Huviharidus vr kultuuripoliitika (0)

Iren Hansen 09.01.2021 Noortekultuur Maailm on kiires muutumises. Keegi ei saa täie kindlusega öelda, milliseid teadmisi ja oskusi vajab  tänane   noor oma  tulevases   elus. Küll  saab  öelda,  et  tänased  noored  loovad  homse maailma. Nagu ütleb  ka Noorte valdkonna arengukava „ Noored on meie riigi püsimajäämise võti,   nende   loovus   ja   kodanikupanus   viib   ühiskonda   edasi   ning   neile   on   vaja   pöörata tähelepanu nüüd ja praegu“ (Noorte valdkonna… 2020: 4). 
  Antud   essee   teemaks   on   Noortekultuur.   Noortekultuur   on   „noorte   poolt   igapäevases   elus kasutatavad   põhitegevused,   mis   lähtuvad   noorte   põhieeldustest,   väärtustest,   normidest   ja arusaamadest.   Kultuur   avaldub   kasutatavates   sümbolites,   keeles,   jutustustes,   tegevuses   ja kommetes“   (Avatud   noortekeskuste…   2004).   Noortekultuur   hõlmab   noortega   seotud temaatikat ja tegevusi. Seda võib ühelt poolt tõlgendada, kui väärtuste süsteemi, mida noored ise loovad ja arendavad, siin võib välja tuua noorte omaalgatuslikud tegevused ja harrastused sh   huvihariduses   ja   -tegevuses   osalemine.   Teisalt   saab   Noortekultuuri   tõlgendada,   kui vaimuloomingut,   mis   on   teadlikult   loodud   noortele   selleks,   et   neid   kultuuriliselt   ja eneseväljenduslikult harida.  Üldjuhul on meie noored aktiivsed ning seda aktiivsust on vaja teadlikult suunata, et neil ei jääks   liigset   vaba   aega,   mida   veeta   virtuaalmaailmas,   televiisori   ees   või   uidates kaubanduskeskustes.   Üheks aktiivseks vaba- aja veetmise võimaluseks on noorel osaleda huvihariduses ja -tegevuses. Huvihariduse kaudu on noorel võimalik arendada enda jaoks eluks   vajalikke   pädevusi   sh   hulgas   sotsiaalseid   oskusi,   eneseväljendust,   julgust,   loovust, viimase puhul annab see   noorele kätte võtmeoskused, kuidas tulla toime probleemidega. (Noorte valdkonna… 2020: 5)  Huviharidust   võib   lugeda   ka   üldhariduskooli   vennaks,   sest   üldhariduskoolis   toimub kasvatustöö ning peale kooli, vabal ajal huviringis kasvatustöö jätkub. Huviharidus loob isegi paremad   võimalused   kasvatustööks,   kuna   noor   tuleb   huviringi   üldjuhul   vabatahtlikult, näidates üles huvi, olles motiveeritud ning tulemustele orienteeritud.  1


Iren Hansen 09.01.2021 Ka Kolb on öelnud, selleks, et kunstnikel oleks publikut, tarbijaid ja turgu, tuleb kultuuri valdkondasid õpetada inimesele juba varases eas. Huvihariduse pakkumine noorele on oluline osa tema tulevases kultuuritarbijaks kasvatamisel. Pakkudes noorele võimalust kogeda läbi huvihariduse   ja   -tegevuse   kultuurikogemust,   tunnevad   nad   selle   järele   vajadust   ka täiskasvanuna. (Kolb 2005: 12) Essee eesmärgiks on analüüsida huvihariduse seotust Eesti kultuuripoliitika põhialustega, tuua analüüsi toel välja 3 põhimõtet ning teha ettepanekud kuidas neid rakendada ja rahastada.  Analüüs, kolm põhimõtet ja ettepanekud Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lähtub põhiseaduslikust sihist „tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade“  ja „kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues   soodsad   tingimused   elujõulise,   avatud   ning   mitmekesise   kultuuriruumi   arenguks   ja kultuuris osalemiseks“ (Kultuuripoliitika põhialused… 2014: 1).  Samuti on Kultuuripoliitika põhialustes välja toodud ühe põhieesmärgina koostöö vajalikkus hariduspoliitikaga, kuna noortele on oluline anda kultuurialaseid teadmised ja oskused edasi varases eas. (Samas, 2) Samuti on antud dokumendis kirjeldatud formaalse ja mitteformaalse õppe   omavahelist   sidumist   järgmiselt:   “Kultuuriasutustel   on   hariduslike   programmide   ja tegevuste   elluviimisel   oluline   roll   formaalse   hariduse   mitmekesistamisel   ja   rikastamisel, mistõttu   peab   riik   oluliseks   kultuuriasutuste   kaasamist   õppekavade   ettevalmistamisel   ja täitmisel.”   (Samas,   2)   Ka   elukestva   õppe   strateegia   2020   toetab   eelnevat,   kirjeldades,   et oluline on luua koostöövormid, mis hõlmab huvihariduse lõimimist formaalharidusega ning õppetöö läbiviimist väljaspool koolikeskkonda sh kultuuriasutustes. (Eesti elukestva… 2014: 8)  Ma ei saa nõustuda, et huvihariduse õppekava koostamisel kaasatakse kultuurikorraldajaid, raamatukogu   hoidjaid,   muuseumi   töötajaid   jne.   vaid   koostöö   toimub   pelgalt,   kas   asutuse külastamise   või   ruumide   rentimise   näol.   Samuti   tegutsevad   eelnimetatud   kultuuriasutused 2


Iren Hansen 09.01.2021 iseseisvalt, koostades mitteformaalse õppe raames programme noortele. Probleemiallikaks on siin nii kultuurikorraldaja madal palk kui ka  huvihariduse rahastus, mida saavad kõik üksused kohaliku   omavalituses   kaudu   taotleda   ning   püüdes   iseseisvalt   tegutseda,   hoitakse   raha maksimaalselt endale. Hoolimata sellest, et kultuuripoliitika põhialustes on välja toodud, et „Riik peab oluliseks kultuuritöötajate kvalifikatsiooni tõstmist ja täiendkoolitust, tagamaks kultuuritöötajate   pädevuse   vastavalt   infoühiskonna   pidevalt   uuenevatele   vajadustele. Sealjuures   peab   kultuuritöötajate   töötasu   olema   Eesti   tööturul   konkurentsivõimeline, kindlustades spetsialistide järelkasvu“ (Kultuuripoliitika põhialused… 2014: 3) siis väga tihti palkavad omavalitsused kultuurikorraldajatena tööle oma piirkonna inimesi, kuna tutvused loevad ja uut inimest ei pea elanikega  tuttavaks tegema.  Ka kultuurikorraldajale  makstav töötasu   ei   ole   üldjuhul   konkurentsivõimeline,   kuna   puudub   kvalifikatsiooni   tõendav dokument.   Selline   tegevus   toimub   rohkem   äärealadel,   kus   rahvaarv   on   vähenev.   Oma kogemuse   põhjal   võin   öelda,   et   kandideerides   kultuurikorraldajaks   ning   küsides konkurentsivõimelist palka, siis haridusspetsialisti poolt tuli vastuseks, et ma ei saa isegi nii palju palka.  Seega  sarnaselt  kultuuripoliitika  põhialustele,   peaks kohalik   omavalitsus  pidama  oluliseks kultuurikorraldajate   kvalifikatsiooni,   toetades   neid   vajadusel   täiendkoolitustega   ja   tagades konkurentsivõimelist töötasu. Kui ikka kvalifitseeritud kultuurikorraldajat oma piirkonnast ei leita, siis tuleks leida sobiv kandidaat, kellel on tegutsemishindu antud valdkonnas. Üldjuhul on kogukonna inimesed nõus panustama oma elukeskkonna arengusse ja nii mõnigi teeb seda tööd   sisemisest   motivatsioonist   ja   vabatahtlikkuse   korras.   Samuti   tuleks   talle   võimaldada täiendkoolitusi, et ta saaks panustada oma töösse ilma takistusteta. Ka tema töötasu peaks olema kooskõlas tööülesannete ja -tulemusega.  Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusest, korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused  ning   neil  on  kanda   oluline  roll   kohaliku   tasandi   kultuurielu  korraldamisel, kultuuriasutuste ülalpidamisel ja kultuuritegevuse toetamisel. (Kultuuripoliitika põhialused… 2014: 1)   Ka   Huvihariduse eest seisab kohalik omavalitsus, kelle ülesandeks on arendada oma piirkonna noorsootööd nii, et see jõuaks iga  piirkonna nooreni. Riigi  ülesandeks on õigusliku raami loomine ning kohalike omavalitsuste toetamine. (Noorte valdkonna… 2020: 3


Iren Hansen 09.01.2021 7) Seega selgub, et kultuuriasutused jt (raamatukogud, muuseumid) kannavad endas kultuuri rikastamise kui ka hariduse edendamise rolli.  Alates   2017.   aastast   toetab   riik   kohalikke   omavalitsusi   huvihariduse   ja   -tegevuse lisatoetusega,  et  viia  rohkem  võimalusi  meie  noorteni.  See kuidas lisatoetust  kasutatakse, otsustab   iga   omavalitsus   ise,   vastavalt   oma   piirkonna   noorte   vajadustele.   (Koik   2017) Kultuuripoliitika põhialustes on välja toodud, et oluliseks peetakse harrastus- ja kooliteatrite tegevust.  (Kultuuripoliitika põhialused… 2014: 6)  siis olles külastanud viimased 4. aastat mitmeid  üldhariduskoole ja kultuuriasutusi  (seoses õpingutega), siis võib tõesti tõdeda, et nendes   koolides   tegutsevad   huviringide   näol   näiteringid.   Huviringid   toimuvad   peale koolitunde ning on üldjuhul jagatud kahte vanusegruppi. Kui lugesin ühe näiteringi tunnikava ja võttes aluseks kultuuripoliitika põhialustest punktid 29.1 ja 29.2, kus lugemisharjumuse juurutamine   ja   kirjanduse   väärtustamine   on   omakeelse   kultuuriruumi   alustalasid   ning   riik pöörab   suuremat   tähelepanu   loovkirjutamise   õpetamisele   kõikidel   haridustasanditel   ning väärtustab   neid   ettevõtmisi,   mis   toetavad   lugemist     ja   kirjandust   (Kultuuripoliitika põhialused… 2014: 7), siis ei näinud ma selles tunnikavas neid punkte toetavaid tegevusi. Olen nõus, et õppimine, eriti I kooliastmes peaks toimuma läbi mänguliste tegevuste aga minu ettepanek oleks, et need tegevused võiksid olla lõimitud erinevate ainetundidega. Nagu ma eelnevalt   kirjutasin   on   huviharidus   üldhariduskooli   vend,   kus   üks   toetab   teist,   et   muuta kasvatustöö terviklikuks.  Seega   sarnaselt   kultuuripoliitika   põhialustele,   võiksid   huvihariduse   pakkujad   tugevdada loometegevust ja toetada lõimumist. Kui võtta aluseks näitering ning lõimides see eesti keele ja kirjandusega, on võimalik raamatuid läbi töötada hoopis teises kontekstis. Huviringi raames saab tutvuda kirjanikega, võib olla ka kutsuda kedagi võimalusel külla. Samuti on võimalus raamatu   põhjal   luua   lühilavastusi,   viia   läbi   erinevaid   mõistatusmänge   jne.   Selle   kõige tegevuse   juures   paraneb   noore   eneseväljendusoskus,   nad   muutuvad   julgemateks, enesekindlamateks jne. Samuti leian, et huvihariduse lisatoetuse kasutamine on üsna paindlik, kuid nagu mündil on ka siin kaks külge. Ühelt poolt võimaldab lisatoetus luua piirkonna noortele rohkem võimalusi vabaaja   veetmiseks,   kuid   teisalt   puudub   sisuline   kontroll.   Tekib   küsimus:   kas   toetust 4


Iren Hansen 09.01.2021 kasutatakse sihtotstarbeliselt? Kas terminoloogia on kõigile ühiselt mõistetav? Kas tegevusel on sidusus kultuuriga ning huvihariduse ja -tegevusega?   Seega   minu   ettepanek   oleks,   et   jagades   kohalike   omavalitsustele   lisatoetust,   tuleks   luua kohalikel   omavalitsustel   alusdokumendid,   mis   sisaldavad   terminoloogiat,   toetuse sihtotstarbelist   kasutamist   jne.   Teenuse   pakkujatega   lepinguid   sõlmides   tuleks   rõhutada punktile,   kus   on   kirjas,   et   on   ühine   arusaam   huvihariduse   ja   -tegevuse   olemusest, terminoloogiast, toetuse kasutamisest jne. Siin kohal tahan öelda, et ühiskonna õigusteadvus ja õiguskuulekus on seotud sellega, kuidas inimesed seadustest aru saavad. Olen arvamusel, et need, kes ei saa seadusepunktidest õigesti aru, loobuvad ka seaduste edasi lugemisest ja see viib ka neid rikkumisteni.  Seega leian, et seaduse tekst peaks olema ühtselt mõistetav kõigile.  Kohaliku omavalitsuse tasandil   korraldaksin   samalaadseid   veebinare   nagu   seda   on   teinud   ENTK.   Taaskord   saan omast kogemusest tuua näite, kus MTÜ sai huvihariduse toetuse ning soetas noorte jaoks rajatise, kuid antud toetust ei ole lubatud statsionaarsete rajatiste loomiseks. Paber kannatab kõike,   toetus   on   kasutatud,   kuid   mitte   sihtotstarbeliselt.   Seega   sarnaselt   kultuuripoliitika põhialustele, peaks kohalik omavalitsus jälgima, et toetuse kasutamine oleks läbipaistev ja lähtudes ennekõike noorte vajadustest. Selline tegevus eeldaks kohaliku omavalituse poolt teenusepakkuja tegevustesse süvenemist. Kindlasti tähendaks see rohkem dokumentatsiooni, kuid leian, et nii saab ära hoida rikkumisi. Kindlasti võiks kohaliku omavalitsuse poolt olla rakendatud   kontroll,   kus   käiakse   vaatlemas   huviringe.   Siin   saan   tuua   näite,   kus   ühes piirkonnas toimuvad ühtedel kellaaegadel erinevad huviringid aga mõlemas on üheaegselt samad noored. Samuti tuleks noorte seas läbi viia küsitlusi, et loodavad huviringid lähtuks noorte vajadustest mitte noorsootöötaja, kultuurikorraldaja jt soovidest.  Tuginedes eelnevale tekstile, saan tugevusteks välja tuua, et kohaliku omavalitsuse tasandil on hariduslikud programmid mitmekesised, sest programme luuakse nii kooli kui ka kultuuri- jt. asutuste poolt.  Nõrkusteks  võib lugeda vähest või olematut koostööd ning huvihariduse rahast sõltumist. Kuigi huvihariduse raha on mõeldud selleks, et võimaldada noortel osaleda huvihariduses, mis üldjuhul on jäänud just rahaliste ressursside taha (perede halb majanduslik olukord,   transpordi   puudumine   jne.)   siis   minu   ettepanek   oleks   kehtestada   minimaalsed ringitasud, mis omakorda  kaotaks ära noortel huviringide vahel pendeldamise ning kasvataks 5


Iren Hansen 09.01.2021 noortes vastutustunnet huviringi valikul. Samuti toetaks minimaalne tasu huviringi jätkumist ka peale huvihariduse rahastuse vähenemist/ kaotamist.  Võimalusena näen ma siin kohaliku omavalitsuse toetust koostöö viljelemisel, seaduste tõlgendamisel jne. Kuna huvihariduse raha saamiseks tuleb esitada taotlus, siis minu ettepanek oleks, et taotluse üheks punktiks võiks olla   koostöövõrgustiku   loomine   teiste   huviharidust   pakkuvate   asutuste   vahel.   See   punkt suunaks  erinevaid   asutusi  tegema  omavahel   rohkem  koostööd,  mis   omakorda   võimaldaks ühtlustada formaalse ja mitteformaalse hariduse koostöö. Selleks võiks kohalik omavalitsus (haridus-   või   noorsootööspetsialist,   kultuurikorraldaja)   korraldada   ühiseid   koolitusi,   mille märksõnad oleksid meeskonnatöö, koostöö, lõimimine, kultuuri tarbimine läbi huvihariduse jne. Ohuna näen ma huvihariduse rahastuse vähenemist või üldse kaotamist, mille tagajärjel võib   väheneda   formaalse   hariduse   toetamine   ja   väheneks   ka   mitteformaalse   õppe programmid.  Kokkuvõte   Huviharidusel ja -tegevusel on nii riigi, kohaliku omavalituse kui ka noore tasandil kanda suur roll. Läbi huvihariduse on võimalus noorteni viia riiklikult tähtsad sündmused, traditsioonid jne., mis  on vajalikud  eesti  riigi  kestlikuks  arenguks. Nagu eelnevalt  öeldud, siis noored loovad homse maailma ning oluline on kasvatada meie noortest tulevased kultuuritarbijad, pakkudes kultuurikogemusi varases eas. Samuti ei saa unustada, et huvihariduse ja -tegevuse teel   panustame   ka   noorte   võtmepäevuste   arenemisele,   mille   toel   muutuvad   ka   noorte omavahelised   suhted,   suureneb   noortes   empaatiavõime.   Tutvustades   erinevaid   kultuure, muutub noorte suhtumine teistesse kultuuridesse, sest muutub teadmine, et me kõik ei ole ühesugused.   Toetades   noorte   loovust,   aitame   kaasa   nende   edaspidiste   probleemide lahendamisele.  Selleks, et huvihariduse rahastus saaks alati sihtotstarbelise kasutuse, peab selle korraldamise põhimõtted olema kõigile ühtselt arusaadavad, ka neile, kel puudub vastav kvalifikatsioon. Kuigi huviharidus ja -tegevus on haridus- ja teadusministeeriumi hallata, siis on see tugevasti seotud ka kultuuripoliitikaga ja ka need seosed peaksid olema rohkem kajastatud. Ehk siis kõikide teiste dokumentide juurde tuleb lisada ka Eesti kultuuripoliitika põhialused, et siduda tegevus eesmärgiga.  6


Iren Hansen 09.01.2021 Samuti   tuleb   rõhku   panna   koostööle   ning   olen   veendunud,   et   suunates   erinevaid   pooli koostööle,   toetab   see   inimestest   peituvad   potentsiaali   avanemist,   koosõppimist,   ideede rikastamist, kogemuste peegeldamist ja ka isiklikku arengut. Kui tegutseda ühiste eesmärkide nimel koos, hoitakse kokku rohkem ressursse ning kõige enam lõikavad kasu sellest noored. 7


Iren Hansen 09.01.2021 Kasutatud kirjandus Eesti elukestva õppe strateegia 2020. 2014. Kättesaadav:  https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf, 05.01.2020 Kasemets, Liis (toim) 2004. Avatud noortekeskuste arendamine mitmekultuurilises  ühiskonnas: Arengukava koostamise, rakendamise ja hindamise käsiraamat. Tallinn: Esko  Koolitus ja Konsultatsioonid AS. Koik, Aire 2017. Minister Reps: riiklik huvihariduse ja -tegevuse lisatoetus toob rohkem  valikuid suurema hulga noorteni. Kättesaadav: https://www.hm.ee/et/uudised/minister-reps- riiklik-huvihariduse-ja-tegevuse-lisatoetus-toob-rohkem-valikuid-suurema-hulga, 07.01.2020 Kolb, M. Bonita 2005. Kultuuriturundus. Tartu: AS Atlex, 12. Kultuuripoliitika põhialused aastane 2020. 2014. Kättesaadav  https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kultuur2020.pdf, 06.01.2020 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu. 2020. Kättesaadav: https://www.hm.ee/sites/ default/files/noortevaldkonna_arengukava_2021-2035_eelnou_13.07.2020.pdf, 05.01.2020 8

Document Outline

• Kasutatud kirjandus