Innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis (0)

1
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL  MAINOR  
Ärijuhtimise  õppekava  
Kerli Indres 
Uurimuslik  referaat 
Kuidas ja miks on  innovatsiooni   alane  koostöö ja koostöömudelid Eestis 
muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenendud 
riikidega. 
Juhendaja : Aet  Kull  
2
Sissejuhatus. 
Tänapäeval on ettevõtluses väga tähtsal kohal  innovatsioon . Innovatsiooni  kohta on teada, et see on 
tänapäeva edu alustala ja see on väga vajalik - riikidele on seda vaja, ettevõtetele on seda vaja ja 
kogukonnad vajavad seda. Kuigi igal organisatsioonil on oma valdkonnale spetsifilised probleemid, 
mida lahendada on ühine see, et kui ei suudeta olla  innovaatiline , jäädakse konkurentidest maha, 
kaotatakse väärtusliku tööjõudu või tegutsetakse  ebaefektiivselt . (Liedtka 2012 Forbes ). 
Innovatsioonist on saanud ettevõtteid edasiviiv jõud, millel ei ole  piire . Ainult  uuenduste  läbi on 
võimalik tagada edu. 
Minu uurimuslik referaadi eesmärk on anda ülevaade innovatsiooni arengust Eestis ja Ida-Euroopas 
lähtudes tööturu ja elukesvale õppele. Kuidas Eesti ettevõtete koostöö mudelid erinevad teistest Ida-
Euroopa riikidest ja mida on Eesil õppida. 
Majandusareng , innovatsioon  ja tehnoloogilis-majanduslik 
paradigma : väljakutse  Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. 
( Kattel  ja Kalvet, ajakiri Riigikogu Toimetised nr. 5, 2002) 
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on viimase kümnendi jooksul pidanud hakkama saama nii 
majandusliku, poliitilise kui ka sotsiaalse elu radikaalse ümberkorraldamisega. Ülesanne vabaneda 
aastakümnete taagast on pelgalt jäämäe tipp, mille alla on kuhjunud veelgi  raskemad väljakutsed. 
Ehkki  nende majanduspoliitilisse keelde on tasapisi ilmunud sõnad ja mõisted nagu "teadus- ja 
arendustegevus", " teadmistepõhine  majandus" ning "innovatsioon", ei saada tegelikkuses neist päris 
hästi aru. Paberil  kasutab neid nii mõnigi  teadlane  ja  ametnik , ka kõikvõimalike riiklike 
arengukavade  kokkupanemisel  ja prioriteetide määramisel on lähtutud just nimelt neist, näiliselt 
moodsaist mõisteist. Et nende mõistete kasutamine on langenud teatava  moe ja pinnapealsuse 
ohvriks, tõendab asjaolu, kui tihti ja millise avastusliku õhinaga kasutatakse nt mõistet 
"teadmistepõhine majandus" ka arenenud maailmas ( Freeman , Louçã 2001; innovatsiooni 
leiutamisest  Landes 1998, 45-59). 
3
Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tegelik poliitika ja suuresti ka ühiskonnateadus ei suuda aga sisuliselt 
käsitleda kapitalistlikule ehk vabaturumajandusele omast arengudünaamikat ja eelkõige sellest 
tulenevaid võite  ja kaotusi. A. Schumpeter on seda nimetanud, loominguliseks hävitusprotsessiks. 
Paradigma muutus, nagu seda väljendab ka Schumpeteri mõiste " loominguline  hävitusprotsess", on 
nii loov kui ka hävitav nähtus - kaovad vanad tööstusharud ja nendega seonduvad sotsiaalsed 
struktuurid , nende asemele tekivad uued (nt masstootmine ja -tarbimine). 
Ometi tuleb silmas pidada, et selle protsessi käigus avaldab majanduselu alati väga tugevat  survet  
riiklikele ja sotsiaalsetele struktuuridele, millele majandus ise tugineb. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, 
sh Eesti, ei ole siiani pööranud neile protsessidele mingisugust tähelepanu, kuigi just need 
protsessid mõjutavad enim nende (majandus-)arengut. Käitutakse just vastupidi. 
Tuginemine otsestele välisinvesteeringutele, mis oluliselt vähendab teadus- ja arendustegevuse ning 
innovatsiooni rolli, kuivõrd otseste välisinvesteeringute raamistikus  kipub tegelik ning eriti uus 
teadmine ja innovatsioon jääma  päritolumaale.Lisandub liitumine Euroopa Liiduga, mis on üks 
kõigi nende riikide peaeesmärke, samas kipub see aga tugevdama eespool  mainitud negatiivseid 
arenguefekte, distantseerides majanduspoliitikat veelgi kohalikest  vajadustest . Eesti 
majandussüsteem on muutunud kümne aasta jooksul avatuse, ebaefektiivsete ettevõtete sulgemise ja 
välismaiste otseinvesteeringute  sissevoolu tõttu palju efektiivsemaks. Eestil tuleb praegusi 
konkurentsieeliseid ja  potentsiaalselt  vähenevat atraktiivsust välisinvesteeringutele arvestades 
vältida tööjõumahukatesse ja madalapalgalistesse tööstusharudesse lukustumise ohtu, ka IT-sektori 
siseselt. Innovatsioonil põhineva majandussüsteemini jõudmiseks on vaja aga  senisest  suuremat 
riigi toetust moel, mis keskenduks otseselt uute toodete, teenuste ja protsesside arendamisele, 
levikule ja tõhusale kasutamisele  turgudel  või era- ja  avalikes  organisatsioonides. Hea alus 
niisuguse poliitika tekkeks on strateegia "Teadmistepõhine Eesti", mis määratleb ka infoühiskonna 
tehnoloogiaid ühe teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkonnana, kuid mille 
toimimismehhanismide loomine on võtmeküsimus strateegia tulemuslikkusest. 
Kas  majanduslangus  sütitab innovatsiooni? 
( Äripäeva artikkel 24. jaanuar 2008) 
Majanduslanguse ajal jääb tarbijatel raha enamasti vähemaks. Kas toodete ja teenuste  pakkujad  
peaksid sellega leppima ja endalgi püksirihma pingutama. Mitte tingimata- ka majandus langust 
saab innovaatiline ettevõte kasu lõigata.  
Mis tüüpi innovaatilisi tooteid inimesed ostaksid, küsis Businessweek. 
4
Kas nad näiteks kasutaksid uue tasulise Wordi versiooni asemel tasuta onlain-rakendusi nagu 
Google Documents? Kas nad ostaksid kalleid ja kauni kujundusega sülearvuteid nagu uus MacBook 
Air või eelistaksid peenele disainile eelkõige võimalikult soodsat hinda? 
Sissetulekute vähenemisel võivad inimesed samamoodi kallite ja originaalsete disainrõivaste asemel 
eelistada odavamaid masstooteid, millele tootjad languse ajal võiksidki keskenduda. Ka ei  tasuks  
näiteks autotootjatel panustada liiga palju ülimoodsale disainile, vaid tulla välja pigem lihtsamate ja 
odavamate, kuid siiski kvaliteetsete ja vastupidavate mudelitega. 
Tundub, et disaini vallas võib majanduslangus  tõepoolest  käima lükata uue innovatsioonilaine, viies 
põhitähelepanu vastupidavamatele ja odavamatele materjalidele või soodsamatele teenustele ja 
tarkvarale. Ka majanduslanguse ajal vajavad inimesed uusi tooteid ja teenuseid. Need ei pea aga 
olema eelkõige ülilahedad moeasjad, vaid võimalikult vastupidavad ja soodsad. 
Oskused ja elukestev õpe: kellelt ja mida on Eestil oskuste 
parandamiseks õppida? 
(Saar, E., Unt, M., Lindemann , K., Reiska, E., Tamm, A. (2014). Oskused ja elukestev õpe: kellelt 
ja mida on Eestil oskuste parandamiseks õppida? PIAAC uuringu temaatiline aru- anne nr 2. Tartu: 
Haridus - ja Teadusministeerium. 2014) 
Inglismaal viidi 2010. aastal läbi rahvuslik strateegiliste oskuste audit, mis kombineeris nii 
kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid ja mille eesmärgiks oli koostada stsenaariumidel 
põhineva käsitluse alusel prognoos oskuste vajaduse kohta. Projekt koosnes kolmest instrumendist: 
 arvuline prognoos tööjõuvajaduse kohta erinevate majandusharude, ametigruppide, 
haridusgruppide, soo ja piirkondade lõikes. 
 stsenaariumide koostamine aastani 2020, et tuvastada olulised globaalsed muutused, aga ka 
muutused Suurbritannias, mis võiksid pikaajaliselt mõjutada tööhõivet ja oskusi. 
 oskuste hindamise aruanded, mis hindasid tööjõu pakkumist ja vajadust erinevate 
majandusharude lõikes. 
Soome Oivallus projekt viidi läbi aastatel 2008–2011 tööandjate keskorganisatsiooni initsiatiivil. 
Selle raames koostati erinevate oskuste vajaduse prognoos aastaks 2020. Projekti aruannetes on 
käsitletud nii seda, milliseid oskusi tuleviku tööturul vajatakse, kui ka seda, milliseid muudatusi 
tuleks  haridus - ja koolitussüsteemis teha, et inimestele neid oskusi pakkuda. Eeskätt rõhutatakse 
projekti lõpparuandes sotsiaalsete oskuste vajadust tööturul, samuti  loovust  ja ettevõtlusega seotud 
5
teadmisi. Haridussüsteem  peaks  pöörama  suuremat tähelepanu koostööoskuste arendamisele, samuti 
info kasutamise ja leidmise oskustele (Oivallus 2011). Selleks tuleks üle vaadata senised 
õpetamismeetodid ja seda eriti  ülikoolides . Sellele peaks kaasa  aitama  õppejõudude pedagoogiliste 
oskuste tõstmine. 
Austraalias Queenslandis kasutati lähenemist, mille raames ei uuritud oskuste nõudlust ja 
pakkumist eraldi, vaid neid käsitleti koos koordineeritult (Eddington 2012). Selle asemel, et 
automaatselt reageerida tööandjate  nõudlusele  ja avada vastavate erialade kursusi, uuriti enne, kas 
tegemist on tõepoolest oskuste pakkumise vähesusega või on kohalikud töökohad töövõtjatele 
hoopis väheatraktiivsed ja seetõttu valitseb teatud aladel tööjõupuudus. Projekti iseloomustavad 
järgmised tunnused: 
 tööjõu värbamisega seotud probleeme ei  seostatud tööjõu oskuste puudumise, vaid pigem 
pakutavate töökohtade struktuuriga; 
projekt eeldas nende tööandjate kaasamist, kes aktsepteeriksid kaasvastutust tööjõu 
ettevalmistamisel ja  koolitamisel ; 
eduka innovatsiooni oluliseks faktoriks on vahendajad, kes suudaksid tegeleda mitte ainult tööjõu, 
vaid eelkõige ettevõtete arendamisega. 
Projekti tulemusena arendati välja 60 oskuste arendamise strateegiat 20 erineva majandussektori, 
sealhulgas ka avaliku sektori jaoks. 
Skill  Ecosystem Austraalias 
Oskuste ökosüsteemiks nimetatakse omavahel seotud ja koostööd tegevat organisatsioonide 
kogumit, mis töötab sidusa üksusena ning mille eesmärgiks on tõsta ettevõtete innovatsiooni, kasvu 
ja jätkusuutlikkust. Oskuste ökosüsteemi all peetakse silmas ka kompleksset partnerlust. 
Programmi Skill Ecosystem eesmärgiks oli välja töötada uus  lähenemine  töötajate arendamisele, 
mis asetaks oskuste kujundamise majanduse ja tööturu arengu laiemasse konteksti. Selle raames 
rahastati koolituse pakkujate ja ettevõtete koostööprojekte, mis olid suunatud töötajate oskuste 
tõstmisele ja nende paremale kasutamisele. Töötajate koolituse kõrval pöörati  programmis  erilist 
tähelepanu ka töökeskkonnale ja töö organiseerimisele, mis mõjutab töötajate oskuste arendamist ja 
nende paremat realiseerimist. Selle programmi raames  käiku läinud projektid võib jagada nelja 
gruppi: 
töö ümberkujundamise projektid, mille eesmärgiks oli organisatsiooni struktuursete probleemide 
lahendamine ja mis seostusid töötajate oskuste arendamisega. 
6
kutseharidusinstitutsioonide kaasamise projektid, mille eesmärgiks oli tõsta  kutsehariduse  rolli 
töötajate ettevalmistamisel uute majandusharude ja innovaatilist tehnoloogiat kasutavate 
ettevõtete jaoks. 
kvaliteedi parandamise projektid, mille eesmärgiks oli parandada toodete või teenuste kvaliteeti, 
kasutades selleks erinevaid võrgustikke. 
oskuste ja tööjõupuuduse projektid, mis olid suunatud vajalike oskuste puudusega seotud 
probleemide (sealhulgas ka struktuursed probleemid, töötajate värbamine jne) lahendamisele. 
Programm aitas stimuleerida avalikku debatti selle üle, milline on ettevõtjate roll ja vastutus 
kutsehariduse  pakkumisel . 
Lühiülevaade Põhjamaade programmidest 
Alasoini (2009) märgib oma ülevaates, et Põhjamaade programmide ühiseks  jooneks  on suunatus 
töökohtade muutusele ja innovatsioonile suure hulga kas siis ühe ettevõtte tasandil või ettevõtete 
võrgustikus läbi  viidud projektide rahastuse abil. Projektid, mille eesmärgiks oli organisatsiooni 
muutus ja innovatsioon, kohandasid universaalseid strateegiaid kohalikele oludele. 
Põhjamaade programmide õppetunnina märgib Alasoini (2009), et programmi raames tuleks 
traditsioonilise lähenemise asemel, kus projekt viiakse läbi ja parimad praktikad tuvastatakse 
väikeses hulgas progressiivsetes  ettevõtetes , kasutada märksa ambitsioonikamat lähenemist. Selle 
raames rahastatakse suurt hulka projekte, kusjuures  üksikud ettevõtted või ettevõtete ja 
organisatsioonide võrgustikud teevad koostööd uurijate ja ekspertidega eesmärgiga kujundada ja 
läbi viia töökohtade organisatsiooniline innovatsioon. OECD  (2010) aruandes märgitakse, et 
ettevõtete organisatsioonilisele innovatsioonile suunatud programmid saavad olla  edukad vaid siis, 
kui need põhinevad üldisematel poliitilistel raamkokkulepetel, mis on suunatud töö-turu- ja 
majanduspoliitika reformimisele. See, kuidas töö on organiseeritud, sõltub oluliselt töökohtade 
struktuurist ning kulutustest aktiivsetele ja passiivsetele tööturumeetmetele. Seega tuleks 
programmide puhul silmas pidada institutsioonide omavahelist sõltuvust ja seetõttu ei ole võimalik 
neid ka automaatselt ühest riigist teise kopeerida. 
Õppetunnid Eesti jaoks 
Olulisemad õppe- tunnid võiksid olla järgmised: 
Programm tuleb seostada  laiemate poliitiliste eesmärkidega ning see kujuneb seda edukamaks, 
mida enam ta sobitub üldise institutsionaalse raamistikuga. Muidu võib selle mõju kujuneda 
lühiajaliseks. 
7
Programm ei tohiks keskenduda ainult oskuste pakkumise poolele. Kindlasti tuleb arvestada ka 
nõudlust oskuste järele. Inimeste oskuste tõstmine ei pruugi nende jaoks kaasa tuua paremaid 
võimalusi tööturul, kui neid oskusi seal ei vajata ning majandus on orienteeritud pigem madala 
oskuste tasemega ja madalapalgalisele tööjõule. Seega tuleks madala oskuste tasemega inimeste 
oskuste ja teadmiste tõstmise programm tingimata siduda töökohtade innovatsioonile (töökultuur, 
töö organiseerimine jne) suunatud programmidega. 
Programmi realiseerimine nõuab tihedat koostööd erinevate osapoolte vahel. Kaasata tuleks nii 
tööandjad, töötajad, kolmas  sektor kui ka erinevad riigiasutused . Vaid sel juhul kujuneb 
programm edukaks. 
Oskuste tõstmise programm peaks olema diferentseeritud vastavalt nii erinevate elanikkonna 
gruppide (näiteks vaid põhiharidusega inimesed, erihariduseta inimesed jne) kui ka tööandjate 
vajadustele. Arvestama peaks mõlema poole vajadusi. 
Programmi rahastamisse tuleks kaasata erinevad osapooled ja see nõuab kindlasti ka riigipoolset 
täiendavat rahastamist. 
Koolitused peaksid olema paindlikud nii läbimise aja kui ka koha mõttes. Inimestel peaks olema 
võimalik tagasi pöörduda varem poolelijäänud õpingute juurde ilma  mingite  piiranguteta. Ka 
formaalõpe peaks olema senisest  paindlikum . 
Programmi alustamisel ja realiseerimisel tuleb läbi mõelda kommunikatsiooni- ja erinevate 
osapoolte informeerimise strateegia. Tuleks kasutada erinevaid kommunikatsioonivahendeid. Juba 
alguses tuleks läbi mõelda, kuidas jõuda erinevate sihtgruppideni, ja vastavalt ka strateegiat 
diferentseerida. 
Kuna Eestis on elanikkonna funktsionaalse lugemisoskuse tase suhteliselt kõrge, peaks programm 
keskenduma mitte niivõrd üldiste oskuste tõstmisele (v.a arvutioskused) kui just kutseoskuste 
pakkumisele. 
Veebipõhist õpet peaks kasutama senisest märgatavalt rohkem. 
Lisa innovatiivset paindlikkust tööjõuga seotud teenustele. 
(ajalehe Äripäev lisa, nr. 10, 22 oktoober 2015 ) 
Statistikaameti teatel oli 2015. aasta esimeses kvartalis töötuid 6,6 protsenti ja tööga hõivatuid 63,3 
protsenti tööealisest elanikkonnast. Tööturul on pinged kasvanud, sest  tööhõive  määr on tõusmas, 
8
tööpuudus   alaneb ja tööealisi töötajaid on järjest vähem, mis omakorda suurendab survet palga 
kasvule. 
Ettevõtete jaoks on tööturu halastamatus konkurentsis püsima jäämise võimaluseks leida uusi 
lahendusi ning õppida lähinaabrite kogemustest. Eestis kasutatakse üha enam personalifirmade 
teenuseid nagu erinevad värbamisteenused ja tööjõurenti. Tööturu pingeline seis nõuab pidevalt 
uusi lahendusi personaliteenustes. 1999. aastal tegevust alustanud Barona  kontsern on tõusnud 
Soome tööturu liidriks  just tänu pidevale arengule ning klientidele värskete lahenduste pakkumisele. 
Milliseid innovatiivseid lahendusi oleks kasulik rakendada ka Eesti tööjõuturul? 
Spetsialistide ja oskustööliste puudus tekitab olukorra, kus üha enam tuleb kasutada  välisriikide 
tööjõuressurssi. Barona on toiminud peale Eesti ja Soome aastaid Venemaal, Poolas, Rootsis ja 
Norras. Pikaajaline töö valdkonnas, suur kontaktide hulk ja  innovatiivne  kandidaatide 
arhiivisüsteem  võimaldab leida sobivaid inimesi vastavalt kliendi vajadusele. Lisaks korraldame 
värbamiskampaaniaid erinevates meediakanalites, mis omakorda aitab kaasa ettevõtte mainele. 
Lisaks on Barona arhiividest võimalik leida ka välismaades töötavate Eesti spetsialistide kontakte. 
Paljud, kes on läinud välismaale raha  teenima , otsivad täna võimalusi, kuidas tagasi  kodumaale  
pöörduda. Eesti ei vaja tagasi ainult talente, vaid tööturul on oodatud ka oskajad, töökogemustega 
töötajad. 
Viimaste aastate kogemused näitavad, et noortel  on tööellu sisenemisel probleeme, kuna  pole 
piisavalt motiveeritud, puuduvad töökogemused või pole suudetud määratleda enda tulevikuametit. 
Kui  kutseõpe  siduda rohkem praktilise tööga, suudaksid õppurid täpsemalt aru saada oma ametist 
ning samuti saaksid kohe pärast kooli siseneda tööellu. Seda teenust võiksid pakkuda ka 
personaliettevõtted, ainsaks probleemiks on siin vaid finantseerimine , kus omakorda võiks abiks 
olla riik, sest meie oskustööjõu tugevus  mõjutab otseselt riigi majanduslikku arengut. 
Järjest vähenev tööjõud loob turule situatsiooni, kus peab leidma uusi ja kompleksemaid lahendusi. 
Barona kontsern on alati valmis oma klientide vajadusi kaardistama, leidma kliendile parima 
lahenduse ja pakkuma kvaliteetset teenust, mis aitab lahendada tööjõu probleeme. 
Kokkuvõte. 
Euroopa Nõukogu tippkohtumisel (Lissabonis 2000.a.) püstitati eesmärk, mille kohaselt tuleb 2010. 
aastaks luua maailma kõige dünaamilisem ja konkurentsivõimelisem teadmistepõhine majandus ja 
ühiskond. Sellise eesmärgiasetusega seati teadmistepõhisus Euroopa poliitilise elu keskmesse.  
9
Dokumendis „Eesti edu 2014“ loodetakse eduteguritele rõhudes arengut kiirendada: 
  • 
pädev ja paindlik töötaja ; 
  • 
ettevõtlust soosiv majanduskeskkond; 
  • 
teadus, tehnoloogia  ja innovatsioon; 
  • 
infoühiskond kõigile; 
  • 
inimsõbralik elukeskkond, terve inimene. 
Strateegia "Säästev Eesti 21 (SE 21) kannab mõtteviisi kuidas teadmuspõhist ühiskonda arendada. 
SE21 pakub Eesti riigi ja ühiskonna arendamise põhisuunad aastani 2030, sihiga ühendada 
üleilmsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti 
traditsiooniliste väärtuste säilimisega. Fookuses  on Eesti jätkusuutlikkus, põhiülesanne on vastata 
küsimusele, mis aitab tagada Eesti ühiskonna ja riigi püsimise ning edukuse pikema aja (30 aasta) 
jooksul. 
Kõigil vanuse- ja sissetulekurühmadel, ka erivajadustega inimestel, rahvusvähemustel, tegelikult 
kõigil Eesti inimestel peab olema võimalus end teadmus -ühiskonda sisse õppida kasutades 
erinevaid õppevorme (täiendus- ja ümberõpe).