Karl Marxi teosest ”Kapital” - Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus (2)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Kirjandus - Kirjandus

1 HALB

AÜMD1

Karl Marxi teosest ” Kapital ” - Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus

Sissejuhatus

Karl Marxi teosest „Kapital“ peatükist kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus rääkis vaesusest kui rikkuse vajalikust tingimusest. Eksisteeris töölisklassis pidev nälg ning see oli kõige loomulikum virkuse ja töö motiiv ning seetõttu tuli teha kõige tugevamaid jõupingutusi. Sellest tulenevalt kõrgem klass oli seisukohal, et nälg tuleb teha töölisklassis alatiseks nähtuseks ja selle eest hoolitseb Townsendi arvates rahvastikuprintsiip, mis vaeste hulgas oli eriti mõjuv. Seaduslik töösundus oli seotud paljude raskustega. Peatükist sai välja lugeda miks, kuidas ja väga üksikasjalikult millistes tingimustes töötati ja elati.
Töölistelt võeti maksimaalsest energiast veel rohkem, maksimaalsest energiast rohkem küll võtta ei saa, aga lugedes kujutasin ette, kuidas tööline ei tee ühtegi liigutust niisama, iga liigutus peab olema kasulik ja teenima raha. Just selliselt töölisi hoitigi, maksti võimalikult vähe, et alati puudu tuleks ja töölistel oleks sund veel rohkem pingutada, muidu nad olekisd tööd teinud täpselt nii palju, et neil oleks võimalus magada ja süüa. Iga tööline saab iga päev toota palju rohkem, kui ta oma tarbeks vajab. Aga kuigi töölise töö seda rikkust toodab, teeks see rikkus teda õige vähe töövõimeliseks, kui tema ise oleks kutsutud seda rikkust tarbima.

Pauperismi sfääri jagunemine

Relatiivse ülerahvastuse madalaim kiht elutseb pauperismi sfääris. Sõnaraamat annab pauperi seletuseks puruvaene, elatusvahenditeta inimene. See ühiskonnakiht koosneb kolmest kategooriast. Esimeseks töövõimelised – kui vaadata inglise pauperismi statistikat, on seal näha, kuidas pauperite mass iga kriisi puhul kasvab ja äritegevuse elavnemisega iga kord väheneb. Teiseks orvud ja pauperite lapsed - need on tööstusliku reservarmee kandidaadid, suurtel tõusuperioodidel astuvad nad kiiresti ning massiliselt tööliste tegevarmee ridadesse. Kolmandaks allakäinud, puruvaesed, töövõimetud - need on isikud, kes hukuvad oma vähese liikuvuse tõttu, siis isikud, kes elavad töölise normaalvanusest kauem ja tööstuse ohvrid, kelle arv kasvab ohtlike masinate levikuga, kaevanduste, keemiavabrikute arenemisega. Pauperism on tööliste tegevarmee invaliididemaja ja tööstusliku reservarmee surnud kaal. Mida suurem on see reservarmee võrreldes tööliste tegevarmeega, seda hulgalisem on alaline ülerahvastus, kelle viletsus on pöördproportsionaalne tema töövaevaga. Lõpuks, mida suuremad on töölisklassi kerjuslikud kihid ja tööstuslik reservarmee, seda suurem on ametlik pauperism. See on kapitalistliku akumulatsiooni absoluutne üldine seadus.

Ühtede töökus sünnitab teiste jõudeolekut

Seadus, mille järgi ühiskondliku töö tootlikkuse progressi tõttu saab liikuma panna järjest kasvavat tootmisvahendite massi järjest vähema inimjõu kujuga, väljendub kapitalismi baasil. Tekib olukord, kus mitte tööline ei rakenda töövahendeid vaid töövahendid rakendavad töölist. Sellest tulenevalt, mida kõrgem on töö tootlik jõud, seda suurem on tööliste surve oma teenistusvahenditele, seda ebakindlam on järelikult nende olemasolu tingimus.
Kõik tootmise ja arendamise vahendid muutuvad tootja allutamise ja võõra tööjõu kurnamise vahenditeks, need vigastavad töölist, alandavad teda, pannes tundma end kasutuna tehes sisutut tööd, suurendades ühtlasi tema töövaeva. See näitab, kui võimas on käskjalg ehk ühtede töökus sünnitab teiste jõudeolekut.
Galantse ning vaimuka abt Galiani järgi korraldus: „Jumal on nõnda korraldanud, et kõige rohkemal arvul sünnib neid inimesi, kes teevad kõige kasulikumaid töid.“ Isegi viletsus, mis küünib nälja ja taudide äärmise piirini , ei pidurda rahvastiku kasvu, vaid pigemini kipub seda soodustama. Kui inimkond elaks mugavustsoonis, siis oleks maailm õige pea inimestest tühi. Peab eksisteerima kõige suurema osakaaluga inimesi, kes teevad kogu töö ära. Kui selliseid ei oleks, siis hakkaks kõrgklass jagunema ja sealt kõige madalamad inimesed teeksid selle töö ära.

Tulu kasv

Elatustarbed läksid järjest kallimaks. Londonis oli kohutav näljasurma juhtude kasv, mis tõestas, et tööliste hulgas oli kasvamas jälkuse tunne orjuse vastu. Kuigi iga aasta tulude kasvuprotsent suurenes, aga nii kiiresti kui rahvaarv kasvas, ei suutnud see siiski sammu pidada tööstuse ja rikkuse progressiga. Rikkuse tootjate ehk töölisklassi olukord järjest halvenes. See seisnes selles, et toimus kahtlemata rahva tarbimisvõime vähenemine ja viletsuse kasv töölisklassi hulgas. Samal ajal toimus rikkuse akumuleerimine kõrgemate klasside kätte ja kapitali pidev kasv.
Maksustatav tulu kasvas 8 aasta jooksul 20% võrra. Võib tunduda, et kui võimul olevate isikute tulu kasvab sellise suure protsendi võrra, siis võiks see tähendada, et töölisklassil läheb ka paremaks, sest see teeb odavamaks üldtarvitatavaid kaupu. Sel ajal, kui rikkad on saanud rikkamaks , on vaesed igal juhul saanud vähem vaesemaks. Aga nii see polnud. Rikkuse kasv kasvas elanike suurenemise tõttu. Vaesed jäid ikka vaeseteks, töölisklassi elus, aga ei ole märgata mingit paremust. Töölised muutuvad peaaegu nende poodnike orjadeks , kelle võlgnikud nad on.

Tervishoiuametniku uuring

1863. aastal korraldas tervishoiuametnik Privy Council uurimuse viletsuse üle, mis valitseb inglise töölisklassi kõige halvemini toidetud osas. Uurimuse läbiviimisel oli reegliks, et igast kategooriast valiti välja kõige tervemad ja suhteliselt kõige paremates tingimustes olevad perekonnad. Maatööliste alatoitlus tabas üldiselt kõige enam naisi ja lapsi, sest mees peab sööma, et oma tööd teha. Suurem häda oli linnatööliste kategoorias. Neil polnud võimalik korralikult toituda.
Riietus ja küte muutusid veelgi kasinamaks kui toit. Polnud küllaldast kaitset karmi ilmastiku vastu, eluruumid olid nii kitsad , et see põhjustas haigusi või tegi neid raskemaks, mööblist oli järele jäänud vaid viletsad riismed, isegi puhtuse hoidmine oli muutunud liiga kulukaks või üle jõu käivaks. Kui lugupidamisest iseenese vastu tehti veel katseid puhtust hoida, siis tähendas iga niisugune katse uusi näljapiinu.

Eluase

Eluaset otsitakse sealt, kus korteriüür on kõige odavam, kus roiskvee äravool on kõige viletsam, ühendusteed kõige halvemad, mustust kõige rohkem, vesivarustus kõige puudulikum ja lõpuks, kui jutt on linnadest, valguse- ja õhupuudus kõige suurem. Need ohud on vaeste tervisele möödapääsmatud, kui vaesus on ühendatud toidupuudusega. Selle teeb hirmsamaks veel mõte, et selline vaesus ei ole oma süü läbi tekkinud, see on tööliste vaesus. Töö, mille hinnaga linnatöölised väheseid toiduraase ostavad, kestab ju enamasti nii kaua, et see ületab igasugused piirid. See töö on ainuke võimalus, et elus püsida.
Mida ulatuslikum on tootmisvahendite tsentralisatsioon, seda suurem on vastav tööliste koondumine samale pindalale ja järelikult, mida kiirem on kapitalistlik akumulatsioon , seda viletsamad on tööliste korteriolud. Rikkuse kasvuga kaasneb linnade korrastamine, kus lammutatakse halvasti ehitatud kvartaleid, püstitatakse paleesid pankade, kaubamajade jaoks. Rajatakse tänavaid äriliikluse ja luksustõldade jaoks, ehitatakse hoburaudteid. Sellega tõrjutakse vaeseid ikka kehvemaisse ja tihedamalt täidetud urgastesse.
Uuringus selgus, et iga voodi kohta tuleb keskmiselt 3,3 inimest, mõnel korral 5 või 6 ja voodi all mõistetakse iga kaltsupundart. Paljud ei magagi voodis, vaid magavad riides palja põranda peal, noored mehed ja naised, abieluinimesed ja vallalised, kõik segamini üheskoos. Loomulikult on need eluruumid enamalt jaolt pimedad , rõsked, räpased ning haisvad urkad, täiesti kõlbmatud inimeste elamiseks. Need on kolded, kust levivad haigused ja surm, nõudes endale ohvreid ka jõukate hulgast, kes lubavad pesitseda nende keskel niisugustel katku mädapaisetel.

Hinnang

Juhtimisstiil oli suurt kasu toov, kui suur hulk töölisi hävis, oli veel rohkemgi neid asendamas. Kõrgklass ei hoolinud, neil polnud vajagi, kuna nad said kõik, mida soovisid . Juhtimisvõtted olid karmid ja efektiivsed, mis oligi eesmärk. Probleem on inimlikkuses, mida selles juhtimisstiilis polnud, täiesti puudulik. Selline juhtimisstiil kestab kindlasti praegu ka kuskil. Arenenud riikides on seadusega alampiird kehtestatud ja riik toetab vaeseid, mis ei lase olukorral nii kaugele areneda, et pidev nälg eksisteeriks või keegi elaks sellistes oludes. On küll selliseid inimesi, kellel on elus kehvemini läinud, tunnevad tihti nälga, elavad hallitanud elamutes .
Praegust olukorda võrreldes teoses kirjeldatud perioodist eristab praegune inimeste kadedus , teistele halva soovimine. Ei usu, et 19. sajandi lõpul sellist kadedust oleks olnud. Tööl, kellegi palganumbri teada saamine põhjustab tihti suuri tülisid, kuigi see pole kellegi teise asi. Praegugi ülemused soovivad teenida suurt kasumit, elades ise rikkalikult, aga nad ei jaga seda rikkust kellegi teisega , miinimumpalk ja töötajad peavad rahul olema. See on tavaks, palgad on kujunenud nii ja palgatõus kerkib inflatsiooniga samas tempos .
Töötades kahes täiesti erinevas töökohas, olen inimestes tõsiselt pettunud. Ühes eksisteerib sarnane juhtimisstiil, mis teosest sai lugeda ja seal ei hoita töölisi absoluutselt, ülemused ei tea kellele teregi öelda. See on väga ebameeldiv, aga muuta ei oska ega arvatavasti ei saagi. Teises töökohas, kus töötajatel on väga hea töötasu ja töömaht on sellega võrreldes olematu. Lugedes Marxi, mõtlesin meist kui kõrgklassist. Meid hoitakse ülemuse poolt - hea töötasu, preemiad, peod, erinevad hüved, aga pole austust alamate vastu. Praegusel ajal ei tohikski kasutada sõna alamad .
Karl Marxi „kapitaliga“ jäin rahule, tõmbas lugema ja mõtlema seda kõike praegusel ajal, mis on meie ümber. Olukord ei olegi palju muutunud. Inimesed, kes pole osanud või neil pole olnud võimalusi olukorda enda heaks ära kasutada – tunnevad end halvasti ja töötavad selleks, et ära elada.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 12 allalaadimist

Karl Marxi teosest-Kapital-- Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus #1

Karl Marxi teosest-Kapital-- Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus #2

Karl Marxi teosest-Kapital-- Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus #3

Karl Marxi teosest-Kapital-- Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus #4

Karl Marxi teosest-Kapital-- Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

L2nny Õppematerjali autor

rikkus pauperi viletsus reservarmee kapitalistlik nälg vaesus juhtimisstiil marxi tööline veel rohkem

Sarnased õppematerjalid

doc

MAJANDUSTEADUSE AJALUGU

Seda turumehhanismi kirjeldas ta kui nähtamatut kätt, mis juhib kõiki indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et selle tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Tema peamist panust majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Smithi käsitluses sõltub rahvaste rikkus töö tootlikkusest ning kasulikult hõivatud tööliste hulgast. /1, lk 325-326/ Say seadus on tuntud kui eeldus, mis väidab et hüvise pakkumine kujundab vajaliku suurusega nõudluse. Klassikalises majanduses on olulisel kohal pakkumine. Sellise lähenemise kohaselt luuakse uut väärtust rohkem, kui kõik kasulikult hõivatud tööliste osakaal on suur. 7 RAHVA RIKKUS (tarbitavad hüvised) Tootlikult hõivatud Tööjõu tootlikkus

Majandusajalugu

docx

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ

liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemisega. Seepärast peeti silmas omakasu. Erinevalt marurahvuslastest puudus merkantilistidel teaduslik-teoreetiline pool. Riiki õnnestus mingil määral üles ehitada tänu ajastu loogikale. Kaubanduskapital soodustas suurte rahamasside kontsentreerumist üksikisiku kätte. See aga on kapitalistliku tootmise eelduseks. Pööre feodaalses tootmises põhjustas ka pöörde riiklikus korralduses. Tekkis vajadus ühtse territooriumi ja ühtse poliitilise võimule järele. See tähendas ühtset rahasüsteemi, rahvuslikku kaalude ja mõõtude süsteemi, tollide kaotamist teedelt ja jõgedelt siseriigis, ühtset maksude ja tariifide süsteemi jne. Teiseks, monarhide liitlasteks olid väikemaaomanikud, kes huvitusid kaubalisest põllumajandusest, turumajanduse kasvust ja kindlast korrast riigis

Majandusajalugu

doc

Majandusajaloo arvestus

ettevõtjad tõstavad töötajate palku A väheneb kasum A võimalus tootmist laiendada väheneb A majanduskasvu seiskumine A krahh. Lahendus: vabamajandus. Tõestas, et rahvusvaheline tööjaotus ja spetsialiseerumine on kasulik kõikidele riikidele ja rahvastele. Näitas, et piiranguid kehtestav riik kahjustab eelkõige iseennast. Töötas välja suhtelise eelise seaduse. Teemad 13 ja 14 Marksism ja Karl Marx Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt(nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel).

Majandusajalugu

doc

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

vahendid? 1834 loodi Tolliliit. Olemus – natsionalistlik ideoloogia. Ole, kes tahes, pead andma riigi heaks vastavalt oma võimalustele oma panuse, peab tegema ühiste eesmärkide nimel. Peamine eesmärk oli tööstuslikust mahajäämusest/killustatusest üle saada ning kapitalismi kaitse, sellepärast loodigi ajalooline koolkond. Taheti saavutada võimast ja Euroopas arvestuslikku riiki. Riik pidi olema kapitalistlik ja pidi rajanema industrialiseerimisel. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud. Vähendada importi (suurbritannia kaubad), ning hakata ise tootma ja sõltuda vähem teistest riikidest. Natsionalistlik suur ideoloogia. Rõhutati natsionalistliku olemust. 13) Saksa ajaloolise koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? Arengufaasid:

Majandusajalugu

odt

Majandusteaduse konspekt

majandust, mille all mõistis kapitalismi. Seadis ülesandeks seaduspärasuste otimise. Kõik tema avastatud seaduspärasused kinnitavad kapitalismi jäävust. Ta ei tee vahet loodusel ja ühiskonnal, mõlemaid toimivad ka ühesugused seadused. Poliitilise ökonoomia teiseks osaks peab ta staatikat. See uurib organiseeritud majanduse seadusi staatilises olukorras. 6. Millised üldised seaduspärasused J. Clark esitas? Piirkasulikkuse seadus, spetsiifilise tootmise seadus ja langeva tootlikkuse seadus. (lk 239- 248) 1. Millist sotsialismi pooldas E. Bernstein? (,,Sotsialismi printsiibid ja sotsiaaldemokraatia ülesanded") sotsiaaldemokraatiat 2. Bernsteini keskmise tulu teooria? Ühiskonna arenedes ühiskondlik koguprodukt ning koos sellega ka igaühe tulu kasvab 3. Marxi ja Bernsteini teoreetiliste vaadete erinevus. Bernstein ei nõustu Marxi kontsentratsiooniseadusega. Pooldab väiketootmist, pidades seda püsivamaks.

Majandus

doc

Marksism ja postmarksism

Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit.

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

doc

AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

Mun (1571-1641), A. Montchretien termini "poliitiline ökonoomia" kasutuselevõtja (1575-1622), A. Serra (1580-teadmata), J. Colbert (1616-1683). Üldiselt oldi seisukohal, et aktiivne kaubabilanss, kõrged sisseveo tollid aitavad kaasa riigi, kui tootliku jõu arengule olles samas eramajanduse täiendus, tugi ja alus. Merkantelistid esindasid kodanluse seisukohti ja merkantelismi lagunemine langes kokku klassikalise poliitökonoomia tekkimisega. Utopistlik sotsialism -- samaaegselt kapitalistliku tootmisviisi ja poliitilise ökonoomia tekkega tekkisid ka esimesed kapitalismi kriitikud. Üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Th. Morus (More) (1480-1535) oma teosega "Utoopia". Utopistid ei tunnista tootmisvahendite ega isiklike tarbeesemete eraomandust. On kaotatud maa ja linna vastuolud on kaotatud füüsilise ja vaimse töö vastolud. Kaovad kaubandus ja raha. Musta tööd teevad orjad, endised kurjategijad.

Juhtimise alused

docx

Majandusajaloo kontrolltöö

tänapäevane plutokraatia). Soloni reformid nõrgestasid sugukondlikku aristokraatiat ning edendasid Ateena majandust ning poliitikat, vabastades tee orjandusliku demokraatia arengule. Soloni ideaaliks oli ühiskonnakord, kus ei tunta äärmist vaesust, kuid ei ole ka üleliigset rikkust. Soloni arvates pidi riik majandusellu vahele segama, seda reguleerima ning kontrollima eraisikute tehinguid. Solonile omistatakse näiteks niisugune seadus: lapsed ei ole kohustatud andma ülalpidamist oma vanematele, kui vanemad ei ole neile õpetanud mõnd käsitööd. 6. Platoni ja Aristotelese õpetus(ed) ühiskonnast ning nende arusaamad majandusest. Platon (a 427 või 428 – 347 või 348 eKr) oli filosoof-idealist, kes proovis kokku panna ühiskonna funktsioneerimiseks vajalikku printsiipide süsteemi ja plaani ideaalse ühiskondliku struktuuri tekkimiseks.

Majandusajalugu

Rohkem sarnaseid