali autor

haridus inflatsioon pension töötu maksud pensioni tööpuudus hinnaindeks tollimaks abiraha tarbimist eksport rahvastik töötaja stabiilsus juurdepääs

Sarnased õppematerjalid

doc

Majandus ja poliitika

Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused · Määravaks on tööjõu kvaliteet mitte tööjõu hulk. · Kapital masinad, seadmed, tehased o reaalkapital o finantskapital rahalised vahendid · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida Alter

Ühiskonnaõpetus

odt

Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass, peatükk 5

Euroopa Sotsiaalfond on Euroopa Liidu peamine rahastamisvahend, millega toetatakse liikmesriikides tööhõivet ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESFi kulutused moodustavad umbes 10% ELi üldeelarvest. Euroopa Regionaalarengu Fond on regionaalpoliitika peamine vahend ja selle eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust, kolm põhimõttelist eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö. Ühtekuuluvusfond loodud Maastrichi lepinguga, toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% ELi keskmisest. Tootmisteguridmajanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal küsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaguneb: maa (loodusressursid, kliima, Maa), inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus), kapital (reaalkapital, finantskapital). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine need kaubad ja te

Kodanikuõpetus

doc

Ühiskonna kokkuvõte 5.1-5.6

2. Tootmistegurid Jagunevad kolmeks: Maa - looduslikud resursid (nt. maa, mets, maavarad jne) Tööjõud - kõik inimestega seotud resursid (nt. rahvaarv, kogemused, haridustase) Inimkapital - üha enam räägitakse sellest, mis tähendab, tööjõu hulk pole tähsaim, vaid kvaliteet Kapital- tootmises vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt 4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasutata enam ühegi teise toote v?

Ühiskond

doc

Ühiskonnaõpetus II

3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud

Ühiskonnaõpetus

doc

Majandusalaste mõistete seletused

MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jo

Geograafia

docx

Kordamine kontrolltööks majanduses

Kordamine kontrolltööks majandus 1. Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. 8. SKP -

Majandus

doc

Mõisted majanduses ja lahtiseletused

tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne SKP- hinnataseme muu

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna õpetuse konspekt - Majandus ja maksud

Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Reaalne SKP ehk SKP püsiv hindades- mu

Ühiskond

Rohkem sarnaseid