Eesti muinasaeg (0)

1. Jääaja mõju Eesti maastikule.
Ühe-kahe km paksused jääkihid ..

• kandsid endas liiva-, kruusa - ja savimasse
  
• paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna
  
• lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena
  

Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.
2. Muinasaeg , selle periodiseerimine . TV lk.4
KIVIAEG
Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM
Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr)
Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr)
PRONKSIAEG
Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr)
Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr)
RAUAAEG
Vanem rauaaeg
Eel- rooma rauaaeg (u 500 eKr – 50 pKr)
Rooma rauaaeg (50 – 450 pKr)
Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr)
Vanem rauaaeg
Viikingi aeg (800-1050 pKr)
Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr)
3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused.

• Kinnismuistsed (asulakohad, linnused , kalmistud , ohverdamiskohad, relvad, ehted , töö- ja tarbeesemed)
  
• Etnograafilised andmed ( rahvaluule , eesti keel)
  
• Naabrite kirjalikud allikad
  

4. Kiviaja kultuurid: DATEERING , ASUKOHAD
Kunda kultuur
Kõik Eesti mesoliitilised asulapaigad kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuur on üks arheoloogilistest kultuuridest – sarnaste leidudega mustiste rühm, mis näitab, et antud piirkonna asukate eluviis oli ühesugune, st tegeldi samasuguste tegevusaladega, kasutati sarnaseid tööriistu ja võisid olla ka ühesugused matmiskombed .

Asulakohad (lk 12)

• Rajate veekogude lähedale
  

Töö-ja tarberiistad (lk 13)

• Valmistati kivist, luust ja sarvest, ka puidust
  
• Kivist kasutati kõige enam tulekivi
  
• Kivikirved olid ebakorrapärased
  

Elatusalad (lk 13)

• Kalastamine, küttimine, korilus
  
• Küttimisel kasutati oda, vibu , noolt, püüniseid, lõkse
  
• Kalastamisel kasutati ahi, harpuuni, jäätuura, õngesid
  

Kammkeraamika
Tooge välja näiteid, et Kammkeraamika kultuur oli arenenum kui Kunda kultuur.

• Osati kududa kangast
  
• Tööriistad olid paremini lihvitud ja teritatud
  
• Püstitati suuri neljakandilisi postidele tuginevaid hooneid
  
• Osati teha savinõusid
  
• Ilmusid luust ja merevaigust kujukesed
  
• Surnud maeti asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, mis näitab esivanemate kultust
  

Venekirves - ehk nöörkeraamikakultuur
Umbes 3000. a eKr levis Eestis venekirveskultuur . Kultuur sai oma nime Vene kujuliste kirveste järgi (vene e. paat), mis olid väga hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega. Venekirves kultuuri on nimetatud ka nöörkeraamika kultuuriks. Põhjuseks nõude kaunistamine horisontaalsete nöörijäljenditega kaela osa ümber. Osa keraamikas võis olla kaunistatud kuuseoksa mustriga.
Koos venekirves kultuuriga jõudis Eestisse algeline kõplapõllundus ja karjakasvatus. Endiselt olid elatusaladeks olid ka küttimine, korilus ja kalapüük.
Matmiskombed:

• Surnu asetati hauda külili, kägardatud asendis, sageli üks käsi pea all.
  
• Hauapanused tagasihoidlikud
  
• Kalmistud asusid asulatest eemal, veekogu lähedal, kõrgendikul
  

TV lk 7 ül 2.3
Tooge näiteid, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel.

• Nõude põhjad olid lamedad, et ümber ei kukuks
  
• Tööriistad olid rohkem viimistletud
  
• Oli juurde tulnud kivipuurimine
  
• Hakati maad harima
  
• Tegelesid karjakasvatus
  

5. Pronksiaeg: Asva kultuur, uut tüüpi kinnismuistised .
Pronksiaeg oli ~ 1800 – 500 eKr

Vanem pronksiaeg ~ 1800 – 1100 eKr
Pronksiaeg jäi lühikeseks ning vähesed pronksesemed ei suutnud välja tõrjuda kivist, luust ja puust esemeid. Tänaseks on Eesti alalt leitud 13 pronksist eset.

Noorem pronksiaeg ~ 1100 – 500 eKr

Asustus
Nooremast pronksiajast on pärit mõned kindlustatud asulad. Neist kõige tuntum Asva asula Saaremaal. Suurem osa inimestest elasid avaasulates. Need paiknesid Põhja-Eesti rannikul ja Saaremaal, sisemaal oli asustus väga hõre (sisuliselt olematu).

Majandus
Pealmised elatusalad olid karjakasvatus ja põlluharimine. Vanimad pronksiaja põllujäänused on leitud Saha -Lool, vanus üle 3000 aasta. Sel perioodil mindi kõplapõllunduselt üle põlispõllundusele.
Levis 2 põlluharimisviisi – alepõllundus ja söödipõllundus – põld jäeti pärast väljakurnamist (3-4 aastat) kamarduma ja seda kasutati karjamaana. Teatud aja (10-30 aastat) pärast hariti põld uuesti üles.
Selge oli, et põllumaa oli eraomanduses ja elati perekonniti. See omakorda tõi kaasa varandusliku ebavõrdsuse.
2.3 Matmiskombed
Nooremal pronksiajal maeti ..
Kivikirstkalmetesse
maapealne matmispaik, mis kujutas endas kirstu matusega ja selle ümber laotud üht kuni kolme kiviringi, rajati ajavahemikul 1000 – 3000 a eKr
Laevkalmed
oma nime said sellest, et kirstu ümber laoti laevakujuline müür; kirstud olid väikesed, sest tegemist oli põletusmatustega.
Maahaukad
hauad ei olnud eriti sügavad (~ 60cm)
Põletatud jäänused jäeti maapinnale
6. Võrdle pronksiaega ja eelrooma rauaaega.
Eelrooma rauaaeg (~ 500 eKr – 50 pKr)
Elukorraldus eelrooma rauaajal oli väga sarnane elukorraldusega pronksiajal (samad elatusallikad, tööriistad jne), mistõttu on neid mõlemaid perioode koosvõetuna hakatud nimetama Varajaseks metallajaks.
Erinevused:

Jäeti maha kindlustatud asulad

Põllud muutusid korrapäratutest ribadest korrapärase suurusega tükkideks

Kasutusele võeti soorauamaak

Ilmusid esimesed tarandkalmed – See on maapealne matmispaik, mis koosnes ühest v mitmest suurest ristküliku kujulisest kirstust, kuhu maeti nii laipadena kui ka põletatult. Viimasel juhul oli tarandis keskelt läbi umbes 10 põletatud matust.
7. Linnuste tüübid, nende rajamise põhjused
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
8. Rooma rauaaeg ja keskmine rauaaeg: sarnasused ja erinevused, matmiskombed.
Rooma rauaaeg oli u. 50 – 450 aastat, lk 22-23
Rooma rauaaega peetakse õnnelikuks ajajärguks eestlaste elus, selle arvamuse kasuks räägivad ..

Hauapanused, mida oli palju, mis näitab, et eestlased olid muutunud rikkamaks

Hauapanuste hulgas puuduvad relvad, mis näitab, et sel perioodil ei sõditud

Puudusid kindlustatud asulad ja linnused, mis tõestab, et sõdu ei olnud

Pole leitud ühtegi tavaliselt sõdadega kaasas käivaid peiteleide
9. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile.

SUHTED SKANDINAAVLASTEGA
Viikingite laevad liikusid mööda Läänemerd Venemaa suurte jõgedeni, mida mööda jõuti Mustale merele ja Kaspia merele (idamaadesse). Seda teed nimetati teeks varjaagide juurest kreeklasteni ehk idatee . Eesti jäi uute kaubateede ristumispunkti ja lülitus ida-lääne vahelisse kaubavahetusse. Hea tee tegi Eesti kättesaadavaks ka vaenlaste sõjakäikudele. NÄITEKS olevat 900. aastal Norra kuninga pojad Halfdan Valge ja Halfdan Must teinud sõjakäigu Eestisse ning lahingu käigus tapsid eestlased Halfdan Valge. Rootsis on 11. sajandil püstitatud mitmeid ruunikive (lk 28) Eestimaal langenud viikingite mäletuseks. Viikingite eeskujul hakkasid ka eestlased röövretki korraldama . NÄITEKS ründasid Eesti mereröövil 10. sajandil Norra kaupmeste laevu, mis olid teel Novgorodi pardal kuninganna Astrid ja 3-aastane poeg Olaf . Eestlased müüsid nad erinevatesse peredesse orjadeks .

SUHTED IDA-SLAAVLASTEGA
1862. olevat Põhja-Vene rahvad Skandinaaviast valitsejateks kolm venda – Rjurik, Sineus ja Truvor. Pärast Rjuriku surma sai valitsema Oleg, kes 1882. aastal vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Sel perioodil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid Olegil ka Kiievit vallutada. Venelased kutsusid eestlasi tšuudideks. 11. sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada. NÄITEKS korraldas Jaroslov Tark sõjakäigu Eestisse ja rajasid Tartusse oma tugipunkti. Ja selle tugipunkti nimi oli Jurjev , kuid selle iga ei kujunenud pikaks. Sõjakäike oli teisigi, kuid eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks , et venelaste vallutuskatsed tagasi lüüa.

SUHTED BALTIHÕIMUDEGA
Balti hõimudeks olid lätlaste esivanemad (nt. latgalid , semgalid, kursid , seelid) ja mitmed Leedu hõimud. Keerulised olid suhted latgalitega – pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikeks vaenlasteks olid leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike kõigi ümberkaudsete rahvaste vastu.

SUHTED SOOMEUGRILASTEGA
Soomeugri hõimudest olid eestlaste naabrid soomlased , hämelased, karjalased , vadjalased, liivlased ja kurelased. Nendega olid suhted rahumeelsed.
TV lk 9 ül 2
EESTLASED
Läänenaabrid

• Svealased
  
• Skandinaavlased
  

Lõunanaabrid

• Latgalid
  
• Liivlased
  
• Teised balti hõimud
  

Idanaabrid

• slaavlased
  

Suhted nendega:
Hea – kuna eesti jäi kaubateele
Halvad – kaubateed tegid Eesti kättesaadavaks vaenlastele
Suhted nendega:
Head suhted v.a latgalitega, pidevalt korraldati rüüsteretki
Suhted nendega:
vaenulikud
10. Hilisrauaaeg kui suurte muutuste aeg.
____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
11. Külade tüübid.
Eestlased elasid taludes , mis moodustasid küla. Külasid oli 3 liiki:
1) sumbküla – see on küla, kus talud paiknesid keset põlde ja karjamaid tihedasti koos. NÄITEKS. Saaremaa, mõnes kohas Põhja-Eestis, Läänemaal.
2) ridaküla – talud paiknesid üksteise kõrval. NÄITEKS. Ida-Eesti voortel.
3) hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugel, igaüks nö. omal künkal. NÄITEKS. Lõuna-Eesti kuppelmaastikul.
12. Muinaseesti haldusjaotus. Tunda kaarti.
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
13. Muinasusund ehk religioon ennustamine, nõidumine/nõid.
Religioon ehk usund – usk üleloomulikesse jõududesse, milles tuntakse end sõltuvat ning sellest sõltuvusest välja kujunenud tõekspidamised ja kombed.
I VÄGI
Vägi - Üleloomulik jõud, elujõud, ramm, võim.
Väge võisid omada inimesed, loomad, teatud objektid ja ka sõna. Näiteks loomadel ja inimestel oli väge kõige rohkem ..

• Südames
  
• Peas
  
• Veres
  
• Küüntes
  
• Juustes
  
• Hammastes
  
• Süljes
  
• Higis
  
• Silmas
  
• Sõna
  

II HING
Hing – Inimese isikupära kandja ja elushoidja.
III SUHTUMINE LOODUSESSE
Animism – Uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge.
IV VAIMUD, HALDJAD , JUMALAD
Mõnel üksikul haldjal/vaimul oli nimi.
NÄITEKS.
Tõnn – koduhaldjas, keda austati Viljandi- ja Pärnumaal.
Pekko – setude viljakuse, karjaõnne ja koduhaldjas. Pekko kuju hoiti viljasalves ja viidi külvi ajal põllule. Väljas pidi Pekko olema peidetud.
Suured ja tähtsad jumalad eestlastel praktiliselt puudusid. Nimetada võib ..
Tarapita ehk Taara – see on eestlaste kõige tähtsam jumal, kelle päritolu pole päris selge. Tegemist võib olla Skandinaavia päritolu jumalaga , kuid samas võis ta olla ka Soome- Ugri päritolu.
Uku ( Ukko ) – tähendab vanameest. Mida ta kaitses, pole päris selge. Virumaal talle ohverdati.
V OHVERDAMINE
Ohverdamiskohad
Ohvriannid
Loodetav kasu, tulu
Veekogud, allikad

• Hõbe
  

Saada nägijaks v mingist haigusest terveks
Hiied, pühad puud, kivid

• Toiduained (piim, liha, puder, loomaveri)
  
• Lõngad, paelad , riideribad
  

Saavutada sõjaretkel edu

Vihalepitamine, et haldjad ei karistaks

Abisaamine nt. haiguse korral
Viljasalved (kodu)

• Toit (vili, piim, liha, jook )
  

Head saaki

Pereõnne
Reomaa
SELETUS: Kellegi õnnetu surma koht. Nt. kus hunt murdis lapse. Pidid midagi maha jätma, midagi tühist

• Puuoksad
  
• Lehed
  
• Käbid
  
• Kivid
  
• Prügi
  
• Sülg
  

Et ei juhtuks inimestega õnnetust
14. Muinasusund ja tänapäev.
Mis on muinasusundit tänapäevani säilinud?

• Hingedepäeva tähistamine
  
• Mardipäeva, kadripäeva, vastlapäeva, jaanipäeva tähistamine
  
• Väega seotud arusaamad (nt. ei tohiks inimene endal ise juukseid lõigata, kuri silm võib ära kaetada, eestlastel on kombeks sõna pidada, jne)
  

15. Selgita: alepõllundus, ribapõllundus, kahe- ja kolmevälja-süsteem, ruunikivi.
Adramaa – muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus vaid tegemist oli maatükiga, mida üks pere sai ühe adraga üles harida. Tavaliselt 8-10 hektarit.
Vahetuskaubandus – see on kaubanduse liik, kus vahetati kaup kauba vastu. NÄITEKS. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, maavarusid, soola, relvi, kangaid . Vastu viidi teravilja, vaha, karusnahku.
Vahenduskaubandus – kaubanduse liik, kus kaupa osteti edasimüügiks. NÄITEKS. Müüdi venelastele vilja, selle eest saadi karusnahku, mis müüdi vaheltkasuga Euroopasse.
söödipõllundus – põld jäeti pärast väljakurnamist (3-4 aastat) kamarduma ja seda kasutati karjamaana. Teatud aja (10-30 aastat) pärast hariti põld uuesti üles.
16. Vaata õpiku pilte ja TV ülesanded