Hawaii saared vs Kanaari saared võrdlus (0)

HAWAII SAARESTIKU JA KANAARI SAARESTIKU GEOGRAAFILINE VÕRDLUS
Referaat
TALLINN 2014

Sisukord

1Sissejuhatus 3
2Hawaii saarestik 4
2.1Üldiseloomustus 4
2.2Avastuslugu 4
2.3Suuremad saared 4
2.4Geoloogia 5
2.4.1Maavärinad 6
2.4.2Tsunamid 6
2.5Kliima 6
2.6Loodus 6
2.7Majandus 7
2.7.1Turism 7
3Kanaari saarestik 8
3.1Üldiseloomustus 8
3.2Ajalugu 8
3.3Geoloogia 8
3.4Suuremad saared 8
3.5Kliima 9
3.6Loodus 9
3.7Majandus 10
3.7.1Turism 10
4Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus

Käesolev referaat käsitleb kahe vulkaanilist päritolu arhipellaagi geograafiat, geoloogiat ja kliimat.
Hawaii saarestik asub Vaikses ookeanis Vaikse ookeani laama keskosas ning on tekkinud Hawaii kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub mitmeid väiksemaid saari ning kaheksa suurt saart , mida referaadis lähemalt käsitletud on.
Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis Aafrika laama loodeosas ning on tekkinud Kanaari kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub seitse suuremat saart ning mitmeid väiksemaid saarekesi.

Hawaii saarestik

Üldiseloomustus

Hawaii saared asuvad Vaikse ookeani põhjaosas. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi . Arhipellaag koosneb kaheksast suuremast saarest , mitmetest atollidest, arvukatest saarekestest ning veealustest mägedest. Arhipellaagi kokupikkus Kure atollist Hawaii saareni on ligikaudu 2400 km.[7]

Avastuslugu

Hawaii kultuuri on suuresti mõjutanud polüneeslased, kes saare esimesena asustasid. Polüneeslased saabusid saarele umbes aastatel 300 kuni 800 pKr. Kapten James Cook külastas saari 18. jaanuaril 1778. aastal ja nimetas need Sandwichi saarteks. Nimi püsis 1840. aastani, kui kohalik nimi Hawaii populaarsemaks sai.[7]

Suuremad saared

Hawaii saarte kogupindala on 16 636 km2. Kaheksa suuremat saart on: Hawaii, Maui, Oahu , Kauai , Molokai, Lanai, Niihau ja Kahoolawe. Kõik peale viimase saare on inimasustusega.[7]
Hawaii saar on kagupoolseid ja kõige suurem saar. Saare pindala on 10 400 km2, mis moodustab 63% Hawaii osariigi territooriumist. Saarestiku suurim saar Hawaii ehk Suur Saar (Big Island ) koosneb viiest vulkaanist. Mauna Loa, mis võtab enda alla üle poole saarest, on maailma suurim kilpvulkaan . Kõrgus merepinnast on üle 4 km ja selle jalam ulatub 5 km sügavusele ookeanipõhja. Saare tuulepealsetel külgedel laiuvad lopsakad subtroopilised vihmametsad ja aegamisi sügavale saaresse erodeerunud kanjonorud koos siin-seal asetsevate jugadega.[6]
Suuruselt teine saar on Maui, mille pindala on 1883 km2. Saar on oma nime saanud pooljumala Maui järgi. Saart nimetatakse ka orusaareks, kuna saarel asuva kahe suure vulkaani vahel asub suur org. Maui saar koosneb vulkaanilisest tardkivimist, mis on rauarikas ja on moodustunud kahest kilpvulkaanist. Lõunapoolne, Pu’u Kukui vulkaan on 1764 m kõrge ning idapoolne vulkaan 3000 m kõrgune.[14]
Kolmas saar Oahu on kõige suurema rahvaarvuga saar arhipellaagis. Saarel asub osariigi pealinn Honolulu. Saare ida- ja lääneküljes asuvad loode-kagu suunalised mäeahelikud Koolau ja Waianae. Saar on tuntud ka Pearl Harbori, USA mereväebaasi poolest.[17]
Kauai saar on geoloogiliselt kõige vanem Hawaii suurtest saartest . Saare kõrgeim koht on Kawaikini mägi 1598 m. Kõrguselt teine mägi Waialeale asub peaaegu saare keskmes, selle kõrgus on 1569 m. Tegemist on maailma ühe märjema kohaga, kus keskmine aastane sademete hulk on 1170 cm. Rohke sademete hulk on erodeerinud mäeküljele sügavad orud ja selle tulemusena on tekkinud ka mitmeid koski. Saarel asub ka Vaikse Ookeani Suureks Kanjoniks nimetatud Waimea kanjon, mis on 914 m sügavune.[9]
Suuruselt viies saar saarestikus on Molokai, mida on nimetatud ka kui „sõbralik saar“. Molokai saar koosneb kahest suurest kilpvulkaanist – Ida-Molokai ja Lääne-Molokai. Saare kõrgeim koht on Kamakou Ida-Molokail 1510 m. Algsest Ida-Molokaist on järgi vaid lõunapool, sest põhjapool varises 1.5 miljonit aastat tagasi kokku. Tänu sellele varingule asuvad Molokai rannikuvees suured rannakaljud.[15]
Kuues saar ahipellaagis on Lanai. Saare keskosas asub mitteaktiivne vulkaan Lanaihale, mille kõrguseks on 1026 m. Saarest 98% kuulub USA ärimehele Larry Ellisonile ning 2% saarest on osariigi omandis .[12]
Niihau on pindalalt seitsmes saar Hawaii saarestikus. Saare vanuseks loetakse 4,9 miljonit aastat. Saare kõrgemaks tipuks on Mt. Panaiau 381 m. Kogu saar on eraomandis ja kuulub perekond Robinsonidele.[16]
Suurtest saartest viimane on Kahoolawe. Kõrgeim tipp asub Lua Makika vulkaanil ja on 452 m kõrge. Saarel puudub inimasustus, kuna saarel puudub magevesi. Teise maailmasõja ajal kasutati Kahoolawe saart USA sõjaväe sõjalisteks treeninguteks.[8]

Geoloogia

Arhipellaag on moodustunud Vaikse ookeani laama aeglasel liikumisel loode suunas üle kuuma täpi keskmise kiirusega 51 km/miljoni aastaga. Loodes asuvad saared on esimesed ning väiksema pindalaga, kuna on olnud kauem aega erosiooni meelevallas. Saarestiku vanus on määratud kaalium -argooni dateerimismeetodiga ning Kure atolli vanuseks on hinnatud ligikaudu 28 miljonit aastat. Samas Hawaii saare vanuseks on hinnanguliselt 0.4 miljonit aastat. Hawaii saared asuvad kuuma täpi kohal ning aktiivne Hawaii saare kaguosas asub vulkaan, mis on olnud aktiivne viimased 200 aastat. Hawaii saarest lõunasse jääb uus vulkaan Loihi.[6]
Peaaegu kõik Hawaii vulkaanid ja vulkaanilised saared koosnevad tardkivimist basalt. Vähesel määral leidub ka gabrot ja nefeliniiti.[6]

Maavärinad

Saarestikus toimub ka mitmeid maavärinaid, mis on peamiselt põhjustatud vulkaanilisest aktiivsusest. Ajavahemikul 1979-2003 on 7,3 % kõigist Ameerika Ühendriigis toimuvatest maavärinatest, mis on suuremad kui 3.5 magnituudi , registreeritud Hawaii saarestikus. Kokku on sellel ajaperioodil registreeritud 1533 maavärinat. Selle perioodi jooksul on Hawaii Alaska ja California järel kolmas.[6]
15. oktoobril 2006. aastal toimus Hawaii saarel Kona piirkonnas 6.7 magnituudine maavärin millele järgnes viie minuti pärast 5.7 magnituudine järeltõuge. Kahjusid registreeriti kogu saarel ning tagajärjed ulatusid ka 240 km kaugusele epitsentist Honolulusse, Oahu saarel.[6]

Tsunamid

Hawaii saared on avatud ka tsunamidele, mis on enamasti põhjustatud maavärinatest kusagil Vaikses ookeanis. Riketest põhjustatud lained liiguvad kiirusega 600-800 km/h ja võivad mõjutada rannaalasid ka tuhandete kilomeetrite kaugusel. Kõigis Hawaii saarestiku rannikulinnades on toimivad tsunaami hoiatus sireenid. Siiani pole tsunamid saarestikule suuri kahjusid tekitanud, ning see võib olla tingitud Hawaii saarestikku ümbritsevatest veealustest vulkaaniahelikest, mis vähendavad lainete hoogu ja võimsust.[6]

Kliima

Hawaii kliima on troopiline, kuid sõltuvalt ilmast ja kõrgusest võib see varieeruda. Niiskemad on saarte põhja- ja idaküljed, kuivema kliimaga aga lõuna- ja lääneküljed. Saarestikus esineb kaks aastaaega. Sademete hulk on kõige suurem talvekuudel oktoobrist aprillini . Juulist novembrini võib esineda troopilisi torme ja orkaane.[6]

Loodus

Hawaii elusloodus on kujunenud tänu 70 miljoni aasta pikkusele isolatsioonile. Enne inimeste saabumist saartele olid sealseteks imetajate põlisliikideks Hawaii hallipäine nahkhiir ja Hawaii munkhüljes. Esimene inimkontakt polüneeslastega rikastas saare loodust. Uued invasiivsed liigid mõjutasid endeemsete liikide arvukust ning sissetoodud rotid ja sead mõjutasid suuresti kohalike linnuliikide arvukust. Samuti põhjustas liikide mitmekesisus metsade vähenemist, rohumaade teket ja keskkonnaseisundi halvenemist. Suuremat kahju tegi aga eurooplaste saabumine – sisseveetud monokultuurid mõjutasid saarte elustikku – metsaraie, linnade teke. See lisas Hawaii ohustatud liikide nimekirja veel mitmeid artikleid.[6]

Majandus

Hawaii majandust on aegade jooksul toitnud mitmed tööstused. Peamised ekspordiartiklid on kohvi, makadaamia pähklid, ananass, eksootilised loomad, suhkruroog , mesi ja mesilased . Peamine toodang transporditakse Ameerika Ühendriikide läänerannikule.[6]

Turism

Alates 1959. aastast on Hawaii saarestik populaarne turismi sihtkoht. Turistidele pakub saarestik erinevaid aktiivse vaba aja veetmise võimalusi nagu näiteks: snorgeldamine ja surf. Samuti on Hawaiil erakordne võimalus sooritada langevarjuhüppeid rohkem kui 5000 m kõrguselt ning harrastada kaljuhüppeid nii rannikul kui vihmametsades.[6]
Lisaks erinevatele vihmametsamatkadele on Hawaiil võimalus külastada kuulsat turismiobjekti Stairway to Heawen ehk Trepp Taevasse, mis asub Oahu saarel Koolau mäeahelikus. Praeguseks on see ekstreemne matkarada suletud ohtlikuse tõttu, kuid seda külastatakse endiselt hoolimata suurtest trahvidest, mis vahele jäämisega kaasnevad.[1]

Kanaari saarestik

Üldiseloomustus

Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis, Aafrika looderannikust 100 km kaugusel. Saared kuuluvad Hispaania Kuningriigile ja on üks Hispaania 17-st autonoomsest üksusest. Arhipellaagi nimi Canarie Insulae tähendab tõlkes koerte saar ning nimi kehtis varem ainult Gran Canaria saare kohta. Arhipellaagi pindala on 7447 km2 ning see koosneb 7 suurest ja 6 väiksemast vulkaanilist päritolu saarest. Saarest möödub Kanaari hoovus.[2]

Ajalugu

Enne esimeste inimeste saabumist elasid saarel eelajaloolised loomad näiteks suured sisalikud ja närilised . Kanaaride esimesed päriselanikud olid guatshid, kelle päritolu on ebaselge . Eurooplased kirjeldasid neid kui pikkade, heledate juuste ja siniste silmadega rahvast. Sellest tulenevalt on guatshisid peetud keltide või viikingite järeltulijateks, samas võivad nad olla ka berberite järeltulijad . Aja jooksul on saari külastasid nii foiniiklased , kreeklased, roomlased kui puniigid.[2]
Alates 14. sajandist on saari püütud vallutada, Hispaaniale allutati saared alles 15. sajandi lõpuks. Enamik pärismaalasi müüdi orjadeks, nende keel, kombed ja kultuur suruti maha.[2]

Geoloogia

Kanaari saarestik on vulkaanilise päritoluga arhipellaag kuhu kuulub seitse suuremat ja üks väiksem saar ning mitmeid saarekesi. Seitse suuremat saart on: Tenerife , Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma, La Gomera ja El Hierro . Kanaari saared tekkisid Kanaari kuuma täpi kohale, Aafrika laama liikumise tagajärjel. Nooremad saared asuvad läänes, vanemad idas.[2]

Suuremad saared

Saarestiku suurim ja kõrgeim saar on Tenerife, mis on Teide vulkaanikoonuse ülemine osa. Saare pindala on 2058 km2. Kõrgemaks tipuks on Pico de Teide 3718 m, mis on ühtlasi kogu Hispaania kõrgeim tipp. Vulkaanilise saare vanuseks arvatakse 20-50 miljonit aastat. Tenerife on üks populaarsemaid turismisihtkohti.[18]
Suuruselt teine saar on Fuerteventura ehk tõlkes „tugev tuul“. Fuerteventura on kõige vanem Kanaari saarestiku saar ning selle vanus ulatub 20 miljoni aastani. Suurem osa saarest moodustus 5 miljonit aastat tagasi ning sellest ajast peale on saart kulutanud tuul ja ilmastik. Vulkaaniline aktiivsus esines saarel 4000-5000 aastat tagasi. Saare kõrgeim tipp on saare edelaosas asuv Janida mägi 807 m.[4]
Gran Canaria ehk koerte saar on suuruselt kolmas saar arhipellaagis, pindalaga 1560 km2. Suur osa saarest moodustus Miotseenis, 14-9 miljonit aastat tagasi. Saare kõrgeimaks tipuks on Pico de Las Nieves 1949 m.[5]
Suuruselt neljas saar on Lanzarote. Saare vanuseks loetakse 15 miljonit aastat ja saare kõrgeimaks tipuks on Penas del Chache 671 m.[13]
La Palma on Kanaari saarestiku suuruselt viies saar ning asub saarestiku loodeosas. Kõrgeimaks tipuks on Los Muchachos 2426 m. Saarel asub ka kuulus Roque de los Muchachos observatoorium.[11]
La Gomera asub Tenerifest läänes ning on suuruselt kuues saar arhipellaagis. Saare üheks omapäraks on sealsete elanike kasutatav vilekeel silbo. Saarel asub ka Garajonay rahvuspark .[10]
El Hierro on arhipellaagi suurtest saartest seitsmes. Saar moodustus umbes 1.2 miljonit aastat tagasi ning selle kõrgeimaks kohaks on Malpaso 1501 m.[3]

Kliima

Kanaari saarestikus valitseb kogu aasta subtroopiline kliima. Samas valitseb igal saarem oma mikrokliima .[2]

Loodus

Kanaari saartel elutsevad eksootilised loomaliigid ja taimeliigid. Saarte sümboliteks on kanaarilind ja kanaari datlipalm . Muuhulgas elutsevad saarel gekod , sisalikud, närilised, nahkhiired, siilid ja erinevad kabjalised.
Arhipellaagi vee- elustik on segu Põhja-Atlandi, Vahemere ja endeemsetest liikidest. Populaarseimad kalad on haid, raid ja erinevad korallriffide kalaliigid, muuhulgas käsnad, molluskid , krabid ja meritähed . Saarestiku rannikuvetes leidub viit eri liiki merekilpkonni.
Kanaari saartele on rajatud neli rahvusparki, millest kaks on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Majandus

Kanaari saarte peamine sissetuleku allikas on turism, mis moodustab 32% SKT-st. Kanaare külastab aastas rohkem kui 12 miljonit turisti. Ligikaudu 20% sisemajanduse kogutoodangust moodustab põllumajandussaaduste, peamiselt banaanid ja tubakas , eksport Euroopasse ja Ameerikasse. Samuti eksporditakse mitmeid köögivilju, puuvilju ja mandleid.

Turism

Hea kliima, ilus loodus ja kaunid rannad teevad Kanaari saartest populaarse turismipiirkonna, mida külastab aastas üle 12 miljoni turisti. Kõige suurem turismisihtkoht on Tenerife, millele järgneb Gran Canaria ja Lanzarote. Arhipellaagi peamiseks tõmbenumbriks on Teide rahvuspark, kus asub Hispaania suurim mägi ja maailma suuruselt kolmas vulkaan Teide, mida külastab aastas 2.8 miljonit turisti.

Kasutatud allikad

To- Hawai .com. Stairway to Heaven. 2012 [WWW] http://www.to-hawaii.com/oahu/attractions/stairwaytoheaven.php (10.12.2014)

Wikipedia. Canary Islands [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Canary_Islands (10.12.2014)

Wikipedia. El Hierro [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/El_Hierro (10.12.2014)

Wikipedia. Fuerteventura [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Fuerteventura (10.12.2014)

Wikipedia. Gran Canaria [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Gran_Canaria (10.12.2014)

Wikipedia. Hawaii (island). [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Hawaii_%28island%29 (10.12.2014)

Wikipedia. Hawaiian Islands. [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Hawaiian_Islands (10.12.2014)

Wikipedia. Kahoolawe [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Kahoolawe (10.12.2014)

Wikipedia. Kauai [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Kaua i (10.12.2014)

Wikipedia. La Gomera [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/La_Gomera (10.12.2014)

Wikipedia. La Palma [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/La_Palma (10.12.2014)

Wikipedia. Lanai [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Lana i (10.12.2014)

Wikipedia. Lanzarote [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Lanzarote (10.12.2014)

Wikipedia. Maui [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Mau i (10.12.2014)

Wikipedia. Molokai [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Moloka i (10.12.2014)

Wikipedia. Niihau [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Niihau (10.12.2014)

Wikipedia. Oahu [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Oahu (10.12.2014)

Wikipedia. Tenerife [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Tenerife (10.12.2014)