Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkonnaprobleemid?
Geograafia eksam
  • Pilet
    Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad . Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada , peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus- Meremaa . Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad.
    Metsavarad , nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv.
    Iseloomusta muutusi majandussektorite tööhõives? Tööstus, põllumajandus teenindus kasvanud 2010. Tööstuse osatähtsus on vähenenud , tehnika on palju arenenud, mida rikkam on rahvas seda rohkem kasutatakse teenindust.
    2. Pilet
    Kõrgelt arenenud Põhja riigid. Iseloomusta neid. Kõrgkeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailma põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Põhi on oma arengus nii kaugele ette jõudnud lõunast, et juba 3-4 sajandit kontrollib ta kogu maailma arengut. Põhi on valitsev osa maailmast. Kokkuvõttes kuulub Põhja umbes 40 riiki, kus elab veerand maakera rahvast.
    Transpordi liigid, nende iseloomustus? On olemas järgmisi transpordiliike: maantetransport (on paindlik ja kõikjale pääsev), raudteetransport ( regulaarne , usaldatav, võib kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid, tööviljakus on võrdlemisi kõrge ja odav, siseveetransport (väga odav, kuid suhteliselt aeglane veondusliik, kasutatakse peamiselt suurteks vedudeks ), meretransport (teed ise on maksuta ja õhku pidi pääseb kõikjale nii kuival maal kui ka üle merede, lennuväljad on see-eest kulukad, veovõime on väike, kallis, aga kiire) ja torutransport (vedu on odav, toimub pidevalt, veokogused on suured kui ka väiksed, torude ehitamine on odav ja neid saab rajada kõikjale, vedada saab ainult vedelikke või gaase ).
    Fossiilsete kütuste kasutamise prognoos? Fosiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitnud on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Fosiilkütused e. Kivisüsi on tekkinud erinevatel aegadel .
    3. Pilet
    Arengumaad, nende iseloomustus? Arengumaad asuvad lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Arengumaade hulka kuuluvad uusindustriaalmaad , naftariigid ja istandusriigid .
    Masinatööstuse koosseis ja kujunemine? Masinaehitus on suhteliselt uus tööstusharu . Masinaehitus eristus sepatööst alles 18.sajandi lõpul ning on arenenud väga kiiresti. Toodangu maht on aina kasvanud ja on tekkinud uusi harusid. Masinaehituse harusid saab liigitada järgnevalt: vanad harud (soojuseadmed, vedurid ja vagunid, raskemasinaehitus), uued harud (autotööstus, põllumajandusmasinad, kodumasinad ) ja uusimad harud (arvutitööstus, tuumatehnika, kosmosetehnika, tv ja sidevahendid ).
    Selgita mõistet: infrastruktuur – hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeelutuse, energeetika, side, veevarustuse, tootmisealase infoteeninduse jms ning inimestele soodsaid elamus ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi ( haridus , reisiveoriigivalitsemise, looduskaitse, sotsiaalhoolduse jms teeninduse asutused.)
    4. Pilet
    Rahvusvahelised firmad? Rahvusvahelised firmad on sellised, mis tegutsevad mitmes, võib-olla mitmekümnes riigis. Rahvusvaheliste firmade puhul eristatakse päritolu- ja asukohamaad. Päritolumaa on riik, kus firma tekkis, kus pärineb ka algkapital ja kus ta esimesena registreeriti. Firma kõrgema juhtkonna moodustavad tavaliselt päritolumaa kodanikud. Asukohamaad on riik, kus firma on rajanud ettevõtteid, osakondi, kontoreid. Nendesse võib kaasata kohalikku kapitali ja juhtkonda. rahvusvaheliste firmade osatähtsus maailmamajanduses on väga märgatav. Hinnangute kohaselt on 20-25% rahvusvahelisest kaubandusest rahvusvaheliste käive .
    Metallurgia (must ja värviline), selle areng? Metallurgia sai alguse sepatööst, kus metalli saamine ja sellest esemeta valmistamine oli ühendatud. 18 sajandil jagunes sepatöö Euroopa eesrindlikes maades metallurgiaks ja masinaehituseks. Selle aluseks oli tehnoloogiline pööre – üleminek hiljem ka USA ja Jaapani söebasseinidesse. Hilisindustriaalsel ajal toimus metallurgia hajumine ja globaliseerumine. Sõltuvus söest vähenes, paranev tehnoloogia võimaldas metalle sulada elektri ja hiljem ka gaasi abil.
    Maailma tööstustoodang, selle tootlikkus ? Mida vähem on füüsilist tööd seda suurem on vastutus.
    5. Pilet
    Kommunikatsioon ja meedia? Meedia alla kuuluvad televisioon, internet , ajakirjandus, raadio, telegramm ja telegraaf .
    Tuumaenergeetika ? Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia , mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Kuna tuumaenergeetika vastu võidakse olla skeptilised Tšornobõli õnnetuse pärast.
    Finantsteenused ?
    6. Pilet
    Euroopa Liit? Euroopa Liit on Euroopa demokraatlike riikide ühendus, millel on 27 liikmesriiki. EL-il on oma raha Euro. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004 aastal. Europarlamendis on üle 700 liikme. Eestlasi on europarlamendis 6, kelleks on Vilja Savisaar , Ivari Padar , Indrek Tarand , Siiri Oviir , Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland
    Hüdroenergeetika ? Hüdroenergeetika on veemajanduse peamine haru. Maailma kõige tähtsamad veejõujaamad on koondunud kõrgeltarenenud maadesse. Euroopas on 3 tähtsat hüdroenergeetika piirkonda: Skandinaavia maad, Alpi maad ja Siber . Kõige energiarikkamad jõed maailmas on: Jangtse, Mekong , Kongo, Sambesi, Parana, Columbia ja Yukon.
    Tööstusettevõtete paigutust mõjutavad tegurid?
    Vesi mõju keskkonnale äriteenuste osutajad
    Maa -- tööjõud
    Energia turg tööjõu odavus tööjõu kvaliteet
    7. Pilet
    Demograafilise ülemineku kulg maailmas? Demograafilise ülemineku protsess seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu, samuti vanuskoosseisu muutumine. Demograafilise ülemineku käigu läheb iga kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlane inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt põlvkondade vaheldumiselt üle kaasaegsele põlvkondade vahendumisele, läbides seejuures demograafilise plahvatuse, rahvastiku vananemise ja demograafilise kriisi etapid. Demograafiline üleminek toimus koos industrialiseerumisega ja selle mõjul ning seoses ka kõigi teiste rahvastikuprotsessidega.
    Põllumajanduse ja tööstuse mõju keskkonnale? Tööstused reostavad õhku. Kemikaalid visatakse vette, mis on ohtlik loomadele ja taimedele. Põllumajanduses kasutatavad väetised reostavad vett. Metsasid võetakse maha, et luua põllumaid.
    Nimeta ja näita 10 pindalalt ja 10 rahvaarvult suuremat riiki?
    Pindala
    Rahvaarv
    Venemaa / Moskva
    Hiina
    Hiina / Peking
    India
    Kanada / Ottawa
    USA
    USA / Washington
    Indoneesia
    Brasiilia / Brasiilia
    Brasiilia
    Austraalia / Canberra
    Venemaa
    India / New Dehli
    Bangladesh
    Argentina / Buenos Aires
    Jaapan
    Kasahstan / Astana
    Filipiinid
    Alžeeria / Alžiir
    Saksamaa
    8. Pilet
    Rahvastiku hõivatus , haritus ja selle kulg maailmas? Põhjas on saavutatud rahvastiku üldine ja kõrge haridustase. Hõivatus põllumajanduses on kõikjal väike. Peamiseks hõivealaks kujuneb tulevikus teenindamine ja teabetööstus. Seda protsessi nimetatakse deindustrialiseerimiseks. Lõunas on põllumajandus märksa suurem, kui põhjas. Suur hõivatus see-eest teenuste osutamisel. Lõuna on haridustase palju madalm kui Põhjas.
    Maakera eri regioonide metsamajandus ja metsatööstus ? Euroopa on tähtsal kohal puidutööstuses, paberitööstuses ja maailma puidutoodete eksportimisel. Põhja-Ameerika on suurima töötlemata puidu ja lihtsamate puidutoodete eksportija maailmas.
    Energiavarade iseloomustus? Taastuv ja taastumatu energiad loodete energiaid – tõus ja mõõn – meretaseme muutumine ööpäeva jooksul.
    9. Pilet
    Linnastumine , selle kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid? Linnastumine on seotud linna kasvu ja arenguga. Linna minnakse elama eesmärgil, et leida tööd või paremaid elutingimusi. Võivad tekkida ülelinnastumised, selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid . Linnastumisega levib linnakultuur.
    Kalandus . Kalavarad? Kõige kaladerohkem piirkond on külmade hoovuste piirkonnas. Kalad asuvad rannikuääres, kuna seal on kõige rohkem toitu. Kõige agaramad kalapüügiriigid on Hiina ja Jaapan. Kalu püütakse 67% maailmamerest, 16% magevee kalakasvatusest, 10% merekalakasvatusest ja 7% sisevetest.
    Rahvusvahelised firmad? Rahvusvahelised firmad on ettevõtted, mis tegutsevad mitmes riigis. Rahvusvahelistel firmadel on oluline välja tuua kaks mõistet.
    päritolumaa – on riik, kus firma tekkis ja tugevnes enne rahvusvaheliseks saamist.
    Asukohamaa on riik, kus firma on rajanud ettevõtteid, osakondi kontoreid.
    10. Pilet
    Ränded ja selle põhjused? Rännatakse põhjusel , et palk on väike, halvad elamistingimused, väike töökohtade ja õppimiskohtade arv, ebasoodne looduspiirkond (looduskaitsekatastroofid), ebameeldiv üksluine sotsiaalne keskkond. Takistuseks rändamisel: kaugus, infopuudus, rände maksumus.
    Maailma usundid: Kristlik religioon (kujunes 2k aastat tagasi, kõige levinum usk), Judaism (üks vanimaid religioone), Islam (osades riikides õigussüsteemi aluseks), Hinduism (neid on üle 700 miljoni, enamik elab Indias), Buddism (hinduismist arenenud), Konfutsianism (Ida- Aasia moraaliõpetus).
    Nimeta ja tähista kaardil agrokliimavöötmed. Polaarkliima , lähispolaarkliima, parasvööde , jahe parasvööde, mõõdukas parasvööde, soe parasvööde, lähistroopiline vööde , troopiline vööde, lähis ekvatoriaalne vööde, ekvatoriaalne vööde.
    11. Pilet
    Euroopa poliitiline kaart ja selle kujunemine? Keerulise ajaloo tulemusen on Euroopa poliitiliselt killustunud. Siin on 48 üldtunnustatud iseseisvat riiki ja üks koloonia – Gibraltar . Palju Euroopa riigid on liitriigid, mille koosseisu kuuluvad ulatusliku autonoomiaga vähemusrahvuste piirkonnad või osariigid. Enamik Euroopa riike on väike- või koguni pisiriigid. Euroopa riike on väikse või koguni pisiriike. Majanduslikult võimsuselt kuulub üheksa Euroopa riiki maailma suurriikide hulka, rahvaarvult on nad pigem keskmised. Euroopa riigid on enamasti kõrgelt arenenud. Eriti kõrge majanduslik ja enimarengu tase on saavutatud Lääne-Euroopa. Ida ja Vahe Euroopa riigid kannatavad veel tugevasti 20. sajandi sotsialismiperioodi tagajärgede all ning elujärg nendes on tunduvalt madalam kui Lääne-Euroopas. Kõige mahajäänum ja arengutasemelt kõige ebaühtlasem piirkond on Kagu-Euroopa.
    Kaasaegne energiamajandus. Looduslike energiaressursside liigid?
    Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Looduslikud energiaressursid on: päikese energia, maa pöörlemise energia, gravitatsiooni energia.
    Iseloomusta kaartide abil Saksamaa transporti?
    12. Pilet
    Põllumajandusliku tootmise vormid? Varaagraarne tootmisviis – alepõllundus, rändkarjandus .
    Hilisagraarne tootmisviis – riisi-, hirsi -, nisutalud, maisitalud.
    Industriaarne tootmisviis – segatalud – talunik tootis iseenda jaoks.
    Istandused – on suur taimekasvatusmajand , mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Seal kasuatakse odavat.
    Postiindustriaarne tootmisviis – piimakarjatalud , rantšod, uusistandused, aiandid, loomavabrikud .
    Kergetööstus ja selle paiknemist mõjutavad tegurid? Kergetööstuses valmistatakse kangaid ( tekstiilitööstus ), pesu ja sukkisokke (trikotaažitööstus), rõivad ( õmblustööstus ), töödeldakse nahku ja karusnahku ning tehakse nahast ja kunstmaterjalist jalatseid, kindaid , käekotte, vöösid jms (naha- ja jalatsitööstus).
    Analüüsi maailma rahvastiku tihedust ja paiknemist maailmas?
    13. Pilet
    Euroopa põllumajandus? Euroopa suurima haritava maa pindalaga maailmajagu. Ühe elaniku kohta tuleb siin umbkaudu pool hektarit haritavat maad. Loodusolud on head, ainult sooja on piiratud hulgal. Euroopa põllumajandus on kõrgtootlik. Saadused on kallid. Euroopa ostab juurde seda, mida ise kasvatada ei saa või mis on palju soodsam.
    Autotööstus ja selle areng? Autotööstus kasvas plahvatuslikult 20-nda sajandi esimesel poolel. Teerajaks autotööstuses oli Ford . 1970 aastatel osutus Lääne riikide turg autodega enam-vähem küllastatuks. Autode kasvutempo kahanes, mis ähvardas välja suretada terveid tööstupiirkondi ja riike. Fordism – uutele harudele iseloomuliku tootmise korraldust hakati kuulsa auto nime järgi nimetama nii. Autotööstus on praegugi oluline majandusharu . Autode valmistamine on lihvitud täiuseni.
    Analüüsi viimase 15 aasta jooksul toimunud rahvaarvu muutusi Eestis?
    14. Pilet
    Majanduse kõrgtehnoloogiline areng? Seda tööstusharu iseloomustab ülisuur teadusmahukus ja menetluste keerukus . Kõrgtehnoloogia hõlmab arvutite tootmist, mikroelektroonikat, robotehnikat, lasertehnikat, uute keerukate materjalide tootmist, geenitehnoloogiat jne. Mikroelektroonika rakendusvaldkond on äärmiselt lai, sellele toetub nüüdisja infoühiskond. Kõrgtehnoloogilisel tootmisel tekib vähe jäätmeid, nii et see ei saasta oluliselt keskkonda.
    Turism ? Turism on reisimine välapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse , äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbmine ja osutamine. Turism kui majandusharu hõlmab ja seob mitmesuguseid teenuseid nagu transport, majutus , toitlustamine , suveniirid, ekskursioonid , kultuuriüritused, meelelahutus jms.
    Analüüsi teenindussfääri töötajate osatähtsuse muutusi Eestis?
    15. Pilet
    Teenindusmajandus, klienditeenindus ? Klienditeenindus tegeleb kliendiga enne ostmist, ostmise ajal ja pärast ostmist. Klienditeenindus on mõeldud selleks, et millegi ostmine või teenuse saamine oleks ostjale võimalikult mugav.
    Peamised maailmakaubanduslikud veosuunad ? Mahukaimad veod toimuvad Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel. Enamik kaubaveost teeb meretransport. Mõnevõrra väiksem on veoste ja reisijate vool üle Vaikse Ookeani põhjaosa, Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel. Enamik kaubaveost teeb meretransport. Mõnevõrra väiksem on veoste ja reisijate vool üle Vaikse Ookeani põhjaosa, Põhja-Ameerika ja Ida- Aasia vahel. Veosevoolud arengumaadest kõrgeltarenenud riikidesse: naftavoolud Hommikumaadest Euroopasse ja Ida- Aasiasse , söe ja maakide vool Austraaliast Jaapanisse, istandussaaduste ja mõnede maakide vool Kariibiast ja Ladina-Ameerika riikidest Põhja-Ameerikasse.
    Analüüsi SKP-d ja inimeste ostujõudu tabelis antud andmete alusel?
    Mõisted –
    Transiit – teenus, mida ostetakse teiste riikide läbivedude liiklusteede, sadamate, ladude , sise ja territoriaalsete ning tegemise näol.
    Mugavuslipp – mõned riigid maksustavad laevafirmad sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele (Malta).
    Merevoorimees – teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid .
    Rotterdam – suurim sadam Reini jõe ääres.
    USA ja Jaapan on suured veoteenuse ostjad. Nokra ja Kreeka on suured veoteenuse pakkujad .
  • Vasakule Paremale
    Geograafia eksam #1 Geograafia eksam #2 Geograafia eksam #3 Geograafia eksam #4 Geograafia eksam #5 Geograafia eksam #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tanella Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Riigid-rahvusvahelised firmad ja arengumaad
    5
    doc

    Riigid, rahvusvahelised firmad ja arengumaad

    RIIKIDE LIIGITUS Näitajad, mille alusel võib riike liigitada: 1) SKT või SKP ­ arv, mis näitab aastajooksul valmistatud toodangu ja osutatud teenuste koguväärtust. Väljendatakse tavaliselt dollarites 1 inmese kohta. 2) Valitsev tootmisviis. 3) Riigi majanduse struktuur (tootvad ja teenidavad majandusharud). 4) Energia tarbimine 1 elaniku kohta. 5) IAI ­ Inimarengu indeks Arvestatakse kolme asja: SKP, haridustase ja keskmine eluiga. RIIGID Kõrgeltarenenud riigid Arengumaad (kolmas maailm) * esimene maailm * uusindustriaal maad * teine maailm * vähim arenenud riigid * istandus riigid * nafta riigid

    Geograafia
    Geograafia
    29
    doc

    Geograafia

    ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu ­ agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

    Geograafia
    Maailma ühiskonnageograafia
    29
    doc

    Maailma ühiskonnageograafia

    ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu ­ agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

    Geograafia
    INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad
    32
    docx

    INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad

    INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses Riigid: 1) Kõrgelt arenenud riigid 2) Arengumaad a) Arenevad riigid b) Naftariigid c) Tavalised arengumaad d

    Inimgeograafia
    Geograafia koolieksam 2013
    20
    docx

    Geograafia koolieksam 2013

    Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Töö

    Geograafia
    Geograafia eksami abi
    12
    doc

    Geograafia eksami abi

    1. Agraarajastu ­ jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu ­ jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuu

    Geograafia
    Geograafia suur konspekt
    17
    docx

    Geograafia suur konspekt

    16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima ­ kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad ­ viljakus Reljeef ­ tasane, mägine Majanduslikud: Kapital ­ hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud ­ kvaliteet traditsioonid Poliitika ­ toetused, toll Kliimavöötmed Polaar ­ pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar ­ lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde ­ talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde ­ 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde ­ 5 kuud, mereline ­ teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline ­ külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde ­ 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske ­ viljakad mull

    Geograafia
    Energiamajandus
    20
    doc

    Energiamajandus

    GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika ­ elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, tankla

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun