Internetipettused - referaat (0)

TALLINNA POLÜTEHNIKUM
INTERNETIPETTUSED Referaat
Koostas: Timo Triisa
Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Enimlevinud internetipettused ........................................................................................................... 4 Internetioksjonid ............................................................................................................................ 4 Tulevikku ennustavad kirjad ........................................................................................................... 4 Püramiidskeemid ............................................................................................................................ 4 Loteriid ........................................................................................................................................... 4 Raha ülekande palved ja laenupakkumised .................................................................................... 4 Pärandi avanemine ......................................................................................................................... 5 Katteta kaardid ............................................................................................................................... 5 Tööta kodus skeemid ...................................................................................................................... 5 Imelised investeerimisvõimalused ................................................................................................. 5 Võluväega tervisetooted ................................................................................................................ 5 Õngitsusleht ................................................................................................................................... 5 Tutvumine interneti teel ................................................................................................................ 6 Kuidas vältida ..................................................................................................................................... 6 Interneti oksjonid: .......................................................................................................................... 6 Interneti poed : ............................................................................................................................... 6 Ära muutu ise juhuslikuks "spammijaks" ........................................................................................ 7 Kasuta filtreid ................................................................................................................................. 7 Kahtlase sisuga e-kirjad .................................................................................................................. 7 Suhtuge pakkumistesse kriitiliselt .................................................................................................. 8 Kuhu pöörduda abi saamiseks ........................................................................................................ 8 Kokkuvõte .......................................................................................................................................... 9 Kasutatud materjalid ........................................................................................................................ 10
2 Sissejuhatus Sõna internetipettus ei ole ühelegi arvutikasutajale tundmatu ja me kõik puutume sellega kokku iga päev. Selle ära tundmine ja vältimine vajab head analüütilist oskust, sest ikka ja jälle kukub keegi mõne petuskeemi otsa.
Internetipettused on interneti kaudu levivad skeemid, kus uudishimulikke, teadmatuid või heausklike kasutatakse ära või röövitakse. Enamasti kaotab ohver raha või teenitakse seda tema teadmata, kasutades ohvri arvutit, e- poste ja muud. Viimastel aastatel on interneti pettuste arv mitmekordistunud ning sellised pettused levivad nüüd juba kõikjal internetis ja isegi suurte asutuste veebilehed ei pruugi enam ohutud olla.
3 Enimlevinud internetipettused Internetioksjonid
Läbi internetioksjonite pakutakse kaupu reeglina müüa ettemaksu nõudega. Paraku toimub kõige rohkem internetipettuseid just oksjonite vahendusel, sest ,,müüjad" koos rahaga kaovad jäljetult, jättes tellitud kauba ostjale saatmata. Seega tuleks enne ostmist võimalikult palju uurida isiku kohta, kellega te tehingu sõlmite ning suurte summade puhul kasutada ainult deposiitmakseid (raha kantakse müüja e-kontole alles peale kauba ostjani jõudmist). Täpsemat teavet deposiitmaksete teostamise kohta uurige internetioksjonite lehekülgedelt.
Tulevikku ennustavad kirjad Olge ettevaatlikud kirjadega selgeltnägijatelt või ennustajatelt, kes tasu eest lubavad muuta teie elu ning ennustada tulevikku. Sageli on ,,ennustajate" saadetud kirjad agressiivse alatooniga, lubades, et teenusest loobumise korral juhtub teiega midagi halba. Ennustajate pakkumistele reageerides, satute tõenäoliselt õnge minejate nimekirja ning teie ahistamisel ei pruugigi lõppu tulla.
Püramiidskeemid Üheks sagedamini levivaks pettuse liigiks on püramiidskeemid, milles lubatakse kerget ja kiiret raha või tasuta kingitusi. Püramiidskeemis ei saada tulu mitte toote või teenuse müügist, vaid uute liikmete hankimisest. Tüüpilises püramiidskeemis tasub uus liige liikmemaksu ning seejärel hakkab värbama uusi liikmetasu maksvaid liikmeid. Nimetatud skeemi läbivaks ideeks on üha uute ja uute liikmete juurdesaamine läbi aktiivsete alumiste tasandite liikmete, kelledele makstavad liikmetasud kanduvad ülemistel tasanditel olijatele. Alumistel astmetel olijad liiguvad vastavalt ,,teenete" arvule automaatselt kõrgemale tasemele , kus suureneb ka nende potentsiaalne osalus teiste poolt makstavate liikmetasude jagamisel. Jäetakse mulje, et uusi liikmeid saab ja tulebki leida lõputult, tegelikkuses aga hajuvad püramiidskeemid mingi aja möödudes ning alumistel tasemetel olijad jäävad ilma nii oma sissemaksust kui ka lubatud teenistusest.
Loteriid Ei leidu vist inimest, kelle e-postkasti ei laekuks teateid loteriivõidust, mis neid on tabanud, ilma et nad oleks teadlikult antud loteriis osalenud. Võiduteadete puhul, milles esialgu nõutakse teiepoolset investeeringut, et lubatud võit kätte saada (nt asjaajamiskulude katmist, riigilõivu maksmist jms), on tegemist pettusega. Makstud asjaajamiskuludele ei järgne reeglina kunagi lubatud võitu. Igal juhul tuleb vältida ka võiduteadetes viidatud telefonile helistamist, sest tavaliselt on tegemist uskumatult kalli tasulise telefoniteenusega, mille hinnast teid ette ei hoiatata.
Raha ülekande palved ja laenupakkumised Teie e-postkasti võib tulla kiri, milles palutakse suure vaevatasu eest teie abi välismaa pangakontolt raha kättesaamiseks. Juhul kui nõustute, küsivad kelmid teie pangakonto andmeid, kuhu välismaalt laekuv raha kanda. Saadud andmeid võidakse aga kasutada teie arve tühjendamiseks. Samuti võidakse paluda teilt ettemaksu asjade korraldamiseks, et siis jäljetult kaduda.
Kiiret laenu, olenemata teie sissetulekust ja võlgnevustest, pakkuvad teated võivad samuti olla üheks pettuse skeemidest. Pakkumisele reageerides võite saada vastuse, et teie taotlus on rahuldatud, kuid
4 raha kättesaamiseks peate maksma kindlustustasu. Paraku ei pruugi keegi teiega peale kindlustustasu maksmist enam ühendust võtta.
Pärandi avanemine
Erinevate toimunud katastroofide valguses levitatakse Internetis väga aktiivselt petuskeemi, mis teatab pärandi avanemisest. Teile saadetakse kiri teatega, milles väidetakse, et teiega sama perekonnanime kandev väga rikas isik on mõnes hiljuti toimunud katastroofis hukkunud. Teate saatja esitleb end advokaadina ning ühtlasi ka lahkunu esindajana, teatades teile, et olete hukkunu sugulane ning teil on õigus pärandusele. Pärandi saamiseks tuleb aga kõigepealt saata ,,advokaadile" raha dokumentide korda ajamiseks. Kontaktina antud e-posti aadress on kasutusel vaid mõned päevad, hiljem selle kaudu enam ,,advokaadiga" ühendust ei saa.
Katteta kaardid Ettevaatlik tasub olla müügiks pakutavate krediitkaartide või meeletuid soodustusi sisaldavate kaartidega. Tavaliselt käib müügipakkumisega kaasas jutt, et kaarte saab kasutada pea igas kaupluses või teenindusettevõttes üle maailma. Kaartide tellimishind ei ole kuigi odav, kuid investeering tasub pakkuja väitel väga kiiresti ennast ära. Kahjuks sellised kaardid tavaliselt tellijani ei jõua või ei ole selliseid kaarte võimalik mitte kuskil kasutada.
Tööta kodus skeemid Sageli pakutakse Internetis võimalust teenida kodus töötades suuri summasid. Antud skeemi ,,konksuks" on teiepoolne ettemaks materjalikulude katmiseks või töösaladuse teada saamiseks. Peale raha saatmist võite küll saada tööks vajalikud materjalid, kuid tehtud töö eest tõenäoliselt tasu ei saa. Tööpakkumisi, kus küsitakse teiepoolset ettemaksu, tasuks vältida.
Imelised investeerimisvõimalused Internetis liigub pakkumisi paigutada oma raha aktsiatesse, heasse veinitööstusesse, vääriskividesse või muudesse väärtuslikesse ja haruldastesse asjadesse. Antud ettepaneku vastuvõtmisel tuleb olla ettevaatlik sageli ei vasta jutt toodete väärtusest tõele ning tehtud investeering osutub kasutuks, sest tooteid ei ole võimalik edasi müüa.
Võluväega tervisetooted Kuulutused südametunnistuseta meditsiinitoodete müüjatelt lubavad tavaliselt ,,imesid" . Olge ettevaatlik, kui juhtute lugema ravimitest, mille mõju on silmnähtavalt liialdatud nagu ,,kohene ravi liigesepõletiku vastu", ,,pingutusteta kilode kaotamine" või ,,üleöö kasvavad juuksed". Reeglina on selliste pakkumiste eesmärgiks kergeusklikelt raha välja meelitamine .
Õngitsusleht On välimuselt mingi ametliku (organisatsiooni, asutuse, panga) veebilehe sarnane libaveebileht. Mida kasutatakse kräkkerite poolt inimestelt isikuandmete, paroolide või muude konfidentsiaalsete andmete teada saamiseks. 2009. aastal oli mitu juhtumit Swedbanki õngitsuslehtedega.
5 Tutvumine interneti teel
Interneti suhtluspettused on sama vanad kui Interneti kaudne suhtlemine ise. Enamasti südamlikku inimeset näitlev pettur arendab suhet oma ohvriga, meelitades teda saatma raha petturitele. Raha palved võivad olla ühekordsed kui ka pikajalised. Ka suhtlusteenuste pakkujad on mures oma klientide pärast ning hoiatavad sellist asjade eest.
Näited erinevatest suhtluspettustest:
Ohver saab koheselt armastuskirju Petis väidab, et on Ameerika Ühendriikide kodanik ja on välismaal lõksus, ning vajab raha tagasilennuks. Väidab olevat ärimees kes vajab projekti täitmiseks investeerijat Väida, et vajab raha vanema(te) operatsiooniks Inimene kellel on veebilehel üks pilt ning keeldub teisi saatmast.
Kuidas vältida Interneti oksjonid:
Tuleks uurida võimalikult palju oksjonite kohta, millised on ostja ja millised müüja õigused ja kohustused. Uurida oksjonikorraldaja tausta, vaadata kuidas nad reageerivad ja toimivad pettuste korral. Müüjat tuleb tundma õppida, eriti kui andmeteks on ainult e-posti aadress. Kui tegemist on firmaga, siis kus see asub jne. Kindlaks teha kuidas soovib vastaspool oma tasu kätte saada. Kui võimalik osta internetis krediitkaardiga, sellega on võimalik makseid tühistada ka pärast ostu sooritamist. Olla ettevaatlik välismaa müüjatega. Kui ülekandega peaks esinema probleeme võtta kohe makse tagasi. Uurida kuidas tuuakse kaup kohale ja milline on müüjapoolne karantii ning kuidas ta suhtub probleemidesse. Olla kindel, et ostu/müügiga ei kaasne lisakulutsi, kontrollida kas transpordi ja muud kulud on hinna sees. Pole mingit põhjust anda müüjale oma isikukoodi või muid sarnaseid andmeid mida ei lähe ostu/müügi sooritamisel vaja.
Internetipoed:
Mitte mingil juhul anda krediitkaardi numbrit kui sait pole tuvaline ja usaldusväärne. Vahel tähistab tabasluku ikoon veebilehe turvalisust, kuid see ei tähenda, et tegemist on ohut müüjaga. Ära usalda lehte ainult selle järgi, et see on turvaline. Enne saidi kasutamist kontrollida kas andmed mida saadetakse on krüpteeritud. Ole kindel, et tegemist on usaldusväärse müüjaga. Tee kodutööd ja kontrolli kas tegemist on õigusliku poega .
6 Hangi ka füüsiline asukoht, kui antakse telefoninumber kontrolli kas see töötab. Saada e-mail ja kontrolli kas ka see on aktiivne. Parem ära osta müüjalt kes andmeid ei anna. Uuri ka sama isiku(te) teisi veebilehti. Ole ettevaatlik e-mailile tulevate pakkumistega. Samamoodi ka välismaal tegutsevate poodidega. Alati maksa krediitkaardiga, selle makse saab pärast ostu tühistada.
Ära muutu ise juhuslikuks "spammijaks"
Kui ei ole olmas korralikke turvaseadeid , saavad "spammijad" kasutada ükskõik kelle arvutit ja ka ruuterit "spammimiseks" isku enda teadmata teadmata.
Selleks, et mitte saada "juhuslikuks spammijaks", tuleks jälgida jälgida järgnevaid turvaseadeid:
kasutada anti-viirusprogrammi ning uuendada seda regulaarselt; kasutada isiklikku tulemüüri; uuendada pidevalt operatsioonisüsteemi; kasutada pikki ja eri-sümboleid sisaldavaid paroole; mitte avada e-kirja manused , kui pole kindel, kes selle saatis või mis failiga on tegu. Kui ei ole teada, millega on tegu, tuleks see kiri koheselt kustutada . e-kirja manused võivad olla ohtlikud. Enne manuse avamist , kontrollida see kõigepealt anti-viirusprogrammiga üle.
Lisainfot erinevate anti-viirusprogrammide ja tulemüüride kohta saab küsida arvutipoodidest ja ka interneti-teenuse pakkujatelt.
Kasuta filtreid
Filter on tarkvara , mis sorteerib sissetulevad kirjad ning blokeerib kirjad, mida peab rämpspostiks. Filtreerimine on väga kasulik, kuid mitte täiuslik. Mõnikord filter ei tuvasta rämpsposti, teinekord blokeerib õige ehk mitte-rämpskirja. Filtri seadete kohandamine aitab selliseid riske vähendada. On võimalus valida rämpsposti suunamine vastavasse kausta, mitte selle automaatne blokeerimine (kustutamine). See annab võimaluse üle vaadata, ega filter ei ole õigeid e-kirju rämpspostiks pidanud.
Kui kasutada interneti-põhist e-posti, nagu näiteks Hotmail või Yahoo, pakub teenuseosutaja sageli seadet rämpsposti filtreerimiseks.
Kahtlase sisuga e-kirjad
Osa rämpspostist saadetakse professionaalsete "scamijate" poolt, osa tuleb aga ettevõtetelt, kes ei tunne või ei järgi seadust. Võlaõigusseaduse § 60 järgi võib pakkumise edastada tarbija elektronpostiaadressile üksnes tarbija eelneval nõusolekul.
7 Kahtlasena tunduva e-kirja saamise korral, on mitu võimalust, mida ette võtta:
Ära vasta, kui teade tundub kahtlane Kui saad E-kirja, mis tundub kummaline - näiteks teema või saatja on kahtlane - on kõige kindlam see kiri kohe kustutada. Ära vasta ega ava linke , ka linki "eemalda nimekirjast" ("unsubscribe"). Vastamine või linkide avamine võib kaasa tuua veel suurema rämpsposti hulga. Ära osta rämpsposti teel reklaamitud tooteid ega teenuseid, enamasti on need petlikud ja nende ostmine õhutab "spammijaid" saatma rohkem taolisi pakkumisi. Kui saatja tundub olema ehtne , teata ettevõttele (reklaamijale), kust kiri tuli. Kui oled kirja avanud ja see reklaamib reaalselt eksisteerivat firmat , võid firmasse helistada või saata kirja, esitades kaebuse sooviga enda aadressi nimekirjast mahavõtmiseks. Kuna firmad ei tegutse nii nagu "spammijad" - programmi abil, on neile vastamine ning nimekirjast eemaldamist soovimine väikese riskiga , et sellele kaasneb uus hulk rämpsposti.
Suhtuge pakkumistesse kriitiliselt
Alati tasub meeles pidada, et motiveerimatult suuri ja soodsaid lisateenimisvõimalusi pakkuvad ettevõtted ei tegele kunagi heategevusega.
Hoolikas ning teadlik isikuandmetega ümber käimine aitab petta saamist vältida. Jälgige, milleks internetis teie andmeid küsitakse. Nime, elukoha, isikukoodi ja pangaarvet puudutavate andmete küsimise ning muul viisil isiku tuvastamise eesmärk võib olla pahatahtlik ning lõppeda identiteedivargusega (teie isikuandmeid kasutavad petised tulevikus teie nimel tehingute sõlmimiseks). Krediitkaardi numbri küsimine on õigustatud vaid juhul, kui soovite kauba või teenuse eest maksta.
Pakkumiste näol, milles esialgu nõutakse tarbijapoolset investeeringut, on tõenäoliselt tegemist pettuse ning katteta lubadustega.
Krediitkaardi info sisestamisel peab lehe allservas olema tabaluku kujutis ja aadressi algusele lisandunud "s" - https://, mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust. Ärge kunagi saatke e- postiga krediitkaardi andmeid oma makse kinnituseks.
Kuhu pöörduda abi saamiseks
Kelmuse ja pettuse ohvriks langenutel tuleks pöörduda politsei poole. Oma murest võib kirjutada ka internetipettustega tegeleval kodulehel www.econsumer.gov, kus erinevad pettused kogutakse spetsiaalsesse andmebaasi. Kõige tõhusamaks abinõuks on aga kriitiline petuskeemidesse suhtumine ning nende vältimine.
8 Kokkuvõte
Enamus internetipettused lubavad kerget sissetulekut, mida ohver saab koheselt ja suurtes kogustes . Neile jäetakse mulje, et tegemist on tõese olukorraga. Pettused on kergesti mõistetavad kui piisavalt keerulised, et uskuda . Loodetakse inimestele kes leiavad, et Internet ja selle võimalused on piiritud. Pettused see-eest püsivad läbi aja sarnased ja ikka leidub neid kes nende õnge langevad. Kuid end nende eest kaitsta on siiski üsna lihtne, ära usalda kedagi enne taustauuringut ning võta kirju ja suhtluskutseid kiiritliselt.
9 Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Õngitsusleht
http://www.papercamp.com/essay/17021/Internet-Fraud
http://www.consumer.ee/interneti-head-ja-vead-2/
http://www.consumer.ee/enimlevinud-internetipettused/
http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_fraud
10