kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. Kasvatusest
ebavõrdsus. Valitsevaks kihiks rikkad suurmaa omanikd, kelle hulgast valiti vanemad. Vbl oli päritav, võisid olla nn kuningad. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende kaaskondade residentsideks. Elanike põhiosaks olid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikutele maksma andamit. Külad olid jaotatud vakusteks ning ühele ülikule võis kuuluda 2-3 vakust. Maata talunikud rentisid suurmaa omanikelt maad või töötasid nende juures sulastena. Orjadeks võisid sattuda ka kohalikud, kes võtsid võlgu ja ei suutnud neid tähtajaks ära maksta. 8 suuremat maakonda: 1. Virumaa Rakvere (Tarvanpää) linnus 2. Harju Varbola linnus Eesti võimsaim 3. Revala Lindanise linnus, Jägala linnus 4. Lääne Lihula linnus 5. Saare - Valjala 6. Ugandi Tarbatu, Otipää. 7. Sakala Viljandi, Leole 8. Järva Kihelkondi oli 45-50. Külade vanemad. Suhted naabritega. Vana-Vene riik, pealinn Kiiev. 10
Peale selle veel 4 ristisõda, mis lõppesid lüüasaamisega. Toimus ka laste (712aastased) ristisõda aastal 1212. Saksamaalt ja Prantsusmaalt tulid lapsed kokku ja läksid sõtta. Umbes 30 000 last jõudis Prantsuse sadamalinna Marseille'. Edasiminekuks laenati laevu sealsetelt kaupmeestelt. Kokku oli 7 laeva, kuid selleasemel, et jõuda Jeruusalemma, randusid osa laevu Sardiinias, osa Egiptuses. Mõlemal juhul müüdi lapsed orjadeks. Saksamaa lapsed: 20 000 last. Pidid ületama raskeid Alpi mägesid, et jõuda mere äärde. Suur osa hukkus. Mere äärest edasi jõuda polnud võimalik, tagasiteel koju hukkus jällegi teine osa lapsi. Koju jõudis väike osa lapsi. Ristisõdade tagajärjed Ristisõdu peab pidama täielikuks ebaõnnestumiseks (LääneEuroopas). Jeruusalemm ja Püha Maa jäi edasi muhameedlaste kätte, ülemaailmset Paavsti riiki ei tekkinu. Ida ja LääneKristlus on eraldi ka tänapäeval
Olgugi et tema jalad olid väga nõrgad, aga tema käed olid üli tugevad nii et ta suutis ronida justkui mõni ahv. Lossis elas ka teine kääbus, kelle nimi oli Trippetta. Tema oli, aga võrratult ilus ja hea südamege naisterahvas, kes aitas igal võimalus oma sõpra Hüpikkonna, sest Trippettal oli palju mõjuvõimu lossis. Oskas ta imehästi korraldada üritusi ja kaunistada lossi. Nii Trpetta kui Hüpikkonn oli toodud lossi kuningale kingituseks orjadeks. Ühe suure riikliku sündmuse puhul otsustas kuningas korraldada maskipalli. Kui too määratud õhtu kätte jõudis, siis oli Tripetta valvsa silma all paigutatud maskeraadile igasuguseid hiilgust lisavaid asju. Paljud inimesed olid juba nädalaid või kuid ette planeerinud oma kostüüme aga kuningas ja tema seitse ministrit ei osanud siiski midagi selga panna. Hüpikkonn, kui õukonna suurim naerutaja kutsuti kuninga ette. Kuningas oli tol õhtul halvas meeleolus ja
Võib tunduda, et kui võimul olevate isikute tulu kasvab sellise suure protsendi võrra, siis võiks see tähendada, et töölisklassil läheb ka paremaks, sest see teeb odavamaks üldtarvitatavaid kaupu. Sel ajal, kui rikkad on saanud rikkamaks, on vaesed igal juhul saanud vähem vaesemaks. Aga nii see polnud. Rikkuse kasv kasvas elanike suurenemise tõttu. Vaesed jäid ikka vaeseteks, töölisklassi elus, aga ei ole märgata mingit paremust. Töölised muutuvad peaaegu nende poodnike orjadeks, kelle võlgnikud nad on. 1.5 Tervishoiuametniku uuring 1863. aastal korraldas tervishoiuametnik Privy Council uurimuse viletsuse üle, mis valitseb inglise töölisklassi kõige halvemini toidetud osas. Uurimuse läbiviimisel oli reegliks, et igast kategooriast valiti välja kõige tervemad ja suhteliselt kõige paremates tingimustes olevad perekonnad. Maatööliste alatoitlus tabas üldiselt kõige enam naisi ja lapsi, sest mees peab sööma, et oma tööd teha
Nii polnud kahtlustki, et Laokoon valetas ning hobune viidi Troojasse. Südaööl ronisid kr hobusest välja ning hakkasid linna hävitama. Segaduses tr ei jaganud asja ning nii Tr häviski. Aphrodite oli ainuke jumal kes tr aitas. Ta aitas Aenase, oma lapse, põgenema ning samuti ka Ilusa Helena, sõja põhjustaja, kelle ta viis Menelaosele, Helena mehele tagasi. Hommikuks oli Troojast järel vaid rusuhunnik, kõik olid surnud, peale mõnede naiste, kes viidi Kreekasse orjadeks. Seal oli ka Hektori naine, Tr kuninganna Hekabe jt. Enne laevadele minekut tapeti Hektori väike poeg, visates lapse kaljult alla.
töökodades. Eraorje kasutati maal kas põlluharijate või karjastena, linnades teenijate- koduorjadena. Tolleaegsete ettekujutuste kohaselt andis peremeest saatev orjade ja kaaskondlaste hulk tunnistust isanda jõukusest ning ühiskondlikust positsioonist. Orjadel oli võimalus ennast suurema summa eest vabaks osta. Antiikajast pärineva arusaamise kohaselt oli orjapidamine asjade loomulik seisund, mida ristiusu kirik küll taunis, päriselt aga ei keelanud. Orjadeks võisid olla vaid ristimata barbarid, kui aga ori võttis vastu ristiusu või avaldas soovi astuda keisri sõjaväkke, sai ta vabaks meheks. Koloonid olid peamiselt barbarite hulgast vangi võetud talupojad. Maavaldaja andis talle harimiseks väikese maalapi, mida koloon majandas oma äranägemist mööda ning mille osa saagist läks peremehele. Keisrile ehk basileusele kuulus väga suur võim ja aupaiste. Ametlikes paberites mainis keiser ennast üksnes mitmuses. Tähtsamatest
kaubandusse. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup, mis jõudis siia läänest. Vastu viid karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks). Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike 4-5 x 6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Kuna meie laiuskraadil ei jõua vili tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati seda pärast lõikust sellessamas ruumis. Tegemist on rehielamu eelkäijaga. Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning
juhatada, kuid oli juba hilja, ta oli oma otsuse teinud. Kord, kui Kain juhtus olema Aabeliga kahekesi, tungis ta Aabelile kallale ja tappis ta. Kainist sai hulkur ja põgenik. Kain oli esimene mõrvar maa peal ja Aabel esimene mõrvaohver. Taavet ja Koljat Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. TKoljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastupidine. Ükski Iisraeli sõjamees ei julgenud Koljatile vastu astuda. Taavet läks kuningas Sauli juurde ja teatas oma valmisolekut Koljatiga võitlema minna. Taavet võttis oma kepi, valis ojast viis siledat kivi ja pani need oma karjasepauna. Ling käes, astus ta hiiglasele vastu. Koljat nägi lähenevat Taavetit ja hakkas naerma. Kui koljat liikuma hakkas, jooksis Taavet talle vastu, lingutas kivi ja tabas
sageli valvurid, kasutakse vägivalda või ähvardusi ja võetakse ära isikuttõendavad dokumendid. Usaldusväärseid andmeid ohvrite arvu kohta on raske saada selle nähtuse varjatud iseloomu tõttu. Teada saadakse vaid väikesest osast juhtumitest ning väga vähe ohvreid saab abi. Hoolimata piiratud informatsioonist on trend selge ohvrite arv kasvab. INIMKAUBANDUS MINEVIKUS Inimkaubandus oli probleemiks juba minevikus. Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias kasutati orjatööd. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud, ka müüdis vanemad vaesuse tõttu oma lapsiorjusesse, et saada sellest tasu ja et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna . Aja jooksul on inimkaubandus palju muutunud. Inimkaubitsejad kasutavad nüüd uusi ja kaasaegseid meetodeid.. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Kuid tegelikult tähendab nüüdisajal inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest inimesed müüvad teisi inimesi.
raha väärtuse langemine ja hindade tõus, maailmapildi avardumine, uued kaubad (tomatid), Vahemere kaubandus kaotas tähtsuse, uued kaubanduskeskused (London-majanduskeskus), etnoloogia, kauba-ja fondibörs, feodalismi lagunemine. Ameerikale: kõrgkultuuride hävingkoloniseerimine, kultuuriväärtuste purustamine, vägivaldne risti- usustamine, kirja häving, orjatöö kasutamine, haiguste levik. Aafrikale: Aafrika koloniseerimine, rahvastiku vähenemine, rahva orjadeks müümine. Suuri maadeavastusi peetakse maailmaajaloo üheks olulisemaks pöördepunktiks, kuna maailmapilt laienes, suured muudatused ühiskonnas, inimrasside laienemine, keskaja lõpp ja uusaja algus. Põlisrahvaste lõrgkultuurid Kesk-ja Lõuna-Ameerikas Asteekide riik Mehhiko keskosa Atlandist Vaikse ookeanini. Valitsuspüramiidi tipus seisis pärandatava võimuga keiser, võrdlemisi lõdva keskvõimuga. Tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kes oli maksudest vabastatud
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Meegomäe küla Iseseisev töö õppeaines Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Asutusüksuse paiknemine Eestis.............................................................................................3 Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel ......................................................................4 Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse ......................................................................5 Asustamise aeg, põhjused, seosed ümbritseva asutuse ja looduslike tingimustega ...................6 Meegomäe nime lugu .............................................................................................................7 Mõisaaeg ..................................................................
kividest ja puudest saareni viiva laia tammi. Mööda seda veeti otse kindlusseinte alla hulk heite- ja müürilõhkumismasinaid. Lõpuks, pärast mitmeid rünnakuid, läks Tüürose vallutamine korda. Põgeneda õnnestus ainult osal linnaelanikest laevadel, mille meeskonnad suutsid vaenlase laevastiku blokaadirõngast läbi murda ja Vahemere kaudu lahkuda. Raevuka tormijooksu käigus hukkus kaheksa tuhat tüüroslast ja ligi 30 000 müüdi võitjate poolt orjadeks. Linn ise tehti teistele vastalistele õpetuseks praktiliselt maatasa. Pärast seda alistusid vallutajatele kõik Palestiina linnad peale Gaza, mis tuli võtta jõuga. Linna kaitses mehise väeülema Batise Pärsia garnison. Gaza piiramisel kasutati piiramismasinaid, sealhulgas Tüürose alt ära toodud katapulte ja kiviheitemasinaid. Need seati üles tohutule kokkukuhjatud künkale. Kindluse müüride mahalõhkumiseks kulus mõni päev ja alles pärast mitut makedoonlaste jaoks ebaõnnestunud
Lahkunud Kreeklased lõid jõukad ja rahvarohked linnad. · Kreeklastel kujunes tugev ühtekuuluvus tunne ja nad hakkasid end hellenistideks kutsuma, teised rahvad aga olid barbarid. · Kujunes kreeklaste uus tähestik alfabeet, mis kujundati foiniikia tähestiku põhjal. Kiri koosnes 24 märgist ja levis igas ühiskonna kihis. · Kreeka ühiskond jagunes vabaks lihtrahvaks, aristokraatideks ja orjadeks. · Vaba lihtrahva alla kuulusid talupojad ja käsitöölised. Nende ülesandeks oli oma töökohtade ja majapidamise eest hoolitsemine. Käsitöölised tegelesid keraamika ja relvade meisterdamisega. Neil ei olnud isandaid, nad võisid omada orje. · Aristokraatid ehk suurmaaomanikud ajasid riigi asju ja hoolitsesid oma füüsilise vormi eest. Nende seast pärinesid nii riigimehed aga ka vaimuinimesed. Olid täieõiguslikud kodanikud.
Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et võetakse iseenda suhtes destruktiivne hoiak. Aga et ühiskonnas on intellektil kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Sellised seisundid kerkivad esile kahel moel - emotsioonid surutakse alla ja käsitletakse elu mõistlikult, emotsioone elatakse välja täielikult nendega identifitseerudes ja lastes neil ennast valitseda, elades üle äärmuslikult
1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted,...
Kartaagolased ei olnud suutelised Roomat vallutama. 12 aastat pärast kaotust maabus Rooma sõjavägi Aafrikas. 202 eKr Zama linna juures peetud lahingus purustasid roomlased Hannibali väe. Rooma oli sõja võitnud. III Puunia sõda- 149-146 eKr. Rooma sõjavägi maabus Aafrikasse ja piiras Kartaago sisse. Kolm aastat kaitsesid Kartaagolased oma linna. Põlema süüdatud Kartaago kaitsjad võitlesid terve nädal. Linn põles 17 päeva. Kartaagos jäi ellu 50000 inimest, kes müüdi orjadeks. Pärast linna põletamist künti selle asupaik maatasa ja külvati üle soolaga. Hannibal- Kartaago väepealik, osales Rooma vastu II Puunia sõjas Caesar- Rooma riigi ainuvalitseja, kelle tapsid 44 eKr senaatoritest vandenõulased (Augustuse onu) Augustus- Rooma riigi valitseja peale Caesarit (30 eKr- 14 eKr)
· Kogukonnast eraldusid ülikud ja kujunesid esimesed riigid. · Linnriigid võitlesid ja sõdisid omavahel. Ühtset kreekariiki ei kujunenud. · Kreeklaste usund oli polüteistlik. · Jumalad elasid nagu inimesed- vahel sõpruses, vahel tülitsedes. · Kreeklastel oli kõrge enesehinnang väljendus ka nende suhtumises teistesse rahvastesse. Neid nimetasid nad barbariteks. Kreekas kujunes välja orjapidamine, aga orjadeks võisid olla ainult barbarid. · Kreekast on pärit sportimise, sh ka olümpiamängude traditsioon. · Sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kultuuris arenes tööjaotus. · Teatrikunst kasvas välja Dionysuse pidustustest. · Kreeka kunst arenes välja umbes 600 aeKr. · Kreeka arhidektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tempel oli ristküllikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor
· Ühiskonnas on toimunud või toimub metallide kasutuselevõtt (pronks u 3300 eKr, raud u 1500 eKr). · Oli välja kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Põlluharijate ja karjakasvatajate kõrval tegelesid osad inimesed käsitööga ning ühiskonnas kasvas preestrite osatähtsus. · Ühiskonnad olid varanduslikult kihistunud ülikuteks, lihtkogukondlasteks ning sõltlastest orjadeks. · Seoses varandusliku ebavõrdsuse tekkega kujunes välja riiklus. Rikkamad ülikud kontrollisid ja suunasid sunni ja seaduste toel ülejäänud ühiskonna toimimist. · Riigivalitsemise lihtsustamiseks ja majandusaruannete koostamiseks kasutati kirja (piltkiri mõistekiri silpkiri). · IV III at eKr hakkasid kujunema linnad, mis said riikluse algeteks (linnriigid).
Dareios I aeg oli riigi tippaeg. Ta 5 võitis alati. Üritas oma võimu Väike-Aasia rannikule laiendada, kuid kiiresti tekkis sealsetest linnriikidest liit, mille juhiks sai Miletos, kellele omakorda andis abi Ateena. Tänu sellele suutsid nad peaaegu 10 aastat Kreekale vastu seista. 492 liideti see ala pärslastega. Miletose linn purustati ning inimesed müüdi orjadeks. Järgmiseks rünnakuobjektiks kuulutati Ateena. Esimene sõjarünnak (492) ebaõnnestus, kuna Kreeka laevastik hävis tormis. Teine katse tehti 490, maabuti Maratoni külas. Pärslased lõid oma laagri sinna üles. Ateena palus mitmetelt linnriikidelt abi, kuid nad jäeti üksi. Ateena vägede juht oli Miltiades, kelle juhtimisel töötati välja sõjaplaan: rünnata pärslasi kiirelt ja teravalt ning panna nende laevastik põlema. Üllataval kombel see ka toimis. Põlevad
progress. Nii jõudsid Itaalia käsitöölised ette nii kvaliteedi kui hindade osas. 14.sajandil elas Bütsantsi käsitöö üle suure kriisi ja nõnda laostusid paljud käsitöölised. (Palamets 1991:11-14). Orjad Kuni esimese aastatuhande lõpuni moodustasid orjad küllaltki suure osa Bütsantsi ühiskonnast, sest nende arv kasvas veelgi, kui muudeti sõjavangid orjadeks. Hiljem saadi uusi orje orjaturgudelt. Orje sai osta riigi poolt määratud hinnaga ja sellest läks osa veel riigilõivuks. Orja hind määrati tema soo, vanuse ja oskute määral. Odavamalt sai orje osta salakaupmeestelt, sest sel puhul jäi ära keisrile minev lõiv. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja ebameeldivamatel töödel, kõige raskemaks peeti nende orjade olukorda, kes olid sattunud galeeridele sõudjateks
poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi. Et haridustööd mõisnikkude poolt ära ei keelataks, püüdis Forselius leida kuningalt oma tööle toetust. Abi saamiseks pöördus Forselius 1686. aasta sügisel Rootsi kuninga poole. Ta võttis kaasa kaks oma andekamat õpilast Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüri ja
talupojaseisus, oli põlisrahvale avatud ka linnadesse asumine. kellest vähemalt 1 tõusis ühe tolleaegse Tallinna kindluse (Storeborg) läänihaldajaks, vasalliks.Sellega erines Taani valdusse sattunud Põhja Eesti alad tunduvalt Mõõgavendade ordu poolt vallutatud Lõuna Eestist kus põliselanikke valitseva klassi hulka ei integreeritud ning eestlaste osaks jäi talupoja ning sõduriamet. Eestimaa hertsogkonnas keelati ka orjapidamine samas kui Lõuna Eestis toimus sõjavangide orjadeks müümine Saksa ordu poolt veel aastal 1411. Pärast Jüriöö ülestõusu , mis toimus aastatel 1343–1345 oli Taani sunnitud Eestimaa hertsogkonnast loobuma ning see müüdi umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest Saksa Ordule kes võttis 4 territooriumi ametlikult üle 1. novembril 1346. Kuni Liivi sõjani jäi endine Eestimaa hertsogkond Tallinna komtuuri hallata. 1.2 Liivi orduriik
aitama vaeseid. Kristlased pidasid messiaseks Jeesust, kes tegi seda oma surma läbi. Taavet ja Koljat - Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. Tal oli seljas soomusrüü, peas vaskkiiver, ja käes tohutu oda. Tema ees käis kilbikandja. Koljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastupidine. Ükski Iisraeli sõjamees ei julgenud Koljatile vastu astuda. Taavet, kes oli tulnud iisraellaste leeri vendadele toitu viima ning nende käekäigust teateid tooma, läks kuningas Sauli juurde ja teatas oma valmisolekut Koljatiga võitlema minna. Saul küll algul keelas teda, kuid hiljem lubas Taavetil minna. Taavet võttis oma kepi, valis ojast viis siledat kivi ja pani need oma karjasepauna. Ling käes, astus ta hiiglasele vastu
naaberrahvaste vastu. 3) Skandinaavlased: suhted vaenulikud: a) 900.aastal tegid Norra kuningapojad Halfdan Valge ja Halfdan Must sõjakäigu Eestisse ja lahingu käigus tapsid eestlased H.Valge. b) Eesti mereröövlid (968) ründasid Norra kaupmeeste laevu, mis olid teel Novgorodi pardal Norra valitseja abikaasa Astrid ja poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse perekondadesse orjadeks. c) 1187 vallutasid ja põletasid Idamere paganad (arvatavasti eestlased) Rootsi tähtsaima linna Sigtuna. Rootsis on 11.sajandil püstitatud mitmeid ruunikive Eestis langenud vikingite mälestuseks. 4) Teised soome-ugri hõimud (soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased, kurelased): suhted rahumeelsed. 9. Muinasusund: vägi, hing, tarl ehk nõid, hingede aeg, eestlaste suhtumine loodusesse, vaimud, haldjad, jumalad.
Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid. Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes, naised töötasid valitseja või templite töökodades ketrajate, kudujate ja jahvatajatena.
mustendab väike koopaava laiusega 2 ja kõrgusega 0,5 m. See on 2 m pikk vana abrasioonikoobas, mis kulgeb horisontaalselt, tagapool on ta veidi madalam kui ava kohal ja põhi on paeklibuga kaetud. Koopalae paksus on kuni 1,2 m. Maapinnal laiub loopealne, kus esineb avalõhesid ja pisikesi karstilohke. Varem on Pangamäel olnud teisigi koopaid. E. Kildemaa kirjutab 1938. a., et Pangamäes on "juudaaugud", kus rahvajutu järgi elanud juudalased ehk juudalapsed. Nendele viidud eksinud tüdrukuid orjadeks. Teise rahvajutu järgi olnud Pangamäel vanasti kirik, mis maa alla vajunud. 10 Kuke koopad Pärnu jõe ääres Sindi linna piirist umbes 500 m kirdes on Pärnu jõe kõrges vasakus kaldas Kuke talu lähedal kolm hästi säilinud puhast tehiskoobast. Need kaevati pärast II maailmasõda klaasiliiva varumisel, mida veeti siit Järvakandi tehasele
Siis visati laps lihtsalt välja. Vigased lapsed visatigi alati ära, sest juba nende sündimine oli perekonnale halb enne. Sageli tapeti ka lapsed, kes juhtusid sündima mõnel õnnetul päeval, näiteks valitseja või kangelase surmapäeval. Lapse ellu jätmine oli isa otsustada. Äraheidetud maimukesed (kui neid kohe ei lämmatatud) toodi Rooma juurviljaturule ja asetati spetsiaalsele samba jalamile. Sinna toodi ka terveid imikuid ja keegi nad üles korjas, muutusid nad kasvataja orjadeks. Esines juhtumeid, kus sääraseid lapsi meelega sandistati ja saadeti siis kerjama. Isa otsustas oma laste käitumise üle, karistades neid nii, nagu pidas vajalikuks ja seda oma surmani. Poeg võis olla juba kõrgel ametikohal, olles ammu ise pereisa, kuid allus ikkagi oma isa korraldustele. Rooma ajaloos on küllalt teada juhtumeid, kus isa andis korralduse reeturist poeg tappa. Elu andja võis ka elu võtta. ”Mina su sünnitasin, mina su ka tapan” – see
Kuningate ajajärgust kuni vabariigi ajajärgu lõpuni oli Rooma riik oma valitsemiskorralt aristokraatlik - riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside [(ld k patres – isad): põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks] ja rikaste plebeide [(ld k plebs – rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul] esindajad. Keisririigi perioodil oli Rooma ühiskond aga seisuslik, mis jagunes senaatori– ja ratsaseisuseks, lihtrahvaks, vabakslastuteks ja orjadeks.1 Rääkides Vana-Rooma aristokraatidest ehk ülemkihti kuuluvatest isikutest, peab konstateerima, et need moodustasid kogu elanikkonnast vaid ühe osa, kusjuures kindlasti vähemuse2. Kodanike õiguslik võrdsus, mid...
Eurooplased kirjeldasid neid kui pikkade, heledate juuste ja siniste silmadega rahvast. Sellest tulenevalt on guatshisid peetud keltide või viikingite järeltulijateks, samas võivad nad olla ka berberite järeltulijad. Aja jooksul on saari külastasid nii foiniiklased, kreeklased, roomlased kui puniigid.[2] Alates 14. sajandist on saari püütud vallutada, Hispaaniale allutati saared alles 15. sajandi lõpuks. Enamik pärismaalasi müüdi orjadeks, nende keel, kombed ja kultuur suruti maha.[2] 3.3 Geoloogia Kanaari saarestik on vulkaanilise päritoluga arhipellaag kuhu kuulub seitse suuremat ja üks väiksem saar ning mitmeid saarekesi. Seitse suuremat saart on: Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma, La Gomera ja El Hierro. Kanaari saared tekkisid Kanaari kuuma täpi kohale, Aafrika laama liikumise tagajärjel. Nooremad saared asuvad läänes, vanemad idas.[2] 3.4 Suuremad saared
Eelkõige võeti viikingeid bondide ja ülikute rahutust alamklassist, kuhu kuulusid nooremad pojad, kellel ei olnud lootust maad pärida. (Allan 2004:10). Aastal 793 pKr levis üle kogu kristliku Euroopa sõnum ühest kujuteldamatust jõledusest. Laevadega üle Põhjamere tulnud röövlid ründasid Inglismaa põhjaosa lähedal asuvat Holy Islandi (Lindisfarne`i) saart. Saare kuulsa kloostri hinnaline vara riisuti, mungad surmati või viidi orjadeks. (Allan 2004:8). Holy Islandit vapustanud katastroof oli üks esimesi viikingite rünnakuid. Järgmistel aastatel laastasid samasugused rüüsteretked kirikukogukondi mitte üksnes Inglismaa, vaid ka Soti- ja Iirimaa rannikutel. Sihikule võeti ka linnad ja 60 aastat 5 pärast esimesi kallaletunge ähvardasid laevadel saabuvad vallutajad juba terveid kuningriike. (Allan 2004:8).
Seda sai mõjutada pidades spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks ja elades vooruslikult · Aristokraatlik eluviis: o konkurentsivaim o väljapaistmissoov o aristokraatlikud sõpruskonnad o kodused pidusöögid (mehed, vein, jne) o kehaline ja vaimne arendamine · Orjandus: o orjatööd kasutati laialdaselt, orjade arv kasvas aja jooksul o enamik orjadest välismaalased o usuti, et barbarid ongi orjadeks loodud o orjadesse suhtuti kui varandusse, millega võidi suvalt ümber käia o orjatööd kasutati kõigis valdkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenija ... · Sport ja olümpiamängud o lihaseline keha o alasti sport o gümnaasionid tähtsad hariduskeskused o võistlused o olümpiamängud Zeusi auks o olümpiarahu o esimesed olümpiamängud 776 eKr o neid peeti iga nelja aasta tagant o osalesid ainult hellenid (ainult mehed)
a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja- ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Paljud neist olid saanud hea hariduse. Orjade lapsed sündisid orjadena. mõned orjakaupmehed võtsid enda juurde ka hüljatud lapsed, et neid hiljem orjadeks müüa. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga. Haridus oli Kreekas tasuline. Kreeka lapsed läksid kooli umbes 7-aastaselt, kuid mitte kõik lapsed, vaid ainult rikaste kodanike pojad. Sageli palkas isa orja, kes saadaks tema poega kooliteel ja jälgiks, et poiss oleks koolis tähelepanelik. Sellist orja kutsuti pedagoogiks
oli järsk), kalevipojasängid (Kesk-Eesti; ehitatud voorte keskossa) ja ringvall linnused (Lääne-Eestis, saartel; asusid tasandikel, tuli kaitsta igalt poolt). Tunnuseid: Muinasasulad olid kihelkonnad, kuid hiljem liitusid need maakondadeks. Muinasaja lõpul tekkis rehielamu, kus inimesed elasid. Tegeleti maaharimisega, loomapidamisega, küttimise, kalanduse ja käsitööga. Ühiskond jagunes ülikuteks, talupoegadesks ja orjadeks. Vägi – tähistati looduslikes objektides, elusolendites ja sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat. Animism - hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tarapita – muinasajal oli Eesti peajumal. Hing – tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elushoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära.
2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: 1) spartiaadid toorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega, nende põhiliseks tegevuseks oli sõdimine. 2) perioigid endised Lakoonika elanikud, kes spartiaatide poolt alistati. Nad olid küll isiklikult vabad, kui poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamist ja vajadusel minema sõtta. 3) heloodid olid endised Messeenia elanikud, kes muudeti orjadeks. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Ateena Sparta Kus asus ? Milliseid Kesk Kreekas. Atika Lõuna Kreekas, maakondi hõlmas ? maakonnas. Messeenia ja Lakoonika. Kes moodustasid Vabad meessoost Sparta keskuse ja kodanikkonna ? põliselanikud. lähisümbruse elanikud ehk
). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga aegsasti enne selle saabumist. Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise või välisärritajale. Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et võetakse iseenda suhtes destruktiivne hoiak. Aga et ühiskonnas on intellektil kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Sellised seisundid kerkivad esile kahel moel - emotsioonid surutakse alla ja käsitletakse elu mõistlikult, emotsioone elatakse välja täielikult nendega identifitseerudes ja lastes neil ennast valitseda, elades üle äärmuslikult
Hetiidid : · 1700-1200 a eKr. Väike-Aasi ps. · Looduslikud tingimused ja tegevusalad Mägedega ümbritsetud stepp. Väheviljakas territoorium. Peamiseks elatusalaks karjakasvatus, vähesemal määral põllumajandus. Ehitusmaterjalidest leidus kivi ja puitu, metallidest kulda ja hõbedat. Raua sulatamine. · Pealinnaks Hattusa. · Peamised avastused : Raua sulatamine, hobune, kodarratas, kaarik. · Domineeris vaba kodanikkond. Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk- jägult kliima soojen...
· Brasiilia rannikul asuv Sao Agostinho neem kerkis silmapiirile 29.novembril 1519 pärast 53 päeva kestnud aeglast ja tülikat Atlandi ookeani ületamist selle kõige kitsamas osas, kui arktilist piirkonda mitte arvestada. · Ekspeditsiooni algusest peale oli Magalhaes täheldanud mõne hispaanlasest kapteni allumatust. Neile ei meeldinud, et laevastikku juhib välismaalane. Taheti röövida Portugali laevu, võtta Lõuna-Ameerika pärismaalasi orjadeks. Atlandi-retke algusest peale pakitsenud vaenulikkus lahvatas 2.aprillil 1520 mässuks. Magalhaes surus mässu maha, palju oli abi ka ustavatest meremeestest. Üks mässujuht hukkus võitluses, teine anti kohtu alla ja hukati hiljem. · 21.oktoobril märgati neeme, mille järel avanes väin. Magalhaes käskis otsekohe laevadel siseneda selle suudmesse, ehkki paljud ohvitserid kahtlesid, kas nad ikka on jõudnud väina. Magalhaesi neli laeva
sest juba nende sündimine oli perekonnale halb enne. Sageli tapeti ka lapsed, kes juhtusid sündima mõnel õnnetul päeval, näiteks valitseja või kangelase surmapäeval. Samas on aga säilinud hauakivi 7 aastasele pimedale tüdrukule. Lapse ellu jätmine oli isa otsustada. Äraheidetud maimukesed ( kui neid kohe ei lämmatatud) toodi Rooma juurviljaturule ja asetati spetsiaalsele samba jalamile. Sinna toodi ka terveid imikuid ja keegi nad üles korjas, muutusid nad kasvataja orjadeks. Esines juhtumeid, kus sääraseid lapsi meelega sandistati ja saadeti siis kerjama. Isa otsustas oma laste käitumise üle, karistades neid nii, nagu pidas vajalikuks ja seda oma surmani. Poeg võis olla juba kõrgel ametikohal, olles ammu ise pereisa, kuid allus ikkagi oma isa korraldustele. Rooma ajaloos on küllalt teada juhtmeid, kus isa andis korralduse reeturist poeg tappa. Elu andu võis ka ellu võtta. "Mina su sünnitasin, mina su ka tapan" see
Seminarid toimusid aastatel 1684-1688. Forselius rajas Piiskopmõisa kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Sinna asusid õppima ümberkaudsed poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Ainsaks õpetajaks Forselius. (Kirjutas 1686 aabitsa, mille järgi sai õpetada) Koolis õpiti: soravat lugemist, usuõpetus, kirikulaulu, arvutamist, saksa keelt. 1. Raskusi tegi õpilaste kooli saamine, kuna mõisnikud ei tahtnud seda lubada. 2. Haridus pani mässama. 3. Talupojad on orjadeks loodud. Aastal 1686 läks Forselius kahe õpilasega ( Pakri-Hansu Jüri, Ignatsi Jaak) Rootsi kuninga juurde.(jäi tulemustega rahule) Selle tulemusena saadi luba uute koolide ehitamiseks. 4) Eesti keelne kirjasõna 1686- kirjutas Forseliud aabitsa. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei jõutud kokkuleppeni. 1686- anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, esimene eestikeelne raamat. (tõlkisid Andreas ja Adrian Virginius)
Hukatust tõid indiaanlastele eurooplastelt levinud nakkushaigused/. Kaevanduste ja istanduste tööjõuks hakati 16. sajandil Aafrikast orje sisse vedama kolme sajandi jooksul ligi 12 miljonit. Neist 2 miljonit suri teel. Aafrikas kohalike pealikute käest ostetud vangid või lihtsalt röövitud neegrid aeti laeva trümmi /alumisse ruumi/ ja veeti üle ookeani. Paljud hukkusid ja nende surnukehad visati üle parda haidele. kes aga reisi üle elasid, need müüdi Ameerikas kolonistidele orjadeks. Esmalt tegelesid orjakaubandusega hispaanlased ja portugallased, peagi aga koondus see peamiselt Inglise ja Hollandi kaupmeeste kätte. UUENDUSED MERESÕIDUS. SUURTE MAADEAVASTUSTE AEGSED LAEVAD JA LAEVATÜÜBID Rannikupurjetamisega ja tasaste meredega harjunud meresõitjatele avanesid tehnika arenedes 15. sajandil uued perspektiivid, mis muutsid võimalikuks ülemineku rannasõidult avameresõidule. Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, mille abil sai laeva
hispaanlastel vallutamise lihtsamaks. Inkalased meelitati rahumeelsetele läbirääkimistele Fransisco Pizzarro ja ta palgasõduritega 1532. aastal. Inkade valitseja võeti vangi. Kuigi hispaanlasi oli vähem ei suutnud inkad püsside ja kahurite vastu seista. Lõpuks tapeti valitseja ja ta terve perekond. Suurema osa Inkade hävingust tegid haigused, mis Hispaanlased endaga kaasa tõid. Hispaanlased varastasid kõvasti Inkade kulda, hõbedat ja vääriskive. Ülejäänud Inkad võeti orjadeks. Nad töötasid kulla ja hõbeda kaevandustes, mille Hispaanlased Inkadelt võtsid. Inkade linna varemed. Asteekide Kultuur. Aja jooksul tungis sõjakas hõim: Asteegid Mehhiko kiltmaale. Nad vallutasid XV. Sajandi jooksul endale kogu kiltmaa ja rajasid suure järve keskel asuvale saarele oma pealinna nimega Tenochitilan. Nad sundisid vallutatud hõimudel andamit maksta. XVI sajandi algul hävitati Asteegid Euroopast sissetunginud Hispaanlaste poolt.
kaubavedajatena. Selleks rakendati töökõlbulikke abielus täiskasvanuid. Nende äraolekul tegi ülejäänud ayllu nende igapäevase töö. Alates keiser Pachacutec Yupanquist, st 15. sajandi keskpaigast, oli tekkinud veel kolm ühiskonnakihti, kelle seisund oli päritav ja kes sõltusid vahetult riigist: yanacuna, aclla'd ja mitmac'id. 11 Yanacuna moodustasid väga erinevatesse kategooriatesse kuuluvad sõltlased, keda varem on ekslikult peetud ka orjadeks. Yana'd töötasid eranditult mita-töö korras kas riiklikel või keiserlikel objektidel ja põlisaristokraatia maavaldustes, samuti pealinna ümbruses panaca'de maadel.Yana'de päritolu on ebaselge, kuid on võimalik, et see seisus tekkis selliste ayllu'de baasil, keda oli karistuseks hatunruna õigustest ilma jäetud. Yana staatus oli päritav ja muutumatu. Aclla'd olid ilusad noored naised, keda riigivõimu esindajad ayllu'dest välja
suurim riik, rikkalikud rahalised vahendid, parim kuulsus -- võib-olla mõni siinistujaist oleks juba ammu tahtnud meelsasti küsida: «Mida me peame tegema?» Zeusi nimel, ma ütlen teile seda ja teen isegi kirjaliku ettepaneku, nii et, kui see on teile vastuvõetav, kinnitate selle hääletamise teel. Kõigepealt on tarvis meil endil end kaitsta ja ette valmistuda -- ma kõnelen trieeridest, rahast ja sõdureist. Sest kui ka kõik teised nõustuksid orjadeks muutuma, tuleb meil igatahes võidelda vabaduse eest. 71. Niisiis, esiteks valmistame kõik selle ette ja teeme seda avalikult, siis juba pöördume üleskutsega teiste poole ja saadame saadikud asja selgitamiseks kõikjale, nagu Peloponnesosse, Rhodosele, Chiosele, Pärsia kuninga juurde (sest ka tema huvides pole lasta Philipposel kõike oma võimule alistada), et juhul, kui te neid veenate, nad oleksid tarbe korral teie kaaslased nii
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimise...
a. Päritolu maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arvatavasti põhja poolt. b. Linnriigid linn koos lähiümbrusega moodustas riigi (Ur, Uruk, Kis) c. Templiühiskond templi ümber koondunud kogukond (1 või rohkem), mis moodustas linna: · Linna ümbruse maavaldused kuulusid jumalatele, mille harimist juhatasid preestrid. · Inimest peeti jumalate orjadeks, kes pidi usinalt neid teenima. · Karistuseks tuli uputus, vaenlased, põud jne. · Preestrid olid nii ühiskonna, kui usuelu korraldajad. · Hiljem läks riigi juhtimine kuninga kätte. d. Linnade välisilme: · Linnad ehitati savitelistest kindla plaani järgi. · Linna keskel asus tsikuraat astmiktempel linna kaitsejumalale. · Kuninga ja ülikute paleed, mis olid piiratud müüriga
Ateena polis. See oli kesk-kreekas . seal oli 200 000 elanikku, neis kodanikud olid 50 000. Kodanikud said olla vabad mehed ja põliselanikud. Ennem 5 saj eKr oli võim aristrokraatide käes. Lihtrahva olukord oli raske , talupoegadest võis saada orjad, kui nad oma võlgu ära ei tasunud. Drakon pani paika esimesed seadused Ateenas. Seadused olid karmid ja iga eksimuse eest oli ette nähtud karistus. 6 saj enne kristust andis Solon välja soloni reformid, mis keelas vaesunud talupoegi orjadeks müüa. Võimaldas talupoegadel osaleda rahva koosolekutel. 5 saj eKr Perikles pani aluse demokraatiale Ateenas. Seal toimusid rahvakoosolekud ja seal said osa võtta kõik kodanikud ja talupojad. Arutati riigielu puudutavaid probleeme ja kodanikud said hääletada millegi poolt või vastu ja enamus hääli otsustas. Demos tähendab Kreeka keeles rahvast ja kratos on võim. Rahvas sai otse ise riiki juhtida. 1. võrdle sumeri ja kreeka linnriike , mis on ühist , mis erinevat? 2
ning pereliikmetele rõivaid. 8.5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Paljud neist olid saanud hea hariduse. Orjade lapsed sündisid orjadena. mõned orjakaupmehed võtsid enda juurde ka hüljatud lapsed, et neid hiljem orjadeks müüa. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga. Sageli palkas isa orja, kes saadaks tema poega kooliteel ja jälgiks, et poiss oleks koolis tähelepanelik. Sellist orja kutsuti pedagoogiks. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
