Meegomäe küla (0)

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Meegomäe küla
Iseseisev töö õppeaines Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine
Juhendaja :
Tartu 2014
Sisukord
Asutusüksuse paiknemine Eestis.............................................................................................3
Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel ......................................................................4
Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse ......................................................................5
Asustamise aeg, põhjused, seosed ümbritseva asutuse ja looduslike tingimustega ...................6
Meegomäe nime lugu .............................................................................................................7
Mõisaaeg ................................................................................................................................8
Elu päriseksostetud taludes .....................................................................................................8
Meegomäelased mitme võimu küüsis .....................................................................................9
Kolhoosiaeg ...........................................................................................................................9
Muutused Meegomäel 2000ndatel aastatel ............................................................................10
Kasutatud allikad ..................................................................................................................11
Asutusüksuse paiknemine Eestis
Meegomäe küla asub Võru maakonnas Võru vallas. Küla asub umbes 6 km kaugusel Võru linnast. (Eesti Entsüklopeedia 2006)
Joonis 1. Meegomäe küla asukoha skeem. Allikas: Maa-ameti geoportaal
Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel
Meegomäe küla piirneb põhjast Võru linnaga, lõunast Puiga külaga, idast Kose alevikuga ja läänest Raudsepa külaga. (Kupits Halduspiiride kaardiserver).
Joonis 2. Meegomäe küla piirid praegusel hetkel. Allikas: google map
Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse
1917.a. oli Meegomäe küla Saksa nimeks Kasseritz ning Eesti nimeks Vana-Kasaritsa. Kihelkonnaks oli Rõuge , Maakonnaks Võru ning Kubermanguks Liivimaa . Meegomäe on eraldatud Vastseliinast 1588 ja 1592 .a. vahel. Alale jääb Vana-Kasaritsa riigimõis . Küla ümber oli okasmets ja paar talu, põllumaad.
Aastatel 1922- 1959 oli küla nimeks Kasaritsa ning maakonnaks Võru.
1979.a. oli rajooniks Võru ning 1989.a. Võrumaa.
2004.a. on nimeks Meegomäe küla, vallaks Võru ja Maakonnaks on Võrumaa. (Kupits
Halduspiiride kaardiserver).
Joonis 3. Meegomäe küla kaart aastast 1917, kaardil on näha ka punase tähekesega märgitud Vana-Kasaritsa riigimõis. Allikas: Kupits Halduspiiride kaardiserver
Asustamise aeg, põhjused, seosed ümbritseva asutuse ja looduslike tingimustega
Esimesed kirjalikud andmed Meegomäe küla kohta on saadud 1638. Aasta Liivimaa maarevisjoni raamatust, kus on märgitud, et on olemas „Mehoma pustus“, s.o kunagi haritud vaba maa, kus uut harijat ega maksumaksjat veel ei ole. (Liivimaa 1638. Aasta maarevisjon). Võib oletada, et oli olemas küla, kuid see jäi mingil põhjusel tühjaks. Tollase Liivimaa see osa kannatas sagedaste venelaste, lätlaste, leedulaste sõjaretkede tõttu. Selleaegsed sõjakäigud olid aga halastamatud – tihti põletati külad maatasa, mehed tapeti , naised ja lapsed veeti orjadeks . Ainsateks vanade aegade tunnistajateks on kuus kääbast küla lähedal Kubija metsas. Need viitavad suurtele matustele kas lahingu või mõne muu suure õnnetuse järel. Uurijad on nimetanud kääbaste tekkimise ajaks I aastatuhande teist poolt. (Suulised andmed, Leida Torop , 2014).
Et küla sel kohal oli, on väga tõenäoline, sest koha ümber on kala ja vähirohked veekogud, kust sai lisa tavalistele põllu- ja loomapidamissaadustele. Ka koprad olid hinnatud jahiloomad ning nende nahk oluline kaubaartikkel . Nii on vanadel Meegomäe kaartidel näidatud mitu kobraste elupaika Andsu ja Vähkjärve ääres ning neid ühendavates orgudes.
Üheski kirjalikus allikas pole midagi kirjutatud Meegomäe linnamäest, kuid võib oletada, et see oli siiski olemas. Mõnedki ajaloolased on väitnud , et Meegomägi on sellise kuju ja asetusega, et seal võis olla muinaseestlaste linnamägi: järsud, kohati püstloodis nõlvad, ümberringi järved , orud ja muud madalad alad, mis võisid kunagi olla veega täidetud. See oli aga tõhus kaitse vaenlase rünnakute vastu. (Meegomäe küla koduleht).
Vanal saksa kartograafi koostatud kaardil on ühe küla nimeks märgitud Megometz. Saksa keeles tähendab metze verist taplust, lahingut. Kas ka külainimesed sellest osa võtsid, ei ole teada, aga küla jäi tükiks ajaks tühjaks ja alepõllud harimata. (Eesti kirjandusmuuseumi materjalid).
Meegomäe nime lugu
Ürikutes on kirjas, et vanasti valitses Meegomäel mees, kelle nimi oli Meego. Arvatavasti sai tema järgi mäe nimeks Meegomägi ja küla nimeks Meegomäe. Sealsed talupojad aga nimetati meegomannideks.
Vanu kirikuraamatuid uurides selgub , et kahte Meegomäe talu (praegused Kaarna ja Reiali) on nimetatud Augumäe taludeks. Arvatavasti selle augukujulise süvaoru pärast, mis nende maadel asub. See nimi võiski olla kohal enne Meegomäe nime saamist.
Kust tuli aga nimi Meego? Seda ei leia Eesti, Rootsi, Läti ega Leedu isikunimede raamatutest. Samas on Meegomägi ka Viitinas. Seal olevat see oma nime saanud selle järgi, et sinna olevat maetud Rootsi kindral Meego. Vastseliina lähedal on Meeksi- nimeline asula, mille veel vanem nimi olevat olnud Megositz. Ehk näitab see, et sealgi on kunagi tegutsenud Meego- nimeline isik?
Kes oli siis see Meego, kelle jäljed on Liivimaal veel siin ja seal nähtavad. Tõenäoliselt oli Meego katoliku preester , kes saabus koos ristisõdijatega meie maale rahvast paganausust ristiusku pöörama .
Eesti tuntud preester nimega Vello Salo ei teadnud ühtki Meego- nimelist pühakut, aga ajaloouurijale tuleb mõnikord appi juhus . Tartusse ehitati uus kirik ja selle vaimulikuks sai Meego Remmeli nimeline õpetaja. Ta ütles, et nende kui kirikuinimeste peres oli Meego nimi mitu põlve kestnud.
Meegomäele tulnud preester Meego oli igatahes väga teokas mees. Ta tuli ja ehitas mäekülje sisse palvetamiseks telliskividest kabeli. On teada, et vanad eestlased ei osanud sellist teha. See oskus tuli koos preestritega Saksamaalt. Telliste järgi saadi teada, et Meegomäel on kabel , mille jäänused on praegugi näha. (Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid).
Mõisaaeg
Rääkides meie esivanematest, ei saa mööda, et Liivimaal valitses orjaaeg alates Saksa ristirüütlite sissetungist 1215 .aastal kuni 1819. aastani, mil pärisorjus seadusega kaotati.
Kes olid siis siin mail, Kasaritsas, mõisnikud ja talurahva orjastajad? Kasaritsa vakus kuulus
1568.aastast Vastseliina lossi maade hulka. Miks anti vakusele nimi Kazarycza, ei ole teada. Oli poolakate valitsemisaeg ja võib oletada, et see oli mõne isiku nimi.
Theophil Mirzwinski rajas mõisa nimega – Vana-Kasaritsa. See jäi püsima kauaks ajaks ja seda tunneme sama nime all praegugi. Mõisal ei olnud kunagi uhket härrastemaja, kuid olid kõik vajalikud majapidamishooned, veski koos veskijärvega, mitu kalatiiki, kõrts. Mõisa- hoone on praegugi alles.
Alates 1847. Aastast hakati talusid rendile andma. Kasaritsas kui riigimõisas olid renditingimused soodsamad kui aadlimõisates.
Paljud talunikud ei jõudnud sedagi renti tasuda ja kohad läksid uutele peremeestele. Mõnikord võlg siiski kustutati või teeniti tööga tasa.
Rendisummade põhjal võib oletada, et sel ajal oli taludel ühepalju maad.
Pärast kroonumõisa piiride korrigeerimist 1866. Aastal muutusid ka kohtade suurused, lõpetati vanad rendilepingud ning sõlmiti uued. Sel ajal hakati juba talusid päriseks ostma. Et riigimõisa rent oli odav, ei teinud seda aga kõik peremehed, vaid jäid rentnikuks edasi. Pärast koha ostmist ja hindamist hakati protsente maksma ning 39 aasta jooksul pidi võlg tasutud olema. Keiser Nikolai II kustutas 1907.aastal kõikide kroonumõisatest ostetud talude ostuvõla. (Eesti rahva ajalugu, 1996).
Elu päriseksostetud taludes
Tohutu kergenduse tõi keisri otsus 1907. Aastal kustutada kroonumõisatest ostetud talude ostuvõlad. Nüüd võis asuda oma majapidamist välja ehitama. Ressurss selleks pidi tulema otstarbekalt ja säästlikult majandatavast talust. Kõigepealt tuli otsustada, mida põllul kasvatada, et see võimalikult suurt tuli annaks.
Selleks osutus lina – kõik talud laiendasid linapõlde. Võrus oli mitu linakaupmeest, kes lina kokku ostsid ja edasi müüsid. Linakasvatus oli aga väga töömahukas: seda said lubada endale talud , kus oli suur pere ja palju töötegijaid.
Hakati tegelema ka loomakasvatusega, esialgu lihaveiste pidamisega Peterburi turu jaoks. Hiljem kasvatati oma tarbeks ja piimalehmi.
Samal ajal võttis Eestis hoogu piiritusetootmine. Kui seni oli kasutatud piirituse tootmiseks teravilja, siis nüüd selgus, et kartul annab rohkem piiritust välja kui teravili.
Võrru ehitati piirituse puhastamise tehas, mille hooned on tänapäevalgi alles, kuigi see toodangut enam ei anna. (Eesti kultuurilugu , 2005).
Meegomäelased mitme võimu küüsis
Koos Nõukogude võimu saabumisega muutus elu ka Meegomäel. Kuna talud olid üsna väikesed, siis ei tulnud küll kõne alla maade jagamine uusmaasaajatele.
Esimene suurem vapustus oli küüditamine 1941. Aasta juunis. Kogu külarahvas oli küüditamise tõttu hirmul ja peitis end neil päevil, kuhu sai.
Venelaste järel tulid sakslased . Külasse saksa sõjavägi esialgu ei tulnud, küll aga sai Kubija
Kotkakodu Saksa sõjaväeülemate peatuskohaks. Hiljem rajati sinna sõjaväehaigla.
Saksa võim seadis taludele suured põllumajandussaaduste müügi kohustused. Oli ju vaja toita sõjaväge ja Saksa riiki. Taludes sai leib otsa juba ammu enne uut viljasaaki. (Suulised andmed, Leida Torop, 2014).
Kolhoosiaeg
1949. aasta kevadel loodigi Meegomäe ja selle ümbruse maade ja talude baasil väike kolhoos , millele pandi Johannes Kotkase nimi.
Kolhoosi algaastail läks põllumajandus niivõrd allamäge, et töö eest kolhoosis ei olnud võimalik peret ülal pidada. Kolhoosniku oma lehm ja aiamaa jäid ainsateks elatusallikateks. Tehtud töö eest arvestati normipäevad ja tasu nende eest üks kord aastas – aasta lõpul. Kolhoosi liikmeks sunniti asuma kõiki, mittekolhoosnikel jäeti aiamaad. Meegomäe külas astusid kolhoosi kõik.
Kolhoosikorra ajal, aastatel 1956-1957, toodi Meegomäele elekter , mis tähendas külarahva elus suurt muutust. Saadi lahti petrooleumilampidest, ka valgus oli õlilambi omast palju võimsam. (Eesti rahva ajalugu, 1996).
Muutused Meegomäel 2000ndatel aastatel
Praeguseks on möödas üle 400 aasta sellest, kui Meegomäele hakkas küla tekkima . Vanal Meegomäe kaardil 1684 . Aastast on näidatud, et esimene elanik oli Hint Rautzep. (Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid).
2001. aastal tulid elektrivõrgud külarahva soovidele vastu ja endise õhuliini asemel ehitati uus maa-alune liin, mis tagab elektrivoolu stabiilsuse: seda ei mõjuta tuuled ega liinile langevad puud.
Teine suur muutus oli endiste talusüdamete andmine Võru linna elanikele suvilakruntideks. Paljud suvilad on ümber ehitatud elumajadeks.
Praegune Meegomäe elanikkond pole enam nii kompaktne nagu ajal, kui külas oli kuus- seitse talu 60-70 elanikuga.
Praegu on Meegomäe 600-700 elanikuga suur asula. Meegomäel tegutseb külaselts, kes organiseerib mitmesuguseid üritusi. (Meegomäed tutvustav mikrofilmide kollektsioon Eesti ajaloomuuseumis).
Kasutatud allikad
 Eesti Entsüklopeedia. 2006. Meegomäe küla. Kättesaadav:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meegom%C3%A4e2 (viimati külastatud: 11.05.2014)
 Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid
 Google maps. Kättesaadav: https://maps.google.ee/maps?ct=reset&tab=ll (viimati külastatud 12.05.2014)
 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu. 2005
 J. Libe, A. Oinas, H. Sepp , J. Vasar . Eesti rahva ajalugu. 1996
 Kupits Halduspiiride kaardiserver. Kättesaadav: http://www.eha.ee/kupits/ (viimati külastatud 11.05.2014)
 Liivimaa 1638. Aasta maarevisjon. 1941
 Maa-ameti geoportaal. Kättesaadav: http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Maainfo-teenus - p106.html (viimati külastatud 10.05.2014)
 Meegomäe küla koduleht. Kättesaadav: http://meegomae.weebly.com/ (viimati külastatud 11.05.2014)
 Meegomäed tutvustav mikrofilmide kollektsioon Eesti ajaloomuuseumis
 Suulised andmed, Leida Torop, 2014