GPS-TEHNOLOOGIA LOGISTIKAS (1)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool
Signe Luha
GPS- TEHNOLOOGIA LOGISTIKAS
Juhendaja : Tarvo Niine
Tallinn 2009

SISSEJUHATUS

Elame teatavasti infoajastul . Kõigi sooviks näib olevat saada kiiremini kaugemale kõrgemale vähima vaeva ja antud majanduslikus olukorras ka säästlikult. Säärased soovid on mõistagi ka logistikas.
Logistika on selline valdkond , mis tegeleb igapäevaselt asjade ühest punktist teise toimetamisega ning selle planeerimisega. Seda kõike võimalikult kiirelt ja ökonoomselt. Vahendeid on mitmeid. Võib ajada näpuga järge teedekaartidelt ning arvutada lühimaid ja säästvamaid marsruute. Mobiilsidevõrgu olemasolu võimaldab juhtide käest auto asukoha ja kauba seisundi kohta järelpärimisi sooritada. Muidugi saab usaldada lihtsalt kogu vastutus kogenenud autojuhile ning kontrollimine ega säästlikuma variandi arvutamine ei osutugi vajalikuks. Kuidagi aga peab olema hetkeolukorraga kursis, et saaks ettevalmistada järgmiseid tegemisi.
Tänapäeva tehniliste võimaluste korral on mõistlik oma juhitud tegevuste otstarbekuses veenduda. Hea logistika tõstab efektiivsust kõikides protsessides ja annab sellega tootele või teenusele lisaväärtust, seda aitavad saavutada kõrgtehnoloogilised jälgimisseadmed.
GPS- tehnoloogia näitel toon välja jälgimisseadete plussid. GPS-seadmete logistikas kasutamise hetkeolukorra ja heidan pilgu ka tulevikku.

GPS-TEHNOLOOGIA

Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire , kohamäärangusüsteem. GPS võrgu rajamist alustas USA kaitseministeerium 60-ndatel aastatel. See 12 miljardit USA dollarit maksma läinud projekt oli mõeldud vastase rakettide stardiseadeldiste avastamiseks ja hävitamiseks. 80-ndatel anti GPS kasutamiseks ka tsiviilelanikele. Tsiviilelanikele oli GPS signaal saadaval, sisaldades meelega lisatud vigu. Seda seepärast, et vähendada teiste riikide tiibrakettide juhtimissüsteemide täpsust. Vaid USA sõjaliseks tarbeks mõeldud GPS-vastuvõtjad võimaldasid täpset infot. Tsiviilkasutajad pidid seetõttu leppima kuni sajameetrise veaga. 1. maist 2000 aastal lõpetati USA presidendi Bill Clintoni otsusega GPS-ile sihilikult ebatäpse info lisamine. Ehkki terrorismihirmus on kaalutud selle täpsuse eemaldamist, pole seda siiani õnneks tehtud. Maa atmosfäärist tingituna on praegu GPS info ebatäpsus maksimaalselt 20 meetrit.
GPS-süsteem koosneb 24 satelliidist, mis tiirlevad oma orbiitidel maapinnast umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. 24. tunniga teevad satelliidid 2 täisringi ümber Maa. Nende tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS satelliidid saavad energiat päikesepatareidest ning on varustatud ka lisapatareidega, juhul kui on päikesevarjutus. Iga satelliit on töökindel umbes 10 aastat. Asendussatelliite ehitatakse pidevalt ja saadetakse orbiidile. Signaali saatmise võimsus on kuni 50 vatti. (What is GPS...)
GPS vastuvõtja asukoha määramise täpsus sõltub kahest faktorist: satelliitide koordinaatide ning vastuvõtja ja satelliitide vaheliste kauguste mõõtmise täpsusest. GPS vastuvõtja määrab kauguse vähemalt nelja satelliidini, kuna satelliitide asukohad on teada, siis selle järgi arvutab vastuvõtja enda asukoha koordinaadid. Satelliidid kujutavad endast kõrge täpsusega kellasid kohamäärangu jaoks, nad lähetavad pidevalt koodsignaale, mis sisaldavad ajatunnuseid. GPS seade võrdleb satelliidi poolt saadetud signaali aega vastuvõetud signaali ajaga . Ajavahe näitab GPS seadmele, kui kaugel satelliit on. Kui me teame, mis kell signaal lahkus satelliidist ja mis kell ta saabus vastuvõtjasse, siis saame teada signaali levikuaja ja korrutades levikuaja signaali levimiskiirusega, saamegi vahemaa satelliidini. Teades, et valguse kiirus on väga suur (umbes 300 000 km/s), siis tuleb ka aega mõõta äärmiselt täpselt - 0.001-sekundine viga aja mõõtmisel tähendab 30-kilomeetrist viga kauguse arvutamisel. GPS-vastuvõtja mõõdab oma asukoha määramiseks kaugusi neljast teadaolevate koordinaatidega satelliidist. (Eesti inimkannatanutega... , 6)

GPS-TEHNOLOOGIA LOGISTIKAS

Logistika on viimastel aastatel läbinud mitu arenguetappi, millest ühe osa moodustab uute süsteemide juurutamine. Innovaatiliste logistiliste süsteemide juurutamisel on kiiresti arenenud just suured rahvusvahelised ettevõtted: nende suurus nõuab teatud süsteemide kasutuselevõttu. Kütuse ja tööjõukulude kallinemine paneb ka väiksemaid ettevõtteid rohkem innovatsioonile mõtlema.
Logistiku tähtsaim tööülesanne on jälgida kaubasaadetiste liikumist ja seda sujuvalt juhtida. Kui on olemas info masinate asukoha kohta, ülevaade, kui palju laadimisruumi on vaba ning milline on lähim masin, siis on võimalik muuta transport efektiivsemaks. Logistiku ja autojuhi peamine suhtlusvahend oli siiani ainult mobiiltelefon , kuid parim lahendus on GPS-navigatsioonisüsteem, mis on seotud kommunikatsioonivahenditega. (Talv 2009)

Süsteemi kirjeldus

GPS on positsioneerimistehnoloogia, mis aga ei edasta informatsiooni kolmandatele pooltele. Kui me tahame teenust, kus kõik osapooled näeks auto asukohta, siis selleks kasutatakse andmevahetussüsteemi (GPS-vastuvõtja ja ettevõtte serveri vahel), mis töötab traadita sidetehnoloogia abil. Kohtades, kus mobiiltelefoni ja interneti leviala on piiratud, kasutatakse satelliitsüsteeme, nagu Orbcomm, Iridium ja Globalstar. (Ovsjankin 2007)
Sõidukisse paigaldatakse seade (kontroller), mis suhtleb GPS-satelliitide ja sõiduki eri osadega- kütusenäit, süüte olek, uste olek, temperatuur jne. Kontroller salvestab asukoha- ning muu vajaliku info vastavalt teenusele ehk kasutaja vajadustele ja saadab selle tavalist mobiilsidet kasutades serverisse. Andmed jõuavad sõidukist arvutini GPRS -andmeside kaudu ning on jälgitavad tavaliselt internetipõhises või töölauaprogrammis. Pakutakse kliendipõhiseid lahendusi, mis annavad ettevõttele just selle informatsiooni, mis on vajalik adekvaatse ülevaate saamiseks ning otsuste vastuvõtmise hõlbustamiseks.
Jälgimissüsteem näitab reaalajas ja ka minevikus kõikvõimalikke sõidukiga seotud tõeseid andmeid, nagu sõiduki asukoht, läbitud teekonna pikkus, kütusekulu, kiirus ja palju muud. Seiresüsteemi kogutud informatsiooni saab vormistada erinevateks raportiteks, näiteks ülevaated tööaja, kiiruseületamise, kütuse tankimispeatuste, lisaseadmete, teekonna kohta jne. Kasutajaliides on veebipõhine, see muudab kasutamise mugavaks ning jälgimise lihtsaks. ( Sarapik 2009b)
Kahe Eesti eduka GPS lahenduste pakkujate Oskando ja Tracking Centeri teenused SeeMe ja Navirec on analoogsed .
SeeMe teenuste kasutamiseks on sõidukile vaja paigaldada Oskando seade, mille sees on SIM kaart. Seade on väike karp, mis määrab GPS satelliitide abil oma asukoha ja edastab kogutud info SeeMe veebipõhisele teenusele, mis kasutajalt mingi lisatarkvara paigaldamist ei nõua. SIM kaart on vajalik, et seade saaks andmed SeeMe teenuste serverisse saata. Kasutaja teeb serverile päringu ja vastuseks kuvatakse kaardile kas valitud sõidukite asukoht või teekond . Seeme kontroller salvestab sõiduki GPS-koordinaadi koos kuupäeva ja kellaajaga: süüte sisse- ja väljalülitamisel, kui süüde sees, siis iga 1 minuti järel või liikumissuuna muutusel üle 10 kraadi, kui süüde väljas, siis iga 1 tunni järel. Kui sõiduk väljub Eesti piiridest ning SIM kaart läheb roamingusse, siis andmesidekulude minimeerimiseks saadab SeeMe Tracker andmeid korra ööpäevas.(Tehnoloogia...)
Navireci idee on sama lihtne: autole lisatakse satelliitpositsioneerimisseade ning GSM- saatja . Kui autol on süüde sees, saadab seade andmeid auto asukoha ja kiiruse kohta iga viie sekundi tagant. Kui autol on süüde välja lülitatud, siis iga viie minuti tagant. Lisaks on võimalik saada täiendavat infot: kas taksol on plafoon sisse lülitatud või kiirabiauto kasutab vilkureid. Kaugsõiduveokite puhul on võimalik süsteem muuta kahepoolseks – kui juhiga ei saa ühendust ning on põhjust arvata, et veos on õigelt teelt kõrvale kaldunud või varastatud, saab kaugjuhtimise teel veoki kütusepumba välja lülitada. (Lahendus...)

GPSi kasutamise plussid

GPS jälgimissüsteemide puhul on tegemist lahendustega, mis võimaldavad tõsta ettevõtte efektiivsust ning märgatavalt vähendada kulutusi transpordivahenditele. Tööprotsesse on oluliselt hõlpsam planeerida , kuna autodele paigaldatud seadmed annavad sõidukite asukohast ülevaate reaalajas. See omakorda kindlustab kontrolli tööaja sihipärase kasutamise üle ning tagab kulude kokkuhoiu ja efektiivsuse kasvu. Tänu sellele on võimalik efektiivselt hallata ka näiteks ladustamist ja jätkutransporti. Väga oluline on efektiivselt planeerida laadimisruumi ja masinaid maksimaalselt koormata, sest nii vähenevad tühisõidud ja suureneb masinate kasutusefektiivsus. Sõidukite liikumise info automaatne kandmine ettevõtte toimimislogistikasse tagab nii aja- kui ka rahasäästu. Kogemused näitavad, et positsioneerimissüsteemide abil on märkimisväärne efektiivsuse kasv võimalik saavutada olenemata autopargi suurusest , kuna oluline on iga säästetud kütuseliiter ja sõidutund. (GPS- autod silma...)
Isegi kui masinad on pidevalt koormatud ja tühjade sõitude arv on viidud miinimumi, ei pruugi kokkuhoid olla tähelepanuväärne, kui autojuht ei kasuta sõitmiseks lühimat teed. GPS rakendusi kasutades saavutavad firmad kontrolli kütuse kulumise üle. GPS seadmega on lihtsam valida kiireim, lühem ja ökonoomseim teekond sõitmaks punktist A punkti B. Tekib ülevaade, palju tegelikult kütust kulus ning päevavalgele tulevad ka töötajate võimalikud kütusevargused. (Tänavsoo 2008)
Sõitudest saab pdf- formaadis väljavõtte teha, mille saab alltöövõtja näiteks arvele kaasa panna. Väljavõttelt saab teada kui plaju kaupa, kust toodi, palju aega kulus, kui pikk oli marsruut . Tihti on probleem, et alltöövõtja arved on näiteks väidetavalt põhjendamatult suured, kuid sellise lisaga on lihtsam arvet selgitada. ( Pinn 2009a)
Ülemus saab hea ülevaate, kas müügimehe auto sõidab või pargib, kus ta on, kui kiiresti ja kuhu liigub. Ning mis kõige tähtsam, ühe nupuvajutusega on võimalik läbi vaadata sõiduki päeva jooksul läbitud teekond: kus käis, kaua parkis jne. Äkki käis müügimees kodus ja lasi jalad sirgeks või astus tööajal sõprade juurest läbi? Või tegi hoopis kahetunnise lõuna ja kurdab nüüd ülemusele, et tööd on ülemäära palju, ei jõua kõike ära teha. (Tänavsuu 2008)
Lisaks koordinaatidele saab saatja infot võimalikest kõrvalekaldumistest marsruudilt ja saadetise olukorra kohta - näiteks temperatuur, niiskus, vibratsioon, kas konteineri uksed on avatud või suletud, valguse hulk konteineris jne. Info salvestatakse kliendi infosüsteemi ning on seal vajadusel analüüsimiseks kättesaadav. See muudab lisaks teekonna jälgimisele ka veoahelat läbipaistvamaks ning aitab alandada kindlustuse hindu. (Sarapik 2009a)

Olevik

Täna on Eestis ettevõtetel 50000 väikesõidukit, pakiautosid on 20000 ja veoautosid 80000. PROLOG -i juhtimisel EAS-i klastriprojekti raames läbi viidud uuring „Eesti Ettevõtete transpordituru valdkonna rahuldamata infovajadused tarneahelate juhtimisel” kinnitas, et ligi pooled Eesti veofirmadest kasutavad juba GPS-jälgimissüsteemi. Enamik kasutajad leidsid , et GPS-jälgimissüsteemi kasutusele võtmisest on ettevõtte töö muutunud efektiivsemaks. Eestis on kõik teenuse pakkujad müünud kokku umbes 6000 kontrollerit. Vaid 10% potentsiaalsest turust on kaetud.
Tundub, küll, et väga paljud kasutavad, kuid tegelikult polegi see arv nii suur. Millegi pärast kardetakse seda kasutada. Sõna kontroller võib viidata mingile turvalahendusele. Õnneks on teavitustööd piisavalt tehtud ning seetõttu vast kliendid GPS teenust ei pelga. Hakatakse aru saama, mis kasusid süsteemil veel on. Lisaks kontrollile ka näiteks planeerimine .
EASi uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et transporditeenuste kliendid on hetkel pakkujate suhtes jõupositsioonil. Klientide teadlikkus on tõusnud, võetakse kõikidelt firmadelt pakkumised ja siis otsustatakse keda usaldatakse. (Pinn 2009b)
Navireci ekspordijuht Silver Laus : „Täna mõtlevad kõik, kuidas säästa. Küsimus on, millised on esimesed kärbitavad kulud. Trend näitab, et kontroller ei ole toode, kus säästa, vaid see aitab säästa. Natuke investeerimist aitab säästa väga suuri summasid“. GPS-tehnoloogia muutub tänases olukorras just oma säästmisvõimalusele üha populaarsust. Navireci näitel tõusis ühe kliendist ettevõtte müügitulu 25% ning firma käive aastas oli 200 miljonit krooni. „Meile maksis ta 3000 krooni kuus. Tühine investeering ,“ arvas Laus.
GPS-tehnoloogiat kasutatakse edukalt kaubakonteineriliinidel Aasias, Euroopas ja Ameerikas. (Pinn 2009a)

Tuleviku perspektiivid

EASi klastriprojektis osalenud jagavad arvamust, et GPS-jälgimissüsteemist on saamas kohustuslik funktsionaalsus, ilma milleta pole ühel transpordiettevõttel peatselt enam võimalik konkurentsis püsida. Tulevikus jõuab transpordituru infovahetus järgmisele kvalitatiivsele tasemele koos võimalusega näha reaalajas kõikide veokite asukohti ja informatsiooni nende koormatusest, tellimuste iseloomust jms. Selline süsteem võimaldab realiseerimise korral optimeerida mitte enam ühe veofirma , vaid kõikide veoressursside tööd tsentraalselt. Lisaks GPS-jälgimisele eeldab süsteem tsentraalse juhtimiskeskuse rajamist, mis peab tegutsema sõltumatu infovahendajana. (Pinn 2009b)
GPS-teenustele ennustavad helget tulevikku mitmed trendid maailmas: alates GSMi levi paranemisest, lõpetades sidevõimaluste järkjärgulise odavnemisega. Varsti hakkab suur osa konteineritest registreeruma ukse avanemisest ning juba tootmisetapil varustatakse need RFID-kiipidega, mis annab rohkem võimalusi informatsiooni registreerimiseks, salvestamiseks ja edastamiseks. (Ovsjankin 2007)
Navireci juhi Reigo Rusingu arvates liigub maailm digitaliseerumise suunas. „Füüsilisi saatelehti on autos vähem,“ selgitas Rusing. „Palju on veel paberimajandust, ühe müügiga tekib terve pakk. Autodesse tekivad ekraanid, saatelehed liiguvad automaatselt ja sealt info tagasi sekunditega. Enne kui auto tagasi jõuab, on kliendile arve juba esitatud ja rahagi laekunud. Kaovad paberimajandust haldavad osakonnad.” (Pinn 2009a)
Augustis ilmus Postimehes artikkel Aire Oleskist, kes omandab Sydneys New South Walesi ülikoolis juba teist aastat magistrikraadi ning kellel õnnestus pääseda oma eriala, navigatsiooni ja positsioneerimise ühe maailma suurema uurimisgrupi liikmeks. „Me töötame tarkvara kallal ja minu ülesanne on luua algoritme, mis suudaksid erinevaid andmebaasides olevaid pilte omavahel sobitada ja asukohta määrata,“ rääkis Aire.
Uurimisgrupi töö õnnestumise korral võivad tulevikus müügile tulla uued navigatsiooniseadmed, mille pilt ei erine karvavõrdki reaalsusest ja mis aitavad õiget teed leida ka kohtades, kus GPS hätta jääb, näiteks majades sees. Aire sõnul võib 3D-kaartidest kasu olla nii võõra linna tänaval kõndivatel turistidel kui ka põlevast majast inimesi otsima tõtanud päästjatel. Lisaks on neiu töö oluline autodele paigaldatavate intelligentsete navigatsioonisüsteemide arendamisel, mis kontrollivad sensorite abiga liikluses toimuvat ja võtavad kriisiolukorras sohvrilt juhtimise üle. (Võimekas Eesti...)

KOKKUVÕTE

Ühtne logistika haldussüsteem koosneb erinevatest liigenditest alates tellimuse tegemisest kuni auto ning kaubasaadetise jälgimiseni. Arvestades võrdlemisi suuri transpordikulusid , annab auto ja kaubasaadetise jälgimine võimaluse kulusid kokku hoida. Tähtis on, et kauba laadimised oleksid asetatud võimalikult sujuvasse järjekorda ja kasutatud teekond lühim. Seda kõike võimaldab GPS- süsteem ja mitte ainult. (Talv 2009)
GPS- süsteemiga saab valida kiireima, lühema ja ökonoomseima teekonna, näitab sõiduki asukohta reaalajas ja ka päeva jooksul läbitud teekonna. Lisaks koordinaatidele saab saatja infot võimalikest kõrvalekaldumistest marsruudilt ja saadetise olukorra kohta - näiteks temperatuur, niiskus, vibratsioon, kas konteineri uksed on avatud või suletud, valguse hulk konteineris jne.
GPS-tehnoloogiat kasutatakse edukalt kaubakonteineriliinidel Aasias, Euroopas ja Ameerikas ning ligi pooled Eesti veofirmadest kasutavad juba GPS-jälgimissüsteemi.
GPS-süsteemita pole peatselt ühelgi transpordiettevõttel võimalik enam konkurentsis püsida. Tulevikus jõuab transpordituru infovahetus järgmisele kvalitatiivsele tasemele koos võimalusega näha reaalajas kõikide veokite asukohti ja informatsiooni nende koormatusest, tellimuste iseloomust jms. Selline süsteem võimaldab realiseerimise korral optimeerida mitte enam ühe veofirma, vaid kõikide veoressursside tööd tsentraalselt.

VIIDATUD ALLIKAD

GPS- autod silma all (2008) Estonian Warehouse kodulehekülg [WWW] http://www.­ esto­nian-warehouse.com/?uudised­&id=343 (16.10.09)
Inseneribüroo Startum. (2002) Eesti inimkannatanutega liiklusõnnetuste asukoha täpsustamise võimalused. [WWW] www.mnt.ee/atp/failid/Aruanne%20GPS%­ 202­-2.doc (16.10.09)
Lahendus. Navireci kodulehekülg [WWW] http://ee.navirec.com/content/view/28/44/ (16.10.09)
Ovsjankin, A. (2007) Tehnoloogia vallutab logistika. Äripäeva kodulehekülg [WWW] http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3601/new_eri_artiklid _ 360109 (16.10.09)
Pinn, M. (2009a) GPS jälgimine võib käivet kasvatada kuni veerandi võrra [WWW] http://www.logistikauudised.net/Default.aspx?ArticleID=7ef8f0e3 - 0c43­-43­87- af4c­-e6647ba86da8 (16.10.09)
Pinn, M (2009b) GPS muutub kohustuslikuks [WWW] http://www.logistikauudi­ sed.ee/Default. aspx ?ArticleID=4146c2d1- ebf4 -4880-9463-1abcaae704­21&re­f­­=­ last­comm&readcomment=1 (16.10.09)
Sarapik, R (2009a) Innovatsioon : reaalajas saadetiste jälgimine [WWW] http://www.logistikauudised.ee/Default.aspx?ArticleID=d6eadd89-d77f-4b69 - 8b20-e25fb20af94c (16.10.09)
Sarapik, R. (2009b) Transport analüüsitavaks Äripäeva kodulehekülg. [WWW] http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=4230/rubr_artiklid_423 001 (16.10.09)
Talv, T. (2009) Logistika uued suunad vajavad juhtimist [WWW] http://juhtimine.ee/­ logis­tika­-uued-­suunad-vajavad-juhtimist (16.10.09)
Tehnoloogia. SeeMe kodulehekülg. [WWW] http://seeme.oskando.ee/tehnoloogia (16.10.09)
Tänavsoo, T. (2008) Navirec viib sõidukite jälgimis­ teenused Euroopasse. Eesti Ekspres​ si kodulehekülg. [WWW] http://paber.ekspress.ee/viewdoc/9497777D5A83­7­­­F95­ C22­­574­2C­00­53011B (16.10.09)
Võimekas Eesti neiu teenis Skype’i stipendiumi. Postimehe kodulehekülg [WWW] http­://­www.­ postimees .ee/?id=150676 (16.10.09)
What is GPS? Garmini kodulehekülg [WWW] http://www8.garmin.com/aboutGPS/ (16.10.09)