Kommunikatsioon ehk side (0)

Name of presentation
Side- ehk 
kommunikatsiooniteenu
sed
  2012
Juhendaja : E. Torv
Sisukord.
• Side e  kommu -
nikatsiooni teenus
• Side
• Sidevahendite 
tehnoloogilised  
uuendused.
• Side jaguneb
• Sidevahendite  ajajoon
• Postiside
• Postiside Eestis
• Postiside
•  Raadioside
• Raadioside kasutusala
• Raadioside Eestis
• Raadio
• Satelliitside
• Side e kommu-
nikatsiooni teenus
• Side
• Sidevahendite 
tehnoloogilised 
uuendused.
• Side jaguneb
• Sidevahendite ajajo
• Postiside
• Postiside Eestis
• Postiside
• Raadioside
• Raadioside kasutus
• Raadioside Eesti
• Raadio
• Satelliitside
• Satelliitside vajadus
• Satelliitside: GPS
• GPS kasutusalad
• GPS kasutusalad
•  Satelliit , GPS
• Telegraafside
• Telegfraafside
•  Telefoniside
• Telefoniside
• Telefoniside
• Telefoniside Eestis
•  Internet
• Interneti ajalugu
• Interneti kasutus
• Tuntuimad brändid
• Kasutatud kirjandus
• Kasutatud  pildimaterjal
• Satelliitside vajadus
• Satelliitside: GPS
• GPS kasutusalad
• GPS kasutusalad
• Satelliit, GPS
• Telegraafside
• Telegfraafside
• Telefoniside
• Telefoniside
• Telefoniside
• Telefoniside Eestis
• Internet
• Interneti ajalugu
• Interneti kasutus
• Tuntuimad brändid
• Kasutatud kirjandus
• Kasutatud pildimater
Side- ehk 
kommunikatsiooniteenus.

Tagab info  edastamise  füüsiliselt, 
elektrooniliselt      või digitaalselt   sõnas,  
kirjas,   pildis  või   helis .

Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, 
massi- ja  multimeedia  kiirele arengule.

Sidevahendite kiire areng oli 20.sajandil 
üks globaliseerumise ja infoajastu tekke 
peamisi tegureid. 

Võimalik vaid sidetehnoloogia arengule – 
seega tihedalt seotud ka 
elektroonikatööstusega.

Iseloomulik kõrgeltarenenud riikidele, 
kuna vajab palju rahalisi  resursse  ja ka 
palju spetsialiste.

Tagab info edastamise füüsiliselt, 
elektrooniliselt     või digitaalselt   sõnas, 
kirjas,  pildis või  helis.

Sidel oluline mõju ka transpordi arengul
massi- ja multimeedia kiirele arengule

Sidevahendite kiire areng oli 20.sajand
üks globaliseerumise ja infoajastu tekk
peamisi tegureid. 

Võimalik vaid sidetehnoloogia arengu
seega tihedalt seotud ka 
elektroonikatööstusega.

Iseloomulik kõrgeltarenenud riikidele
kuna vajab palju rahalisi resursse ja k
palju spetsialiste.
Side.
• Elektri leiutamiseni 19. sajandil liikus info 
sama kiiresti ja samu teid pidi kui 
transpordivahendid . 
• Traditsioonilistest sidevajenditest on 
siiani käigus vaid  postiteenus . 
• Uus sidetehnoloogia võimaldas kiiret 
infoedastust traadi ( telegraaf , telefon) ja 
„õhu“ kaudu (raadio).
• Side abil on arenenud ka transport, eriti 
logistika .
• Ühtlasi on massi- ja multimeedia saanud 
oluliseks teabelevi- ja turunduskanaliks, 
mistõttu  infoühiskonna kõrval 
kasutatakse sageli mõistet 
„meediaühiskond“.
• Elektri leiutamiseni 19. sajandil liikus in
sama kiiresti ja samu teid pidi kui 
transpordivahendid. 
• Traditsioonilistest sidevajenditest on 
siiani käigus vaid postiteenus. 
• Uus sidetehnoloogia võimaldas kiiret 
infoedastust traadi (telegraaf, telefon) 
„õhu“ kaudu (raadio).
• Side abil on arenenud ka transport, eri
logistika.
• Ühtlasi on massi- ja multimeedia saanu
oluliseks teabelevi- ja turunduskanaliks,
mistõttu infoühiskonna kõrval 
kasutatakse sageli mõistet 
„meediaühiskond“.
Sidevahendite 
tehnoloogilised 
uuendused.

Sidetehnika  on  sides  kasutavad 
tehnilised vahendid ja lahendused: 
arvuti, telefon, satelliit jms.
• Üleilmsed kommunikatsioonisüsteemid 
on viimase veerandsajandi jooksul 
põhjalikult muutunud – kiiremaks, 
täpsemaks, paremaks.
•  Hinnas  ei ole vahet, kas  edastada  
informat-siooni tuhande või kümne 
tuhande kilomeetri kaugusele.

Sidetehnika on sides kasutavad 
tehnilised vahendid ja lahendused: 
arvuti, telefon, satelliit jms.
• Üleilmsed kommunikatsioonisüsteemi
on viimase veerandsajandi jooksul
põhjalikult muutunud – kiiremaks,
täpsemaks, paremaks.
• Hinnas ei ole vahet, kas edastada 
informat-siooni tuhande või kümn
tuhande kilomeetri kaugusele.
Sidevahendite ajajoon
Side jaguneb:
Side
Raadioside
Raadios
Sateliitside
Sateliits
Telefoniside
Telefonis
Internet
Intern
Postiside
Postis
GPS
Kiri
Ki
Paki -
saadetis
Paki
saad
E-kiri
E-
Sotsiaal-
võrgustikud
Sotsiaa
võrgusti
SMS
MMS
MM
Kõned
Kõ
Mobiilne
 internet
Mobii
 inter
Telegraaf-
side
Telegra
si
Postiside.

Post või postiteenistus on süsteem 
kirjade  ja muude esemete 
transportimiseks.

Postiside on vanim  sidepidamisvahend .

Tänapäeval  pakub postisüsteem kirjade 
transportimise kõrval teisigi teenuseid. 
Nii on postisüsteem mõnes riigis 
ühendatud  telegraafi - ja 
telefoniteenistusega, teisal pakub see ka 
pangandusteenuseid ja menetleb 
passitaotlusi.

Postiside areng kiirenes seoses  traspordi  
arenguga ja autode kasutuselevõtuga 20. 
sajandil.

Seoses interneti globaalsele  levikuga  ja 
kasutajatele kättesaadavusega on 
tänapäeval  enamlevinud  e-kiri, kus kirjad 
edastatakse interneti teel – see on 
tasuta, seega ei pea enam tänapäeval 
kirjateenuse eest maksma.

Post või postiteenistus on süsteem 
kirjade ja muude esemete 
transportimiseks.

Postiside on vanim sidepidamisvahend.

Tänapäeval  pakub postisüsteem kirjade
transportimise kõrval teisigi teenuseid. 
Nii on postisüsteem mõnes riigis 
ühendatud telegraafi- ja 
telefoniteenistusega, teisal pakub see k
pangandusteenuseid ja menetleb 
passitaotlusi.

Postiside areng kiirenes seoses traspord
arenguga ja autode kasutuselevõtuga 2
sajandil.

Seoses interneti globaalsele levikuga ja
kasutajatele kättesaadavusega on 
tänapäeval enamlevinud e-kiri, kus kirjad
edastatakse interneti teel – see on 
tasuta, seega ei pea enam tänapäeva
kirjateenuse eest maksma.
Postiside Eestis.

Eestis on postiside teenuste 
tarbijanäitajad viimaste aastatega 
kõvasti langenud, seda seoses interneti 
laia levikuga. 

Kirju  saadetakse  nüüd enamasti e-oposti 
kasutades.

Pakkide saatmiseks on kasutusele võetud 
pakiautomaadid , mis on postiteenusest 
kiirem ja lihtsam.

Eestis pakuvad postiteenust Eesti Post, 
SmartPost , ExpressPost.

Eestis on postiside teenuste 
tarbijanäitajad viimaste aastatega 
kõvasti langenud, seda seoses interneti
laia levikuga. 

Kirju saadetakse nüüd enamasti e-oposti
kasutades.

Pakkide saatmiseks on kasutusele võetu
pakiautomaadid, mis on postiteenuse
kiirem ja lihtsam.

Eestis pakuvad postiteenust Eesti Post
SmartPost, ExpressPost.
Postiside
Raadioside.

Raadioside on informatsiooni 
edastamine  raadiolainete vahendusel - 
raadiosaatja  poolt eetrisse kiiratavad 
elektromagnetlained  võetakse 
vastuvõtjaga vastu ja tehakse 
inimkõrvale kuuldavaks. 

Aleksandr Stepanovich  Popov - vene 
füüsik ,  leiutas  1894 aastal esimese 
raadiovastuvõtja , mida kasutas 
pikselöökide  jälgimiseks .  Ei 
patenteerinud  seadet .

Guglielmo   Marconi - itaalia  leidur , leiutas 
antenn -maa süsteemi ning esimese 
traadita  telegraafi –  1895 . Loetakse 
raadio esmaleiutajaks.

Raadioside on informatsiooni 
edastamine raadiolainete vahenduse
raadiosaatja poolt eetrisse kiiratava
elektromagnetlained võetakse 
vastuvõtjaga vastu ja tehakse 
inimkõrvale kuuldavaks. 

Aleksandr Stepanovich Popov- vene
füüsik, leiutas 1894 aastal esimes
raadiovastuvõtja, mida kasutas 
pikselöökide jälgimiseks.  Ei 
patenteerinud seadet.

Guglielmo Marconi- itaalia leidur, l
antenn-maa süsteemi ning esime
traadita telegraafi – 1895. Loetak
raadio esmaleiutajaks.
Raadioside kasutusala.

Raadiosidet kasutatakse tänapäeval üsna 
laiaulatuslikult  sõjaväes .

Kui 20. sajandil oli raadioside kasutuses 
suhtlemiseks ( telegramm ), siis 
tänapäeval on raadioside enamasti 
kommertslik - suhtlemiseks kasutatakse 
nüüd mobiilsidet ja interneti.

Tänapäeva raadiojaamades edastatakse 
uudiseid, muusikat.  Programmid  on 
enamasti meelelahutuslikud.

Eestis tegutsevad  populaarseimad  
raadiod : SkyPlus,  Uuno , StarFM, 
PowerHitRadio.

Raadiosidet kasutatakse tänapäeval üsna
laiaulatuslikult sõjaväes.

Kui 20. sajandil oli raadioside kasutuse
suhtlemiseks (telegramm), siis 
tänapäeval on raadioside enamasti 
kommertslik- suhtlemiseks kasutataks
nüüd mobiilsidet ja interneti.

Tänapäeva raadiojaamades edastatakse
uudiseid, muusikat. Programmid on 
enamasti meelelahutuslikud.

Eestis tegutsevad populaarseimad 
raadiod: SkyPlus, Uuno, StarFM, 
PowerHitRadio.
Raadioside Eestis.
Raadio
Satelliitside.
• Suur läbimurre oli sateliitide 
kasutuselevõtt 1962. Aastal, kui orbiidile 
lennutati esimene geostatsionaarne 
sateliit Intelsat I, mis võimaldas edastada 
üle ookeani 240 üheaegset kõnet ja kaht 
teleprogrammi. 
• Sellest ajast on sateliitside areng olnud 
tormiline ja 
kommunikatsioonitehnoloogia   uuenduste  
tõttu saame nüüd kiiresti edastada suuri 
infohulki mis tahes maailma paika.
• Hiljem hakati mandritevahelises sides 
kasutama palju odavamat ja 
efektiivsemat fiiberoptilist kaablit, 
mistõttu satelliitside arenguhoog rauges. 
Tänapäeval on satelliitside kasutusel 
põhiliselt ringhäälingus 
(satelliittelevisioon) ja  navigatsioonis . 
• Suur läbimurre oli sateliitide 
kasutuselevõtt 1962. Aastal, kui orbiidile
lennutati esimene geostatsionaarne 
sateliit Intelsat I, mis võimaldas edastad
üle ookeani 240 üheaegset kõnet ja kaht 
teleprogrammi. 
• Sellest ajast on sateliitside areng olnud 
tormiline ja 
kommunikatsioonitehnoloogia  uuendust
tõttu saame nüüd kiiresti edastada suur
infohulki mis tahes maailma paika.
• Hiljem hakati mandritevahelises sides 
kasutama palju odavamat ja 
efektiivsemat fiiberoptilist kaablit, 
mistõttu satelliitside arenguhoog raug
Tänapäeval on satelliitside kasutusel 
põhiliselt ringhäälingus 
(satelliittelevisioon) ja navigatsioonis.
Satelliitside vajadus.
• Satelliitsideteenus on mõeldud nii maa- 
kui ka meretranspordifirmadele, 
turismiettevõtetele, olulisematele 
valitsusasutustele,  päästetöö - tajatele  ja 
militaarstruktuuridele. See teenus sobib 
ka näiteks purjetajatele, sest tavamobiili 
levi on meredel ja lahtedes sageli  kehv . 
Peale satelliit-käsitelefonide on saadaval 
ka laeva-dele ja jahtidele mõeldud 
mudelid, samuti pakutakse autovarustust 
ja statsionaarseid satelliittelefone. 
• Eestis pakub Globalstari vahendusel 
satelliidi-teenust AS  Elisa . 
Satelliitsideühenduse tekitavad 48 
satelliiti, mis lendavad  1400  km kõrgusel. 
Raadiosignaal antakse  telefonist  edasi 
satelliidini ja sealt peegeldatakse 
maajaama, kus kõne ühendatakse.
• Satelliitsideteenus on mõeldud nii maa-
kui ka meretranspordifirmadele, 
turismiettevõtetele, olulisematele 
valitsusasutustele, päästetöö-tajatele ja
militaarstruktuuridele. See teenus sobib
ka näiteks purjetajatele, sest tavamobii
levi on meredel ja lahtedes sageli kehv.
Peale satelliit-käsitelefonide on saadaval
ka laeva-dele ja jahtidele mõeldud 
mudelid, samuti pakutakse autovarustu
ja statsionaarseid satelliittelefone. 
• Eestis pakub Globalstari vahendusel 
satelliidi-teenust AS Elisa. 
Satelliitsideühenduse tekitavad 48 
satelliiti, mis lendavad 1400 km kõrguse
Raadiosignaal antakse telefonist edasi
satelliidini ja sealt peegeldatakse 
maajaama, kus kõne ühendatakse.
Satelliitside: GPS

Globaalne asukoha määramise 
süsteem (GPS) on kosmosepõhine 
globaalne navigatsiooni satelliidi 
süsteem, mille omanik on Ameerika 
Ühendriikide valitsus. 

See võimaldab asukoha ja aja info 
kättesaa-davuse ka halva ilmaga, igal 
ajal ja igal pool üle Maa (või selle 
lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli 
satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt 
neli või rohkem GPS satelliiti). 

GPS loodi ja realiseeriti Ameerika 
Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt 
ning originaalselt oli kasutuses 24 
satelliidiga, mis asusid 20 200 km 
kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, 
et üle saada  eelmiste  
navigatsioonisüsteemide piirangutest. 

Globaalne asukoha määramise 
süsteem (GPS) on kosmosepõhine 
globaalne navigatsiooni satelliidi 
süsteem, mille omanik on Ameerika 
Ühendriikide valitsus. 

See võimaldab asukoha ja aja info 
kättesaa-davuse ka halva ilmaga, igal 
ajal ja igal pool üle Maa (või selle 
lähedal), kui on nähtavuses vähemalt ne
satelliiti (orbiidil liigub korraga vähema
neli või rohkem GPS satelliiti). 

GPS loodi ja realiseeriti Ameerika 
Ühendriikide Kaitseministeeriumi pool
ning originaalselt oli kasutuses 24 
satelliidiga, mis asusid 20 200 km 
kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal
et üle saada eelmiste 
navigatsioonisüsteemide piirangutest
Satelliitside: GPS

Paljud tsiviilisiku aplikatsioonid kasutavad 
ühte või rohkemat GPSi kolmest 
komponendist : täpne asukoht,  relatiivne  
liikumine ja aja ülekanne.

Mobiilsus : Kella  sünkroniseerimine  
võimaldab aja üleviimist, mis on oluline 
jaamade omavaheliseks 
sünkroniseerimiseks, et lihtsustada ja 
kiirendada asukohtade  leidmist , kui 
tehakse nt  hädaabikõne  vms. Esimesed 
sisseehitatud GPS  seadmed  tulid välja 
1990. aastate lõpus.

Kaardistamine : Nii tsiviilisikute kui 
militaartegelaste kaardistajad kasutavad 
paljusid GPS-i funktsioone.

Paljud tsiviilisiku aplikatsioonid kasutavad
ühte või rohkemat GPSi kolmest 
komponendist: täpne asukoht, relatiivne
liikumine ja aja ülekanne.

Mobiilsus: Kella sünkroniseerimine 
võimaldab aja üleviimist, mis on oluline
jaamade omavaheliseks 
sünkroniseerimiseks, et lihtsustada ja 
kiirendada asukohtade leidmist, kui 
tehakse nt hädaabikõne vms. Esimesed
sisseehitatud GPS seadmed tulid välja 
1990. aastate lõpus.

Kaardistamine: Nii tsiviilisikute kui 
militaartegelaste kaardistajad kasutava
paljusid GPS-i funktsioone.
GPS kasutusalad:

Asukoha määramine: Masina jälgimise 
süsteem, inimese jälgimise süsteem, ja 
loomade jälgimise süsteem kasutas GPSi, 
et leida otsitavate  asukohta . Need 
seadeldised kinnitati masinale, inimesele 
või  lemmiklooma  kaelarihmale. See 
tagab 24/7 jälgimise võimaluse ja  mobiil  
või internet annab uuenedes teada, kui 
jälitatav on lahkunud määratud 
piirkonnast .

Geograafiline  identifitseerimine : Lubab 
asukoha koordinaatide määramist 
digitaalsetele objektidele, nagu nt 
fotodele ja teistele dokumentidele, 
selleks, et valmistada kaarte ja tekitada 
digitaalseid  kujutisi.

Asukoha määramine: Masina jälgimise 
süsteem, inimese jälgimise süsteem, ja
loomade jälgimise süsteem kasutas GPS
et leida otsitavate asukohta. Need 
seadeldised kinnitati masinale, inimese
või lemmiklooma kaelarihmale. See 
tagab 24/7 jälgimise võimaluse ja mob
või internet annab uuenedes teada, ku
jälitatav on lahkunud määratud 
piirkonnast.

Geograafiline identifitseerimine: Lubab
asukoha koordinaatide määramist 
digitaalsetele objektidele, nagu nt 
fotodele ja teistele dokumentidele, 
selleks, et valmistada kaarte ja tekitad
digitaalseid kujutisi.
GPS kasutusalad:

GPS  ringkäik : asukoht otsustab, mida 
näidata; näiteks võib leida informatsiooni 
huvitavate vaatamisväärsuste kohta.

Navigatsioon : Asjatundjad  hindavad  
digitaalselt ja täpselt liikumiskiirusi ja 
arvutavad võimalikke liikumissuundi.

Mõõtmise komponendid: GPS võimaldab 
kõrget täpsust ajas ja süsteemide 
mõõtmises, muutes asukoha arvutamise 
võimalikuks.

Vaatlus :  Vaatlejad  kasutavad absoluutset 
asukohta, et teha kaarte ja panna paika 
vara või kinnisvara  piire .

Ülesehitajad: GPS võimaldab täpset 
maavärinate liikumise ja võngete 
mõõtmiste registreerimist.

GPS ringkäik: asukoht otsustab, mida 
näidata; näiteks võib leida informatsioo
huvitavate vaatamisväärsuste kohta.

Navigatsioon: Asjatundjad hindavad 
digitaalselt ja täpselt liikumiskiirusi ja 
arvutavad võimalikke liikumissuundi.

Mõõtmise komponendid: GPS võimaldab
kõrget täpsust ajas ja süsteemide 
mõõtmises, muutes asukoha arvutami
võimalikuks.

Vaatlus: Vaatlejad kasutavad absoluutse
asukohta, et teha kaarte ja panna paik
vara või kinnisvara piire.

Ülesehitajad: GPS võimaldab täpset 
maavärinate liikumise ja võngete 
mõõtmiste registreerimist.
Satelliit, GPS
Telegraafside.
18. sajandi lõpupoole võeti kasutusele 
semafortelegraaf. Kuid selle kasutegur oli 
madal ja selle tegevuspiirkond piiratud. 

Suur murrang sõnumite edastamise 
ajalukku tuli siis, kui selleks hakati 
kasutama elektrivoolu. Esimese 
elektrivoolul töötava telegraafiaparaadi 
leiutas 1809. aastal saksa arst  Thomas  
Samuel  von Sömmering.

Telegraafi edasisist arengut pidurdas 
tugevasti 1914. aastal alanud I 
maailmasõda . Sõja lõppedes küll 
telegraafi areng  jätkus , kuid sellele oli 
tekkinud  vahepeal  jõudsalt arenema 
hakanud telefoni näol uus ja tõsine 
konkurent. Kiiresti arenev ja tihe 
telefoniühenduste võrk põhjustas 
telegrammide arvu järsu vähenemise. 

18. sajandi lõpupoole võeti kasutusele 
semafortelegraaf. Kuid selle kasutegur o
madal ja selle tegevuspiirkond piiratud

Suur murrang sõnumite edastamise 
ajalukku tuli siis, kui selleks hakati 
kasutama elektrivoolu. Esimese 
elektrivoolul töötava telegraafiaparaa
leiutas 1809. aastal saksa arst Thoma
Samuel von Sömmering.

Telegraafi edasisist arengut pidurdas 
tugevasti 1914. aastal alanud I 
maailmasõda. Sõja lõppedes küll 
telegraafi areng jätkus, kuid sellele o
tekkinud vahepeal jõudsalt arenema 
hakanud telefoni näol uus ja tõsine 
konkurent. Kiiresti arenev ja tihe 
telefoniühenduste võrk põhjustas 
telegrammide arvu järsu vähenemise
Telegraafside.
•  1837 . aastal konstrueeris ameeriklane 
Samuel  Morse  elektromagnetilise 
telegraafiaparaadi, millega sai edastada 
punkte ja kriipse, millised vastasjaama 
vastuvõtuaparaat paberilindile kirjutas. 
Sõnumite edastamiseks koostas Morse 
erilise tähestiku, mis tänaseni on tuntud 
Morse tähestiku nime all
• 1837. aastal konstrueeris ameeriklane
Samuel Morse elektromagnetilise 
telegraafiaparaadi, millega sai edastad
punkte ja kriipse, millised vastasjaama
vastuvõtuaparaat paberilindile kirjutas. 
Sõnumite edastamiseks koostas Morse
erilise tähestiku, mis tänaseni on tuntu
Morse tähestiku nime all
Telefoniside.

Telefoniside on telefoni teel mööda 
telefoniliine (sideliine) informatsiooni 
edastamine ja vastuvõtmine

Telefoniside - on oma arengult 
telegraafist pool sajandit noorem. Kuna 
telegraafiside vajas sidepidamiseks 
spetsiaalselt välja õpetatud töötajaid, 
samal ajal aga suurenes pidevalt 
edastamist vajava info maht, siis tingis 
see vajaduse selliste sidevahendite 
järele, mida saaksid kasutada ka ilma 
eelneva väljaõppeta inimesed.

Tänapäeval on telefoniside üks 
enamarenenud sidepidamistüüp, 
helistada saab pea  igasse  maailma 
nurka.
• Esimese telefoni leiutaja:  Graham  Bell 
1876 a.

Telefoniside on telefoni teel mööda 
telefoniliine (sideliine) informatsiooni
edastamine ja vastuvõtmine

Telefoniside - on oma arengult 
telegraafist pool sajandit noorem. Ku
telegraafiside vajas sidepidamiseks 
spetsiaalselt välja õpetatud töötajaid
samal ajal aga suurenes pidevalt 
edastamist vajava info maht, siis ting
see vajaduse selliste sidevahendite 
järele, mida saaksid kasutada ka ilma
eelneva väljaõppeta inimesed.

Tänapäeval on telefoniside üks 
enamarenenud sidepidamistüüp, 
helistada saab pea igasse maailma 
nurka.
• Esimese telefoni leiutaja: Graham Be
1876 a.
Telefoniside.
1G; 2G; 3G – mis need täpselt 
tähendavad?

Tegemist on kärgvõrgu  mobiilside  
tehnoloogiliste  generatsioonidega. 
Suurim põhimõtteline hüpe oli vast kahe 
esimese vahel ehk analoogist 
täisdigitaalseks, edasised 
generatsioonide numeratsioonid 
tähistavad  kiiremaks muutunud 
andmesidevõimaluste lahendusi (nt 3G 
andmesidevõimalusega mobiiliga saab 
rääkida GSM ehk 2G võrgus, kuid 2G 
telefoniga  polnud 1G võrgus midagi peale 
hakata.) 

Alates 3Gst on tegemist konkreetsete 
spetsifikatsioonide kogumitega, millele 
peab standard vastama ning pilt 
erinevate tehnoloogiate osas on juba 
rohkem kui kirju.
1G; 2G; 3G – mis need täpselt 
tähendavad?

Tegemist on kärgvõrgu mobiilside 
tehnoloogiliste generatsioonidega. 
Suurim põhimõtteline hüpe oli vast kahe
esimese vahel ehk analoogist 
täisdigitaalseks, edasised 
generatsioonide numeratsioonid 
tähistavad kiiremaks muutunud 
andmesidevõimaluste lahendusi (nt 3G 
andmesidevõimalusega mobiiliga saab 
rääkida GSM ehk 2G võrgus, kuid 2G 
telefoniga polnud 1G võrgus midagi peal
hakata.) 

Alates 3Gst on tegemist konkreetsete
spetsifikatsioonide kogumitega, mille
peab standard vastama ning pilt 
erinevate tehnoloogiate osas on juba 
rohkem kui kirju.
Telefoniside.

Tekkisid ka esimesed 
kommuteerimiskeskused

Kuidagi oli tarvis kommuteerida erinevaid 
abonente omavahel. See käis käsitsi 
kommutatsioonikeskuses ning võttis aega 
iga kõne alguses keskmiselt 7 minutit.

Esimene kaugliin New  Yorki  ja 
Philadelphia vahel loodi 1885 – vaid 1 
kõne korraga. 

1889 ehitati esimene  automaatne  
kommutatsioonikeskus ning  telefonid  
said omale  numbrid

1927 avati esimene rahvusvaheline 
telefoniliin New Yorki ja Londoni vahel 
(raadio teel) kõne -1 kõne korraga.

1943 esimene automaattelefonijaam

1976 esimene  digitaalne   telefonijaam

Tekkisid ka esimesed 
kommuteerimiskeskused

Kuidagi oli tarvis kommuteerida erineva
abonente omavahel. See käis käsitsi 
kommutatsioonikeskuses ning võttis aeg
iga kõne alguses keskmiselt 7 minutit.

Esimene kaugliin New Yorki ja 
Philadelphia vahel loodi 1885 – vaid 1
kõne korraga. 

1889 ehitati esimene automaatne 
kommutatsioonikeskus ning telefonid
said omale numbrid

1927 avati esimene rahvusvaheline 
telefoniliin New Yorki ja Londoni vahe
(raadio teel) kõne -1 kõne korraga.

1943 esimene automaattelefonijaam

1976 esimene digitaalne telefonijaam
Telefoniside Eestis.

Olemasolevatel andmetel rajati esimesed 
telefoniühendused Eestis 1881. aastal.

Olulisemad telefoniside  pakkujad  Eestis: 
Elisa, EMT,  Tele2 ,  Elion . 

Olemasolevatel andmetel rajati esimese
telefoniühendused Eestis 1881. aastal

Olulisemad telefoniside pakkujad Eesti
Elisa, EMT, Tele2, Elion. 
Internet
• Internet on mistahes arvutivõrgu 
võrgustiku  kasutatavate ühenduste 
üldnimetus.
• Internetis enimkasutatavad 
andmevahetus - protokollid  on IP, TCP, 
UDP, DNS, PPP,  SLIP ,  ICMP ,  POP3 ,  IMAP , 
SMTP , HTTP, HTTPS, SSH,  telnet , FTP, 
LDAP, SSL ja TLS.
•  Populaarsemad  teenused, mis neid 
protokolle kasutavad, on e-post, veeb, 
Useneti uudisgrupid, failide jagamine, 
kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim 
kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud 
teenused põhinevad omakorda neil, nagu 
näiteks postiloendid ja ajaveebid. 
Internet võimaldab samuti  reaalajas  
pakutavaid teenuseid, nagu näiteks 
veebiraadiod ja online-videod.
• Internet on mistahes arvutivõrgu 
võrgustiku kasutatavate ühenduste 
üldnimetus.
• Internetis enimkasutatavad 
andmevahetus-protokollid on IP, TCP, 
UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP,
SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, 
LDAP, SSL ja TLS.
• Populaarsemad teenused, mis neid 
protokolle kasutavad, on e-post, veeb, 
Useneti uudisgrupid, failide jagamine, 
kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim 
kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud
teenused põhinevad omakorda neil, nag
näiteks postiloendid ja ajaveebid. 
Internet võimaldab samuti reaalajas 
pakutavaid teenuseid, nagu näiteks 
veebiraadiod ja online-videod.
Interneti ajalugu.
• Internet sai alguse  ArpaNET ’ist , mille 
projekteerimist USA Kaitseministeerium 
alustas 1958.a.  veebruaris  reaktsioonina 
venelaste sputniku üleslennutamisele 
1957.a.  oktoobris . 12 aastat hiljem, 
1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET’i 
esimene  võrgusõlm .
• 1992.a. asutati Internetiühing (ISOC - 
Internet Society) ning 1993.a. avati 
firmadele ja eraisikutele juurdepääs 
Internetile. 
• 1981.a. augustis oli Internetis 213 arvutit, 
esimene  tuhat sai täis 1984.a., miljon 
1992.a. ja 100 miljonit 2000.a. 
Internetikasutajate arv ületas 1 miljardi 
piiri 2005.a. Eestis kasutas 2006.a. 
Internetti 51,5% elanikkonnast, Euroopa 
Liidus keskmiselt oli see näitaja 51,9%
• Internet sai alguse ArpaNET’ist , mille 
projekteerimist USA Kaitseministeerium
alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina 
venelaste sputniku üleslennutamisele 
1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 
1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET
esimene võrgusõlm.
• 1992.a. asutati Internetiühing (ISOC - 
Internet Society) ning 1993.a. avati 
firmadele ja eraisikutele juurdepääs 
Internetile. 
• 1981.a. augustis oli Internetis 213 arvut
esimene tuhat sai täis 1984.a., miljon 
1992.a. ja 100 miljonit 2000.a. 
Internetikasutajate arv ületas 1 miljard
piiri 2005.a. Eestis kasutas 2006.a. 
Internetti 51,5% elanikkonnast, Euroop
Liidus keskmiselt oli see näitaja 51,9%
Interneti kasutus.
Interneti kasutus.
Top 25 riiki, kus on kasutusel mobiilne 
lairibaühendus, mis võimaldab kasutada 
mobiilset interneti (2G; 2,5G; 3G)
-% elanikkonnast 
Kasutab igapäevaselt
Tuntuimad brändid.
Kasutatud kirjandus:
•
https://docs.google.com/viewer?
a=v&pid= gmail &attid=0.2&thid=1366a2d524dcbbe8&mt= application /
pdf&url=https://mail.google.com/mail/u/0/?ui%3D2%26ik
%3D159e496b63%26view%3Datt% 26th
%3D1366a2d524dcbbe8%26attid%3D0.2%26disp%3Dsafe
%26zw&sig=AHIEtbS0LHsJIg8k9re87f93l4_XitDSww&pli=1
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Postiside 
•
http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing= 1130
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Internet
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioside
•
http://nktallinn.weebly.com/otildeppematerjale.html
•
http://skyplus.fm/blog/kes-mida-kuulab-ja-kui-palju/
•
http://wiki. wifi .ee/index.php/Satelliitside
•
http://et.wikipedia.org/wiki/GPS
•
http://www.hot.ee/kaugside/
•
http://www.annaabi.com/ traadiga -telefoniside-m40398.html
•
http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/08/?headerID=1922
•
https://docs.google.com/viewer?
a=v&pid=gmail&attid=0.2&thid=1366a2d524dcbbe8&mt=applicatio
pdf&url=https://mail.google.com/mail/u/0/?ui%3D2%26ik
%3D159e496b63%26view%3Datt%26th
%3D1366a2d524dcbbe8%26attid%3D0.2%26disp%3Dsafe
%26zw&sig=AHIEtbS0LHsJIg8k9re87f93l4_XitDSww&pli=1
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Postiside 
•
http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1130
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Internet
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioside
•
http://nktallinn.weebly.com/otildeppematerjale.html
•
http://skyplus.fm/blog/kes-mida-kuulab-ja-kui-palju/
•
http://wiki.wifi.ee/index.php/Satelliitside
•
http://et.wikipedia.org/wiki/GPS
•
http://www.hot.ee/kaugside/
•
http://www.annaabi.com/traadiga-telefoniside-m40398.html
•
http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/08/?headerID=1922
Kasutatud pildimaterjal.
•
http://capitalminds.co.za/2011/05/30/the- revolution -of-the-internet-how-
it-affects-the-world-and-the- global - economy /http://
www.websiteoptimization.com/bw/1112/
•
http://www.eenet.ee/EENet/kasutajakysitlus2004.html
•
http://www.hot.ee/kaugside/
•
http://www.newchristianmusic.co.uk/new_christian_music_radio/
content.asp?s=44
•
http://www.tundruudus.ee/index.php?
id=11& action =show_new&new_id=801
•
http://pilt.delfi.ee/album/3241/?view=blog&page=31
•
http://www.kristiine.com/ shops /?cat=teenused& shop =71
•
http://earth911.com/ recycling / paper /mail/
•
http://www.postaltechnologyinternational.com/news.php?NewsID=21778
•
http://pilt.delfi.ee/ picture /5466027/
•
http://www.cameraphonesplaza.com/ smart - phone -gps/
•
http://www.ox.ee/est/product/199396
•
http://pilt.delfi.ee/picture/4718956/
•
http://www.gsmarena.com/sony_ericsson_xperia_arc_s-pictures-
4134.php
•
http://www.honeynet.org/SecurityWorkshops/2012_SF_Bay_Area
•
http://techandlearning.newbay-media.com/resource_center/company/
microsoft
•
http://topics.nytimes.com/top/news/business/ companies /
skype_technologies_sa/index.html
•
http://www.crexendoseo.com/files/3568868/uploaded/
social_media_timeline.jpg
•
http://capitalminds.co.za/2011/05/30/the-revolution-of-the-internet-ho
it-affects-the-world-and-the-global-economy/http://
www.websiteoptimization.com/bw/1112/
•
http://www.eenet.ee/EENet/kasutajakysitlus2004.html
•
http://www.hot.ee/kaugside/
•
http://www.newchristianmusic.co.uk/new_christian_music_radio/
content.asp?s=44
•
http://www.tundruudus.ee/index.php?
id=11&action=show_new&new_id=801
•
http://pilt.delfi.ee/album/3241/?view=blog&page=31
•
http://www.kristiine.com/shops/?cat=teenused& shop =71
•
http://earth911.com/recycling/paper/mail/
•
http://www.postaltechnologyinternational.com/news.php?NewsID=2177
•
http://pilt.delfi.ee/picture/5466027/
•
http://www.cameraphonesplaza.com/smart-phone-gps/
•
http://www.ox.ee/est/product/199396
•
http://pilt.delfi.ee/picture/4718956/
•
http://www.gsmarena.com/sony_ericsson_xperia_arc_s-pictures-
4134.php
•
http://www.honeynet.org/SecurityWorkshops/2012_SF_Bay_Area
•
http://techandlearning.newbay-media.com/resource_center/compan
microsoft
•
http://topics.nytimes.com/top/news/business/companies/
skype_technologies_sa/index.html
•
http://www.crexendoseo.com/files/3568868/uploaded/
social_media_timeline.jpg

Document Outline

• Slide 1


• Slide 2


• Slide 3


• Slide 4


• Slide 5


• Slide 6


• Slide 7


• Slide 8


• Slide 9


• Slide 10


• Slide 11


• Slide 12


• Slide 13


• Slide 14


• Slide 15


• Slide 16


• Slide 17


• Slide 18


• Slide 19


• Slide 20


• Slide 21


• Slide 22


• Slide 23


• Slide 24


• Slide 25


• Slide 26


• Slide 27


• Slide 28


• Slide 29


• Slide 30


• Slide 31


• Slide 32


• Slide 33


• Slide 34


• Slide 35