Esiaeg (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

KORDAMINE.

Kiviaja muistsed kultuurid.
Kiviaeg
Pronksiaeg
Rauaaeg
Dateering
9000a eKr – 1800a eKr.

Vanem – Paleoliidikum
Keskmine–Mesoliidikum
Noorem – Neoliidikum

Kunda kultuur
Kammkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur
1800a eKr – 500a eKr.

Vanem
noorem

500 a eKr – 1200a pKr

Vanem
Keskmine
Noorem

Arheoloogilised välakaevamispaigad

Pulli asula Pärnu jõe ääres
Kunda lammasmägi
Tamula järv
Valma (Võrtsjärve ääres)
Ardu kalme Harjumaal

Saha -Loo (vanimad põllud)
Asva , Saaremaal (kindlustatud asulad)
Jõelähtme, Tallinna lähistel (kivikrstkalmed)

Tindimurru (rauasulatuskoht)
Jaagupi ( tarandkalmed )
Salme , Saaremaal
Lihula
Soontagana
Rõuge

Muutused inimeste tegevusalades
Kalastus , küttimine, korils, keraamika. Algeline loomakasvatus ja maaharimine (kiviaja lõpus, seoses venekirveslkultuuri kandjatega)
Põlluharimise ja karjakasvatuse areng (alepõllundus). Käsitöö ja kaubanduse teke (üle mere, vähe). Küttimine, korilus , kalastus.
Põlispõllundus (kolme välja süsteem, väetamine). Soorauamaak , sepandus, kaupmeeste ja käsitööliste kihi väljakujunemine.
Relvad, ehted , tööriistad
Kivikirved, ahing, püünised ja lõksud, venekirved. Merevaigust ehted. Luudest ja sarvedest – harpuun , nooleotsad, pistoda jne.
Pronksist kirved , sirbid, odaotsad ja vibuotsad. Pronksist sõled.
Konksader, harkader , mõõgad, vikat , viskekirved, sõjakirved, oda, kilp. Oimuripatsid, sõrmused, kaelavõrud (hõbe ja pronks).
Elamutüüp, matmiskombed
Hütid, koopad , püstkoda. Põletusmatus. Maeti elamu lähedusse, tihti põranda alla. Panuseid pandi kaasa.
Kindlustatud elamud, hütid, püstkojad (puidust). Kivikirstkalmed, rituaalid, põletusmatus.
Rehielamu – küttekolle, tarandkalmed, põletusmatus.
Ühiskondlik tase
Kihistumist polnud, võrdsus. Hõimud, sugukonnad elasid koos.
Eraomandi teke, teatav ebavõrdsus.
Väikeperede eraldumine suurtest, eraomand , lihtkogukondlaste maksustamine, ülikkond – maavanemad.
Pihukirves - peos hoitav terava otsa ja teravate servadega algeline kiviaja tööriist.
Kõõvits - tulekivist või muust kõvast kivimist tööriist peamiselt loomanahkade ja puidu kaapimisega töötlemiseks. Tulekivist, kvartsist kõõvitsad.
Uurits - tugeva lühikese teraga kiviriist luu ja sarve töötlemiseks. Tulekivist uuritsad.
Harpuun - pika trossi (nööri) otsas olev kiskudega viskoda mereloomade püüdmiseks.
Talb - kiilukujuline tööriist puidu lõhestamiseks ja voolimiseks.
Venekirves - venekujuline puuritud silmaga kivikirves.
Tulekivi - ränikivi tööriistamaterjalina ja tulelöömise vahendina.
Kvarts - suure kõvadusega kivimite koostismineraal, ka poolvääriskivi.

Pronksi leviku ulatus Eestis ja mõju arengule.
Pronksesemeid oli üsna vähe, kuna see oli kallis ning seda sai vaid väljaspoolt Eesti ala. Tihedamini olid asustatud rannikupiirkonnad. Tooraine saadi arvatavasti Skandinaaviast. Domineerivad kivist, luust ja puust kirved, noad jne. Kindlustatud asulate teke. Alepõllundus, on leitud ka paar pronksist sirpi. Kindlustatud asulad – Saaremaal Asvas, Ridalas, Kaalis ja Põhja-Eesti rannikuvööndis Irus ja Narvas. Rajati loodulikult kaitstud paikadesse. Kindlusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, neid elati püsivalt. Nelinurkse põhiplaaniga palkelamud. Suurem osa elas arvatavasti siiski avaasaulates.
Kivikirstkalmed – kividest laotud ring, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, arvatavasti perekonnapea, sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest kuüngas. Esineb kalmeid , kus surnuid on maetud kivikirstu ja ringi vahele. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nii laiba- kui ka põletusmatused. Kalmetel täideti ilmselt teatud rituaale ja tehti kultuslikke toiminguid .
Saha-Loo vanimad põllud – kivikoristuse käigus kuhjatud ümmagused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad, mis piiravad osaliselt või täielikult paarikümne meetri laiuse ja pikkusega põllulappe. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder , kuid tunti ka hirssi, hernest , uba ja lina. Koduloomadest kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid.

Raua leviku ulatus 500a eKr – 500a pKr vanemal rauaajal ja mõju.
Sissetoodud tooraine Skandinaaviast, vahetati karusnaha , meravaigu ja vaha vastu. Töötlemine tagumise teel. Rauda oli siiski üsna vähe,sest see oli kallis. Esialgselt paralleelselt käibel kivist, pronksist relvad ja tööriistad. Alepõllundus – kahe välja süsteem, söödipõllundus. Nisu ja oder, peale Kristust rukis ja kaer . Kõplapõllundus. 500a pKr on peamiseks põlluharimise tööriistaks ader. Algselt olid töörisstat puidust. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse . kiviridadest või müüridest, piirasid nelinurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüri vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult. 50-450 pKr olid tarandkalmed korrapärasemad, kuni kümme meetrit pikad. Sageli rajati mitu üksteise kõrvale, mis moodustasid kalme. Enamasti maeti põletatult, keskmiselt 10-20 igasse tarandisse. Vähe panuseid, seostatakse roomlaste uskumustega, mille kohaselt on hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Igalk sugupõlvel oma tarand . Majandus hakkas kiiremini arenem seoses kohaliku rauatootmisega. Võeti kasutusele soorauamaak. Rauasulatuskoht on leitud Tartu lähistel Tidimurrus.

Muutused inimeste eluviisis ja elatusvahendites keskmisel ja nooremal rauaajal.
Künnipõllundus. Kolmevälja süsteem tänu väetamisele. Konksader, hiljem harkader, adraots metallist. Sirp , vikat. Koos põllunduse ja karjakasvatuse arenguga süvenes varanduslik kihistumine . Ülikutele paremad maad ning orjad . Tootmine effektiivsem. Tekib käsitööliste kaupmeeste kiht. Ehted pronksist. Kahe ja üheteraline mõõk, kasvab linnuste arv.
Linnused – maakondade sõjalised, administratiivsed tugipunktid. Vanemate üheks asukohaks.
Mägilinnus – rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitsud küngastele.Otepääl.
Neemiklinnus – mäeseljaku neemikuna lõppevalt otsalt püstitatud linnused, kuhjati kunstlik vall ainult seljakupoolsele küljele.Rõuge linnus.
Ringvall-linnus – kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Tasasel maal.Valjala.
Maalinna tüüpi linnus – künkal. Lihula.

Eestlaste ühiskondlik tase muinasaja lõpul.
Külade teke – hajakülad(Lõuna- ja Kesk-Eesti), ridakülad( Peipsi ja Ida-Eesti), sumbkülad. Põllumaad olid erakastuse, jagatud siiludeks. Põhja-Eesti külad suured ja jõukad. Peamiseks veoloomaks oli härg, luksusloomaks oli hobune. Rehielamud suure küttekoldega, kuivatati vilja. Rukis oli väga levinud. Kanga kudumine püsttelgedel, villane kangas. Meeste peamiseks tööks oli puutöö ja põllutöö. Tekkis külaseppade kiht, kes tegid nt relvi , ülikute omad hõbedaga kaunistatud. Relv oli nii naistel kui ka meestel kaasas. Pottseppi igas külas ei olnud, osteti laatadelt. Kaubandus muu maailmaga oli üle Balti mere – läänlased ja saarlased. Toodi Rauamaaki, soola, klaasi, relvi, pronksi. Kaubandus oli ülikute käes. Müüdi ja peeti orje. Välja viidi orje, teravilja, karusnahku, vaha.Muinasaja lõpul oli suur ühiskondlik ebavõrdsus. Valitsevaks kihiks rikkad suurmaa omanikd, kelle hulgast valiti vanemad. Vbl oli päritav, võisid olla nn kuningad. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende kaaskondade residentsideks. Elanike põhiosaks olid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikutele maksma andamit. Külad olid jaotatud vakusteks ning ühele ülikule võis kuuluda 2-3 vakust. Maata talunikud rentisid suurmaa omanikelt maad või töötasid nende juures sulastena. Orjadeks võisid sattuda ka kohalikud, kes võtsid võlgu ja ei suutnud neid tähtajaks ära maksta.
8 suuremat maakonda :

Virumaa – Rakvere (Tarvanpää) linnus

Harju – Varbola linnus – Eesti võimsaim

Revala – Lindanise linnus, Jägala linnus

Lääne – Lihula linnus

Saare - Valjala

Ugandi – Tarbatu , Otipää.

Sakala – Viljandi, Leole

Järva
Kihelkondi oli 45-50. Külade vanemad.
Suhted naabritega.
Vana-Vene riik, pealinn Kiiev . 10.saj võtsid vastu ristiusu Bütsantsilt õigeusu. 11.saj Jaroslav Targa sõjakäik Ugandi maakonda 1030, vallutas Tarbatu linnuse, mainitakse tartu linna. 13.saj Vana-Vene riik lagunes, vallutasid mongolid. 12.saj eestlaste ja venelaste süjaretked. Eestlased ründasid Pihkvat ja Novgorodit.
Rootslased. 800-1100-viikingiaeg. Viikingi ülikud elasid Lõuna-Rootsis. Tegid rüüsteretki Euroopase, röövisid naisi, lapsi, loomi, vara, ehteid , relvi. Viikingite kaubatee läks läbi Liivimaa, läbi Soome lahe, Narva jõe, Ladoga järve Novgorodisse ja sealt Kiievisse. Kiievist Konstantinoopolisse. Tegelesid vahetuskaubandusega millega said kasu. 12.saj kuulsaim rüüsteretk – eestlased vallutasid Lõuna-Rootsis sealoleva suurima Sigtuna linna.

Daatumid.
9000 eKr – Keskmise kiviaja algus, Kunda kultuuri algus.
4000 eKr – Kammkeraamika kultuuri algus.
3000 eKr – Nöörkeraamika kultuuri algus.
1800 eKr – Pronksiaja algus.
500 eKr – rauaaja algus.
800 pKr – Noorema rauaaja algus, viikingiaeg.
1200 pKr – rauaaja lõpp
1030 – Jaroslav Targa vallutusretk Ugandi maakonda.

Mõisted.
Arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus.
Arheoloogiline kultuur - sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Mesoliitikum – keskmine kiviaeg.
Neoliitikum – noorem rauaaeg.
Püha hiis – kultus- ehk ohvripaigad haldjate jaoks andide loovutamiseks e. ohverdamiseks.
Targad – inimesed, kellel oli eriline vägi. Tundsid paremini loodustust, oskasid jõude suunata.
Ohvripaigad – sama mis hiis., vist .
Ohvriand – asjad mida ohverdati haldjatele, vaimudele, jumalatele.piim, liha, veri , vill , vili, tähtsamatel puhkudel ja loomad. Vahest isegi inimese, esmajooned vangistatud vaenlasi .
Lohukivid – ohvrikivid, pühad kivid .

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mjusiik Õppematerjali autor

Kiviajakultuuride võrdlustabel, Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur, Nöörkeraamika kultuur, Pihukirves, Kõõvits,Uurits, Harpuun, Talb, Venekirves, Tulekivi, Kvarts, Pronksi leviku ulatus Eestis ja mõju arengule, Kindlustatud asulad, Kivikirstkalmed, Raua leviku ulatus 500a eKr – 500a pKr vanemal rauaajal ja mõju, Alepõllundus, Kõplapõllundus,
Muutused inimeste eluviisis ja elatusvahendites keskmisel ja nooremal rauaajal, Künnipõllundus, Linnused, Neemiklinnus, Ringvall-linnus, Maalinna tüüpi linnus, Eestlaste ühiskondlik tase muinasaja lõpul, hajakülad, ridakülad, külad,
8 suuremat maakonda, Suhted naabritega, aasaarvud, Mõisted (arheoloogia, arheoloogiline kultuur, mesoliitikum, neoliitikum, püha hiis, targad, ohcripaigad, ohvriand, lohukivid)

kiviajakultuurid kunda kultuur kammkeraamika kultuur nöörkeraamika kultuur pihukirves kõõvits uurits harpuun talb venekirves tulekivi kvarts

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, odad, pistodad,

Ajalugu

rtf

Eesti muinasajalugu

10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u5000-1800a. eKr

Ajalugu

docx

Konspekt

10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr ?

Ajalugu

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuur

Ajalugu

docx

Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal

Pt 3 Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva ma

Ajalugu

docx

AJALUGU: Muinasaeg

Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse

Ajalugu

doc

Muinasaeg Eestis

1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR KULTUUR ASULAKOHAD

Ajalugu

doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnud täpsed, kuna siinset elu mainiti vaid ä

Ajalugu

Rohkem sarnaseid