Varauusaeg (0)

VARAUUSAEG
Suured maadeavastused
Eeldused: laevanduse areng ( karavell ), kompassi leiutamine hiinlaste poolt, suur hulk inimesi, kes otsisid tegevust, valitsuste toetus.
Põhjused: suur vajadus väärismetallide järgi (kulutati tohutuid summasid sõjapidamistele, ülikkond tarbis idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, lõhnaaineid), hakati otsima turvaliseid mereteid, Hispaaniat ja Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus – rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt.
Portugallaste esimesed retked – uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486- 1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda.
Ameerika avastamine – esimesena purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma 1492. Cristoph Kolumbus. 3. augustil 1492 väljus Palose sadamast kolm laeva – „Pinta“, „ Santa Maria“ ja „Nina“. Sama aasta 12. oktoobril heitis Kolumbus ankrusse Bahama saarestikus, mille nimetas San Salvadoriks. See päev on nüüd kõikide Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teisel Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. Kolmandal Venezuela rannikul.
Portugallsed taipasid ohtu, mis nende kaubandushuvidele Kolumbuse avastustest tuleb. Paavst Aleksander 6 Borgia vahedusel sõlmiti 1494 . Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele
1497. asus Vasco da Gama , kes jõudis 1498. Indiasse. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol .
Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased 15. saj lõpp 16 algul. Amerigo Vespucci järgi sai Ameerika oma nime.
20. septembril 1519 sõitis Hispaanisast välja viis laeva, mida juhtis Fernao de Magalhaes ja 1522 septembris jõuti tagasi esimeselt ümbermaailmareisilt. Läänetee Indiasse oli küll avastatud, kuid seda kasutusele võtta polnud toonastes tingimustes otstarbekas.
16 saj. teisel poolel ja 17. sajandil hakkasid maadeavastused üha suuremat osa etendama. Portugallased jõudsid Jaapanisse, kuid taibates ohtu sulgesid jaapanlased oma sadamad, jättes need avatuks vaid hollandlastele. 17. saj. algul avastasid hollandlased Autraalia. Põhja-Ameerika idarannikule jõudis inglased ja prantslased 17 saj.
Suurte maadeavastuste tagajärjed Euroopale : inflatsioon e. raha väärtuse langemine ja hindade tõus, maailmapildi avardumine, uued kaubad ( tomatid ), Vahemere kaubandus kaotas tähtsuse, uued kaubanduskeskused (London-majanduskeskus), etnoloogia, kauba-ja fondibörs, feodalismi lagunemine.
Ameerikale : kõrgkultuuride hävingkoloniseerimine, kultuuriväärtuste purustamine, vägivaldne risti-usustamine, kirja häving, orjatöö kasutamine, haiguste levik.
Aafrikale: Aafrika koloniseerimine, rahvastiku vähenemine, rahva orjadeks müümine.
Suuri maadeavastusi peetakse maailmaajaloo üheks olulisemaks pöördepunktiks, kuna maailmapilt laienes, suured muudatused ühiskonnas, inimrasside laienemine, keskaja lõpp ja uusaja algus.

Põlisrahvaste lõrgkultuurid Kesk-ja Lõuna-Ameerikas

Asteekide riik – Mehhiko keskosa Atlandist Vaikse ookeanini. Valitsuspüramiidi tipus seisis pärandatava võimuga keiser , võrdlemisi lõdva keskvõimuga. Tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kes oli maksudest vabastatud. Lihtasteegid oli rahuajal talupojad. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse, maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse ja madalaimal astmel olid orjad .
Usundis oli tuhandeid jumalusi, kellele pidi inimesi ohverdama (sõdade eesmärk). Kõrgeltarenenud vaimukultuur: olid riigi ülalpeetavad koolid, kõrgel tasemel filosoofia, kaks eri pikkusega kalendrit (päikese-ja usukalender), piktograafiline kiri kirjandus, arhitektuuris suur insenermeisterlikkus.
Maajade linnriigid – Yucatani poolsaarel. Polnud ühtset riiki, vaid linnriik. Hiljem moodustasid need omavahel lõdva konföderatsiooni. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia, linnriiki juhtis preester -kuningas, kes oli päritava võimuga. Lihtrahvas koosnes vabadest maaharijatest ja käsitöölistest.
Alepõllundus, maksevahendina kakaoube. Usundis peeti loojaks taevajumalat ja peajumalaks tema poega vihmajumalat. Inimohvrid. Haridus kättesaadav vaid preestriseisusele. Suured teadmised matemaatika (kahekümnendsüsteem ja null) ja astronoomia alal. Täpne kalender. Hieroglüüfkiri.
Inkade riik – Lõuna-Ekuadorist Põhja-Tšiilini. Tsentraliseeritud hiigelriik, mida valitses keiser. Kõrgem kiht oli päris- inkad e. ketšua ülikud, siis nende segaverelised järglased, siis alistatud hõimude pealikud , siis lihtrahvas, eelviimasel kohal alistatud rahvad ja viimasel orjad. Peeti tähtsaks riiki ja alles seejärel inimest. Totalitaarne riik.
Usundis maailma loonud taevajumal , kelle nimel valitses päikesejumal (maapealne keiser). Preestrite osa tagasihoidlik . Päikesekultus oli riigiusund. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Oli mitut liiki kutseõppeasutusi. Õpetus tugines mälule, kuna kiri puudus.
Konkistadooride tulek – Mehhiko vallutamist juhtis Hernan Cortes , Yucatani ps saabusid esimesed hispaanlased merehädalistena, süstemaatiline vallutus 1526 a, inkade kokkupuude 1527 . kui Francisco Pizarro jõudis Ecuadori rannikule.
Hispaanlaste vallutusretked põhjustaid pöördumatuid muutusi. Kõrgkultuuride loomulik areng peatati, suurepärased arhitektuurimälestused putustati, põletati raamatukogud, kirjasüsteemid vajusid unustusse, palju rahvast hukkus.
Humanism ja renessanss
Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkeks kujunesid kõigepealt Itaalias. Sealsete linnriikide majanduslikule tõusule pani aluse eelkõige kaubandus. Kujunesid varakapitalistlikud suhted ja noor kodanlus. Võim koondus pärandatavalt ühe perekonna kätte. Seda nimetati türanniaks. Vailtseja koondas enda ümber hiilgava õukonna, soosis kunstiga tegelejaid ning pidas teenistuses arste, advokaate, notareid jne. Selle tulemusena kujunes Itaalia linnades küllaltki arvukas intelligents, kes oli väga vastuvõtlik kultuuri-uuendustele.
14.-15.sajandil tekkis kõigepealt Itaalias ja seejärel Kesk-ja Lõuna-Euroopas uus maailmavaade ja kultuur e. renessanss – antiikkultuuri juurde naasmine. Tagapõhjaks oli majanduslikud ja ühiskond-likud muudatused ning edusammud loodusteaduste vallas. Eriline osa oli ladina ja vanakreeka keelel.
15.-16. sajandil tuli kasutusele mõiste humanism – ilmalik haritus ja ilmalikud teadused vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teooogiale. Maailma keskpunktis oli inimene. Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimeselt loobumist kõigist maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasid inimesese kui isiksuse väärtust. Humanistid lõid uue ilmaliku maailmavaate, vabastades teaduse ja kultuuri kiriku raamidest.

• Dante Agilhieri „Jumalik komöödia“
  
• Francesco Petrarca
  
• Giovanni Boccaccio „ Dekameron “
  
• Rotterdami Erasmus – oli väga mitmekülgne: tõlkis antiikautorite töid, pani aluse piiblikriitikale, rõhutas inimese vaba tahet, taunis vaimulike harimatust, katoliku kiriku formaalust. „Narruse kiitus“
  
• Machiavelli –„Valitseja“, kus jagas valitsejatele õpetusi. Peab olema tark ja osav diktaator, kellele on lubatud kõik vahendid (petmine, mõrv, reetmine ). Makjavellism:sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika.
  
• Campanella – „Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik“. Puudub eraomand , kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitsejat valib rahvas, mehed ja naised võrdsed.
  
• More – „Utoopia“. Eraomand puudub, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö, vabariik, mis eksisteeri patriarhaalsel perekonnal. Utoopiline sotsialism .
  

Reformatsioon
Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus . Sageli oli sihiks algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, kiriku/kloostrite maadevalduste ja kirikumaksude kaotamine ja paavstivõimu vähendamine.
TŠEHHI: 13. saj lõpul oli Tšehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik, 15. sajandit iseloomustasid arenenud feodaalsuhted. Talupoegadelt püüti palju väljapressida (feodaalkoormused + kirikuküm-nised). Tekkisid vastuolud sakslaste ja tšehhide vahel (linnades patriitside ja tšehhidest linnaelanike vastuolud). Jan Hus oli reformatsiooni juht.
Põhjused – tšehhi keele kaitsmine, kiriku majanduslik korraldus, kiriku ülemvõim, simoonia.
Sündmused – Johannes 23 tahtis paavstiks saada ja vajas selleks raha. Selleks lõi suurejoonelise indulgentside müümise süsteemi. See tekitas aga pahameelt. 1412. astus Jan Hus indulgentside müügi vastu. 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu (kirikulõhe kaotamine, paavsti võimu kindlustamine, kirikureformide tegemine, ketserluse väljajuurimine). Sinna kutsuti ka Jan Hus ja ta mõisteti surma 1415. hukati tuleriidal. Avaldas ka esimese rahvuskeelse Piibli.
Õpetuse põhiseisukohad – tšehhi keele kaitsmine, kahtles pühakirja eksimatuses.
SAKSAMAA: oli keisririik Euroopa südames, majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng. Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. 16. sajand oli kirik oma hiilguse tipul, paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse taga olid tõsised probleemid: paljud vaimulikud elasid üpris ilmalikku elu, suured kulutused.
Põhjused – kiriku sisemised probleemid, indulgentside müük, humanistide ideede levik.
Reformatsiooni tähtsamaks juhiks oli Marthin Luther.
Sündmused – 31. okt 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. 1520 pandi ta kirikuvande alla ja kuulutati lindpriiks. Ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, mungatõotuse igavese kohustuslikkust, preestrite perekonnaseisu. 1534. ilmus saksa keelde tõlgitud Piibel .
Õpetuse põhiseidukohad – õndsaks saab usu läbi, toe allikaks on Piibel, emakeelne jumalateenistus, pühakute kultuse taunimine.
Philipp Melanchton – oli üks peamisis luterluse ideolooge, seisukohad kattuvad Luteri omadega. 1530 Augsburgi usutunnistus: riigi valitseja on kiriku pea, jumalateenistuse alused (lihtne jumalateenistus ja emakeelne jutlus, ristimine ja armulaud, hüljati pühakujude ja säilmete kummardamine). Agusburgi usurahu 1555 . kelle maa, selle usk. Saksa riigi jagunesid kahte rühma: katoliiklikud riigid ja protestantlikud riigid
Thomas Müntzer – keskendus sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. 1524 -26. talurahva sõda, pildirüüste.
ŠVEITS: koosnes kantonitest, mis moodustasid Šveitsi Liidu. Feodaalsuhted polnud veel täielikult välja kujunenud. Metsakantonid – raskesti läbipääsetavate mägede vahel, piimakarjandus (juust). Linnakantonid – maaviljelus , viinamarjakasvatus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ja pangad ( Genf ). Transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted, edu alusena nähti töökust. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks palgasõdurid.
Põhjused – kujunes kapitalistlik majandsüsteem, vaimulike elukombed, suured kirikumaksud.
Zwingli – hoiakut mõjutas Lutheri õpetus. 1523. diskussioon , kus vaidlustas paastu, preestrite tsölibaadi, indulgentsid , pühakukummardamise. Seal langetati otsus tema kasuks ja hakati läbi viima reformatsiooni – kirikute kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, vähendati kirikuteenistujate arvu. Püüdis kirikut reformida ratsionalistlikus stiilis. Erines Lutheris suhtumisega armulauasse.
Calvin – 1536. ettemääratus ehk predestinatsioon: Jumal on ette näinud iga inimese saatuse. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust. Kujunes kalvinism.
INGLISMAA: 1455-1485 Rooside sõda (Lancasteride ja Yorkide vahel). Arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted, oluliseks muutus manufaktuuritööstus. Henri 8 saavutas võimutäiuse, tema õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist. Katoliku kirikule kuulusid suured maavaldused.
Põhjused – kuningas tahtis abielu ümberkorraldada.
Sündmused – supremaatiaakt 1534, mis kuulutas kiriku peaks kuninga. Kiriku tegevuses sai tähtsamaks inglisekeelne jumalateenistus, indulgentside müügi keeld, vähendati kirikupühade arvu.
Mary 1 Tudor – hakkas katoliseerima, tuli ülestõus 1554, kuid see suruti maha.
Elizabeth 1 – taastas reformeeritud kiriku, fikseeris anglikaani usutunnistuse , arenes uuesti kapitalism, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, tehti suuri edusamme kultuuri osas.
PRANTSUSMAA: ususõdade põhjused – kuningavõimu tõus, reformatsioon, suurenes maksukoormus (Itaalia sõdadeks raha). Gallikaani kirik , mis korraldas oma siseelu iseseisvamalt. 1438 . pragmaatiline sanktsioon : kuningas nimetas ametisse vaimulikke. Võitluseks kalvinistidega loodi Tulekoda. 1562. algasid rahutused . 1571. Saint Germani rahu: südametunnistuse vabadus. 1572 . Pärtliöö veresaun . Nantes’i edikt 1598 : valitsevaks usuks katoliiklus .
MADALMAAD: põhjused – eneseteadvuse kasv, kodanluse tõus, kalvinismi pooldamine (kogunesid relvajõud). 1561. algasid rahutused, 1566. pildirüüste, 1567 Alba terrorirežiim (verenõukogu, metsagöösid), 1579. Arrasi unioon (katoliikluse taastamine) ja Utrechti unioon (sõja eduka lõpuni viimine). 1581 . Utrechti uniooni alusel Ühendatud Provintside Vabariik e. Ühendatud Madalmaad. Kultuur.
Jesuiidid : 1540 asutas Ignatius Loyola jesuiitide ordu, kes hakkas kaitsma katoliku kirikut. Tahtsid viia inimesed taas usu juurde, aktiivne tegevus väljaspool kloostrit.