Tolliõiguse eksamiküsimused (0)

1. GATT on Riikidevaheline vabatahtlik kokkulepe omavahelise kaubanduse reguleerimiseks. Eesmärgiks oli kaotada järk-järgult tollitariifid ja piirangud kaubanduses ja kaupade impordis. GATT põhines vabaturul, ausal konkurentsil ja keskendus osapoolte majanduslikele eelistele. GATT-i tegevuse aluspõhimõtted:
Eranditeta enamsoodustusrežiimi kehtestamine kõigi osapoolte vahel (MFN põhimõte), soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile
Kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega
Hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega. Tulevikusuund oli piirangute ja tollitariifide alandamine
Erandid 4 põhimõttest: Ühiskonna moraali kaitsmine;
Inim-, looma- või taimestiku kaitse;
Riiklike ja rahvuslike väärtuste kaitse;
Taastumatute riiklike maavarade säilitamine;
Intellektuaalse omandi kaitse;
Kohustuste täitmine, mis on tulenev mistahes riikidevahelisest kaubanduslepingust;
Toorme ekspordi piirangud, mis on vajalikud kodumaise tööstuse varustamisel kriisiperioodil; Üldiselt või kohalikult defitsiitsete toodete hankimine ja turustamine
2. EÜ tolliliit
EÜ asutamislepingu art 23 lg 1 kohaselt rajaneb ühendus tolliliidul mis hõlmab kogu kaubavahetust ning millega kaasneb:

• Tollimaksude ja kõigi samaväärse toimega maksude keelustamine liikmesriikide vahel;
  
• Ühise tollitariifi vastuvõtmine kolmandate riikidega suhtes.
  
• Keelatakse liikmesriikide vahelised koguselised impordi- ja ekspordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed
  

Need on õigustatud: Hea tava, avaliku korra, inimeste, loomade, taimede kaitsmiseks, kultuurilise väärtusega rahvusliku omandi kaitsmiseks
3. Tolliõiguse kahetasandilisus Euroopa Liidu tollieeskirjad ja Siseriiklikud tollieeskirjad
EL õigusaktid on liikmesriikide õigusaktide suhtes ülimuslikud
Siseriiklikult võib tolliõigusega reguleerida valdkondi, mille osas on saadud Euroopa Liidust volitus või mille kohta puuduvad vastavad ühendusesisesed seadused.
Siseriiklik pädevus
· Täpsustused esinduse kohta
· Tolliametnike õigused ja varustus
· Ajutise ladustamise tingimused
· Tollikontrolli meetmed
· Lubasid puudutav regulatsioon
· Tollivõla tagatist puudutavad sätted
· Vastutus tollieeskirjade rikkumise eest
· Toimingud konfiskeeritud ja hõivatud kaubaga
· Järelkontrolli läbiviimise menetluslikud eeskirjad
Ühenduse ainupädevus
· Tollimaksude kehtestamine
· Tollimaksuvabastuste koosseisude kehtestamine
· Tollikäitlusviiside kehtestamine ( loetelu , põhisisu)
· Tollivõla tekkimise koosseisude kehtestamine
· Võlgnike määratlemine (erand TS § 64)
· Tollivõla sissenõudmist ja arvestuskande tegemist välistavate asjaolude kehtestamine.
· Tollimaksu tagastamise ja vähendamise juhtumite kehtestamine
4. Tolliõigusega reguleeritavad õigussuhted
Kolme sorti suhteid:

• Suhted liikmesriigi ja komisjoni vahel (nt komisjon kontrollib liikmesriigi tollieeskirjade täitmist)
  
• Suhted liikmesriigi ja isiku vahel (nt toll ja isik – tollideklaratsiooni esitamine)
  
• Suhted isiku ja komisjoni vahel (nt tolliotsuse puhul vähendada makset, ärakuulamise õigus)
  

TOLLIÕIGUSE REGULEERIMISALA JA PÕHIMÕISTED
5. Tolliõiguse esemeline ja ruumiline kehtivusala
Esemeline kehtivusala: EL tolliõigust kohaldatakse ühenduse ja kolmandate riikidevahelise kaubanduse suhtes.
Ruumiline kehtivusala: ÜTS -i kohaldatakse ühetaoliselt kogu ühenduse territooriumi. Sellest põhimõttest võib erandeid teha: 1) piiratud majandusliku ulatuse tavadest tulenevalt või 2) ühenduse autonoomsest meetmest tulenevalt.
Tollieeskirjad koosnevad: ÜTS’st ning ühenduse tasandil või siseriiklikult nende eeskirjade rakendamiseks vastuvõetud sätetest.
6. Ühenduse isikud; Eesti isikud
Ühenduse isikud - Füüsilised isikud, kelle alaline ja peamine elukoht asub ühenduses; - Juriidilised isikud, kelle registrijärgne asukoht, peakontor või püsiv tegevuskoht asub ühenduses.
Eesti isikud - Eesti füüsilisest isikust ettevõtja ; Eesti juriidiline isik; Välisriigi juriidiline isik, kellel on püsiv tegevuskoht Eestis; Eesti riigi-, valla- või linnaasutus ning Rahvusvahelise organisatsiooni esindus Eestis.
7. Reisija on ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki siirduv füüsiline isik, sõltumata reisi eesmärgist.
8. Kauba tollistaatus
Kauba tollistaatuse kindlaksmääramine on vajalik selleks, et selgitada välja, milliseid kaubanduspoliitilisi meetmeid kauba suhtes tuleb rakendada.
Kauba tollistaatus jaguneb:
Ühendusekaup -1) teatud tingimustel täielikult ühenduse tolliterritooriumil saadud või toodetud kaup, mis ei sisalda imporditud kaupa riikidest või territooriumidelt, mis ei moodusta ühenduse tolliterritooriumi osa. 2) vabasse ringlusse lubatud kaup, mis on imporditud riikidest või territooriumidelt, mis ei moodusta ühenduse tolliterritooriumi osa; 3) Ainult teises alapunktis nimetatud kaupadest või esimeses ja teises alapunktis nimetatud kaupadest täielikult ühenduse tolliterritooriumil saadud või toodetud kaup.
Ühenduseväline kaup - kaup, mis ei vasta ühenduse kaubale esitatavatele tingimustele.Ühenduse kaubast saab ühenduseväline kaup, kui see viiakse ühenduse tolliterritooriumilt tegelikult välja va juhul, kui väljaviimine toimub ÜTS art 163 ja 164 kohaselt (so sisetransiidi protseduuri alusel).
9. Kommertstranspordivahend on transpordivahend , mida kasutatakse: inimeste tasuliseks veoks, kauba tasuliseks või tasuta veoks.
10. Tollivõlg on isiku kohustus tasuda imporditollimaksu või eksporditollimaksu summa, mis kehtivate ühenduse õiguaktide alusel tuleb konkreetsetelt kaupadelt tasuda. Tollivõlg võib sisaldada ka siseriiklike maksude tasumist ehk ka aktsiiside ja käibemaksu tasumise kohustust.
11. Võlgnik on isik, kellel lasub tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise kohtustus. Ühe tollivõlaga seoses võib olla ka mitu võlgnikku, sellisel juhul maksavad nad solidaarselt.
12. Tollikäitlus on kõiksugused tolliprotseduurid seoses tolliterritooriumile saabunud kaubaga. Tolliprotseduurideks on kauba suunamine tolliprotseduurile, kauba paigutamine vabalattu, kauba reeksport ühenduse tolliterritooriumilt, kauba hävitamine ja kauba loovutamine riigile.
13. Tolliprotseduurid on vabasse ringlusse lubamine , eksport , tolliladustamine, seestöötlemine, töötlemine tollikontrolli all, välistöötlemine, ajutine import , transiit
14. Tollideklaratsioon on toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile. tuleb vormistada ja tollile esitada juhul, kui imporditakse kaupa Eestisse ühendusevälisest riigist üle kehtestatud piirmäära. Piirmääraks on impordil 21,98 eurot või kauba kogus ületab Eesti maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguselise piiri või kui eksporditakse Eestist ühendusevälisesse riiki kaupa, mille väärtus ületab 1000 eurot või kui kauba kogus ületab 1000 kg.
Deklareerida tuleb ühendusevälisest riigist Eestisse, Eestist ühendusevälisesse riiki toimetatavad kaubad ja kaup, mis tuleb Euroopa Liidu liikmesriigist, kuid kaubal ei ole ühenduse tollistaatust.
15. Deklarant on isik, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse.
16. Esindamine Igal isikul õigus määrata tolliga suhtlemisel esindaja.
Esindamine võib olla:
otsene - esindaja tegutseb teise isiku nimel ja tema eest
kaudne - esindaja tegutseb enda nimel, aga teise isiku eest. (tolliagent)
Otseseks esindajaks võib olla kestahes isik, kellele esindatav on oma volitusega andnud esindusõiguse, s.o õiguse tema nimel ja tema eest tollideklaratsioon esitada.
Tollideklaratsiooni täitmisel otsese esinduse korral märgitakse lahtrisse 8 kaubasaaja ehk deklarandi andmed ning lahtrisse 14 kood “2” ja otsese esindaja andmed.
Otsese esinduse korral vastutab tollideklaratsioonis esitatud andmete ja maksusumma tasumise eest ainult deklarant ehk kauba saaja.
Tolliseaduse § 3 lõige 2 sätestab, et kaudse esindamise korral peab esindajal olema lisaks tolliagentuuri tegevusluba. Seega on kaudse esindaja staatus rangelt reguleeritud - selleks võib olla ainult tolliagentuur. Kaudse esindamise korral märgitakse tollideklaratsiooni lahtrisse 8 kaubasaaja andmed, kuid lahtrisse 14 kood “3” ja kaudse esindajana tolliagentuuri ehk deklarandi andmed.
17. Siduv informatsioon
Toll annab taotluse alusel siduvat tariifinformatsiooni või siduvat päritoluinformatsiooni. Siduvale informatsioonile võib tugineda ainult informatsiooni saaja. Siduv informatsioon, mida liikmesriigi toll on andnud alates 01.01.1991, on samadel tingimustel siduv kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele.
Siduv informatsioon kehtib tariifide puhul 6 aastat ja päritolu puhul 3 aastat alates informatsiooni väljaandmise kuupäevast. Informatsioon tühistatakse, kui see põhineb taotlejalt saadud ebaõigel või mittetäielikul teabel.
Siduv tariifinformatsioon kaotab kehtivuse kui: Informatsioon ei vasta enam ühe koondnomenklatuuri tõlgendusele või kui võetakse vastu uus määrus ja informatsioon ei vasta enam selles ettenähtud nõuetele.
Siduv päritoluinformatsioon kaotab kehtivuse kui - võetakse vastu uus määrus või ühendus sõlmib uue lepingu ja informatsioon ei vasta enam nõuetele või kui info ei ole enam kooskõlas ühenduse selgitavate märkustega või EK otsusega või WTO päritolureeglitega.
Siduv informatsioon on siduv kõikides teistes liikmesriikides.
18. Ametisaladus
Kogu konfidentsiaalse sisuga või konfidentsiaalselt antud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Toll ei avalda teavet ilma seda andnud isiku või ameti otsese loata. Teabe andmine on lubatud, kui toll on kohustatud seda tegema vastavalt kehtivatele õigusaktidele, eriti seoses kohtumenetlusega. Teabe avaldamine või edastamine toimub täielikult arvestades kehtivaid andmekaitsealaseid sätteid.
19. Kauba läbivaatus
Kauba läbivaatus:

• Kaup vaadatakse läbi tolli poolt selleks ette nähtud kohtades ja määratud kellaaegadel. Deklarandi palvel võib toll anda loa kaupa läbi vaadata ka teistes kohtades ja teistel kellaaegadel, sellisel juhul katab võimalikud kulud deklarant.
  

Kui toll otsustab kaupa läbi vaadata, siis peab ta sellest deklarandile või tema esindajale teatama. Deklarant toimetab kauba ise või korraldab selle toimetamise kohta, kus seda kontrollitakse ning sellest proove ja näidiseid võetakse.

• Deklarant või isik, kelle ta määrab läbivaatuse juures olema, peab tollile tema töö hõlbustamiseks vajalikku abi osutama.
  

Kui deklarant keeldub läbivaatuse juures olemast ja ei määra sinna juurde ka oma isikut, võib toll määrata selle nõude täitmise tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 48 tundi. Kui nõuet tähtajaks ei täideta, võib toll asuda kaupa läbi vaatama deklarandi vastutusel ja kulul. Selline läbivaatus peab toimuma kahe manuka juuresolekul.

• Läbivaatuse järelduste õiguslik mõju ei sõltu deklarandi või tema poolt määratud isiku kohalolekust.
  

Osaline läbivaatus:

• Kui otsustatakse läbi vaadata ainult osa kaubast, siis teatatakse deklarandile või tema esindajale, milliseid kaubanimetusi soovitakse kontrollida. Kui kontrollitakse ainult osa tollideklaratsioonis nimetatud kaupa, kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes.
  
• Kui deklarant leiab, et osalise kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa kohta ei kehti, võib ta taotleda kauba täiendavat kontrolli.
  
• Esmalt vaatab toll läbi loomad, kiiresti rikneva ja muu ajatundliku kauba.
  
• Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord on kehtestatud rahandusministri määrusega.
  

20. Proovide ja näidiste võtmine
Kui toll otsustab võtta proove ja näidiseid, peab ta sellest teatama deklarandile või tema esindajale.

• Proovid ja näidised võtab toll ise. Samas võib toll paluda , et seda teeks tema järelevalve all deklarant või deklarandi poolt selleks määratud isik. Lisaks eeltoodud isikutele võib tolli asemel kaubast proove ja näidiseid võtta ka akrediteeritud laboratooriumi või muu pädeva uurimist teostava isiku esindaja tolliametniku juuresolekul.
  

Proovi võtmine ei tohi kaupa kahjustada. Proovideks ja näidisteks võetud kogused ei tohi ületada koguseid, mis on vajalikud analüüsiks või üksikasjalikuks kontrolliks, kaasa arvatud võimalikud kontrollanalüüsid.

• Asjaolu, et toll oli laboratoorse analüüsi läbi viinud üksnes mõne tollideklaratsiooniga deklareeritud kauba suhtes, ei välista analüüsitulemuste rakendamist teiste samasuguste ning samalt tootjalt imporditud torude suhtes (Tartu RgKo 3-08-768).
  

Deklarandi või tema esindaja nõudmisel või juhul, kui toll peab seda vajalikuks, võtab proovivõtja koos prooviga ka kaks lisaproovi, millest üks jääb tolli valdusse ja teine deklarandi või tema esindaja valdusse.

• Pärast proovivõtmist proovid tõkendatakse ning saadetakse koos saatekirjaga laboratooriumisse hiljemalt proovi võtmise päevale järgneval tööpäeval. Saatekirjale märgitakse kauba nimetus, proovi kogus ja uurimise eesmärg ning tollitõkendi number.
  

Proovi omaduste säilimise eest proovi võtmise ja uurimisele saatmise ajal vastutab toll.
21. Transpordivahendi läbivaatus
Eestisse saabuva , Eestis viibiva ja Eestist lahkuva transpordivahendi võib toll peatada ja läbi vaadata. Transpordivahendi läbivaatust tehakse selle valdaja juuresolekul. Kui transpordivahendi valdajat ei ole võimalik kindlaks teha või kui ta keeldub läbivaatuse juures olemast, võib tolliametniku korraldusel ühe manuka juuresolekul transpordivahendi läbi vaadata ka selle valdaja juuresolekuta.

• Transpordivahendid , mis ületavad Eesti ja ühendusevälise riigi vahelist piiri, on kohustatud peatuma piiril asuvas tolliasutuses, selle puudumisel suunduma kindlaksmääratud marsruudil peatumatult ettenähtud tolliasutusse. Sundpeatuse korral tuleb sellest teatada viivitamatult tollile või politseile.
  

Sadama, postiteenuse osutaja , raudtee - ja lennujaama selleks määratud töötajad ning laevaagendid on kohustatud tollile ette teatama iga transpordivahendi ühendusevälisest riigist saabumisest ja ühendusevälisesse riiki lahkumisest ning keelama imporditava ja eksporditava kauba transpordivahendilt mahalaadimise, samuti transpordivahendile peale- või ümberlaadimise tolli loata.
22. Pagasi läbivaatus
Tolliametnikul on õigus nõuda Eesti ja ühendusevälise riigi vahelist piiri ületavalt, samuti sadama või lennujaama transiitreisijate alal viibivalt reisijalt pagasi esitamist läbivaatuseks ning see läbi vaadata. Kontrollitav isik peab tolliametnikule oma pagasi ette näitama ning tolliametniku korraldusel lahti pakkima (teeb seda ise).
Pagasi läbivaatust tehakse selle valdaja juuresolekul. Kui valdajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta keeldub läbivaatuse juures olemast, võib tolliametniku korraldusel ühe manuka juuresolekul pagasi läbi vaadata ka valdaja juuresolekuta.
23. Reisija läbivaatus
Enne reisija läbivaatust võib temaga samast soost tolliametnik väliselt kombata läbivaadatava riideid , et teha kindlaks deklareerimisele kuuluva, kuid tollile esitamata, samuti keeldude või piirangutega seotud kauba olemasolu.
Reisija läbivaatuse teeb temaga samast soost tolliametnik eraldi ruumis ühe samast soost manuka juuresolekul. Kontrollitava reisija nõudmisel peab kontrollimise juures viibima tunnistaja, kelle ta on kohalviibijate seast valinud. Enne läbivaatust on tolliametnik kohustatud esitama reisijale ametitõendi ja tutvustama talle reisija läbivaatusel tehtavaid toiminguid .
Tolliametnikul on reisija läbivaatuse käigus õigus:
1) nõuda reisijalt lahtirõivastumist ja kontrollida teda vaatluse teel;
2) otsida läbi reisija riietusesemeid;
3) saata reisija raviasutusse kehasisese läbivaatuse tegemiseks tolliametniku juuresolekul, kui tolliametnikul on kahtlus kauba paiknemise suhtes reisija kehas.
25. Tollijärelevalve
Ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup kuulub tollijärelevalve alla selle saabumisest alates. Toll võib seda kontrollida kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kaup jääb tollijärelevalve alla nii kauaks , kui on vajalik selle tollistaatuse määramiseks , ühendusevälise kauba puhul kuni kauba tollistaatus muutub või kaup paigutatakse vabatsooni või- lattu, reeksporditakse või hävitatakse.
Tollijärelevalve alla kuuluva kaubaga võib teha ainult tolli poolt aktsepteeritud toiminguid.
26. Kauba edasitoimetamine
Isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile toob, toimetab selle viivitamata ja tolli määratud trassi mööda kooskõlas tolli juhistega viima:
1) tolli määratud tolliasutusse või mis tahes muusse tolli määratud või heakskiidetud kohta või
2) vabatsooni, kui kaup tuleb tuua otse sellesse vabatsooni:
a) meritsi või õhuteed pidi või
b) maitsi, ilma ühenduse tolliterritooriumi mõnd muud osa läbimata, kui vabatsoon külgneb liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise maismaapiiriga.
Eeltoodut ei kohaldata kauba suhtes, mis läbib liikmesriikide territoriaalvett või õhuruumi laevade või õhusõidukite pardal , ilma et kauba sihtkoht oleks mõni nendes liikmesriikides asuv sadam või lennujaam. Juhul kui selline laev või õhusõiduk on ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel sunnitud ajutiselt maabuma või maanduma ühenduse tolliterritooriumil ja kauba edasitoimetamise kohustuse täitmine ei ole võimalik, teatab selle laeva või õhusõiduki ühenduse tolliterritooriumile toonud isik või tema asemel tegutsev isik olukorrast viivitamatult tollile. Juhul, kui kauba edasitoimetamise kohustust ei ole võimalik ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel täita, teatab kohustatud isik või tema poolt volitatud isik olukorrast viivitamata tollile. Kui kaup ei ole ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel täielikult hävinud, teatatakse tollile ka selle täpne asukoht.
27. Kauba esitamine tollile
Tolliterritooriumile toodud kauba esitab tollile isik, kes tõi selle kõnealusele territooriumile, või kui see on asjakohane , siis isik, kes võtab vastutuse kauba tolliterritooriumile toomisele järgneva veo eest, välja arvatud ühenduse territoriaalvett või tolliterritooriumi õhuruumi läbivatel transpordivahenditel veetavate kaupade korral. Kaupu esitav isik viitab kaupade suhtes esitatud üld- või tollideklaratsioonile.
Kaubad, mis tuuakse ühenduse tolliterritooriumile meritsi või õhuteed pidi ja mis ümber laadimata jäävad samale transpordivahendile edasisaatmiseks, esitatakse tollile ainult selles ühenduse sadamas või lennujaamas, kus need maha või ümber laaditakse.
Kui toll seda nõuab, peab ülddeklaratsiooni esitaja esitama ülddeklaratsiooniga hõlmatud kauba, mis ei ole seda vedavalt transpordivahendilt maha laaditud, puutumatul kujul, kuni kõnesolevale kaubale määratakse tollikäitlusviis.
Isik, kelle valduses kaup on peale mahalaadimist nende edasitoimetamiseks või ladustamiseks, on kohustatud tolli nõudel esitama kõik kaubad puutumatul kujul.
Pärast kauba esitamist tollile võib tollikäitlusviisi määramiseks seda tolli loal kontrollida ning sellest proove ja näidiseid võtta. Selline luba antakse taotluse korral isikule, kellel on õigus kaubale tollikäitlusviisi määrata.
Kaubad laaditakse transpordivahendilt maha või teisele transpordivahendile ainult tolli loal tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas. Sellist luba ei nõuta otsese ohu korral, mis nõuab kogu või osa kauba viivitamatut mahalaadimist. Sellisest olukorrast teatatakse viivitamata tollile.
Kauba ja transpordivahendite kontrollimiseks võib toll igal ajal nõuda kauba mahalaadimist ja pakendite avamist.
Kaupa ei tohi tolli loata algsest tolliterritooriumile toomise kohast ära viia.
28. Tollikäitlusviisi määramine
Tollile esitatud ühendusevälisele kaubale määratakse ühendusevälisele kaubale ettenähtud tollikäitlusviis. Kui kauba kohta on esitatud ülddeklaratsioon, tuleb kaubale tollikäitlusviisi määramiseks vajalikud tolliformaalsused täita:
1) meritsi veetava kauba puhul 45 päeva jooksul alates ülddeklaratsiooni esitamise kuupäevast;
2) muul viisil, kui meritsi veetava kauba puhul 20 päeva jooksul alates ülddeklaratsiooni esitamise kuupäevast.
Kui kaubale tollikäitlusviisi määramiseks vajalikke formaalsusi ei ole asutud täitma eeltoodud tähtaja jooksul, võtab toll viivitamata kõik kauba olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas kauba müük. Kuni olukorra lahendamiseni võib toll kauba valdaja vastutusel ja kulul korraldada kõnealuse kauba toimetamise teatavasse tollijärelevalve all olevasse kohta.
29. Tollideklaratsiooni esitamine Esitatakse:
1) kirjalikult;
2) automaatse andmetöötlussüsteemi abil;
3) suulise deklaratsioonina;
4) muu toimingu abil
Kui deklaratsioon hõlmab kahte või enamat kaubanimetust, loetakse, et iga kaubanimetusega seotud andmed moodustavad eraldi deklaratsiooni.
Tollideklaratsiooni võib esitada kohe pärast kaupade esitamist või kohe, kui kaubad on tollile kontrollimiseks kättesaadavad. Toll võib lubada tollideklaratsiooni esitamist ka enne, kui deklarandil on võimalik kaupu deklaratsiooni esitamise tolli-asutuses või muus tolliasutuses või tolli määratud paigas esitada või need kontrollimiseks kättesaadavaks teha.
30. Deklareerimise lihtsustatud kord
Deklareerimisel nähakse ette järgmised lihtsustused:
1) mittetäielikud tollideklaratsioonid;
2) lihtsustatud deklaratsioonid; (hilisema lisadeklaratsiooni esitamisega)
3) kohapeal toimuv tollivormistus
Lihtsustatud deklaratsioonide kasutamise kord lubab kauba kõnealusele tolliprotseduurile suunata lihtsustatud deklaratsiooniga ja hilisema lisadeklaratsiooni esitamisega, mis võib vastavalt asjaoludele olla üldine, perioodiline või kokkuvõtlik.
31. Tollideklaratsiooni muutmine ja kehtetuks tunnistamine (enne kauba vabastamist)
Taotluse korral on deklarandil lubatud muuta tollideklaratsiooni kandeid pärast seda, kui toll on tollideklaratsiooni aktsepteerinud. Muudatus ei tohi tollideklaratsiooni laiendada muudele kaupadele, kui need, mille kohta see algselt tehti. Toll võib lubada või nõuda muudatuste tegemist uue deklaratsiooni esitamisega, mis on mõeldud esialgse deklaratsiooni asendamiseks. Sel juhul on tasumisele kuuluvate tollimaksude määramisel ja kõnesolevat tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamisel arvesse võetav kuupäev esialgse deklaratsooni aktsepteerimise kuupäevaga. Muudatust ei lubata teha, kui seda taotletakse pärast seda, kui toll on:
1) teatanud deklarandile, et ta kavatseb kaupa kontrollida;
2) tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged;
3) kauba vabastanud.
Toll tunnistab deklarandi taotluse korral juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks, kui deklarant tõendab, et kaup deklareeriti kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud tolliprotseduurilie eksklikult või et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurle, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud.
TOLLIPROTSEDUURID
32. Vabasse ringlusse lubamine
Rakendatakse ühendusevälise kauba
Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduur hõlmab kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist, formaalsuste täitmist, tasumisele kuuluvate maksude sissenõudmist.
Vabasse ringlusse lubatud kaup kaotab ühenduse kauba tollistaatuse, kui:
1) kauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon tunnistatakse kehtetuks pärast kauba vabastamist või
2) imporditollimaksud makstakse tagasi või vähendatakse:
- seestöötlemise tagasimaksesüsteemi vormis;
- defektse kauba või lepingule mittevastava kauba puhul;
- kaup eksporditakse, reeksporditakse või määratakse muu samaväärne tollikäitlusviis
Tolliprotseduurile suunamiseks esitatava tollideklaratsiooni täitmisel tuleb vahet teha, kas kaup soovitakse suunata:
1) vabasse ringlusse ja kasutusse
2) Vabasse ringlusse koos samaaegse edasitoimetamisega kasutamiseks teises liikmesriigis või ühenduse tolliterritooriumi osas, mis ei ole maksuterritoorium (eriterritoorium);
3) vabasse ringlusse koos samaaegse kauba ladustamisega aktsiisilaos ja/või maksulaos;
4) eriterritooriumilt kasutamiseks muul ühenduse tolliterritooriumil
5) ühendusega tolliliidus olevatest riikidest kasutamiseks ühenduse tolliterritooriumil.
33. Reisija deklaratsioon Reisija deklareerib kirjalikult reisija deklaratsioonil:
1) mittekaubandusliku eesmärgiga kauba, kui selle väärtus ületab 300 eurot, lennu- ja merereisijate puhul 430 eurot või mille kogus ületab Eesti maksuseadustega kehtestatud maksuvabu koguselisi piirnorme;
2) isiklikud asjad ja kauba, mille väärtus ega kogus ei ületa impordi-tollimaksuvabastuse süsteemis sätestatud maksuvaba normi, kuid mille suhtes on kehtestatud piirang ja kui õigusaktidega ei ole sätes-tatud tollideklaratsiooni esitamise kohustust.
Füüsiline isik sh reisija peab esitama tollideklaratsiooni, kui:
1) kauba kogus või väärtus ületab statistilist läve (1000 eur või 1000 kg)
2) ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatakse kaubana transpordivahend.
34. Tolliladustamine Tolliladustamise protseduur on kasulik, selleks et:
1) edasi lükata kauba importimisel maksude tasumist;
2) edasi lükata järgneva tollikäitlusviisi rakendamist;
3) re-eksportida ühenduseväliseid kaupu (nt tegutsemine vahelaona);
4) lükata edasi impordinõuete täitmist (litsentsid);
Tolliladustamisprotseduur võimaldab tollilaos hoida:
1) ühendusevälist kaupa, ilma et sellelt tuleks tasuda imporditolli-maksu või sellele kohaldataks kaubanduspoliitilisi meetmeid;
2) ühenduse kaupa, kui konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega nähakse ette, et kauba tollilattu paigutamine toob kaasa selliste meetmete rakendamise , mida peamiselt rakendatakse sellise kauba ekspordil. Tollilaos on keelatud jaemüük!
Tolliladu on tollilao pidaja kasutuses olev tolli poolt tollilaona aktsep-teeritud hoone, ruum või tolli poolt aktsepteeritud viisil selgelt märgistatud ruumi osa, taraga piiratud või tolli poolt aktsepteeritud viisil selgelt märgistatud valvatav territoorium või vedelike ladustamiseks ettenähtud statsionaarne mahuti . Tolliladu võib olla ka Eestis regist-reeritud punkrilaev. Tollilaos on keelatud jaemüük. Seal saab veel hoida kinnipeetud, seestöötlemise, tollikontrolli all, tolliprotseduuri all töödeldav kaup (toimub tollilaos). 3) majandusliku vajaduse korral võib tolli loal tollilaos ladustada ka muud ühenduse kaupa, kui sellega ei raskendata oluliselt või ei muudeta võimatuks tollikontrolli teostamist (selleks on vaja tolli luba). LISAKS:milleks ta on üldse. lükkab edasi impordil maksude tasumist, järgmise tollikäitviisi rakendamist, saab edasi lükata mingite litsentside vms saamist,. Misnõuded on tollilaol - on tõkendid, selgelt märgistatud, taraga piiratud, territoorium peab kuuluma laopidajale/olema talle kasutusse antud. TL arvestusele keht nõuded - mismoodi arvestatkse mis moodi maha kantakse. reaalajas peab toimuma arvestus. purunend riknend kaup siis tuleb sellekohta teha akt ja anda see info tollile.mis nõuded võib olla tllil kauba ladustamisele, et peab olema märgistatud kaup, misdekl alusel kaup tellitud sai
35. Seestöötlemine Seestöötlemine annab tollimaksusoodustuse kolmandate riikide kauba sisseveol töötlemiseks, juhul kui töödeldud tooted kavatse-takse EL-ist re-eksportida. Seestöötlemist saab rakendada kaubale, millele sätestatatud tollimaks või sellega samajõuline maks on suurem kui 0% või kui kaubale rakendatakse kaubanduspoliitilisi meetmeid. Ainult käibemaksu peatamise eesmärgil seestöötlemist ei rakendata va juhul, kui on tegemist ühekordse remondiga. Seestöötlemisega seotud tollimaksusoodustusi on kahte liiki: peatamissüsteem ning tagasimaksesüsteem.
36. Välistöötlemine Välistöötlemine annab osalise või täieliku tollimaksuvabastuse väljapoole EL-I töötlemiseks väljaveetud kauba reimpordil. Reimpordil rakendatakse valmistoodetele kaubanduspoliitilisi meetmeid va juhul kui tegemist on parandamisega või kui vastavalt päritolureeglitele on kaup säilitanud ühenduse päritolu. Välistöötlemist saab rakendada kaubale, millest valmistatavale tootele sätestatud tollimaks või sellega samajõuline maks on suurem kui 0%. Ainult käibemaksu osalise või täieliku vabastamise eesmärgil välistöötlemist ei rakendata va juhul, kui on tegemist ühekordse reimpordiga.
37. Töötlemine tollikontrolli all (TTK) võimaldab kolmandate riikide kauba sissevedu töötlemiseks ilma impordimaksude tasumiseta ja kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamiseta. Impordimaksud makstakse töödeldud toote vabasse ringlusse lubamisel nagu imporditaks see otse kolmandast riigist.TTK-d kasutatakse tollimaksu vähendamiseks, st juhul, kui valmis-toote tollimaksu määr on madalam, kui imporditud kauba tollimaksu-määr. TTK-d saab rakendada kaubale, millele on sätestatud tollimaks või sellega samajõuline maks, ainult aktsiisi vähendamise eesmärgil TTK-d ei rakendata.
38. Ajutine import võimaldab ühenduse tolliterritooriumil ajutiselt kasutada reekspordiks mõeldud ühendusevälist kaupa tingimusel, et kaup säilib muutumatul kujul. Lubatud on siiski:
- kauba kasutamisest tingitud tavaline amortisatsioon;
- tolliprotseduuril oleva kauba parandus ja hooldus ning
- meetmed kauba säilitamiseks või tehniliste nõuete täitmise tagamiseks.
Ajutiselt imporditud kaup vabastatakse, kas täielikult või osaliselt imporditollimaksudest. Ajutine import on tähtajaline. Maksimaalselt 2 aastat.
39. Transiit Transiit jaguneb:
sisetransiidiprotseduur - võimaldab ühenduse kaubal teatud tingimustel liikuda ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise kolmanda riigi territooriumi kaudu, ilma et kauba tollistaatus muutuks.
välistransiidiprotseduur - võimaldab ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise liikuda järgmistel kaupadel :
- ühenduseväline kaup, ilma, et selle suhtes kohaldataks imporditollimaksu ja muid makse või kaubanduspoliitilisi meetmeid;
- teatud juhtudel ja tingimustel ühenduse kaup, mille suhtes kehtivad ekspordimeetmed või mis saavad neist meetmetest kasu, vältides nendest meetmetest hoidumist või õigustamatult kasusaamist.
Sihttolliasutus teavitab lähtetolliasutust kauba saabumisest selle sihttolliasutuses esitamise kuupäeval. Kui lähteliikmesriigi tolliasutus ei ole saanud informatsiooni kauba sihttolliasutusse jõudmise kohta, algatab ta päringuprotseduuri, et saada vajalikku teavet transiidiprotseduuri lõpetamiseks
Printsipaal on ühenduse välistransiidiprotseduuri haldaja , kes esitab tagatise , et kindlustada seoses kõnealuse kaubaga tekkida võiva tollivõla tasumine.

40. Eksport Ekspordiprotseduur võimaldab ühenduse kaupa ühenduse tolliterritooriumilt välja viia. Eksport hõlmab ekspordiformaalsused, sealhulgas kaubanduspoliitika meetmete ja vajaduse korral eksporditollimaksude kohaldamise.

Ekspordideklaratsioon tuleb esitada eksportija asukohajärgsele järelevalvet teostavale tolliasutusele või tolliasutusele, kus kaup eksportimiseks pakitakse või laaditakse. Eksporditolliasutuses kontrollib toll üldjuhul kauba vastavust tollideklaratsioonile ja lisadokumentidele. Kui tollideklaratsioonis sisalduvad andmed on kontrollitud, aktsepteeritakse tollideklaratsioon ja vabastatakse kaup ekspordiks.
Pädev tolliasutus peab tollideklaratsiooni saamisel viima enne kaupa-de ekspordiks vabastamist läbi vajaliku riskianalüüsi ja tollikontrolli. Kaubad võib vabastada kohe pärast riskianalüüsi läbiviimist, kui selle tulemused lubavad need vabastada.
41. Vabatsoon ja vabaladu Tollil on õigus kontrollida kaupa. Sisse ja väljapääsud kuuluvad Tolli kontrolli all. piirkond, kus kaupa hoitakse ja ta ei pääse vabasse ringlusesse (kütuse segamine ) kindlate nõuetega, eraettevõtte omandis , mis annab tollile aru.
LISAKS: Vabatsoonid ja – laod on ühenduse tolliterritooriumi osad või tolliterritooriumil asetsevad rajatised, mis on ülejäänud tolliterritooriumist eraldatud ja kus loetakse ühendusevälist kaupa imporditollimaksude ja kaubanduspoliitiliste impordimeetmete kohaldamisel väljaspool ühenduse tolliterritooriumi olevaks, kui see kaup ei ole lubatud vabasse ringlusse, suunatud mõnele muule tolliprotseduurile- ega kasutatud või tarbitud muudel, kui tollialastes õigusaktides ettenähtud tingimustel (ÜTS art 166 p a).
42. TIR-protseduur-TIR-süsteem on üles ehitatud viiele põhisambale:
1) kaupu veetakse heakskiidetud sõidukites või konteinerites, mis on suletud tollitõkendiga;
2) kogu TIR-veo ajaks peatatakse kaupadelt tasumisele kuuluvad tolli- ja muud maksud ning nende tasumise tagab rahvusvaheline garantiikett. Iga riigi garantiiühing tagab selliste tolli- ja muude maksude tagatissumma tasumise, mida võidakse nõuda selles riigis TIR-veoetapi käigus ilmneva rikkumise tõttu. Iga konventsiooniosa-line sätestab tagatise piirmäära, kuid soovitav maksimumsumma, mille riigi garantiiühing rikkumise korral kohustub tasuma , on 50 000 USA dollarit (ühenduses 60 000 eurot);
3) TIR-märkmik on kauba veol kasutatav tollideklaratsioon. See tõendab tagatise olemasolu. TIR-märkmikke väljastab riiklikele garantii -ühingutele rahvusvaheline organisatsioon (praegu Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit (IRU)). TIR-märkmik kehtib üksnes ühe TIR-veo puhul. See võetakse kasutusele lähteriigis ja see toimib tollikont-rollidokumendina lähte-, transiidi- ja sihtriigis;
4) lähteriigis kasutusele võetud tollikontrollimeetmeid tunnustatakse transiidi- ja sihtriikide poolt. Seetõttu tollitõkendiga sõidukites või konteinerites TIR-protseduuri alusel veetavat kaupa transiidiriikide
tolliasutustes üldiselt läbi ei vaadata;
5) et oleks võimalik kontrollida juurdepääsu TIR-protseduurile, pea-vad TIR-märkmikke väljastada soovivad riiklikud garantiiühingud ning TIR-märkmikke kasutada soovivad isikud täitma miinimumtingi- musi ja -nõudeid ning neil peab olema oma asukohariigi pädevate asutuste (tavaliselt tolli) luba.
43. ATA-protseduur
ATA-protseduur - rahvusvaheline tollidokkument, mida kasutatakse ajutise importimise tolliprotseduuri asemel nii teatud kaupade ajutisel väljaviimisel nende kasutamiseks väljaspool Euroopa ühendust kui ka ühenduse väliste kaupade ajutisel sissetoomisel nende kasutamiseks Euroopa ühendses. ATA märkmike aksepteerivad liikmesriigid ei võta märkmiku valdajalt impordimakse. ATA märkmike ei saa kasutada transpordivahendite ajutisel sisseveol, kui transpordivahend on kaasatud veoprotrsessi, st siia ise sõitnud, kuid registreerimata sõidukit, mida veetakse teisel transpordivahendil võib selle märmiku alusel ajutiselt sisse vedada.
Märkmikku ei kasutata mittesäilivate ja hävivate kaupade korral, sh toidukaubad . Kasutatakse kaupade kasutamisel :
* kaubanäidistena kaubanduslikel eesmärkidel
* näituste eksponaatide korral
* professionaalsete töövahenditena.
Märkmiku alusel ajutiselt imporditud kaupa ei tohi vahepeal töödelda ega remontida, see peab säilima muutumata kujul.
EELISED: Võimalik sisenda ja väljuda mitu korda EL’st ning külastada erinevaid riike ühe aastase perioodi vältel. Lihtsustab tollivormistust ja vähendab märkmiku pidaja ja tolliametnike paberitööd. Ühtsed nõuded ja vormistus tagavad lihtsuse ja kiiruse.
Võivad kasutada füüsilised kui ka juriidilised isikud. Esikaanel „holder“ on märkmiku valdaja. Valdaja ei pea olema omanik, kuid ta peab olema oma kohustustest ja tekkivatest kohustustest teadlik. Ei tule esitada eraldi tagatist.
Kehtivus maksimum 1 aasta
Eksporti, ajutist importi ja transiiti on võimalik sooritada ATA-märkmikuga.
TARIIFNE KLASSIFIKATSIOON
44. Kaupade tariifne klassifikatsioon
Eesti tollitariifistik sisaldab ühenduse tollitariifistiku ja Eesti õigusaktidega kehtestatud meetmeid, mida rakendatakse kauba tolliprotseduurile suunamisel. Deklarandid ja tolliametnikud juhinduvad tollivormistuse käigus Eesti tollitariifistikust. Seda haldab MTA koostöös ministeeriumidega.
Deklarant määrab vastavalt õigusaktidele kauba tariifse klassifikatsiooni. Klassifitseerimine peab toimuma õiges järjekorras.
45. Tollimaksude suhtes kehtivad üldreeglid
Kui kaup maksustatakse kaalu järgi, siis loetakse tollimaksuga maksustatavaks kaaluks ja alamrubriikide reguleerimisala kaaluks:
1) brutomass – kauba ning kõikide pakkematerjalide ja pakendite kogukaal ;
2) netomass või täpsustamata mass – kauba kaal ilma pakkematerjalide ja pakenditeta.
Juhtumid , millal maksustatakse TM-ga 2,5%: kaubad, mis sisalduvad ühelt üksikisikult teisele üksikisikule saadetavas kaubasaadetises või reisija isiklikus pagasis, tingimusel, et tegemist ei ole kaubandusliku impordiga. Kohaldatakse kui väärtus ei ületa 700 eurot ühe saadetise kohta. Ei kohaldata juhul kui isik seda ei soovi.
Kui ei ole täpsustatud siis arvestatakse netomassi järgi.
KAUPADE PÄRITOLU
46. Kauba mittesooduspäritolu määratletakse selleks, et kohaldada EÜ tollitariifistikku, välja arvatud tariifsed soodus -meetmed, kohaldada peale tariifsete meetmete muid meetmeid, mis on kehtestatud konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega, valmistada ette ja anda välja päritolusertifikaate.
Täielikult ühes riigis toodetud või saadud kaup siis on selle riigi päritoluga. Kui on toodetud mitmes riigis, siis loetakse ta pärinevaks selles riigis kus toimus majanduslikult põhjalikum tootmine/valmistamine.
47. Kauba sooduspäritolu
Sooduspäritolureeglitega nähakse ette päritolu määramise tingimused, millele kaup peab vastama, et selle suhtes saaks kohaldada sooduskohtlemist. Päritolu sertifikaadi vorm A. Vorm A on piisav päritolu tõendamiseks, et see kaup peab olema veetud otseveona ja väljastaja riik on edastanud komisjonile teabe.
Arvedeklaratsiooni võivad koostada ühenduse heakskiidetud ekportijad või iga ekportija iga mistahes saadetud kauba kohta mis ei ületa 6000 eurot. Kaup mille kohta arvedeklaratsioon koostada peab vastama ... ja kosotaja peab olema suuteline tõendama kauba sooduspäritolu.
Kehtiv 10 kuud selle väljaandmisest.
Sooduspäritolu järelkontroll toimub pisteliselt ja importiva riigi toll saadab päritolu tõendi ekspordi riigi tollile ning nemad kontrollivad kehtivust/olemasolu.
48. Kauba ühenduse sooduspäritolu tõendamine
Kaupade ühenduse sooduspäritolu tõendatakse, esitades: kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või arvedeklaratsiooni.Päritolutõend kehtib 10 kuud alates selle väljaandmisest ekspordiriigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada impordiriigi tollile.
49. Sooduspäritolu järelkontroll
Soodustatud riigid annavad komisjonile nende asutuste nimed, aadressid, pitserijäljendid, kellel on õigus anda välja päritolusertifikaadi vorm A. Samuti nende andmed, kes vastutavad antud serfikaatide ja kaubaarve deklaratsioonide kontrollimise eest. Soodustatud riikidele saadab komisjon pitserijäljendite näidised, mida mingi liikmesriigi toll kasutab kaupade liikumissertifikaatide (EUR.1) väljaandmisel.
Järelkontrolli tehakse pisteliselt või kui tekib kahtlus nende ehtsuses. Ühenduse tolliasutus tagastab kaupade eelpoolnimetatud dokumentide koopiad pädevatele valitsusasutustele. Uurimist võib vajadusel põhjendada. Siis tehakse kontroll ja tulemustest teavitatakse hiljemalt 6 kuu jooksul. Tulemused peavad tõestama eksporditud toodete päritolu. Kui vastust vajalikku ajahetkeni ei tule, siis saadetakse teine teade. Kui ka siis pole vastust tulnud või ei ole suudetud midagi tõestada, siis võivad nimetatud asutused keelduda kohaldamast spetsiaalseid tariife. Kui järelkontroll on näidanud, et et sooduspäritolu sätteid on rikutud, korraldab soodustatud ekspordiriik uurimise taoliste rikkumiste selgitamiseks/ärahoidmiseks.
KAUBA TOLLIVÄÄRTUS
50. Tehinguväärtus
On imporditud kauba tolliväärtus ehk ekspordiks EL tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult tasumisele kuuluv hind, mis on vajadusel korrigeeritud vastsvalt ÜTS artiklidele 32 ja 33 järgmistel tingimustel:
1) Ostjal ei ole kauba käsutamisel muid piiranguid peale nende, mis on ühenduse piires ettenähtud õigusaktidega või millest kinnipidamst nõuab riigiasutus . Mis piiritlevad geograafilist ala kus kaupa võib edasi müüa ning mis ei mõjuta oluliselt kauba värtust.
2) Kauba müük ega hind ei sõltu mistahes tingimistest, mille väärtust ei ole võimalik määrata.
3) Ostja ja müüja ei ole teineteisega seotud. Kui on, siis las tehinguväärtus olla tolliväärtusena aktsepteeritav lõike 2 alusel.
4) Ostjalt saadud tulud ei laeku osaliselt, kaudselt ega otseselt müüjale , v.a. kui hinda on võimalik korrigeerida vastavalt art-le 32.
Tehinguväärtuse korrigeerimine peale kauba vabastamist.
51. Muud tolliväärtuse määramise meetodid (ainult loetelu)
1) Identse kauba meetod
2) Sarnase kauba meetod
3) Arvutatud väärtuse meetod
4) Tuletatud väärtuse meetod
5) Lisameetod
53. Tehinguväärtusest loobumine
Toll ei pea importkauba tolliväärtust tehinguväärtuse meetodil kindlaks määrama, kui toll kahtleb põhjendatult selles, kas deklareeritud väärtus väljendab kauba eest makstud või makstavat kogusummat.Kui tollil on selline kahtlus, võib ta paluda lisateavet. Kui need kahtlused püsivad, peab toll enne lõpliku otsuse tegemist teatama asjaomasele isikule, soovi korral kirjalikult, nende kahtluste põhjendused ning andma talle vastuväidete esitamiseks piisava võimaluse. Lõplik otsus ja selle põhjendused saadetakse asjaomasele isikule kirjalikult. Uue väärtuse määramise otsus tuleb teha 1 a jooksul alates sellest ajast kui toll nõudis isikult lisateavet.
54. Tollivõlg deklaratsiooni aktsepteerimisel Tollivõlg tekib juhtudel, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, lubatakse vabasse ringlusse või Selline kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, suunatakse osalise imporditollimaksudest vabastamisega ajutise impordi protseduurile.
55. Tollivõla tekkimine kauba ebaseaduslikul tolliterritooriumile toimetamisel, kui:
- rikutakse kohustust toimetada kaup tolli määratud trassi mööda tolli määratud tolliasutusse või kohta või vabatsooni
- rikutakse kauba tollile esitamise kohustust
- rikutakse kauba vabatsoonist muusse tolliterritooriumi ossa toimetamisele kehtestatud korda
56. Tollivõla tekkimine kauba ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviimisel
Kohtupraktikas on käsitletud kauba ebaseadusliku tollijärelevalve alt väljaviimisena järgmiseid juhtumeid:
1) toiming, mille tagajärjel saab kaup alusetult ühenduse tollistaatuse;
2) tollijärelevalve all oleva kauba vargus
3) Igasugune tegevus või tegevusetus , mille tulemusena takistatakse tolli juurdepääsu tollijärelevalve all olevale kaubale ning ÜTS art 37 lg-s 1 ettenähtud kontrolli teostamist.
4) Kauba ilma tollil loata tollilaost ära viimine või kauba ajutise ladustamise kohast ilma tolli loata ära viimine;
5) Välistransiidi protseduurile suunatud kaubasaadetist ei ole sihttolliasutusele esitatud.
Kauba ebaseaduslik tollijärelevalve alt väljaviimine tolliseaduses:
1) TS § 13 lg 2 – kui tollil on kahtlusi kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise suhtes, lasub võlgnikul kohustus tõendada, et kaup ei ole ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud . Kui võlgnik ei suuda seda tõendada, loetakse kaup tollijärelevalve alt ebaseaduslikult väljaviiduks.
2) TS § 13 lg 3 – tollijärelevalve all oleva kauba hävimisel või kahjustumisel on kauba valdaja kohustatud sellest esimesel võimalusel tollile teatama ja esitama tõendusmaterjalid kauba hävimise või kahjustumise kohta. Kui esitatud tõendid tolli ei rahulda, loetakse kaup tollijärelevalve alt ebaseaduslikult väljaviiduks.
57. Tollivõla tekkimine kohustuse või tingimuse täitmata jätmisel
ÜTS art 204 kohaselt tekib tollivõlg impordil, kui ei täideta:
1) kohustust, mis tuleneb sellise kauba ajutisest ladustamisest, millelt tuleb tasuda imporditollimaksu, või tolliprotseduuri kasutamisest, millele nimetatud kaup on suunatud või
2) tingimust, mis on seotud kauba suunamisega teatud protseduurile või kaubale imporditollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamisega kauba eesmärgipärase kasutuse tõttu
välja arvatud artiklis 203 nimetatud juhtudel, kui ei tehta kindlaks, et nimetatud kohustuste ja tingimuste eiramine ei avalda ajutise ladustamise või muu kõnealuse tolliprotseduuri nõuetekohasele käigule olulist mõju.
58. Tollivõla tekkimine kauba vabatsoonis või –laos tarbimisel või kasutamisel
ÜTS art 205 lg 1 kohaselt tekib tollivõlg impordil, kui kaupa, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tarbitakse või kasutatakse vabatsoonis või –laos muudel kui kehtivate õigusaktidega ettenähtud tingimustel
Sama sätte teise lõigu kohaselt võib toll juhul, kui kaup kaob ja selle kadumist pole võimalik tollile rahuldavalt seletada, lugeda kadunud kauba kaubaks, mida on vabatsoonis või –laos tarbitud või kasutatud.
Tollivõlg loetakse tekkinuks hetkest, kui kaupa tarbitakse või kasutatakse esmakordselt muudel kui kehtivate õigusaktidega ettenähtud tingimustel.
59. Tollivõla tekkimist välistavad asjaolud
Ajakohastatud tolliseadustik ei sätesta enam eraldi asjaolusid, millal tollivõlg ei teki, vaid need on loetletud tollivõla lõppemise aluseks olevate asjaoludena.
ÜTS-is on tollivõla tekkimist välistavad asjaolud seotud eelkõige:
1) Kauba hävimise, pöördumatu kahjustumise, ettenägematute asjaolude, vääramatu jõu ning eksportimise ja re-eksportimisega;
2) Teatud kaupade keeldude ja piirangutega; narkootilised ja psühhotroopsete ainete sissevedu
3) Kohustuste ja tingimuste eiramise vähese mõjuga. Tähtaja ületamine, toimingu tegemine ilma tolli loata kui taotluse korral oleks toll loa andnud. Kaup viiakse tolliterritooriumilt välja ilma tolli loata.
60. Arvestuskande tegemine
Tollil on kohustus arvutada välja iga tollivõlast tulenev impordi- ja eksporditollimaksu summa niipea, kui ta on saanud vajalikud andmed ja märgib selle arvestusdokumentidesse või mõnele muule samaväärsele teabekandjale. Eeltoodut ei kohaldata juhul, kui:
1) on kehtestatud ajutine dumpinguvastane või tasakaalustav tollimaks;
2) Seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summa ületab summat , mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni alusel;
3) kooskõlas komiteemenetlusega vastuvõetud sätete kohaselt ei pea toll tegema arvestuskannet, kui tollimaksu summa on teatavast tasemest madalam;
Tähtaeg: üldjuhul on selleks tähtajaks 2 päeva kas kauba vabastamisest või tollimaksu summa määramisest või ajahetkest, kui tollimaksu summa arvutamine ja võlgniku määramine on võimalik, võimalik pikendada 14 päevaks.
61. Juhtumid, mil järelarvestuskannet ei tehta Järelarvestuskannet ei tehta ÜTS kohaselt:
1) Algse arvestuskande tegemise otsuse aluseks olnud üldnormid on hiljem kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud ;
2) Kui rakendub nn tolli vea regulatsioon (ÜTS art 220 lg 2 p b);
3) Kui tollimaksu summa on väiksem kui komiteemenetlusega kehtestatud nn minimaalne summa. Väiksem kui 10 eurot.
62. Tolli vea regulatsiooni rakendamise eeldused ÜTS art 220 lg 2 p b rakendamise eeldused on:
1) tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu;
2) võlgnik, kes käitus heas usus, ei oleks saanud viga avastada ;
3) võlgnik järgis kõiki tollideklaratsiooni kohta kehtivaid sätteid
Need tingimused peavad olema kõik täidetud!
63. Tolli viga + näited EK praktikast
Mõistet tolli viga tuleb käsitleda kui ükskõik, millise teise pädeva asutuse viga. Oluline on, et arvestuskanne oleks õiges summas jäänud tegemata just pädevate asutuste vea tõttu – st, peab esinema vastav põhjuslik seos pädevate asutuste tegevuse ja arvestuskande väiksemas summas tegemise või tegemata jätmise vahel
Pädev asutus võib olla liikmesriigi toll, välisriigi toll, Euroopa Komisjon või muu asutus, kes annab informatsiooni, mida võetakse arvesse tollimaksu arvestamisel ja mis seeläbi võivad olla seotud võlgniku õiguspärase ootusega.
Pädevate asutuste viga võib seisneda nii aktiivses tegevuses kui ka tegevusetuses.
Euroopa Kohtu praktikas on asutud järgmistele seisukohtadele:
1) Ebaõige tolliväärtuse arvestus, mida toll varasema revisjoni kestel ei vaidlustanud, kujutab endast tolli viga;
2) Tollimaksu peatamise ulatuse ebaõige tõlgendamine tolli poolt on tolli viga;
6) Tollimaksuvabastust andvate eeskirjade tolli poolne vale tõlgendamine on tolli viga.
7) Tolli veaga ei ole tegemist juhul, kui tollideklaratsioonil ja arvel oleva kaubakirjelduse ning deklareeritud kaubakoodi võrdlemisest ei piisa, tuvastamaks, et kaup on valesti klassifitseeritud.
8) Tolli viga ei esine, kui tolli on eksitatud kaupade päritoluga seoses ebaõigete deklaratsioonidega isiku poolt, mida toll ei saanud kontrollida või määrata.
64. Vea avastatavus
Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et selle üle otsustamisel, kas võlgnikul oli võimalik viga avastada või mitte, tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:
1) Vea olemus;
2) Kaupleja professionaalne kogemus; kes on pidevalt impordi/ekspordiga tegelenud
3) Hoolsuse määr, millega kaupleja tegutses; hoolikalt käituv on see kes teeb ise päringuid ja kellel tekib kahtlus, et kas on õiti deklareerinud/maksnud
Vea olemus hindamiseks, kas reeglid mille järgi hinnti olid keerulised, kui kaua valesti tõlgendati.
66. Tollimaksu summast võlgnikule teatamine
Kohe kui arvestuskanne on tehtud, teatatakse võlgnikule tollimaksu summa vastava korra kohaselt (ÜTS art 221). Vastava korra kehtestamine on liikmesriigi pädevuses. Võlgnikule teavitamine toimub järgmiselt, kas tollideklaratsiooniga või maksuotsusega; Tähtaeg on 3 aastat.
67. Tollivõla lõppemine
1)Maksusumma tasutakse 2)Summat vähendatakse 3)Võla aegumine
4)Maksuvõime mahakandmine
Tuletatud alused: tollivõla aegumine ning maksuvõla mahakandmine maksuvõlgniku maksuvõimetuks tunnsitamisel
TOLLIMAKSU TAGASIMAKSMINE JA VÄHENDAMINE
68. Tollimaksu tagasimaksmise ja vähendamise mõiste Tollimaksu tagasimaksmine – tasutud impordi- või eksporditollimaksu täielik või osaline tagasimaksmine.
Tollimaksu vähendamine – otsus loobuda osaliselt või täielikult tollivõlast tuleneva maksusumma sissenõudmisest või otsus tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks arvestuskanne impordi- või eksporditollimaksu summa kohta, mis ei ole tasutud.
69. Tagasimaksmine või vähendamine kauba defektsuse või lepingutingimustele mittevastavuse tõttu Imporditollimaks makstakse tagasi või seda vähendatakse, kui on tehtud kindlaks, et tollimaksu summa kohta on tehtud arvestuskanne seoses kõnealusele tolliprotseduurile suunatud kaubaga, mida importija ei ole vastu võtnud , sest tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal oli see kaup defektne või ei vastanud lepingu tingimustele, mille alusel see imporditi.
Defektseks kaubaks loetakse ka kaupa, mis on kahjustunud enne selle vabastamist.
TOLLIMAKSUVABASTUSED
71. Füüsilisest isikust ümberasuja isiklikud asjad-Füüsiline isik, kes asub kolmandast riigist alaliselt elama ühenduse tolliterritooriumile, võib importida isiklikke asju imporditollimaksuvabalt. Maksuvabastus asjade suhtes, mis:
1) on kuulunud isikule on olnud isiku kasutuses tema endises alalises elukohas vähemalt kuus kuud enne kuupäeva, millal tema alaline elukoht muutub;
2) kasutamise eesmärk ei muutu.
Isiku alaline elukoht peab olema olnud väljaspool ühenduse tolliterritooriumi vähemalt 12 kuud. Tolli poolt erand tingimusel, et isikul oli kindel kavatsus elada väljaspool ühenduse tolliterritooriumi katkematult vähemalt 12 kuud.
Maksuvabastust ei kohaldata alkoholi ja tubakatoodetele ning kommertsveokitele.
Isiklikud asjad peavad olema lubatud vabasse ringlusse 12 kuu jooksul alates kp-st, millal isik on asunud alaliselt elama ühenduse tolliterritooriumile. Asju ei pea tooma korraga. Erandina vabastus tingimusel et ta asub sinna alaliselt elama 6 kuu jooksul ( tagatis ). 12 kuud ei tohi neid asju lasta tasuta vabasse ringlusesse, kasutada tagatisena
72. Abielu sõlmimisega seoses imporditav kaup. Laieneb maksuvabastus. Tollimaksuvabalt võib importida kaasavara ja uusi või kasutatud majatarbeid, mis kuuluvad isikule, kes asub kolmandast riigist alaliselt elama ühenduse tolliterritooriumile seoses abielu sõlmimisega.
Tollimaksuvabalt võib importida ka abielu sõlmimise puhul tehtavaid kingitusi, mida saab abiellumisega seoses kolmandast riigist alaliselt ühendusse elama asuv isik kolmandas riigis elavalt isikult. Ühe tollimaksuvabalt imporditava kingituse väärtus ei tohi olla suurem kui 1000 eurot. *
Seda maksuvabastust kohaldatakse üksnes isikute suhtes:
1) kelle alaline alukoht on olnud väljaspool ühenduse tolliterritooriumi katkematult vähemalt 12 kuud. Sellest võib teha erandi, kui isikul on olnud kindel kavatsus elada väljaspool ühenduse tolliterritooriumit katkematult vähemalt 12 kuud;
2) kes tõendab abielu sõlmimist. Maksuvabastus üksnes kaubale, mis lubaatakse vabasse ringlusesse *kõige varem 2 kuud enne abielu sõlmimiseks määratud kuupäeva (tagatis); *hiljemalt 4 kuud pärast abielu sõlmimise kuupäeva. Maksuvabastus ei laiene alkoholi ja tubaka toodetele . 12 kuu jooksul ei tohi toodut tasuta võõrandada, kasutusse anda. Kui rikutakse reeglit siis tuleb tasuda vastavad impordimaksud
73. Pärimise teel omandatud isiklikud asjad
Imporditollimaksuvabalt võib importida isiklikke asju, mille on pärimise teel omandanud ühenduse tolliterritooriumil alaliselt elav füüsiline isik.
Maksuvabastust ei kohaldata järgmise kauba suhtes:
1) alkoholitooted;
2) tubakas ja tubakatooted ;
3) kommertsveokid;
4) seoses ameti või erialaga vajalikud esemed va kaasaskantavad vahendid kunstiga, sh tarbekunstiga tegelemiseks, mis olid vajalikud seoses surnu ameti või erialaga;
5) toorainevarud ja valmis- või pooltooted ;
6) elusloomad ja põllumajandustoodete varud, mis ületavad tavalise majapidamisvajaduse.
Maksuvabastust kohaldatakse üksnes isiklike asjade suhtes, mis lubatakse vabasse ringlusse kahe aasta jooksul pärast pärandvara jagamist. Seda tähtaega võib toll erilistel asjaoludel pikendada.
Selle tähtaja jooksul võib isiklikke asju importida mitme eraldi saadetisena.
Samadel tingimustel kohaldatakse maksuvabastust ka isiklike asjade suhtes, mille on pärandina omandanud ühenduse tolliterritooriumil asuv mittetulunduslikul alal tegutsev juriidiline isik.
74. Üksikisikult teisele üksikisikule saadetavad kaubasaadetised
Imporditollimaksuvabalt võib importida kolmanda riigi üksikisikult ühenduse tolliterritooriumil elavale üksikisikule saadetavas kaubasaadetises sisalduvat kaupa, tingimusel et selline import ei ole kaubanduslikku laadi .
Mittekaubanduslikku laadi kaubasaadetis on kaubasaadetis,
1) mis saadetakse juhuti;
2) mis sisaldab üksnes kaubasaaja või tema perekonna isiklikuks kasutamiseks ettenähtud kaupa, mille laad ega kogus ei viita kaubanduslikule eesmärgile ;
3) mille kaubasaatja saadab kaubasaajale tasuta.
Maksuvabastust kohaldatakse kuni väärtuseni 45 eurot ühe saadetise kohta. Kui mitme eseme koguväärtus ühe kaubasaadetise kohta ületab 45 eurot, kohaldatakse maksuvabastust selle summa ulatuses selliste esemete suhtes, mille suhtes kohaldataks maksuvabastust eraldi importimise korral, eeldades, et üksikeseme väärtust ei saa jagada.
75. Reisija pagasis olev kaup
Kolmandast riigist saabunud reisija isiklikus pagasis sisalduva kauba suhtes ei kohaldata imporditollimaksu, eeldusel , et nimetatud import on käibemaksust vabastatud direktiivi 2007/74/EÜ alusel vastu võetud riiklike õigusaktide kohaselt.
KMS § 17 lg 1 p 7 kohaselt ei maksustata käibemaksuga reisija isiklikus pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud tubakatooteid ja alkoholi ATKEAS-es sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses.
KMS § 17 lg 1 p 8 kohaselt ei maksustata käibemaksuga reisija isiklikus pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud mittekaubanduslikku laadi kaup 4694 krooni väärtuses ning lennu- ja meretranspordi , välja arvatud eraviisiline lõbulend või eraviisiline lõbusõit merel, kasutamise korral 6728 krooni väärtu-ses. Kui kauba või kaupade koguväärtus ületab nimetatud piirnormi , kuulub käibemaksuga maksustamisele piirnormi ületava kauba väärtus tervikuna .
TOLLIEESKIRJADE RIKKUMISED
78. Kauba ebaseaduslik Eestisse või Eestist välja toimetamine
Deklareeritava kauba toimetamise eest ühenduse välisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki:
a) tollikontrollist kõrvale hoides ;
b) kauba deklareerimata jättes;
c) kaupa vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või
d) muul pettuslikul viisil
79. Tolliametniku takistamine
Tolliametniku takistamise eest või,
· läbivaatuse teostamise takistamise või
· tolliametniku seaduslike korralduste ja nõudmiste eiramise või
· kontrolliks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või
· ettenähtud tähtpäevaks esitamata jätmise või
· valeandmete esitamise eest või
· dokumentide või andmete esitamise eest kujul, mis ei võimaldanud kontrolli teostada
KEELUD JA PIIRANGUD
81. Lemmikloomadega seotud piirangud
Lemmikloomadega Eestisse reisides peab loomadel olema: 1) mikrokiip või tätoveering 2) lemmikloomapass või sertifikaat 3) vaktsineering marutaudi vastu (teatud riikidest saabudes lisandub vereproovi nõue)
Üle viie lemmiklooma loetakse kaubanduslikuks koguseks, mistõttu tuleb Euroopa Liidu välistest riikidest saabudes esitada kirjalik deklaratsioon, loomad peavad sisenema tunnustatud piiripunktist, olema varustatud veterinaarsertifikaadiga ning läbima veterinaarkontrolli.
82. Relvade ja laskemoonaga seotud piirangud
Väljastpoolt Euroopa Liitu on oma tarbeks lubatud vedada relvi ja laskemoona relva soetamisloa ja PPA ühekordse eriloa olemasolul . EL riikide vahel lubab relvaga liikuda tulirelvapass, vastava riigi pädeva asutuse luba (meil PPA), laskespordivõistluse puhul vajalik ka kutse.
83. Keelatud kaubad – reisija
Reisijal on keelatud üle tollipiiri toimetada:
1) tsiviilkäibes keelatud ohtlikke külm-, tuli- ja elektrišokirelvi ning laskemoona (automaattulirelvi, kasteete, vedrunugasid, soomustläbivat laskemoona jms)
2) võltsitud kaupa, need on võltsitud kaubamärgiga tähistatud mitmesugused tarbekaubad, nagu riided, jalanõud , kellad jms
3) piraatkaupa, sh piraatkoopiaid CD- ja DVD-plaatidel, video- ja helikassettidel jms
4) narkootikume ja nende töötlemisprodukte (LSD-d, oopiumi , amfetamiini, heroiini , kanepit , hašišit, marihuaanat, kokapõõsa lehti, unimaguna ürte, kupraid, nendest kodusel teel valmistatud produkte jms)
5) erootilisi või pornograafilisi materjale alaealistest
6) looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike