Lõuna ameerika kõrgtsivilisatsioonid (Maajad, Inkad, Asteegid) (1)

Kadunud Tsivilisatsioonid
Silver Sepp
7a klass
Pärnu Vanalinna Põhikool
Maajade kadunud tsivilisatsioon
Maajade eelkäijad rändasid Siberi piirkonnast üle Beringi väina praegustele Mehhiko aladele viimase jääaja käigus aastatel 11000-6000 eKr. Nad olid algselt kütid ja korilased . Aastaks 2000 eKr õppisid nad vilja kasvatama. Nad kasvatasid põhiliselt maisi ja ube. Nad elasid koobastes ja avatud laagriplatsidel.
Hiljem hakkasid nad koonduma väikestesse küladesse, mis asusid rannikualadel Olmeci tsivilisatsiooni algul, hiljem said küladest suuremad linnad. Igas linnas olid templid. Maajade keel arenes ja aastaks 700 eKr arenes Maajadel välja kiri. Aastaks 400 eKr hakkasid Maajad tegema kalendrit , mis oli kivist. Aastaks 300 eKr kujunes Maajadel välja klassi süsteem kuhu kuulusid kuningad, aadlikud jne.
Aastaks 100 eKr kujunesid Maajadel välja suured linnad. Asustati Teotihuacáni nimeline linn, millest kujunes terve Maajade kultuuri, usu ja kaubavahetuse keskus sadadeks aastateks.
Aastal 100 oli Olmeci tsivilisatsiooni allakäik. Aastal 500 sai suurimaks Maia linnaks Tikal. Tikalisse migreerusid ka Teotihuacáni linna elanikud, kui nende linn 600. aastal hävines teadmata põhjustel.
Aastal 751 katkesid Maajade liitlassuhted ja kaubavahetus teed. Sõjategevuse tulemusel jäeti maha Tikali linn aastal 899.
Aastaks 1200 olid suuremad linnad maha jäetud. Neid külastasid Hispaanlased, kes tõid endaga kaasa ka haiguse mis tappis 90% Maajadest. See oli Maajade tsivilisatsiooni lõpp.
Maajad elasid Kesk-Ameerikas praeguse Mehhiko riigi lõuna osas Yucatani poolsaarel.
Maajade kultuur
Maajade kultuur on jaotatud kolme ajajärku. Eel-klassikaline ajajärk oli aastatel 1600eKr-250 pKr. Klassikaline ajajärk oli vahemikus 250 – 900a pKr. Ja hilis -klassikaline periood oli vahemikus umbes 900- 1542 .
Maajade kultuuri põhiosaks oli religioon . Nad kummardasid erinevaid jumalaid ja loodusnähtusi. Kultuuriliselt jagunes Maajade riik kolmeks osaks: põhja- kesk- ja lõunaosaks. Maajadel ei olnud kunagi ühtne riik vaid eraldi riigi osad.
Eel-klassikaline periood keerles põhiliselt küttimise ja koriluse ümber. Õitses ka põllumajandus. Jahirelvadeks olid peamiselt vibud ja nooled ning odad. Nooli tehti peamiselt põlevkivist ja obsidiaanist. Hiljem leiutati kiri ja ka esimesed kalendrid ning lubjakivist ehitised. Püstitati templeid ja altareid. Seintele joonistati müütilisi stseene. Välja arenes ka Maajade matemaatika ja astronoomia .
Maajade teadus ja religioon olid üks ja sama, seega kasutasid nad matemaatikat ja astronoomiat ka usutalitlustel ja rituaalides. Arvatakse et Maajade valitsejad olid vahendajad jumalate ja inimeste vahel, seega arvati et nad on ise jumalikud. Ohverdused olid Maajade kultuuris olulised aspektid. Maajad uskusid, et kui neid rituaale ei järgita, siis järgneb maal kaos . Teistes religioossetes rituaalides olid dramaatilised näitemängud, tantsimine , võistlused, pallimängud ja jumalate poole palvetamine . Kõik need vajasid mingil tasemel ohverdust.
Maajade kultuur põhines inimeste jaotamisel klassidesse. Peamised klassid olid valitsejate klass ja talupoegade klass. Oli ka haritud aadlikke, kes olid kirjatundjad, kunstnikud ja arhitektid. Maajade kultuuris olid ka orjad . Orjad olid põhiliselt sõjavangid ja nende lapsed, aga ka ebaseaduslikud või orvuks jäänud lapsed. Provintsides olid kubernerid, kes olid aadlikud neljast kuninglikust perest . Väikeste linnade ja külade valitsejad moodustasid madalama aadlikkonna, kes ei olnud kuninglikust perest. Ühiskonda organiseeris meestest koosnev klanni süsteem nagu ka kuninga perekond. Kuninga vanimast pärijast sai uus kuningas.
Maajade kultuuris olid just aadlikute pojad need, kes said kõige parema hariduse. Preestrite hoole all õppisid nad kirjakunsti, muusikat, ajalugu, sõjakunsti ja religiooni. Aadlikute tütred olid rangelt eraldatud. Vanemad lapsed elasid just neile ehitatud elamutes . Lapsed elasid oma vanematega kuni nad olid piisavas vanuses, et abielluda . Poistele oli piisav abiellumis vanus 20 aastat. Keegi ei tohtinud abielluda kellegagi teisest klassist kui talle ei ole just selle piirkonna juht loa andnud.
Maajade tsivilisatsioon on tuntud oma püramiidide, vormitud kivi sammaste ja templite poolest. Neil olid hieroglüüfid, saviesemed, matemaatika, astronoomia ja kalendrid. Maajade kultuur oli väga arenenud ja neis oli iga inimese roll määratud.
. Maajade Püramiid Mask mida kandsid Maajade kuningad.
Pilt savipoti pealt.
Maajade kalender.
Kalendri idee ei pärinenud Maajadelt enestelt, vaid nende ellkäivalt tsivilisatsioonilt: Olmekilt. Kuid Maajalased täiustasid kalendrit. Selline kalender oli tol ajal vaid Maajalastel. Lõplik kalendri vorm valmis esimesel saj. pKr.
Maajalaste kalendris olid 20 päevalised kuud. 260. päevalist kalendrit järgiti usulistel talitlustel ja seda kutsuti Tzoliniks. Neil oli ka 365. päevane kalender, mida kutsuti Haabiks. Need kaks kalendrit langesid iga 52 aasta tagant kokku. 52 aastast tsüklit kutsuti kimbuks ja see oli nagu meie sajand.
Tzolini kalendrit kasutati määramaks kõiki tegevusi, mida Maajad tegid sünnist surmani. Seda kutsuti Pühaks 260 päevaliseks ringiks, kuna seda kasutati tseremooniatel, religioossetel talitlustel ja ettekuulutlustel. Igal päeval oli kindel jumal, mis seda päeva valitses. Preestri, tiitlinimega Ah K’in, mis tähendas päevahoidjat, ülessanne oli lugeda Tzolini kalendrit ja vastata küsimustele kalendri alusel. Pühas 260 päevalises kalendris olid ka heaendelised päevad perele, sugulastele ja ühiskondlikutele rituaalidele.
Haab ehk 365 päevaline kalender oli sarnane meie kalendrile. See koosnes 18 kuust milles oli 20 päeva. Viimaseid viit päeva peeti ebaõnne päevadeks, kuna need olid aasta viimased . See kalender seostus aastaaegade, põllumajanduse ja päikeseliste tsüklitega.
Maajade kalender.
Inkade kadunud tsivilisatsioon.
Inkade tsivilasatsioon õitses umbes aastatel 1000 – 1532 pKr. Nende kohta ei ole palju andmeid. Umbes aastal 1100 pKr asustasid nad linna nimega Cuzco . Sellest ajast alates hakkasid nad vallutama teisi alasid. Inkade tsivilisatsioon ulatus Ecuadorist Põhja – Tšiilini. Nende tsivilisatsioon hõlmas millioneid inimesi.
Erinevalt teistest Lõuna – Ameerike tsivilisatsioonidest vallutasid inkad teisi rahvaid ja valitsesid vahenikkudena. Pärast ala vallutamist kaasasid nad selle ala kohalikud juhid oma keisrilikku süsteemi. Neile, kes neid ootasid, anti rikkalikke auhindu. Kõik vallutatud alad olid ikka iseseisvad, kuid nad olid inkadele truud.
Inkad pidasid endid jumalikeks ja arvasid, et nende valitseja oli päikese jumala poeg, keda nad kummardasid. Kuningat ennast kutsuti Sapa Inkaks. Ta võim oli piiramatu. Temast allpool oli ta kuninglik pere, mis koosnes ta lähisugulastest, ta naistest ja ta lastest. See oli valitsev aristokraatia . Valitsevast aristrokaatiast allpool olid peapreester, sõjaväe komandör ja pealik .
Inkade ühiskond koosnes perekondadest, kes koos töötasid. Igal perekonnal oli pealik. Inkade ühiskonnas olid kõrgel positsioonil templi preestrid , ahridektid, haldurid ja sõjaväe kindralid . Neist allpool olid kuntsnikud, muusikud, sõjaväe kaptenid , ja Inkade raamatupidajad, keda kutsuti quipucamayocideks. Põhjakihi moodustasid võlurid, talupojad, karjakasvatajad ja kutsealused. Igal neil eluvaldkondadel oli oma ülemus.
Inkade tsivilisatsioonis ei oldnud kirjakunsti, kuid neil oli süsteem, kus kasutati sõlmedega nööritükke, mida kutsuti Quipuks, et pidada arvestust sõdurite toiduvaru ja inimeste arvu üle. Nad olid head kudujad. Kootud mustreid kasutati mõnikord kirjana.
Inkadel olid tolle aja parimad arhidektid. Mõned kindlused olid nii täpselt ehitatud, et kivid seintel ei vajanud mörti praeguse päevanigi. Nad ehitasid kõige keerukuma teede süsteemi, mis koosnes üle 14 000 teest. Kuna maastik oli mägine, parandasid Inkad terrassi süsteemi, mis oli juba neist ennem kasutusel. Nad ehitasid ka keeruka kanalite süsteemi, et tuua vett terrassidele.
Inkade religioon ja keel käis käsikäes. Keel arendadi loodusest. Nad uskusid, et kõik teised jumalad tulid peajumalalt: Päikesejumal Wiraqochalt. Nad olid väga usklik rahvas ja nad uskusid taaskehastumisse. Nad jätsid juuste ja küünte tükke juhuks, kui vaimudel neid vaja läks. Inkad kasutasid võlureid, et need pahasid vaime eemal hoiaksid. Nad ohverdasid loomi ja ainult suurel vajadusel ohverdasid inimesi. Nende templeid ja muid ehitisi kattis kuld , hõbe ja vääriskivid.
Inkade tsivilisiatsiooni kõrgajal ründasid neid Hispaanlased. Nad arvasid et Hispaanlased on pooljumalad, kuna neil oli hele nahk. See tegi hispaanlastel vallutamise lihtsamaks. Inkalased meelitati rahumeelsetele läbirääkimistele Fransisco Pizzarro ja ta palgasõduritega 1532. aastal. Inkade valitseja võeti vangi.
Kuigi hispaanlasi oli vähem ei suutnud inkad püsside ja kahurite vastu seista. Lõpuks tapeti valitseja ja ta terve perekond. Suurema osa Inkade hävingust tegid haigused, mis Hispaanlased endaga kaasa tõid. Hispaanlased varastasid kõvasti Inkade kulda, hõbedat ja vääriskive. Ülejäänud Inkad võeti orjadeks . Nad töötasid kulla ja hõbeda kaevandustes, mille Hispaanlased Inkadelt võtsid.
Inkade linna varemed.
Asteekide Kultuur.
Aja jooksul tungis sõjakas hõim: Asteegid Mehhiko kiltmaale. Nad vallutasid XV. Sajandi jooksul endale kogu kiltmaa ja rajasid suure järve keskel asuvale saarele oma pealinna nimega Tenochitilan. Nad sundisid vallutatud hõimudel andamit maksta. XVI sajandi algul hävitati Asteegid Euroopast sissetunginud Hispaanlaste poolt.
Asteekide pealikut austati nagu jumalat ja ta oli piiramatu võimuga. Asteekide pealinnas elas ligi pool miljonit inimest. Asteegid kummardasid ligi 60-et jumalat ja nende kõigi auks ohverdati.
Inimohverdused.
Inimohverdused olid normaalsed talitlused Asteekide tsivilisatsioonis. Asteekdie impeeriumis tõusid inimohverdused 1446.a, kui toimusid suured looduskatastroofid .
Nagu teiste Kesk-Ameerika rahvaste juures, peeti inimohverdusi normaalse igapäevaelu osaks. Asteekide legend rääkis, et viis jumalat ohverdasid end, et anda neile elu. Sellest tulenes neil arvamus, et universum vajab pidevaid ohverdusi, muidu tuleb maailma lõpp. Nad arvasid, et peavad universumile maksma võla tagasi. Nad arvasid, et elu saab edasi minna vaid siis, kui nad end ohverdavad. Inimohverdused Asteekidele oli jumalatele võla maksmine.
Asteegid ohverdasid heameelega. Loomade ohverdamine oli päris tavaline. Asteegid aretasid koeri ainult ohverdamiseks. Nad ohverdasid ka põtru, jaaguareid ja muid loomi. Esemeid lõhuti samuti ja pakuti jumalatele.
Asteegid tegelesid ka verevalamisega. Nad lõikasid oma kehaosi nagu kõrvu, keelt, rinda, huuli jne. Asteekide jumalad lõikasid oma kõrvu ja keeli. Väga kehvadel aegadel lõikasid kuningad oma keelde augu ja panid sealt nööri läbi. See oli ülim ohverdus .
Asteekide kultuuris ohverdati igale erinevale jumalale erinevat moodi. Huitzilopochtli oli hõimu jumal. Inimohver asetati ohverduskivile. Preester lõikas ta kõhtu obsidiaanist noaga . Süda eemaldati kui see veel tuksus. See tõsteti üles Päikesejumalale ja siis kas põletati või anti sõdalasele, kes ta kinni püüdis. Seejärel lõigati ohver tükkideks ja kas söödi tükid rituaalidel ära või anti need aadlikele ohverdamiseks.
Tezcatlipocat peeti kõige võimsamaks jumalaks . Ta esindas ööd, võlukunsti ja saatust. Üks ohverdusviis sellele jumalale oli selline, et ohvrile anti võlts rel, millega ta pidi võitlema nelja vaenlase vastu. Üks kord aastas ohverdati sellele jumalale ka mees, keda peeti tema kehastuseks maal. Ohver oli vabatahtlik, kes elas luksuses nelja ilusa naisega üks aasta. Ta kõndis tänavatel ja mängis flööti oma nelja naisega. Ohverdamise päeval peeti suur pidusöök jumalate nimel ja ohver pidi vabatahtlikult kõndima püramiidi tippu, oma flöödi ära lõhkuma ja ennast ohverdama.
Hueheuteotl oli vanim jumal. Ta oli tulejumal . Ohverdustel põletati inimene, aga ennem kui ta suri, eemaldati ta tulest , et saaks ohvri süda välja lõigata. See jumal eelistas äsja abiellunud paare ohvritena. See oli topeltohverdus. Sellele jumalale ohverdamine pidi ära hoidma metsa tulekahjusid, mis võisid külasid hävitada.
Tialok oli vihma jumal. Arvatakse et sellele jumalale ohverdati noori lapsi, kes nutsid ohverdamise ajal. Mõnikord lõid preestrid lastele naelu kätte või jalga, et nad nutma hakkaksid. Arvati, et ohverdused tagavad viljasaagile vihma ja et haigust nagu pidalitõbi eemal hoida
Asteekide kultuuris etendati rituaalseid sõdu, et saada inimohvreid juurde. Neid kutsuti lillede sõjaks. Kuna eesmärgiks oli saada elavaid ohvreid, ei tohtinud vange tappa, kuid neid võis vigastada. Neid kutsuti võlamaksuks jumalatele. Orje, kes olid laisad või müüdi kolm korda, kasutati sammuti ohverdustes. Ohverdusi vaatasid pealt õpetlased, kes said inimkeha kohta teadmisi juurde. Asteegid uskusid, et nad päästsid universumit hävingust pideva ohverdamisega.
T
avaliselt ohverdati inimesi tempelpüramiidide tipus . Ohvritel lõigati veel tuksuv süda välja ja tõsteti jumalate auks kätel taeva poole. Seejärel visati ohver püramiidi treppidelt alla.
Ohverdatavad inimesed olid enamasti vabatahtlikud, kes tahtsid jumalatele meelepärased olla. Ohverdamistalitlustel lõigati alati ohvri süda valja. Mõnikord söödi ka ohverdatud inimesed rituaalsetel talitlusel ära.
Atlantis
Väidetavalt on Atlantis kadunud linn, mis on uppunud ookeanipõhja. Esmakordselt mainis seda linna Kreeka filosoof Platon oma dialoogides. Ta kirjutas, et Atlantis vallutas endale suure osa Euroopast ja Aafrikast 9600.a eKr. Pärast ebaõnnestunud rünnakut Ateena linnale vajus Atlantise linn ühe ööpäevaga merepõhja vulkaanipurske tulemusena.
Atlantise linna ümber keerleb kümneid müüte ja erinevaid versioone linnast. Ei ole kindel, kas see linn on üldse kunagi olemas olnud. Täpselt ei teata ka Atlantise asukohta , vaid on pakutud kümneid erinevaid asukohti kogu maailmas. Platon kirjutas, et Atlantis oli suurel saarel keset Atlandi ookeani. On pakutud Atlantise asukohti veel kümneid saari nagu Sardiinia , Kreeta , Santorini , Küpros, Sitsiilia jne.
3.5 tuhat aastat tagasi toimus suurim teadaolev vulkaani purse inim- ajaloos. Keset Vahemerd hävines rahulik saar hävitava jõuga. Korraga hävitas vulkaani purse terve tsivilisatsiooni.
Legendi kohaselt hävines Atlantis ühe ööpäevaga selle sama vulkaani purske tagajärjel ja vajus merepõhja tuhandeteks aastateks. See ongi pannud aluse paljudele teooriatele.
Kahekümmnenda sajandi algul avastati suursuguse palee varemed Kreeta saarel, mida kutsutakse Knossoseks. Naabersaarelt leiti ka linna varemed, mis olid jäänud tuhandete tonnide vulkaanilise tuha alla.
Sellest on tulnud teooria, et see sama palee ja linn võivadki olla Atlantise kadunud tsivilisatsiooni jäänused. Platon kirjeldas oma dialoogides utoopilist linna, mis oli rikas raha ja teaduse poolest. Nende arhidektuur oli tol ajal kõige arenenum. Knossose palees on hulgaliselt esemeid, mis on säilinud 3.5 tuhat aastat. Mitmeid potte potimaalidega ja seinamaale on veel avastamata. Knossoses oli ka arenenud kanalisatsiooni ja veesüsteem, mis eelnes teiste riikide arengust 1000 aastaga. Knossose paleel oli mitu korrust ja see oli ehitatud künka otsa. Knossose palee oli ehitanud kivimist, mis sätendas nagu kristall . Kõik see vastab Platoni kirjeldusele Atlantisest.
Vahemerel toimub pidevalt maavärinaid, mis on laastanud Knossost. Teadlased on kindlaks teinud, et Knossose ehitajad oskasid ehitada maavärina kindlaid hooneid . Kuid see ei kaitsnud neid suure katastroofi eest, mis nad lõpuks hävitas.
Kreeta naabrusel olevalt saaarelt, nimega Santorini, avastati tuha alt linna jäänused. Linn oli maetud tuha alla, mis säilitas linna üle 30 sajandi. Ka siin linnas on arhidektuur väga kõrgel tasemel, täpselt nagu Kreetal , mis edestas kõiki teisi selle aja kultuure. Ka sel linnal oli arenenud veesüsteem, kusjuures oli igal majal tualett ja vannituba.
Santorini on vulkaaniline saar, vulkaan purskus 3.5 tuhat aastat tagasi, hävitades osaliselt saare ja tehes ränka kahju ka ümbruses asuvatele saartele. Vulkaanipurse oli hiigelsuur , kuna vulkaani tükke on leitud nii Niiluse delta lähedalt kui ka Mustast merest.
Platoni kirjelduse järgi oli Atlantis ringi kujuline linn, milles oli kõrgelt arenenud arhidektuur ja veesüsteem. Platon mainis, et Atlantis ehitati kindlatest kivimitest , mis olid valget, musta ja punast värvi. Just sellised kivimid asuvad Santorinil ja Kreetal. Platoni kirjelduse järgi koosnes terve linn ringide kujulistest maaribadest, mille vahel oli vesi. Neid ühendasid hiiglasuured kanalid. Osaliselt ringikujuline on ka Santorini saar ja selle keskmine vulkaaniline saar.
Santorinilt leitud seinamaal kujutas linna Santorini keskmes oleval vulkaanilisel saarel. Seega võisid inimesed elada keskmisel saarel, mis oli arvatavasti ennem vulkaanipurset suurem kui ta on praegu.
Atlantise müüt ei pärinenud mitte kreeklastelt vaid egiptlastelt. Egiptlased rääkisid Kreeka muistsele riigipeale Solonile Atlantisest ja seejärel muutus see kreeklaste seas müüdiks. Atlantise nimi pärineb Solonilt, kes selle välja mõtles. Hiljem kirjutas Platon oma versiooni Atlantisest. Samuti võis Platon eksida Atlantise asukohaga, kuna ta kirjutas, et Atlantis asub Atlandi ookeanis.
Seega on võimalik et kadunud Atlantise linn võis asuda Santorinil ja sama tsivilisatsioon võis ka elada Kreetal, kuid kindlalt ei saa me seda vist kunagi teada.
Platoni kirjelduse järgi oli Atlantis just sellise kujuga.
Õhuvaade Knossose paleele .
Santorini Saar Kreekas.
Sissejuhatus
Meie planeedil on mitmeid iidseid tsivilisatsioone, mis on hävinenud mitmetel erinevatel põhjustel. Mõned vallutati ja mõned hävinesid looduskatastroofide tagajärjel. Oma töös üritan anda ülevaate iidsetest
Kesk – Ameerika kultuuridest ja Kadunud Atlantise linnast. Kirjutan Maajade, Inkade ja Asteekide ajaloost, nende kultuurist, usust ja paljust muust . Kirjutan ka Atlantisest, mis legendi kohaselt oli oma aja arenenuim ja suurim linn, kuid hävines 3.5 tuhat aastat tagasi ja vajus merepõhja mitmeks milleeniumiks
Kokkuvõte
Meie planeedil on mitmeid kadunud tsivilisatsioone, kuid ma valisin neist neli: Asteegid, Inkad, Maajad ja müstiline Atlantise tsivilisatsioon. Maajad elasid Yucatani poolsaarel, mis asub praeguse Mehhiko aladel. Nende hiilgeaeg oli 300.-900. aastal eKr. Asteegid olid algselt sõjakad hõimud, kes tungisid Mehhiko kiltmaale ja rajasid sinna oma pealinna Tenochitlani. Nende hiilgeaeg oli XVI sajandil ja sel sajandil nad ka vallutati Hispaaniast tulnud Konkistadooride poolt. Nad vallutasid ka Inkad, kes elasid Lõuna – Ameerika lääneosas praeguste Tšiili ja Ecuadori aladel. Nad kõik olid kõrgkultuurid. Kõigil kolmel tsivilisatsioonil oli ühine omadus. Nad ohverdasid loomi ja inimesi jumulatale, kuna nad arvasid, et sellega nad säästavad maad täielikust kaosest. Atlantis oli väidetavalt suur linn. Seda kirjeldab Vana – Kreeka filosoof Platon. Tema sõnul oli Atlantis utoopiline linn, mis oli rikas materiaalse vara ja tarkuse poolest. Neil oli kõrgelt arenenud arhidektuur ja Atlantises oli Platoni sõnul ka veesüsteem, mis on sarnane tänapäeva omaga . Atlantise ümber keerleb kümmneid müüte, mõned neist usutavamad kui teised. Ühe versiooni kohaselt asus Atlantis vulkaanilisel Santorini saarel, mis purkas 3.5 tuhat aastat tagasi. Santorini saarel on leitud mitmete tuhandete tonnide tuha alt linn, mis vastab suures osas Platoni kirjeldusele Atlantisest. Samuti on Santorini saarel kindel kivim , mis vastab samuti Platoni kirjeldusele. Samast kivimist on ehitatud ka Knossose palee Kreeta saarel, milles oli samuti kõrgelt arenenud veesüsteem ja arhidektuur nagu Santoriniski. Platoni kirjelduse järgi hävines Atlantise tsivilisatsioon hiiglasliku vulkaani purske tagajärjel ja tolle aja suurim vulkaanipurse oligi Santorini saarel. Seega võis olla müstiline Atlantise linn Santorini saarel, mis hävines täielikult 3.5 tuhat aastat tagasi ja osa saarest vajus merepõhja nagu legendki Atlantisest.
Sisukord.
Sissejuhatus
lk 2
Maajade kadunud tsivilisatsioon
lk 3
Maajade kultuur
lk 4 – 5
Maajade kalender
lk 6
Inkade kadunud tsivilisatsioon
lk 7– 8
Asteekide kultuur
lk 9 – 11
Atlantis
lk 12-14
Kokkuvõte
lk 15
Sisukord
lk 16