müügilepingu alusel saadud 34 000 euro tagastamiseks ja 1415 euro 32 sendi suuruse kahju hüvitamiseks. Hageja tahab taganeda kostjatega sõlmitud ostu-müügilepingust ja asjaõiguslepingust, sest müümisel kostjad ei teatanud, et korteriühistul lasub võlgnevus panga ees ja see läbi lasuvad ka korteril kohustused. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Missuguste asjaolude vastu võib ostjal veel olla äratuntavoluline huvi? VÕS § 14 lg 2 Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. RK: “Otstarbekas,
reguleeritud garantiile kui kõrvalkohustusele. Müügigarantii sisuks võib olla kohustus asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele. Tüüpiline müügigarantii juhtum on müüdud asjal selle lepingu tingimustele mittevastavuse kaasatoova puuduse ilmnemine teatava tähtaja jooksul. Garantii juhtumi saabumisel tekib ostjal garantiis ettenähtud õigused. Müügigarantiist tulenevad õigused on põhimõtteliselt sõltumatud müüja seadusest tuleneva vastutuse olemasolust või sellest kas ostja ka seaduse alusel selliseid õigusi kasutada saaks. VÕS § 231 annab müügigarantii erisused tarbijale müügi korral. Müüja vastutuse ajalised piirid. Nõuded aeguvad 3 aasta jooksul. Erandina on 5 aastat aegumistähtaeg selliste müügilepingute jaoks, mille esemeks on tüüpiliselt ehitise
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid ...........................
Kui järelkontroll on näidanud, et et sooduspäritolu sätteid on rikutud, korraldab soodustatud ekspordiriik uurimise taoliste rikkumiste selgitamiseks/ärahoidmiseks. KAUBA TOLLIVÄÄRTUS 50. Tehinguväärtus On imporditud kauba tolliväärtus ehk ekspordiks EL tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult tasumisele kuuluv hind, mis on vajadusel korrigeeritud vastsvalt ÜTS artiklidele 32 ja 33 järgmistel tingimustel: 1) Ostjal ei ole kauba käsutamisel muid piiranguid peale nende, mis on ühenduse piires ettenähtud õigusaktidega või millest kinnipidamst nõuab riigiasutus. Mis piiritlevad geograafilist ala kus kaupa võib edasi müüa ning mis ei mõjuta oluliselt kauba värtust. 2) Kauba müük ega hind ei sõltu mistahes tingimistest, mille väärtust ei ole võimalik määrata. 3) Ostja ja müüja ei ole teineteisega seotud. Kui on, siis las tehinguväärtus olla tolliväärtusena aktsepteeritav lõike 2 alusel
lepingus ettenähtud dokumendid 7)Dokumendid lähevad müühja panka 8)Pank tasub müüjale 9)Dokumendid ostja panka 10)Ostja pank tasub raha müüja pangale 11)Dokumendid ostjale 12)Ostja arvelduskontolt võetakse summa maha 13)Dokumendid transpordifirmale 14)Kaup kätte 58. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Inkasso on sobiv makseviis, kui: · ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; · ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud; · ostjal on müüjast parem turupositsioon; · müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud pangast dokumendid maksekohustuse vastu; · müüja usaldab ostjat. 59. Inkasso plussid ja miinused. Importija: + krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks + võimalus maksta pärast kauba kohalejõudmist
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kahe...
Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid - vähemalt 2; objekt ja sisu. ÕIGUSUHTE ELEMENDID Subjekt- ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti. Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi) Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus. Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu-müügi lepingus on objektiks kaup ja raha) Sisu - Õigusuhtes tekkivad õigused ja kohustused. Mille poolest erineb subjekt ja objekt? Subjektil on õigusvõime, objektil puudub. Subjekte on
Olulised paragrahvid - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on õigus sellele asjale - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga. Tähendab omaabi rakendamise võimalust ja nõuete esitamist asjade väljanõudmiseks või valduse rikkumise ärahoidmiseks. - Erisätted §-s 40...
See, millele tsiviilõiguse subjektide subjektiivsed õigused on suunatud, ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese. Tsiviilõiguse esemeks võivad olla ka õigused; õigus võib olla suunatud ka õigusele. Omandiõigus, kasutusõigus (üürnike puhul). A (õigus /kohustus) B (kohustus / õigus) Nt. on müügileping, siis A / müüja saab nõuda raha; B / ostja saab nõuda asja. Subjektiivne õigus on suunatud A puhul rahale, B puhul asjale. Müüjal on õigus nõuda raha, ostjal raha aga pole; inkassofirma ostab õiguse A-lt võlga sisse nõuda, siis see õigus muutub õiguse objektiks. Kui õigus on õiguse objekt, saame rääkida õigusest kui tsiviilõiguse esemest. See saab olla midagi üleantavat, nt. rahaline õigus; on ka õigusi, mida ei saa loovutada (vanemlikud õigused, õigus aule). Müüd hüved võivad olla eelkõige nt. mittemateriaalsed (leiutis, avastus, kunstiteos). Samamoodi ka au või nimi. Mis on raha? See on asjastatud õigus, ta annab õiguse.
See, millele tsiviilõiguse subjektide subjektiivsed õigused on suunatud, ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese. Tsiviilõiguse esemeks võivad olla ka õigused; õigus võib olla suunatud ka õigusele. Omandiõigus, kasutusõigus (üürnike puhul). A (õigus /kohustus) ←→ B (kohustus / õigus) Nt. on müügileping, siis A / müüja saab nõuda raha; B / ostja saab nõuda asja. Subjektiivne õigus on suunatud A puhul rahale, B puhul asjale. Müüjal on õigus nõuda raha, ostjal raha aga pole; inkassofirma ostab õiguse A-lt võlga sisse nõuda, siis see õigus muutub õiguse objektiks. Kui õigus on õiguse objekt, saame rääkida õigusest kui tsiviilõiguse esemest. See saab olla midagi üleantavat, nt. rahaline õigus; on ka õigusi, mida ei saa loovutada (vanemlikud õigused, õigus aule). Müüd hüved võivad olla eelkõige nt. mittemateriaalsed (leiutis, avastus, kunstiteos). Samamoodi ka au või nimi. Mis on raha? See on asjastatud õigus, ta annab õiguse.
olema võrreldav individuaalhüvistest saadava kasulikkusega. Spetsiifiline välismõju, mistõttu nende jaotamisel tekib turutõrge. Individuaalhüvis selle tootmist finantseeritakse müügituludest. Optimaalse toodangumahu määrab nende hinna ja tootmise piirkulu võrdlus. Ostu kasulikkus on fikseeritud ostu sooritamisel makstud hinnaga. Selle tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiirangut. Informatsiooni asümmeetria müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal (tööjõud, pruugitud auto, korter). Turg ei toimi siis efektiivselt, sest hüviste turuhinnad ei kajasta õigesti nende kvaliteeti. Takistab turuprotsesside kulgu mitmel viisil ,,sidruniturg" hea kvaliteediga kauba müügilt kadumine.ostjal on ostu sooritades raske vahet teha tõeliselt kvaliteetse ja halvas seisukorras toote vahel. Vead tulevad tarbimisel ilmsiks ja selle tulemusena langeb müügil olevate toodete maine ning hind halva
c. tootmishooned 11. Milline alljärgnevaist ei ole käibevara finantseerimisstrateegia kirjeldamisel kasutatav käibevara grupp? a. püsikäibevarad b. igavesed käibevarad c. ajutised käibevarad 12. Faktooringlepingu tähtaeg on a. tavaliselt 2 nädalat b. rangelt 2-4 kuud c. üldjuhul 6-12 kuud, kokkuleppel pikendatav d. üldjuhul 6-12 nädalat, kokkuleppel pikendatav 13. Faktooringuleping on leping millega: a. Ostjal on õigus, kuid mitte kohustus, osta või müüa väärtpabereid või mõnda muud finantsvara kokkulepitud hinnaga b. Võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kokkulepitud tähtajal c. Üks isik kohustub loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu. 14. Lühiajaliste kohustuste eeliseks on a. intressikulude ebapüsivus aastati b. suurem likviidsusrisk c
Kolleegiumi arvates võib tuvastatud asjaolusid arvestades olla praegusel juhul tegemist sama müügieseme kohta uue müügilepingu sõlmimisega. Missugustel tingimustel uus müügileping sõlmiti, tuleb välja selgitada poolte tahteavalduste ja lepingu tõlgendamise teel, arvestades TsÜS §-s 75 ning VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamise reegleid. Ringkonnakohtul tuleb asjaolusid arvestades hinnata, kas uue lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku selles, et ostjal säilib uue müügilepingu rikkumise juhtudel õigus tugineda õiguskaitsevahendite kohaldamisel ka varasema müügilepingu rikkumistele. Kui kohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et asjas kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks kaamerat vastu võttes kostjaga uutes lepingutingimustes kokku leppinud, saab kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et pooled sõlmisid uue müügilepingu samasugustel tingimustel kui 13. juuni 2005. a müügilepingu.
Toodangu lepingule mittevastavuse määramisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 217. 3.3. Juhul, kui ostja avastab toodangu vastuvõtmisel toodangu mittekvaliteetsuse või toodangu mittevastavuse lepinguga, peab ostja teatama sellest müüjale viivitamatult ja esitama pretensiooni käesoleva lepingu p. 6.1. ettenähtud tähtaja jooksul. Müüja vastutuse määramisel toote lepingutingimustele mittevastavuse eest juhinduvad pooled LS sätetest 218, 222 ja 226. 3.4. Ostjal on õigus taotleda müüja esindaja kohalekutsumist käesoleva lepingu p.3.3. näidatud juhtumil (kohalekutsumisel peab olema näidatud soovitav esindaja kohalesaabumise kuupäev). Müüja esindaja juuresolekul koostatakse akt toodangu puuduste kohta. Juhul, kui müüja oma esindajat määratud tähtajaks kohale ei saada või ei soovi akti koostamisel osaleda võib ostja koostada ühepoolse akti, mis on pretensiooni esitamise aluseks ning tõendina müüja poolt aktsepteeritav. 3.5
Aktuaarne kindlustus saab hakkama individuaalsete, aga mitte süsteemsete šokkidega. Nt inflatsioon 2) P peab olema teada, sest kindlustus suudab adresseerida riski, aga ei suuda hakkama saada määramatusega. 3) P peab olema väiksem kui 1 Asümmeetriline informatsioon: kui eksisteerib kahjulik valik või moraalirisk, siis on kindlustusturg ebaefektiivne või ei eksisteeri üldse. Kahjulik valik – tuleneb asümmeetrilisest infost kindlustuse pakkuja ja ostja vahel. Ostjal on rohkem infot. Moraalirisk – tuleneb asümmeetrilisest infost, kindlustusfirma ei saa järgida, kuidas kindlustatu mõjutab p või L suurust. Argumendid riigi sekkumiseks: 1) lühinägelikkus ja valearvestus - 100 eurot täna või 200 eurot aasta pärast? Hüperbooliline diskondteerimine. Kulud ja kasud ajas lahutatud, ebaselge tagasiside. 2) administratiivsed kulud - Suured administratiivsed kulud erakindlustuse puhul. T mõjutab kindlustuse hind
Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid:2; objekt;sisu. ÕIGUSUHTE ELEMENDID Subjekt- ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti. Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi) Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus. Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu- müügi puhul objektiks kaup ja raha).puudub õigusvõime Sisuks on õigusuhtes tekkivad õigused ja kohustused. § 5. Õigussuhtes tekkivat õigust nimetatakse subjektiivseks õiguseks - konkreetsele subjektile
(Ibid) 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas Esimesed võimalikud märgistused tänapäeva mõistes kaubamärgina pärinevad Atiik- Kreekast, kus keraamilisi esemeid märgistati, et eristada neid erinevatest tegijatest. (Sherinian, s.a.) Esimesed kirjed kaubamärgi kasutamisest pärinevad juba Rooma keisririigi ajast I – V sajand pKr. Kus Rooma Impeeriumi mõõgasepad panid oma nime mõõgateramikele, millega sepp vastutas isiklikult oma toodangu eest ning mõõga ostjal oli võimalus sellest tulenevalt valik teha. (Vikipeedia, s.a.) Alates keskajast hakkasid erinevad Euroopa kaubanduse gildid nõudma märgistusi oma liikmete kaubale, et tagada kvaliteet ning identifitseerida, millisesse gildi kaupmees kuulub. Need tõid kasu rohkem gildile, kui tootjale. (Sherinian, s.a.) Hilisel keskajal alustati märgistamise seaduse välja töötamist. Sellest seadusest tulenevalt hakkas välja kujunema võltsingu, võltsimise ja pettuste seadus. (Ibid)
2. Relatiivne- mõlemad õigussuhte pooled on määratletud (võlasuhted) 3. Ühekülgne- nt laenulepingust tulenev õigussuhe pärast seda kui laenusaaja on raha kätte saanud, laenusaajal kohustussee ka tagasi maksta, laenuandjal õigus seda nõuda 4. Mitmekülgne- pooltel on üksteise suhtes õigused ja kohustused (nt müüjal on kohustus kaup üle anda ja õigus nõuda ostjalt raha, ostjal aga vastupidi) 5. Valdkonnapõhine- perekonnasuhted, asjaõigussuhted, pärimissuhted, võlasuhted, ühinguõigussuhted, intellektuaalse omandi suhted. 2. Subjektiivne õigus Mõiste: Tsiviilõiguse subjektile kuuluv õigus teatud viisil käituda või nõuda teistelt teatud käitumist Liigid: 1. Absoluutsed- õigustatud isikul on õigus igaühe vastu, kohustatud isikud ei ole kindlaks
1. kogused ei vasta lepingule 2. sortiment ei vast lepingule 3. kvaliteet ei vastanud lepingule Kauba müügi arved. Kaupade lähetamisel ostjale kirjutab müüja välja arve. Arve kohustuslikud rekvisiidid: Arve number, kuupäev, müüja firma rekvisiidid, maksja rekvisiidid, kauba nimetus, ühik, kogus, hind, summa ja käibemaksu arvestus ning allkiri. Kauba tagastamine. Neil juhtudel kui ostjale saadetud kauba kogus sortiment ja muud olulised näitajad ei ole kooskõlas lepinguga on ostjal õigus ostetud kaup tagastada. Selleks kirjutab müüja välja kreedit arve, milles näidatakse ära vahesumma tagastatud kaupade maksumuse või hinna alandi ulatuses. Krediit arvel tuleb välja tuua krediteeritav arve nr, kreedit arve peab olema eristatav, arve võib olla miinus arvena, summad märgitakse punasega. Ettevõtte tulud ja tulude arvestus. Tulud on aruande perioodi sissetulekud millega kaasneb varade suurenemine ja kohustuste vähenemine
17 Et see tõesti nii oleks, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. tootmisharus peab olema väga palju sõltumatult tegutsevaid ettevõtteid. Igaüks peab omama sedavõrd väikest tootmismahtu, mis ei mõjutaks tuntavalt haru kui terviku tootmismahtu. Sõltumatu seetõttu, et koos tegutsedes oleks neile hinna muutmine jõukohane. 2. ettevõtted peavad valmistama täiesti ühesugust (homogeenset) toodangut. Ostjal peab olema sama hinna puhul ükskõik, kelle toodangut ta ostab. 3. nii tarbija kui tootja peavad omama täielikku informatsiooni turultoimuva kohta. Tarbija peab omama teavet hinna ja kvaliteedi osas, tootja tootmisteguri hinna ja tehnoloogia osas. Kui ostja ei tea turuhinda, võib ettevõte ju talle kallimalt müüa! 4. turul ei eksisteeri mingeid sisenemis- ega väljumisbarjääre, s.t. miski ei takista firmasid turule tulemast ega sealt lahkumast
puudulikkus ning arvamus, et turg pakub ise liiga vähe informatsiooni. Kahtlemata ei ole võimalik absoluutselt täielik informatsioon ning viimase hankimist tuleb vaadata ka kui ühte võimalikku tootmiskulu. Esinevad aga ka olukorrad, kus informatsiooni mitteomamisel on teatud süstemaatiline põhjus, mis omakorda halvendab turu kui majandusmehhanismi toimimist. Näide informatsiooni ebasümmeetriast: kindlustusturg (elukindlustus). Kindlustuse ostjal palju rohkem informatsiooni oma tervise ja sellega seotud riskide kohta kui müüjal (kindlustusfirmal). Situatsiooni tasakaalustamisek on võimalikud samuti mitmesugused meetmed (arstlik kontroll jne). 28.Avage hääletamisparadoksi olemus. Millest sõltub hääletamistulemus? Loogikast on tuntud transitiivsuse omadus, mille kohaselt sellest, et kui a on suurem kui b ja b on suurem kui c, järeldub, et a on ka suurem kui c. Politiiliste valikute puhul aga transitiivsuse omadus
28 Nagu ka kõigi teiste laenutoodete puhul nii on ka hüpoteeklaenude korral laenusaaja kohustus kindlustada laenu arvel soetatud vara laenuandja kasuks. PANGAKREDIIDID ERAISIKUTELE (põhimõtteliselt samad, mis laenud) Tarbijakrediidid, hüpoteegid, õppelaen, liising, arvelduskrediit jne. Tarbijakrediitide alaliigid: Järelmaksukrediit põhivõlg ja intress Krediitkaardid võimaldavad ostjal saada maksepikendust panga vahendusel ca 15-45 päevaks pärast kauba ostu. Krediitkaardil on kindel taastuv kuu krediidilimiit, mis reeglina ei ületa kliendi pangakontole laekuvat kahe kuu sissetulekut. 01.09. 30.09. 10.10. 15.11. . +3000 intressivaba -3000 intress Sündikaatlaen on on mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen.
b hinnaalandusega päevade arv, c kogu krediidiperioodi pikkus. Loobumiskulu määra korduvate tehingute puhul saab leida järgmise valemiga (liitintressimäära metoodika), mis on ühtlasi EAR: 360 a c -b (7.10) AIC = EAR = 1 + - 1. 1- a Loobumiskulu määra tuleb võrrelda ettevõtte kapitali hinnaga. Kui kapitali hind on madalam kui loobumiskulu määr, siis tuleks ostjal (kliendil) võtta pakkumine vastu. Põhjus on selles, et ta saaks kasutada varem maksmiseks suhteliselt odavat laenuraha. Sisuliselt on sellel perioodil võetava laenu intress väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. Vastupidine situatsioon on hinnaalandust pakkuval ettevõttel. Tavaliselt on tema kapitali hind väiksem, kui loobumiskulu määr, mille tõttu ei tasuks hinnaalandust teha. Hinnaalanduse tegemise vajadus tuleb aga tihti
1). Ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. 101. Mida mõistetakse asja vastavuse all lepingutingimustele? Üleantav asi (sealjuures asja juurde kuuluvad dokumendid) peab vastama lepingutingimustele, seda eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. 102. Millised nõuded on ostjal müüja vastu? Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist 103. Mida kujutab endast ostueesõigus? Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping?
See tähendab, et müügilepingu pooltel on nii õigused kui ka kohustused ning õigusi ja kohustusi tuleb teostada vastastikku. Kui üks lepingupool on omapoolsed kohustused täitnud peab ka teine lepingupool omapoolsed kohustused täitma, nn sulle- mulle põhimõte. Müügileping on tasuline võõrandamisleping. Tasulisus väljendub ostja kohustuses maksta müüjale tasu peale asja vastuvõtmist. Kuna müügileping on tasuline leping, siis tuleb ostjal maksta müüjale tasu ka juhul, kui tasu suuruses ei ole lepingupooled omavahel kokku leppinud. Erinevus teisest lepingutest: Võrreldes müügilepingut erinevate võõrandamislepingutega on erisused selgelt märgatavad.Ennekõike sarnaneb müügilepinguga töövõtuleping, kuna mõlema lepingu alusel saab üle anda töö lõppresultaati. Eristamise küsimus võib tekkida ennekõike siis, kui leping eesmärgiks on asja valmistamine ja võõrandamine.
vajadused ja toode. Tooteesitlusel tuleb: toodet kirjeldada (omadused, eelised), selgitada selle kasu ja kasutusvõimalust, põhjendada toote ostu vajalikkust. C. Vastuväidete käsitlemine. Vastuväide on ettekääne ja vabandus ostu mitte teha ning see aeglustab müüki. Vastuväide näitab tarbija kahtlust, ükskõiksust või osavõtmatust (müüja on ebameeldiv ja domineeriv, ostja ei taha kulutada aega ega raha, ostjal puudub huvi või ta kõhkleb jne). 3) Müügitehingu sõlmimisfaas A. Tehingu sõlmimine. Tehingu sõlmimine ongi müügiprotsessi eesmärk, iga senini astutud samm on tehtud tehingu suunas. See faas on keerukas, sest müüja peab tunnetama ostja valmidust tehingu sõlmimiseks. Kui ostja on tõepoolest ostuvalmis, saab tehing teoks ja ostja toote omanikuks. B. Järelkontroll. Müüja kohustused ei lõpe tehingu sõlmimisega. Ta peab täitma antud lubadused toote ja
Uue looma sünd on alati suure tähtsusega. Kui vasikas sünnib, siis hiljemalt 24 tunni jooksul tuleb vasikas märgistada. Iga looma märgistamine on vajalik selleks, et 1. jõudlusandmeid täpselt registreerida; 2. eristada looma teistest kogu tema eluea vältel (seda nii loomaomanikul, veterinaararstil, seemendustehnikul, konsulendil jne.); 3. võimalik eksimatult kasutada loomade põlvnemis- ja jõudlusandmeid; 4. kui loom vahetab omanikku, siis on ostjal hõlpsam olla kindel tema poolt ostetud looma tervises ja ka veterinaararsti poolt antud veterinaartõendi õigsuses; 5. kui loomaomanik soovib piima- ja lihasaadusi realiseerida nii kodu- kui ka välismaal, on vajalik, et iga looma tervis oleks jälgitav kogu tema karjas elamise vältel. On tõsiasi, et looma tervisest sõltub jällegi saaduste kvaliteet. Ühe põllumajandusettevõtte piires oleks vajalik, et veisele kord antud number peaks jääma talle kogu eluks.
Subjektiivse õiguse lõppemine 1) asja hävimisega 2) õiguse üleminekuga 3) täitmise tagajärjel kohustused ja õigused on täidetud, järelikult leping täidetud. 4) juriidilise isiku surmaga või likvideerimisega. Õigused ei saa õigusjärgluses üle minna. 5) loobumisega peremehelik vara; visatakse kapp minema. Subjektiivse õiguse muutumine 1) kokkuleppel lepingupooled leppivad kokku, et nad muudavad midagi. 2) rikkumise tagajärjel on antud ebakvaliteetset kaupa, ostjal õigus nõuda madalamat hinda. 3) osaline täitmine Subjektiivse õiguse teostamise mõiste ja põhimõtted Subjektiivse tsiviilõiguse teostamine tähendab subjektiivsest õigusest tulenevate õigustuste realiseerimist. NT õigus ise käituda, nõuda teistelt teatud käitumist jne. Teostamine põhimõtted tulenevad TSÜS § 138. TSüS §138. Hea usu põhimõte (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.
võimalikult kõrge teenindustase sõltumata kulude määrast optimaalne teenindustase optimaalsete kuludega klientide poolt oodatud teenindustase minimaalsete kuludega 45. Kui ettevõttes on olemas ostuosakond või ostja ja logistikul on vaja osta väljastpoolt teenuseid peaks teenuste ostud sooritama ostja peaks teenuste ostud sooritama logistik oleks õige, et ostud sooritatakse üheskoos ja juhtiv roll seejuures on ostjal oleks õige, et ostud sooritatakse üheskoos ja juhtiv roll on seejuures logistikul 46. Kui tootmisettevõte ostab sisse arvutite ja sidevahendite hooldamis- ja remonditeenust, on tegemist outsourcinguga insourcinguga diversifikatsiooniga teenuste ostmisega 47. Kui ettevõte ostab teenuseid põhitegevusvaldkonnale lähedastes ja sellega tihedalt seotud valdkondades, on tegemist outtaskingiga insourcinguga outsourcinguga diversifikatsiooniga 48
2) õiguse üleminekuga 3) täitmise tagajärjel kohustused ja õigused on täidetud, järelikult leping täidetud. 4) juriidilise isiku surmaga või likvideerimisega. Õigused ei saa õigusjärgluses üle minna. 5) loobumisega peremehelik vara; visatakse kapp minema. Subjektiivse õiguse muutumine 39 1) kokkuleppel lepingupooled leppivad kokku, et nad muudavad midagi. 2) rikkumise tagajärjel on antud ebakvaliteetset kaupa, ostjal õigus nõuda madalamat hinda. 3) osaline täitmine Subjektiivse õiguse teostamise mõiste ja põhimõtted Subjektiivse tsiviilõiguse teostamine tähendab subjektiivsest õigusest tulenevate õigustuste realiseerimist. NT õigus ise käituda, nõuda teistelt teatud käitumist jne. Teostamine põhimõtted tulenevad TSÜS § 138. TSüS §138. Hea usu põhimõte (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.
·Seega valitsuse meetmed on suunatud mõjutamaks eratootjaid efektiivse koguse tootmiseni Informatsioonitõrked valitsuse sekkumise ajendiks majandusse on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni probleemiks pole informatsiooni puudus vaid informatsiooni asümmeetrilisus see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal rohkem informatsiooni kui kauba ostjal selle tagajärjel võib kaduda turg Mittetäielikud (puudulikud) turud üks informatsioonitõrke liik Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma o Kindlustusturg o Laenuturg o Tööturg Valitsuse sekkumise selgitused Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks Makroökonoomika
Satisfaction rahulolu 49 Müügi aktiviseerimine on ajutiste stiimulite rakendamine toote/teenuse ostu- või müügiprotsessi elavdamiseks. Müügi aktiviseerides tuleks kindlaks teha keda või mida on vaja stimuleerida. Ja nendeks võivad olla: ostjad, vahendajad, müüjad. Isikliku müügi eelised võrreldes teiste müügivormidega: See on kahepoolne kommunikatsioon. Ostjal on suurepärane võimalus küsida müüjalt selgitusi pakutava toote/teenuse kohta. Müügi sõnumit saab muuta paindlikumaks ja kohandada iga konkreetse ostja jaoks eraldi. Müüja saab kasutada oma informeeritust tootest/teenusest ja oma müügioskust, näidates pakutava toote/teenuse eeliseid ja vastavust tarbijate vajadustele. Müüjal on võimalus vahetult pakkuda toodet ja astuda läbirääkimistesse hinnast, kättetoimetamisest jne.
Algse õiguse võib tekkida ka veel ..Niisugune õiguse teke mis varem kuulus kellelegi teisele, kuid nüüd on õigus uuele isikule üle läinud sõltumata eelneva isiku tahtes. Tuletatud subjektiivse õiguse tekkimine õigus tekib ühelt isikult teisele ülemineku kaudu. Subjektiivse õiguse muutumine Subjektiivne õigus on küll olemas, kuid tema sisu muutub. Võib muutuda ka kokkuleppel. Õigus saab muutuda ka rikkumise tagajärjel. Müügilepingu puhul on ostjal õigus nõuda müüjalt üleandmist. Subjektiivse õiguse lõppemine St et isikul enam seda õigust ei ole. Põhjuseid võib olla mitmeid. Nt (1)lõppeb üleminek (2)õigus võib lõppeda asjahävimisega.; (3)võib lõppeda tähtaja tõttu (4)isiku enda lõppemine (5)õigus lõppeb õigusele vastava kohuse täitmisega (6)loobumine. Subjektiivse õiguse teostamine ja kaitse Subjektiivse tsiviilõiguse teostamine ja kaitse
Kui ostueesõigus kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need seda teostada üksnes ühiselt ja täies ulatuses. Ostja või tema õigusjärglane võib keelduda ostueesõiguse teostamist avaldanud isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmise nõusoleku andmisest ja kinnisasja valduse üleandmisest, kuni talle ei ole hüvitatud tema poolt müüjale tasutud ostuhinda. Pärast ostueesõiguse omaja omanikuna kinnistusraamatusse kandmist on ostjal samal põhjusel õigus keelduda valduse üleandmisest. Kui ostueesõigust omav isik peab tasuma ostuhinna ostjale, vabaneb ta sellega ostuhinna tasumisest müüjale. X Hoonestusõigus Hoonestusõiguse mõiste ja sisu Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus. Eesti õiguses käsitletakse hoonestusõigust sarnaselt kinnisomandile: · Hoonestusõiguse suhtes kohaldatakse kinnisasja sätteid, sh kinnisomandi kaitse sätteid (AÕS §241 lg4);
· Kaksikute emakasisene arenemisperiood on umbes 3,5 päeva lühem kui üksikvasikal. · MÄRGISTAMINE · Iga looma märgistamine on vajalik selleks, et · 1. jõudlusandmeid täpselt registreerida; · 2. eristada looma teistest kogu tema eluea vältel (seda nii loomaomanikul, veterinaararstil, seemendustehnikul, konsulendil jne.); · 3. võimalik eksimatult kasutada loomade põlvnemis- ja jõudlusandmeid · 4. kui loom vahetab omanikku, siis on ostjal hõlpsam olla kindel tema poolt ostetud looma tervises ja ka veterinaararsti poolt antud veterinaartõendi õigsuses; · 5. kui loomaomanik soovib piima- ja lihasaadusi realiseerida nii kodu- kui ka välismaal, on vajalik, et iga looma tervis oleks jälgitav kogu tema karjas elamise vältel. On tõsiasi, et looma tervisest sõltub jällegi saaduste kvaliteet · Kõrvamärke kinnitatkse kõrva spetsiaalsete aplikaatortangidega.
tulenevalt on võlausaldajal teatud tingimustel õigus nõuda käendatava kohustuse täitmist ning käendaja peab seda tegema. Mitmekülgne tehing - kohustatud isikud on mõlemal poolel. Nt ostu-müügi tehing. Enamik relatiivse iseloomuga tsiviilsuhteid on kahekülgsed õigussuhte, kus pooltel on üksteise suhtes nii õigused kui kohustused. Nii on müüjal õigus nõuda ostjalt raha maksmist ning kohustus müüdav asi üle anda, ostjal aga vastassuunalised õigused ja kohustused. Mis on sündmus? - Inimtahtest sõltumatu nähtus. Sündmused on sellised tegelikkuse asjaolud, mille tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest (looduskatastroofid ja muud loodusnähtused, inimese sünd ja surm). Mitte üksnes igal sündmusel ei ole õiguslikku tähendust, vaid üksnes neil, mis toovad kaasa kellegi subjektiivse õiguse ja kohustuse tekkimise, muutumise või lõppemise või muu õigusliku tagajärje. See, kas üks või teine
kui TKF-l; b) p ja ATC on kõrgemad, aga q on väiksem; c) nii p, q kui ka ATC on väiksemad; d) p ja q on väiksemad, kuid ATC on suurem. 43. Hinnadiskriminatsiooni korral kehtestab monopol madalama hinna nendele tarbijatele, a) kelle nõudlus on elastsem; b) kelle nõudlus on vähem elastne; c) kelle nõudlus on ühikelastne; d) kõigile ülalmainitule. 44. Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskriminatsiooni: a) ostjal ei tohi olla võimalust kaupa edasi müüa; b) tegu peab olema teenusega; c) müüjal peab olema teatav monopolivõim; d) müüja peab suutma turgu segmenteerida. 45. Hinnadiskriminatsiooni all mõeldakse seda, et: a) antud kaupa müüakse erineva hinnaga erinevas kohas; b) kauba hind peab olema kõrgem kui ATC; c) antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest; d) selleks on see vahe, mille võrra monopoli toodangu hind on kõrgem sama kauba
deid. Ostutegevus ei ole äritegevuse seisukohalt kriitiline ja seetõttu üritatakse ostutoimingud stan- dardida. Alternatiivseid tarnijaid on valdkonnas palju. Mahuostude puhul on ostueelarve maht suur ja tarnijad konkureerivad tellimuse saamiseks. Läbirääkimistel on ostjal võimalus kehtestada mitmeid omapoolseid hanketingimusi. Nii rutiinsete ostude kui ka mahuostude puhul on ostja riskid väikesed. Kriitilisi tooteid on raske hankida, mistõttu on ettevõte sõltuvuses ühest või mõnest tarni- jast. Tarneriskide vähendamiseks kasutatakse enamasti arvestatava suurusega reservladu. Stratee-
võlakirjal) ajaperioodi t1 jooksul. Valemiga S P (1 r1t1 ) arvutatakse siis tähtpäevaväärtus. II. Etapp. Müügikuupäeval peab võlakirja valdaja leppima selle hinnaga, mis arvutatakse tähtpäevaväärtusest turul sel hetkel valitseva intressimäära r2 järgi, st võlakirjasummaks on tähtpäevaväärtuse S nüüdisväärtus V müügikuupäeval (st t2 aastat enne tähtpäeva), mis sõltub turul valitsevast intressimäärast r2. Kuna võimalikul ostjal on rahaturul võimalik valida erinevate võimaluste vahel, siis ta lihtsalt ei ole nõus väärtusest r2 väiksema intressimääraga; võlakirja müüja aga pole nõus väärtusest r2 suurema intressimääraga, kuna vastavalt turul valitsevale olukorrale on tal võimalik leida ostja, kes nõustub intressimääraga r2. Väljaandmise kuupäev Müügikuupäev Tähtpäev
järele minema); 2) äratoomiskohad, mille puhul peab võlgnik soorituse võlausaldaja juures üle andma (nt viib müüja kauba ostja juurde ja annab seal ostjale üle, laenu saaja viib raha laenu andjale); 3) saatmiskohad, kus kohustus tuleb täita lepingu eseme saatmisega võlausaldajale (nt loetakse müüja kohustus täidetuks kauba üleandmisega vedajale, võlgnetav rahasumma, asi saadetakse postiga). Riisiko üleminek tähendab ajahetke, millest alates tuleb ostjal tasuda ostuhind ka sellisel juhul, kui ostetud asi juhuse tõttu hävib või kahjustub (VÕS § 214 lg 1). Kohustus tasuda ostuhind jääb alles siis, kui asi hävib või kahjustub pärast riisiko üleminekut ostjale. KOHUSTUSE TÄITMISE TÕENDAMINE Seaduse või lepinguga võib olla ette nähtud võlgniku kohustus kinnitada täitmist (VÕS § 98 lg 3). Täitmise kinnitamiseks tuleb esitada piisavalt tõendeid oma võime kohta
2.1 Müüja annab Kauba Ostjale üle _____________________________/kuupäev, koht/ koos Kauba valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalike dokumentidega. 16 2.2 Ostja kontrollib Kauba vastuvõtmisel selle kogust, vastavust sortimendile ja väliste puuduste olemasolu. Puuduste kohta koostavad Pooled koheselt akti, selle nõude eiramisel hilisemaid Ostja pretensioone ei rahuldata. 2.3 Ostjal on õigus nõuda Müüjalt Lepingu punktis 2.2 märgitud puuduste esinemisel nende kõrvaldamist või Kauba ümbervahetamist. 2.4 Varjatud puuduste ilmnemisel on Ostja kohustatud neist Müüjale teatama ja esitama oma ettepaneku nende kõrvaldamiseks ______ tööpäeva jooksul mittevastavusest teadasaamisest. Põhjendatud nõude lahendab Müüja _____ tööpäeva jooksul. 3. Arveldus 3
kohustus täidetuks kauba üleandmisega vedajale, võlgnetav rahasumma, asi saadetakse postiga). Täitmiskoht võib olla oluline juhusliku hävimise riisiko ülemineku kindlaksmääramisel. Kui lepingu sõlmimise ja täitmise vahele jääb pikem ajavahemik, näiteks seoses kauba saatmisega ostjale, võib selle aja jooksul asi juhuslikult hävida või kahjustuda. Riisiko üleminek tähendab ajahetke, millest alates tuleb ostjal tasuda ostuhind ka sellisel juhul, kui ostetud asi juhuse tõttu hävib või kahjustub (VÕS § 214 lg 1). Kohustus tasuda ostuhind jääb alles siis, kui asi hävib või kahjustub pärast riisiko üleminekut ostjale. Kohustuse täitmise tõendamine Seaduse või lepinguga võib olla ette nähtud võlgniku kohustus kinnitada täitmist (VÕS § 98 lg 3). Täitmise kinnitamiseks tuleb esitada piisavalt tõendeid oma võime kohta kohustust täita, seda kas
kohustus täidetuks kauba üleandmisega vedajale, võlgnetav rahasumma, asi saadetakse postiga). Täitmiskoht võib olla oluline juhusliku hävimise riisiko ülemineku kindlaksmääramisel. Kui lepingu sõlmimise ja täitmise vahele jääb pikem ajavahemik, näiteks seoses kauba saatmisega ostjale, võib selle aja jooksul asi juhuslikult hävida või kahjustuda. Riisiko üleminek tähendab ajahetke, millest alates tuleb ostjal tasuda ostuhind ka sellisel juhul, kui ostetud asi juhuse tõttu hävib või kahjustub (VÕS § 214 lg 1). Kohustus tasuda ostuhind jääb alles siis, kui asi hävib või kahjustub pärast riisiko üleminekut ostjale. Kohustuse täitmise tõendamine Seaduse või lepinguga võib olla ette nähtud võlgniku kohustus kinnitada täitmist (VÕS § 98 lg 3). Täitmise kinnitamiseks tuleb esitada piisavalt tõendeid oma võime kohta kohustust täita, seda kas
teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Kohustusi on kahte liiki – saab rääkida tulemusest või kus on vaja arvestada teise poolte huvidega. - Kui on müügileping, mille poolteks on A ja B. B on müüja, A on ostja. Mõlematel on õigused ja kohustused. Müüjal on kohustus asi üle anda ja sellele kohustusele vastab ostja õigus nõuda, et talle asi üle antakse. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüja õigus nõuda raha. - Kui isikul on õigus midagi teha- võlgnik. Kui on õigus midagi nõuda- võlausaldaja. Kui on üürileping, mida iseloomustab, et üürileandja võimaldab asja kasutada ja üürnik peab raha maksma. - kohustuse sisuks võib olla positiivne sooritus näiteks asja üleandmine, raha maksmine, kahju hüvitamine. Võib olla ka negatiivne sooritus ehk teatud käitumisest hoidumine. Näiteks
võimalikult kõrge teenindustase sõltumata kulude määrast optimaalne teenindustase optimaalsete kuludega klientide poolt oodatud teenindustase minimaalsete kuludega 45. Kui ettevõttes on olemas ostuosakond või ostja ja logistikul on vaja osta väljastpoolt teenuseid peaks teenuste ostud sooritama ostja peaks teenuste ostud sooritama logistik oleks õige, et ostud sooritatakse üheskoos ja juhtiv roll seejuures on ostjal oleks õige, et ostud sooritatakse üheskoos ja juhtiv roll on seejuures logistikul 46. Kui tootmisettevõte ostab sisse arvutite ja sidevahendite hooldamis- ja remonditeenust, on tegemist outsourcinguga insourcinguga diversifikatsiooniga teenuste ostmisega 47. Kui ettevõte ostab teenuseid põhitegevusvaldkonnale lähedastes ja sellega tihedalt seotud valdkondades, on tegemist outtaskingiga insourcinguga outsourcinguga
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasut...
võimalikult kõrge teenindustase sõltumata kulude määrast optimaalne teenindustase optimaalsete kuludega klientide poolt oodatud teenindustase minimaalsete kuludega 45. Kui ettevõttes on olemas ostuosakond või ostja ja logistikul on vaja osta väljastpoolt teenuseid peaks teenuste ostud sooritama ostja peaks teenuste ostud sooritama logistik oleks õige, et ostud sooritatakse üheskoos ja juhtiv roll on seejuures on ostjal oleks õige, et ostud sooritatakse üheskoos ja juhtiv roll on seejuures logistikul 46. Kui tootmisettevõte ostab sisse arvutite ja sidevahendite hooldamis- ja remonditeenust, on tegemist outsourcinguga insourcinguga diversifikatsiooniga teenuste ostmisega 47. Kui ettevõte ostab teenuseid põhitegevusvaldkonnale lähedastes ja sellega tihedalt seotud valdkondades, on tegemist outtaskingiga insourcinguga outsourcinguga
tarbijamüük. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, müüb asja tarbijale. Asja üleandmise kohas ja üleandmise ajal peab müüja ostjale üle andma ka asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Asja üleandmisega läheb ostjale üle ka asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko. Ostjal on õigus enne ostuhinna tasumist asi üle vaadata. Müüja peab müüma asja, mis vastab müügilepingu tingimustele ning ta vastutab nende tingimuste mittevastavuse eest. Müüa vastutab asja lepingutingimuste mittevastavuse eest, 55 Õiguse alused mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale, samas eeldatakse, et kuue kuu
aktsepteerinud. Esineda võivad ka seadusandlikud piirangud nagu näiteks patendid ja litsentsid 1.32.2.4 Monson ja oligopson Monopson on vastupidine monopolile, s.t- kui on ainult üks tootmistegurite ostja; see ostja võib mõjutada turuhinda (ainuostja turul.) 23 oligopson - sel juhul on vähe ostjaid ja nad võivad mõjutada turuhinda, igal ostjal tuleb arvestada, mida teine pakub Kuna firmad üksteisest vastastikku sõltuvad, võib neil mõnikord olla kasulik teha koostööd. Müüjatevahelisi kokkuleppeid hindade, turuosade jms. Nimetatakse kollusiooniks, millel on mitmeid vorme. Kõige tuntum kollusiooni tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jagamiseks. Tegelikult püüab kokkuleppe sõlminud oligopol käituda nagu monopol, st oma kasumit maksimeerida
Ehk siis kui näiteks poebaasis on kirjas ostetav kaup koos oma andmetega (nimetus, hind, tootja) ning ostja (eesnimi, perekonnanimi, telefon, aadress), siis ostu juurde ei kirjutata mitte kõiki seitset omadust, vaid jäetakse lihtsalt meelde, et sellise koodiga ostja ostis vastava koodiga toote. Ning alles andmete väljatrüki juures kasutajaliideses trükitakse need andmed ühte ritta, kui see peaks vajalik olema. Nõnda on ühel ostjal alati ja ainult üks aadress ning pole muret, et aadressi muutumise korral vana tootega seotud teated valele aadressile võiksid minna. Püüame võimalikult lihtsalt alustada. Pärast ühe tabeliga rakenduse koostamist on järgmine samm kahe andmetabeliga rakenduse loomine. Kaks tabelit läheb vaja üldjuhul oludes, kus andmestikul on küljes tunnus, mis võib sarnasena olla mitmel elemendil. Näiteks inimeste loetelu puhul võivad mitu neist olla sündinud samas linnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
