50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
118 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SoSweet
Õppematerjali autor
Asendas õukonna aadlikud keskklassist nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametnikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. Pariisi parlament oli kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. Albilaste sõjad. Ristisõda albilaste vastu 1209-1229. Albilased olid ususekt Lõuna-Prantsusmaal. Sõja ettekäändeks oli paavsti legaadi mõrvamine Toulouse krahvi Raimond VI paazi poolt. Ristisõdijad Simon de Monforti juhtimisel võidavad nii Toulouse krahvi, kui ka tema liitlase Aragoni kuninga Pedro II (viimane hukkus Muret' lahingus 1213) ja allutavad Lõuna-Prantsusmaa. 1218 Simon de Monfort hukkus ja Raimond VI haaras oma alad tagasi. Sõjad jätkusid aastani 1229, mil tehti Toulouse ja kuninga vahel rahu
Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlastega. 1095 kuulutaski paavst Urbanus II sõja türklastele-seldzukkidele ning kutsus rahvast selles osalema. I ristisõda (1096-1099). Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi, kohtuma pidid väed alles Konstantinoopolis. Esimeste ristisõdijate seal oli 4000-5000 ratsarüütlit ja 30 000 jalameest. Teel vallutati ja rööviti hulk linnu, mistõttu kaotused olid juba enne Jeruusalemmani jõudmist üpris tõsised. Bütsantsi keiser kartis, et ühinenud ristirüütlite väed võivad
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam
Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele kõik patud anti andeks, varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi. *Esimene ristisõda ja selle tulemused 1096. Aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Eesotsas olid Lotringi hertsong Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. Kokku oli ligi 40 000 kristlikku sõdalast.Esimene ristisõda(1096-1099) jäi ainsaks õnnestunud kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Läänekristlaste väge saatis edu teel Püha Haua poole ning 1099.a juulis langes Jeruusalemm. Ristsõja peamine eesmärk oli saavutatud. Eduka sõja järel moodustati Pühal
ja kirjutamine, siis vaimulik rüütliordu on samasugune ordu, mis on andnud kuulekuse ja kasinuse tõotuse, kuid kelle ülesanne on kaitsta ristirahvast. Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118. aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal). Seega olid nende ordu liikmed nii rüütlid kui ka mungad korraga. II ristisõda (1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldžukkidel osa kaotatud aladest tagasi võtta. Ristiusuliste jagatud Edessa krahvkond näiteks võeti ära. Püha Bernardi õhutusel hakati valmistuma uueks ristisõjaks. II ristisõda toimus Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa-Rooma keiser Konrad III juhtimisel. Teekond ei kujunenud kergeks, suhtumine ristisõdijatesse oli muutunud vaenulikuks ja tihti suleti linnaväravad
haarata endale uusi maid ja privileege. Tähtis: · Paavstid lootsid ristisõjaga endale kahekordset kasu teenida ning juhtida kristliku maailma tänu millele hakkasid nad kasutama ristisõja ideed kasutama ka feodaaltsivilisatsiooni siseselt. Oluline: · Itaalia kaubalinnad tahtsid järjest enam kontrollida Vahemere kaubandust. Vähe oluline: · Paavstid kinnitasid ristisõdijatele mitmeid privileege, et nad astuksid Kristluse nimel relvile. Esimene ristisõda ja selle tulemused Väga tähtis: · 1099.a suutsid viimaks läänekristlased saavutada edu ja lõpuks langes ristisõdijate kätte Jeruusalemma, mis oli ristisõdijate eesmärk. Tähtis: · Konstantinoopolisse jõudes õnnestus Alexios esimesel ristisõdijate juhtidel võtta vasallivanne ja nad edasi suunata. · Eduka sõja järel moodustati Pühal Maal 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik.
ja kiriku tegelaste vallutussõjad Lähis Idas 11.13 sajandil. Eesmärgiks oli vabastada ristiusu pühad paigad muhameedlaste käest. Tegelikud eesmärgid olid: Paavst soovis laiendada ristiusu mõju piirkonda. Euroopa riikide kuningad (Suurbritannia,Prantsusmaa,Saksamaa)soovi sid oma rikkusi suurendada. Itaalia kaubalinnad soovisid hakata kontrollima Vahemere kaubandust. Ristisõdade võrdlus Ristisõjad I Ristisõda II Ristisõda III Ristisõda IV Ristisõda V Ristisõda VI Ristisõda VII Ristisõda VIII Ristisõda Millal? 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 1248-1254 1270 Inglise kuningas Richard
üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Paavst kutsus rüütleid lõpetama sisetülid ja asuma teele Hommikumaad vallutama. Rüütlid kujutasid ristisõda omalaadse relvastatud palverännakuna ja peale Urbanus II kõnet hakkas kujunema omalaadne ristisõja usutunnistus, milles liitus religioosne enesesalgamine lootusega rikkalikule maisele tasule, millega Jumal hüvitab oma armastatud laste sõdalaspingutused. Augustinuse teooria järgi oli taevasesse Jeruusalemma jõudmine iga õige kristlase kõrgeim kutsumus. Harimatu rüütli kujutluses identifitseerus taevane Jeruusalemm reaalsega, Palestiina Jeruusalemmaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid