Mida Vasco da Gama saavutas?

Vastus leiad õppematerjalist: Vasco da Gama, Kolumbus, Magalhaes

Vasco da Gama, Kolumbus, Magalhaes (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida Vasco da Gama saavutas?

Vasco da Gama ja meretee Indiasse

India- retke juhiks oli kavandatud Vasco da Gama. Mõned kaasaegsed ja hilisema aja, 16.saj kroonikakirjutajad on maininud, et India uurimisretke plaanid olevad oma lõpliku kuju saanud Joao II viimastel eluaastatel. Esialgu pidi ekspeditsiooni juhiks määratama Estevao da Gama, kes suri enne, kui laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale – Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus.
Teise üriku järgi olevat kuningas Manuel valinud Vasco da Gama India-retke juhiks, sest tõusis teiste õukondlaste hulgas esile ning valitsejale meeldis tema väljanägemine. Nüüdisajaloolaste arvates sai Vasco da Gama Indiasse suunduva laevastiku juhiks teistmoodi.
Kaasaegsed pidasid Gama mehi vaprateks. Ühteaegu oli Gama mõnikord nii sihikindel, et see jättis pigem jonnaka mulje. Just selline iseloom aitas tal juhtida mehi ja laevu ning edukalt lõpule viia uskumatult raske ja ohtliku avastusretke.
Sageli käitus India ookeani rannaalade asukatega hoolimatult, kohati koguni julmalt. Põlgas moslemeid ja suhtus nendesse sügava kahtlusega.
India-retke ettevalmistamine jätkus 1497 .a. Karavellide asemel ehitati suuremad ja tugevamad naod, mis sobisid avamerepurjetamiseks paremini. Laevastik koosnes neljast alusest . Laevastikku saatsid mitu kogenud ja auväärset lootsi. Neljale laevale paigutati arvukalt mehi, keda võis kokku olla 170. Mõned neist olid süüdimõistetud kurjategijad, kes pidid karistuseks tegema ohtlikke või vastumeelseid töid.
Laevastik asus Restelost India poole teele 8.juulil 1497. 15.juulil märgati Kanaari saari . Järgmisel päeval kaotasid tihedas udus liikunud laevad üksteist silmist, kuid jätkasid teekonda Roheneemesaarte poole, kus oli kokkulepitud kohtumispaik. Eraldi purjetanud laevad hakkasid koonduma Roheneemesaarte juurde 22. juuli paiku, lõplikult saabus kogu laevastik 26.juuliks.
1.novembril pandi tähele maismaale viitavaid märke. Maa ilmus nähtavale 4.novembril ja laevad lähenesid rannikule . 7.novembril heitis laevastik ankru praeguses Saint Helena lahes. Seal parandati laevu, võeti pardale puid, värsket vett.
Laevad olid purjetanud maad nägemata 3.augustist – 4.novembrini, seega 90 päeva. Selle ajaga oleks enamikul laevadel lõppenud toidu- ja veevarud. Skorbuut oleks surmanud või kahjustanud paljusid meremehi, kes viibisid nii pikka aega maismaast eemal ega saanud värsket toitu. Kaasaegsete tekstid vaikivad niisugustest hädadest. Vasco da Gama oli lasknud valitsevatel tuultel ja hoovustel kanda oma laevad määratu suurt kaart mööda üle Lõuna-Atlandi ja tagasi Edela-Aafrika rannikule. Lõpuks selguski, et see kaar on purjelaevadele optimaalne tee Hea Lootuse neemeni.
Mõned tänapäeva Portugali ajaloolased ja mõned teised uurijad on oletanud, et portugallased sooritasid aastatel 1488. - 1497 salaretki Lõuna-Atlandil ning Vasco da Gama kasutas nende hangitud teadmisi. On aga tõenäolisem, et ta lähtus vaistlikult varasematest andmetest tullte ja hoovuste kohta.
Gama laevastik peatus Saint Helena lahes kaheksa päeva. Sel ajal ilmus nähtavale pärismaalasi ning portugallased vahetasid nendega kaupu.
16.novembril Saint Helena lahest lahkunud Portugali flotill jõudis kaks päeva hiljem Hea Lootuse neemeni.
Piki rannikut ida poole purjetav Gama ekspeditsioon möödus 16.dets Diazi eelmise retke püstitaud sambast. Edasiliikumist takistasid tormine meri ja vastassuunaline Nõelaneeme hoovus .
Heade Märkide jõele jäädi 32-ks päevaks paigale. Selleks ajaks olid retkeraskused üha suuremat lõivu nõudnud – meremehed olid kurnatud ja nende laevad rängalt räsitud. Õige toidu puudumise tõttu märatses nende hulgas skorbuut. Rio dos Bons Signaese madal ja niiske ümbrus kahjustasid portugallaste tervist veelgi. Pärismaalastelt saadi värskeid puuvilju , mis aitasid meresõitjate tervist kosutada.
Esimene kohtumine India ookeani äärsete moslemitega leidis aset 2.märtsil Mocambique lahes. Mocambique oli moslemite valdus ning sealsed asukad arvasid, et heldama nahaga portugallased on türklased ja seega kaasmoslemid.Vasco da Gama kasutas külalislahkust ja usaldust, et koguda informatsiooni edasiste maade, sh legendaarse Presbüter Johannes oletatava vägeva kristliku impeeriumi kohta.
Peagi avastas kohalik sultan, et Vasco da Gama & ta mehed olid petnud ning on hoopis kristlased , mitte moslemid . Sõbralikud suhted halvenesid kiiresti. Portugallaste arvates põhjustas moslemite vaenulikkuse avastus, et võõrad on kristlased. Tõenäolisemalt põhjustas seda siiski oma tegelikku rahvust varjanud portugallaste ebaausus. Kui portugallased üritasid Mocambique'ist esimest korda lahkuda, pöördusid õnn ja tuuled nende vastu ning laevad kandusid mõne päeva pärast sadamasse tagasi. Kahanevad värske vee varud sundisid neid minema maismaale varusid täiendama. Moslemid käitusid nendega tõrksalt ja põlglikult. Vastuseks tulistas Vasco da Gama nende linna suurtükkidest, võttis ka pantvange. Suhted asukatega olid rikutud. Mürgitatud usaldus jälitas Vasco da Gamat ja laevastikku kogu Aafrika rannikul ning jõudis isegi üle mere Indiasse neile järele.
Sõnumid, kui inetult portugallased Mocambique's käitusid jõudsid juba enne neid kohale ning moslemid kavatsesid nad vangistada. 13. aprillil lahkuti Mombasast ning jäeti see leppimatult vaenulik moslemite linn selja taha.
Capocate linnas kohtasid kahte Tunisest päris moslemit. Rääkisid pikalt India määratutest rikkustest ning pakkusid oma abi. Sõbraliku mauri nimi oli Moncaide.
27.mail jõudsid Portugali laevad Calicuti lähedal Pandarani ankrupaika. Seal teatas trobikond pärismaalasi, et zamorin ootan neid Calicutis oma palees .
Augusti algul otsustas Gama, et on aeg alustada koduteed. Zamorini ei andnud lahkumisluba, nõudis suure tollimaksu tasumist ja pani portugallased koduaresti. Laevadele jäänud Gamat ja meeskonnaliikmeid jahmatas selline käitumine
Lähedal ja kaugel levitati portugallaste kohta halvustavaid jutte.
19.augustil võttis Vasco kuus kõrgest seisusest ülikut ning peale nende veel 12 isikut pantvangi.
27.augustil andsid Calicuti ametivõimud Diazi ja teised portugallastest Gamale üle.
20.septembril jõuti India läänerannikul asuvate Amindiivi saarteni. Võeti vett ja puid. Saarel kuulsid, et Calicutist on jälitajad järele saadetud.
Taas haigestus mehi skorbuuti ja kolmkümmend meeskonnaliiget suri. Igale laevale oli jäänud 7-8 meremeest ning needki haigusest vaevatud , et purjedega tuldi vaevu toimu.
7.jaanuaril jõuti Malindi, kus kosutati nende tervist apelsinide ja muude puuviljadega.
Gama saabus Lissaboni 29.aug ja 9.sept vahemikus.
Üks inimkonna ajaloo kuulsamaid retki oli teoks saanud pisut rohkem kui kahe aastaga.
Mida Vasco da Gama saavutas?
Merereis ümber Aafrika Indiasse.
Tõestas, et on võimalik purjetada Indiasse ja tagasi.
Laevastiku neljast laevast jõudis Portugali tagasi ainult kaks.
Vähemalt kolmandik, aga võib-olla rohkem kui pooled mehed surid sel teekonnal.

Cristoph Kolumbus ja tema „India ettevõtmine“

3 laeva. Nina ja Pinta – Palose linn võlgnes Portugali territoriaalvetesse tungimise eest 2 laeva. Kolmas laev, Santa Maria, soetati sõjaväelise organisatsiooni vahenditest.
Koostati Kolumbuse ning Fernando ja Isabeli vaheline ametlik kokkulepe, kui 7. ja 30.aprillil 1492.a allkirjastati kaks komplekti lepinguid. Nende dokumentide järgi sai Kolumbus ühe kümnendiku oma retke kasumist ning edasiste investeeringute õiguse. Eduka merereisi puhul pidi annetatama talle Maailamere Suuradmirali pärilik tiitel.
Üldiselt arvati, et teel Aasiasse avastab Kolumbus mõne väikese saare ja kuulutab need Hispaania valduseks. Selgus, et Kolumbus avastas mitte ainult paar suhteliselt tühise tähtsusega saart , vaid terve uue maailma, mis koosnes kahest kontinendist ning paljudest saartest.
Kolumbuse merereisi ettevalmistamine algas agaralt 22.mail 1492, kui ta jõudis Palosesse. Santa Maria kapteniks hakkas Kolumbus.
Kõik 3 laeva olid üsna väikesed. Pinta ja Nina karavellid kandevõimega 65 ja 60 tonni. Santa Maria oli kogukam nao, kandevõimega umbes 100 tonni. Kolmel laeval oli kokku 87 meest – 39 Santa Marial, 26 Pintal ja 22 Ninal.
2.augustil 1492 suundus Kolumbus oma väikese laevastikuga Palosest merele.
Esimene sihtkoht oli Kanaari saared. Teekonna sellel etapil muurus Pinta tüür ning Nina ladina purjed osutusid selles piirkonnas valitsevates tuultes soovimatuks.
9.augustil märgati Gran Canariat.
Atlandi ookeanil läände purjetavad Kolumbuse mehed hakkasid üha rohkem kartma. Neid kandis tundmatusse kindlalt puhuv idatuul, millest koduteel polnud vähematki abi loota . Nende mure kahandamiseks kandis Kolumbus logiraamatusse päev-päevalt kahesuguseid andmeid läbitud vahemaade kohta. Mõne ajaloolase arvates pidas Kolumbus tõelist, kuid salastatud raamatut, kuhu ta andmeid märkis, ning peale selle avalikku, kuid võltsitud logiraamatut, kuhu kanti lühem vahemaa , kui laevad olid tegelikult läbinud. Nõnda püüdis ta vähendada meeskonna ärevust ja varjata, kui kaugele teadmatusse ollakse juba jõutud. Kolimbus kandis laevapäevikusse tõepoolest kahed erinevad arvud, mis väljendasid läbitud vahemaad kahes eri pikkusühikuste süsteemis. 1492.a oli seda kerge teha, sest tol ajal kanti mitmesuguseid pikkusühikuid. Arvamus, nagu ta oleks edukalt petnud tervet ekspeditsiooni, varjates meeskonna eest, kui kaugele on juba purjetatud, on ebatõenäoline, sest teistel laevadel pidid mehed läbitud kaugusi mõõtma.
Kus just Kolumbus esimest korda Ameerikas jala maha pani, selle üle on ammu ja pikalt vaieldud. Navigatsiooniinstrumentide ja mõõtmisvõtete tõttu pole Kolumbuse esimese reisi laevapäevikud täpsed ning neid on palju vigu. Guanahani ehk Salvadori ja selle naabersaarte kirjeldused sisaldavad vasturääkivusi.
Juba enne maale jõudmist märkasid hispaanlased rannal alasti inimesi. Kolumbus kirjeldas Guanahani pärismaalasi nii:“ Mulle tundub, et nad on igati vaesed inimesed. Kõik ümberringi käivad alasti, nagu ema on nad ilmale toonud“. Neil polnud metallist tööriistu ning neil olid paksud tumedad juuksed.
Kolumbuse arvates oli ta randunud mingil Aasia ranniku lähedal asuval üsna primitiivsel saarel. Uskudes, et ta on jõudnud India äärealale, hakkas nimetama pärismaalasi indiaanlasteks ning nõnda kutsutakse ekslikult praegugi.
Kolumbus lahkus Guanahanilt 14.oktoobril, et purjetada lõuna poole.
21.oktoobriks oli Kolumbus oma pärismaalastelt teada saanud, et lõuna pool asuvad kaks suurt ja rikast saart – Kuuba ja Bohio.
5.detsembril lahkus Kolumbus Kuubalt ja suundus suurele saarele , mida indiaanlased kutsusid Bohioks, praegu on see Haiti .
Halva ilma ja pärismaalastest reisijate tõttu viibis Hispaaniasse teeleasumine kuni 4.jaanuarini.
Samana lahes kohtus maale läinud meeskond viiekümnest vibude ja nooltega relvastatud pärismaalasest koosneva jõuguga. Pärismaalastest informeerijad ütlesid, et need vaenulikud indiaanlased on inimsööjatest kariibid.
12.veebruaril puhkes 15.sajandi üks kohutavamaid torme, mis kestis 7 päeva. 14.veebruariks olid hirmsad tuuled ja mäekõrgused tormilained kaks laeva teineteisest lahutanud. Olukord muutus nii hulluks, et Kolumbus ja ta meeskond tõmbasid liisku, kes lähevad Santa Maria de Guadelope tänupalverännakule, kui Jumal nad tormiraevust päästab. Kartes, et Nina upub ning tema avastus jääb teadmata, kirjutas Kolumbus oma esimese reisi ülevaate pärgamendile, mis suleti vaati ja visati üle parda. Nina pääses, kuid kirja ja vaati ei nähtud enam kunagi.
Torm räsis õnnetut Ninat ka 15.veebruaril, kuid sel päeval märkas meeskond maad. Nad olid jõudnud Assooridele. Nad nägid sealt Santa Maria saart. Alles 18.veebruaril pääses Nina ranna ligi. Saare portugallasest kapten otsustas hispaanlased arreteerida. Siis suundus ta paadiga Nina juurde, kuid keeldus Kolumbuse kutsest hoolimata pardale tõusmast. Kolumbus hoiatas portugallastm et laevameeskonna vahistamine solvaks Hispaania Fernandot ja Isabeli ning ärritaks Portugali kuningat. Järgmisel päeval õnnestus Kolumbusel vangistatud meeskonnaliikmed vabaks saada.
Kaheksa pevaga päevaga jõudis Nina peaaegu portugali rannikuni, kuid 3.märtsil rebis tormipuhang kõik purjed puruks. Lagedate mastide all triiviv meeskond märkas lähedal maad – nad olid jõudnud Lissaboni lähedale. Torm jätkus ning Tejo jõe suudmesse kogunenud pealtvaatajad elasid Nina ellujäämisvõitlusele kaasa. 4.märtsil jõudis Nina Tejo suudmelahte.
Kolumbus kirjutas Joao II-le ning palus audientsi ning Lissabonis ankrusse jäämise luba. 8.märtsil kutsus Joao II Kolumbuse audientsile ning käskis Portugali ametiisikutel Nina tasuta parandada.
13.märtsil lahkus Kolumbus Lissabonist.
15.märtsi keskpäeval sisenes Palose sadamasse.
Ta oli avastusretke sooritanud seitsme kuuga.
Itaalia humanist Pietro Martire d'Anghiera arvas, et Kolumbus oli kogemata avastanud mingid uued ja tundmatud maad.

Magalhaes ja esimene ümbermaailmareis

Fernao de Magalhaes avastas väina, mis kulgeb Atlandi ookeanist läbi Lõuna-Ameerika Balvoa Lõunamerre
Samuti kavandas ta ja praktiliselt sooritas esimese ümbermaailmareisi inimkonna ajaloos, ehkki ise hukkus Filipiinidel. Tema meresõidu rasked purjetamistingimused ja teekonnal kogetud rängad vaevad tunnistavad, et Magalhaes oli Euroopa uusaja uurimisretkede algusaja üks suurimaid või koguni suurim merekapten.
India ookeanil teenides paistis Magalhaes silma leidliku, vapra ja oskusliku meresõitjana. Kaug-Idas viibimise ajal hakkas Magalhaes mõtlema lääneretkest läbi Lõuna-Ameerikas oleva väina Maluku saarestikus asuvatele Vürtsisaartele.
Vaikne ookean osutus tema arvatust palju laiemaks ning see viga viis tema ja ta mehed surmasuhu.
Portugali kuningas Manuel ei toetanud ekspeditsiooni. Magalhaes pakkus oma lääneretke plaani Hispaania kuningale ja Püha Rooma keisrile Karl V-le. Karl V suhtus plaani mõistvalt. Hispaania monarh nõustus toetama viiest laevast koosnevat ekspeditsiooni, mille koosseisus oli 250 meest ning määras Magalhaesi kindralkapteniks.
Viis laeva olid Trinidad, San Antonio , Concepscion, Victoria, Santiago.
Laevade moonavarustajad petsid Magalhaesi ekspeditsiooni igal võimalusel. Laevadele jäi lastimata terve aasta jagu varustust. Elutähtsa moona nappus põhjustas määratu suurt Vaikset ookeani ületavas laevastikus hukatuslikke tagajärgi.
Magalhaes ja ta laevad lahkusid 20.septembril 1519, kõige ees kindralkapteni laev Trinidad. Levis kuuldusi, nagu oleks Portugali kuningas Manuel saatnud merele kaks laevastikku, mis pidi hispaanlaste omavolilise ekspeditsiooni Brasiilia ranniku lähedal kinni nabima ja hävitama. Magalhaes valis Atlandi ületamiseks tavapärasest erineva tee.
18.oktoobril suundus laevastik hoolimata tugevast tormist avamerele.
Brasiilia rannikul asuv Sao Agostinho neem kerkis silmapiirile 29.novembril 1519 pärast 53 päeva kestnud aeglast ja tülikat Atlandi ookeani ületamist selle kõige kitsamas osas, kui arktilist piirkonda mitte arvestada.
Ekspeditsiooni algusest peale oli Magalhaes täheldanud mõne hispaanlasest kapteni allumatust. Neile ei meeldinud, et laevastikku juhib välismaalane. Taheti röövida Portugali laevu, võtta Lõuna-Ameerika pärismaalasi orjadeks . Atlandi-retke algusest peale pakitsenud vaenulikkus lahvatas 2.aprillil 1520 mässuks. Magalhaes surus mässu maha, palju oli abi ka ustavatest meremeestest. Üks mässujuht hukkus võitluses, teine anti kohtu alla ja hukati hiljem.
21.oktoobril märgati neeme, mille järel avanes väin. Magalhaes käskis otsekohe laevadel siseneda selle suudmesse, ehkki paljud ohvitserid kahtlesid, kas nad ikka on jõudnud väina. Magalhaesi neli laeva liikusid ettevaatlikult veeteede labürindis, mida praegu nimetatakse Magalhaesi väinaks.
Avamerele jõudnud Magalhaesi meelest oli meri nii tüüne (vaikne , tasane), et ta nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Ta seilas otsejoones piki Lõuna-Ameerika läänerannikut põhja suunas kuni Mocha saareni nind suundus siis avaookeanile, võtnud loodekursi.
Vaikne ookean osutus palju suuremaks , kui Magalhaes arvas. Ligi 2 kuud ainsatki maamärki nägemata seilanud laevastik möödus 24.jaanuaril 1521 Tuamotu saarestiku Pukapuka saarest (kaardil Sao Paoblo), kuid ei teinud peatust, sest arvas, et peagi nähakse teisigi maid. Järgnes veel kuus nädalat kannatusi. Toidumoon lõppes, mehed pidid sööma nahka, rotte, saepuru. Skorbuut vaevas meeskonda ning inimesed surid üksteise järel. 6.märtsiks oli üheksateist meresõitjat skorbuudi ja nälja tõttu hinge heitnud. Ülejäänud olid pärast 98 päeva kestnud meresõitu väga nõrgad.
Guami saare elanikud tõid Magalhaesi meeskonnale hädavajalikke puuvilju ja muud toitu.
Kohe, kui meeskond oli laevadele värsket toitu ja joogivett võtnud, jätkas Magalhaesi laevastik 9.märtsil teekonda lääne suunas.
Pärast Vaikse ookeani ületamise kohutavaid katsumusi näis kõik edenevat ladusalt.
Just siis, kui hispaanlaste asjad paistsid igati hästi edenevat, sekkus Magalhaes rumalasti ja tarbetult kohalikku võimuvõitlusse, mis lõppes talle endale saatuslikult ning pidi äärepealt hukatama kogu ekspeditsiooni. 27.aprillil ründas Magalhaes Mactani saart, mis oli Cebuga vaenujalal. Ta lootis sellega süvendada oma mõju Cebul, kuid lugu lõppes hoopis tema surmaga raevunud pärismaalaste käe läbi.
Üks ekspeditsiooni elusolevaid ohvitsere Duarte Barbosa astus Magalhaesi asemel laevastiku kindralkapteniks. Sultan Humabon jäi uskuma kuuldusi, nagu kavatseksid hispaanlased ta röövida. Ta kutsus esimesena löögiks valmistudes suurema osa hispaania ohvitsere, sealhulgas Barbosa 1.mail pidusöögile ning tappis neist 28. Ellu jäid ainult Gomez de Espinosa ja Joao de Carvalho, sest nad lahkusid peolt varakult.
Ellujäänud hispaanlased valisid Carvalho oma kindralkapteniks ja purjetasid Vürtsisaarte poole.
Nad seilasid üsna vähe ning uputasid siis (või panid põlema) Concepcioni, sest kaotused olid olnud liiga suured ja ellujäänud meestest ei piisanud kolme laeva mehitamiseks.
Carvalho hakkas mereröövliks, röövides kõiki ettejuhtunud Aasia kaubalaevu, mistõttu kaotas kiiresti kindralkapteni ameti Espinosale.
Pärast kuus kuud kestnud purjetamist märgati Trinidadilt ja Victorialt 6.novembri lõpuks Maluku saari ning 8.novembril sisenesid Tidore sadamasse.
Seal hakati kiiresti nelki kokku ostma ning varsti oli mõlema laeva trümmides tonnide kaupa seda vürtsi.
Hispaanlased valmistusid kalli kaubaga Hispaaniasse naasma.
Laevad läksid lahku ja purjetasid koju eri teid mööda. Elcano oli Victoria kapten ja pidi suunduma ümber Hea Lootuse neeme Hispaaniasse. Espinosa piirdus Trinidadiga Vaiksele oookeanile, et jõuda Panamas asuvate Hispaania asundusteni.
Victoria jõudis pärast paljude raskuste ületamist 6.septembril 1522 Sanlucar de Barramedasse. Selleks ajaks oli ellu jäänud ainult Elcano ja 18 meeskonnaliiget.
Trinidad – kõik katsed ületada Vaikne ookean ida suunas nurjusid, sest hispaanlased ei tundnud tuulte ega hoovuste suundi. Lõpuks suundus Trinidad idasse, kus Portugali võimud selle kinni pidasid ja meeskonna vangistasid. Kõigest mõni mees saabus hiljem koju.
Kui truudusetul San Antoniol seilanud mehed kaasa arvata, siis jõudis Magalhaesi ekspeditsiooni alustanud 250-st meresõitjast kodumaale tagasi ainult 80. Ning ainult väike osa ellujäänutest oli tegelikult purjetanud ümber maailma.
Victoria nelgilasti müümisest saadi nii palju raha, et isegi pärast kõikide kulutuste, sh viiest laevast kolme mahaarvamist jäädi ikka veel kasumisse.
Magalhaesi avastatud mereteed ei kasutatud seal varitsevate erakordsete ohtude tõttu. Liiga pikk, raske ja ohtlik.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaMariaT Õppematerjali autor

Konspekt keskaja tuntuimatest maadeavastajatest. Kuidas toimusid nende avastused ning mis mereteel juhtus.

vasco da gama kolumbus magalhaes

Sarnased õppematerjalid

doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

Boujdouri neeme takistus. Kahe aastakümnega oli Sahara ületatud ning algas kauplemine kulla ja orjadega tänapäeva Senegali alal. Edusammud jätkusid, kui Elminasse ehitati kaubitsemiskeskusi ning São Tomést ja Príncipest sai esimene suhkrut tootev asumaa. 1482 kontakteerus ekspeditsioon Diogo Cão juhtimisel Kongo kuningriigiga. Otsustav läbimurre sai teoks 1487, kui Bartolomeu Dias sõitis ümber Hea Lootuse neeme ning tõestas, et juurdepääs India ookeanile on olemas. 1498 jõudis Vasco da Gama sellele avastusele tuginedes Indiasse. HENRIQUE MERESÕITJA TEGEVUS Portugali kuninga Joao I-se kolmas poeg, sündinud 1394 Portos, surnud 1460 Sagreses. Pärast osaemist mauride kindluse Ceuta rünnakus 1415. aastal, tõmbus Henrique õukonnaelust tagasi ja asus elama kaljusele Sao Vicente neeme platoole Euroopa loodepoolseimas tipus, kus tal oli Villa Tercanabal (tuntud kui Mereakadeemia). Seal kavandas ta koos paari mõttekaaslasega Portugali tulevase impeeriumi jaoks. Tema

Ajalugu

doc

Ajaloo referaat

Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da Gama Vasco da Gama (1460 või 1469 24. detsember 1524 Kochi, India) oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Mereteedest, mida karmi Euroopa elanikud iganes on otsinud, oli meretee Indiasse alati kõige ihaldatavam. Edukas veneetslane, kaupmees ja maadeuurija Marco Polo, kes 13. sajandil Indias käis, äratas oma juttudega eurooplastes huvi.

Ajalugu

odt

Keskaja suured maadeavastajad

Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale

Ajalugu

doc

Keskaja Suured Maadeavastajad

Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed

Ajalugu

rtf

3 maailmaavastajat

Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad

Ajalugu

doc

Maadeavastajad ja reisimehed

....................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot).........................................................9 7. Christoph Kolumbus....................................................................9 8. Amerigo Vespucci.......................................................................9 9. Vasco da Gama........................................................................10 10.Fernão de Magalhães.................................................................11 11. Henry Hudson........................................................................11 12. Willem Barents...............................................

Geograafia

doc

Kuulsad maadeavastajad

Diogo Cão saadud andmeid kasutades leidma Aafrika lõunatipu ja purjetada ümber selle lootuses leida kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma. Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta. Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Sündis 1451 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.

Ajalugu

doc

Suured Maadeavastused

Portugali rannikule. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique, kes sai nimeks Meresõitja. Bartolomeu Diaz o Suvi 1486 dets. 1487 võttis ette mereretke Aafrika lõunatipuni ning nimetas selle Tormide Neemeks. Võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem. Jõudes Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni tegi Bartolomeu Diaz kindlaks, et sealtkaudu ümber Aafrika neeme on võimalik Indiasse jõuda. Vasco da Gama o 1498. aasta aprillis palgati Mosambiigi rannikul araablasest loots, kes järgneva kolme nädalaga purjetati Indiasse Kalikuti sadamasse. Tagasi pöördus sealt vürtside ja kalliskividega. 118 meremehest jõudis koju tagasi vaid 55. o Vasco da Gama sooritas teisigi merereise ning vana mehena saadeti ta Indiasse asekuberneriks. 1948 asus Lissabonist teele neljast laevast koosnev ekspeditsioon Vasco da Gama juhtimisel.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid