Ajaloo konspekt Kreekast (0)

KREEKA
GEOGRAAFILISED OLUD & NENDE MÕJU KREEKA TSIVILISATSIOONI KUJUNEMISELE
Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks .
19.saj läks Euroopa teadusringkondades käib lause:“Euroopa kultuur on tõusnud Egeuse merest.“
Kreeklaste esivanemad olid Indo- Eurooplased , kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. 3.a.t paiku laienesid nad lõunapoole, kus vanemad asukad nendega segunesid. U 2500 võeti kasutusele pronks. Hetiitidelt võeti üle raud. Palkanipoolsaar on tugevasti liigendatud sügavate lahtedega, mis sobivad hästi sadamateks. Lahed ja mäeahelikud jagavad Kreeka kolmeks osaks:

Peloponnesose poolsaar

Kesk-Kreeka

Põhja-Kreeka
Kreeklastega on asustatud ka sajad saared Egeuse meres. Parim ühendustee oli meri.
TROOJA SÕDA
Leidis aset Kreeta - Mükeene lõppjärgus. On tuntuks saanud eeposte „Iljas“ ja „ Odüsseia “ järgi. Tumedal ajajärgul tegutsenud pimeda lauliku Homerose suulise loominguna.
OLÜMPIAMÄNGUD
8.sajandil E.Kr suurenes Kreekas rahvaarv ja algas uus tsivilisatsiooni tõus, kujunesid välja linnriigid . Kõigi saavutuste eest tänati peajumal Zeusi, kelle auks aastal 776e.Kr hakati Zeusi peatemli juures Olümpias korraldama atleetide spordimänge. Alates sellest aastast korraldati Olümpiamänge kuni 394a P.Kr, mil rooma paavst need kui mittekristlikud ehk paganlikud pühad ära keelas.I Olümpiamängudest 776a E.Kr sai alguse Kreeklaste ajaarvamine ja 4aastast perioodi kahe Olümpia vahel nimetati Olümpiaadiks. Olümpiamängud kestsid 5päeva. Teisel päeval korraldati Zeusi austamise rituaal Zeusi templis . Olümpiamänge peeti nii tähtsaks, et isegi sõjategevus peatati selleks ajaks. Olümpiavõitjat austati nagu kangelast, ta pärjati oliiviokstest pärjaga, kingiti kingitusi, kirjutati luuletusi, loodi mälestussammas, anti eluaegne pension. Võitjate nimed kirjutati ülesse auraamatusse. Võistlemine toimus alasti.

• Millistel aladel võisteldi?
  

Võistlused algasid sõjavankrite võidukihutamisega, mida tuli teha 12korda ümber väljaku.(4hobust). Ainsa alana võisid kaarikuvõistlust vaadata ka naised, sest võitjaks ei tunnistatud mitte sõjavankri juhti vaid hobuste omanikku ja see võis olla naine. Järgnesid atleetide jõukatsumised, mis koosnesid põhiliselt 5võistluse aladest: jooks , odavise , kettaheide , hoota kaugushüpe , maadlus . Lisandusid veel mitmesuguste pikkustega jooksud ja rusikavõitlus.
TÄHTSAMAD LINNRIIGID

• SPARTA -Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks:
  

Spartiaadid ehk doorlased

Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed , kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi.

Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks
Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos , kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane . Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi.
Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek.
Kasvatusest
Eesmärk oli kasvatada poistest karastatud sõdurid. Et kasvatada füüsiliselt tugevat ühiskonda hukati nõrgad ja puudega vastsündinud poisslapsed. 7eluaastani olid poisid ema hooleall. Seejärel kuni 18.eluaastani riiklikus kasvatusasutuses-gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetuseks korraldati nn salajane pühasõda heloodide hulka.(tagaajamine, tapmine , muud julmused) Seejärel veetsid noored poisid oma päevad sõjaväelaagrites ja käisid kodus ainult magamas. 50-60aastaselt läksid üle geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa. Tüdrukuid kasvatati kaa karmilt, luksuseta, treeniti. Sparta tüdrukud olid Kreeka kaunimad naised. Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid.
Tuntuks saanud väljendid Spartast:

Lakooniline ,lakoonika-lühike täpne sõnakasutus. Tuleneb see Sparta lakoonika maakonnast Lakoonika, kus asusid sõjaväelaagrid ja kus anti käsklusi ja neid korrati lühidalt ja täpselt.

Kilbiga,kilbil-nende sõnadega saatis Sparta ema pojad lahingusse. Austati langenud sangareid.

• ATEENA , kui demokraatia rajaja(õp lk. 111)
  

Demokraatia on tuletatud sõnadest demos-rahvas ja kratos-võim.
Muistne ateena asus kõrgel kaljukünkal, mille ees oli Pireuse sadam ja väga kariderohke laht. Ateena akropoli ja pereuse sadama vahele jäi turuplats ehk agoraa, kus peeti ka rahvakoosolekuid. Ateena geograafilised iseärasused on kokku võetud müüdis Ateena nimesaamisest.
Müüt nimesaamisest:
Merejumal Poseidon (↑↑↑- kolmhark ) ja sõjajumalanna Pallas, Panthemos,Promachos-Ateena pakkusid agoraalne, turuplatsile ja sadamale oma kaitset(tulevane Ateena linn). Rahvas kogunes agoraale ja pidi otsustama, kumb , kas Ateena või Poseidon on parim oma linna kaitsma. Jumalad leppisid omavahel kokku, et kumbki näitab rahvale oma oskusi, et nad saaksid valida, kumb on nende jaoks kasulikum, kas Poseidon või Ateena. Esimesena tremostreeris oma oskust Poseidon. Ta äigas kolmhargiga vastu kaljut, kust hakkas nirisema külm allikavesi . Järgmisena astus rahva ette Athena ja lõi oma oda püsti maasse, oda varrele ilmusid oksad ja sellest kasvas oliivipuu. Rahvas valis Athena ja tänu sellele kutsutakse tänapäeval seda linna Athenaks.
Egeuse sadamasse sisenevad laevad vajasid ohutuseks leppemärke. Ja selline ülesanne oligi templi kõrvale püstitatud Athena kujul, mille käes oli pikk oda kullatud otsaga.
Aristrokaat on pikka aega võimul olnud suurmaa omanikust vaba mees.
Luuletaja Solon , kes leidis, et ka teised Ateena kodanikud peaksid saama osa võtta rahvakoosolekutest. hääleõigusega.Viienda sajandi keskel E.Kr kerkis Ateena linnriigi etteotsa Perikles , kes kehtestas kindla korra rahvakoosoleku ja aristrokaati võimu suhetes:

Kõik Atheena täisealised meessoost põliselanikud sõltumata varanduslikust seisundist moodustasid Atheena kodanikkonna.

Kreeklasi ei tohtinud orjastada.

Kõigil kodanikel on õigus võtta osa kümnepäevaste vaheaegade tagant toimuvatest rahvakoosolekutest sõna- ja hääleõigusega.
Koosolekute vaheaegadele valitsesid 500nõukogu kümme strateegi ehk väejuhti.
USK
Filosoofia- fileo( armastama )+sophia(tarkus)-„tarkusearmastus“
Siiani olid inimesed vanades idamaades seletanud maailmanähtusi usu kaudu-seda mida ei osatud seletada, seoti jumalatega . Kreeka muistne tsivilisatsioon aga oli jõudnud sellele arengutasemele , et tuginedes kogutud infole oli võimalik arutleda, juurelda, teoretiseerida.
Kreeklastest mõtlejate ehk filosoofide peamiseks huviobjektiks oli maailmakõiksuse tekkimine. Kuidas see võimalik oli?
Esimene teadaolev filosoof Thales, tegutses 6.saj( Mileetos ), ta leidis, et kõige olemasoleva algaineks on vesi. Thalest peetakse mitte ainult kreeka filosoofia vaid ka Kreeka teaduse rajajaks. Anaximandros Apeiron-see on alati olemasolnud ja ka igikestev algaine, millest kõik on tekkinud. Järgmised filosoofid on võtnud appi loogika . Demokritos võttis kasutusele mõiste athomos. Kirjeldab kõiksuse tekkimist aatomitest. Kõigepealt oli üks suur tühjus ja selles hõljusid süsteemitult väikesed aineosakesed- aatomid . Aatomid aeg-ajalt omavahel põrkusid ja moodustasid aatomiteahelaid ja need ahelad omakorda erinevalt kombineerudes moodustasid kõik olemasoleva. Inimhing koosnes eriti peenetest aatomitest ja kui inimene suri, siis tema arvates aatomiteahel lihtsalt katkes. See katkemine andis võimaluse uute ahelate tekkimiseks.
Nimetatud kolm filosoofi huvitusid maailma tekkimise füüsilistest probleemidest, kuidas ühest või teisest ainest on midagi tekkinud. Kõrvale jäi ühiskond ja inimsuhete valdkond , millega tegelesid sofistid ja Sokrates .
Sofistid ja Sokrates järeldasid, et mõisted, mis on inimestele tähtsad nagu hea ja halb on suhtelised mõisted. Mõtet edasi arendades jõuti arusaamale, et ühiskond koosneb tugevatest ja nõrkadest ning saamatutest liikmetest. See mis on tugevatele hea ei pruugi olla hea nõrkadele. Sofistid leidsid , et on õigustatud see, et tugevad peavad nõrkade üle valitsema, sest nii on ka looduses, kus tugevad ja agresiivsed loomad nõrkadest toituvad. Sofistide loogika vastu astus välja sokrates, kes on Kreeka üks kõige kuulsamaid filosoofe, kes võttis kasutusele mõiste voorus. Kuna ka sofistid kasutasid mõistet voorus, süüdistas Sokrates neid selles, et nad ei teadnud tegelikult seda, mis see voorus on. Sokrates kaa ei määratle mõistet voorus, vaid järeldab, et iga inimene selleks, et saada vooruslikuks peab tunnetama vooruse olemust. Kõigile ei ole antud tunnetada voorust , kuna selle tunnetamine on seotud teadmistega, oli selle tunnetamine võimalik ainult haritud inimestel. Lähtudes sellest teadmisest kritiseeris Sokrates Ateena demokraatiat, väitest, et seal on võimul väga palju poliitilisi võhikuid ja seetõttu ei saa nad ise ega ka Ateenlased olla õnnelikud ehk vooruslikud. Seda seisukohta nähti poliitikute poolt demokraatia õõnestamisena ja Sokrates anti kohtu alla ja hukati 399.a E.Kr.