Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt) (12)

5 VÄGA HEA
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

  • Milline oli kuningavõim?
  • Milline oli alistatud piirkondade olukord?
  • Kellest koosnes sõjavägi?
  • Milline õiguspõhimõte kehtis Hammurapi koodeksis?
  • Millised seisused olid Hammurapi koodeksi põhjal eristatavad?
  • Milline oli valitsev perekonnavorm?

Lõik failist

Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal
  • Tsivilisatsioon – hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond.
    • Primaarne tsivilisatsioon – Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt.
    • Sekundaarne tsivilisatsioon – teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana-Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr)

  • Tekkimise eeldused:
    • Viljelusmajandus ja paikne eluviis
      • u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad – nt Jeeriko Palestiinas.
    • Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki:
      • IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine , mis sai aluseks künnipõllundusele.
      • U 1300 eKr raua töötlemise algus.
    • Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada.

  • Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta)
    • Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid).
    • Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu.

  • Tunnused:
    • Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus.
    • Selge varanduslik kihistumine.
    • Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul.
    • Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus.
    • Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused).

  • Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes.
    • Mesopotaamia ( Eufrat ja Tigris) – u 3000 eKr.
    • Egiptus (Niilus) – u 3000 eKr.
    • India (Indus) – 2500 eKr.
    • Hiina (Huanghe) – 1600 eKr.
    • Peruu – u 1200 eKr.
    • Kesk-Ameerika – u 1200 eKr.

  • Kirja tekkimine
  • Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus:
    • Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna.
  • Ilma kirjata polnud riikide teke ja nende valitsemine mõeldavad, seega kirja leiutamine tegi võimalikuks riigi tekkimise.
  • Vanimad säilinud tekstid on majandusliku sisuga, mis näitab, et kiri tekkis igapäevase majanduslike vajaduste rahuldamiseks.
  • See kiri tekkis erinevates tsivilisatsioonides üks-teisest sõltumata, näitab, et kirja tekkimine oli vältimatu.
  • Kirja tekkega esimestes tsivilisatsioonides jõudis lõpule esiaeg ja algas ajalooline aeg.
  • Kirja areng piktogrammist tähestikuks:
    3500 eKr
    3300 eKr
    2900 eKr
    1500 eKr
    Piktograafiline kiri
    Ideograafiline kiri
    Silpkiri
    Tähestikuline kiri
    Märk tähistab konkreetset eset
    Märk tähistab esemega seotud mõisteid.
    Märk tähistab silpi .
    Märk tähistab häälikut.

    Vana-Egiptuse tsivilisatsioon


    1.Looduslikud tingimused
    a)Niilus, kui toitja:
    • Egiptus asub Niiluse kesk- ja alamjooksul jagunedes Alam- ja ülem Egiptuseks.
    • Niiluse mõlemal kaldal on sadade km pikkune ja vaid kümnete km laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb. Deltas oli viljakas ala 450 km laiune.
    • Aasta jagunes Põllutööde järgi kolmeks:
      • Üleujutus suvel-sügisel
      • Põlluharimine talvel-kevadel
      • Saagikoristus ja õud suve hakul

    b)Loodustingimustest tulenevaks eripäraks oli Egiptuse ühiskonna aastatuhandete pikkune püsivus ja suletus.
    • Looduslik eraldatus ei nõudnud kaitsevajadust.
    • Üleujutused näitasid looduse ja ühiskonna lahutamatut seost.

    2. Egiptuse ajaloo püsietapid
    Nimetus
    Aeg
    Iseloomustus
    Vara - dünastiline aeg (pln Memphis )
    U 3000 – 2650 eKr
    • Ülem-E valitseja Menes ühendas Alam-E ühtseks riigiks (3000 eKr)
    • Hieroglüüfkiri
    • Vase kasutamine
    • Džoseri astmikpüramiid
    Vana riik
    2650 – 2100 eKr
    • Sisemise ühtsuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg.
    • Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused.
    • Giza püramiidid ja Sfinks .
    Keskmine riik (pln Teeba )
    1950-1650 eKr
    • Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast.
    • Asevalitsejate tähtsuse kasv.
    • Allutati Nuubia – riik ulatus 2 kärestikuni.
    Uus Riik
    1550-1075 eKr
    Hilis-Egiptus
    1075 – 525 eKr
    • Egiptus jagatud 2 riigiks Alam E (valitses vaarao) ja Ülem E (valitsesid ülempreestrid).

  • Egiptuse ühiskonnakorraldus kujutas hierarhilist püramiidi:


  • Vaarao – Egiptuse absoluutse võimuga jumal – kuningas
    • Pistrikujumal Horose kehastus.
    • Maailmakord MAAT – pidi toimima vaarao kindlakäelise valitsemisega.
    • Teostas võimu ametnike abil.
  • Kõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid , sõjapealikud)
  • Kirjutajad – alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust.
  • Töötegijad talupojad (enamus rahvast) ja käsitöölised.
  • Orjad , kes moodustasid väikesearvulise alamkihi (kohustusi mittetäitnud töölised, sõjavangid)
  • Sõjavägi – hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim.
  • Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta.
  • Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee , mis loodi sundvärbamisega:
    • Osa võimekamaid talupoegi võeti eluks ajaks.
    • Vanas eas said veteranid harimiseks maatüki.
  • Põhijõuks kilpide ja odadega jalavägi, eliitväeks 2-mehelised hobukaarikud.
  • Perekond ja olustik
  • Paarperekond elas perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed elasid perest lahus.
  • Isaroll:
    • Meestel õigus haridusele.
    • Oma seisus ja amet kanti järeltulijale (pojale) edasi.
    • Õpetas pojale käitumist ja kombeid.
  • Naise roll:
    • Sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest.
    • Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid.
  • Maaühiskond – suuri linnu oli vähe, suurem osa rahvast elas maal.
    • Ülikute luksuslikud maamajad, külluslikud pidusöögid ja jahilkäigud.
    • Lihtrahva üheruumilised palmilehtedega savionnid, kus söödi leiba, kala, puuvilja ja joodi lahja õlu.

    Egiptuse religioon
    1.Jumalad
    • Üle 700, kes kehastasid loodusnähtusi ja pühi loomi.
    • Osasid austati piirkondlikult, teisi üle riigi.
    • Jumalate heatahtlikkuse ja toetuse tagas nende austamine ja usukommete täitmine.

    a)Tähtsamad jumalad:
    • RA – pistrikupeaga päikesejumal – maailma looja ja I valitseja.
    • AMON – Jäärapäine loomis - ja viljakusjumal, Uue riigi peajumal.
    • HOROS – Kullipeaga taevajumal , vaarao oli tema maine kehastus.
    • OSIRIS – viljakuse ja surnute jumal, sümboliks lehtedeta puu.
    • ISIS – Lehmapeaga viljakuse jumalanna, sarvede vahel kuu.
    • SETH – kujutati jõleda loomana ja kehastas kurje jõude.
    • HATHOR – lehmakujuline armastuse ja taevajumalanna.
    • THOT – iibisekujuline tarkusejumal , surnute hingede kaaluja.
    • ANUBIS – koerapeaga surnutejumal
  • Vasakule Paremale
    Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #1 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #2 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #3 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #4 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #5 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #6 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #7 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #8 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #9 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #10 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #11 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #12 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #13 Egiptus-Mesopotaamia-konspekt #14
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 371 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sun123451 Õppematerjali autor
    Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal, Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, Egiptuse religioon, Egiptuse kultuur, Mesopotaamia, Mesopotaamia ühiskonnakorraldus, Mesopotaamia religioon ja kultuur, Tsivilisatsiooni levik vihmaga niisutavale alale, Indoeurooplaste riigid

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    doc

    Mesopotaamia ajalugu

    Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand

    ,,Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand" Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org ­ Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid, kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid, polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest ­ Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid.

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Tsivilisatsioonide tekkimine

    kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura ­ harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

    kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).

    Ühiskond
    thumbnail
    5
    wps

    Vanad idamaad konspekt

    hieroglüüfid vase kasutamine Dsoseri astmikpüramiid Vana riik 26502100 ekr Sisemise ühtuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg kujunenud tsvilisatsiooni põhitunnused Giza püramiidid ja sfinks Keskmine riik 19501650 Riigi taasühinemine(lähtudes Teebast) asevalitsejate tähtsuse kasv vallutati Nuubia Uus riik 15501075ekr Välise võimuse hiilgeaeg(Thutmosis III vallutas süüria ja Palestiina) Luxori templid(Tutanhamoni hauakamber) Sõjad hetiitidega Hilis Egiptus 1075525 ekr Egiptus jagatud kaheks: Alam ja Ülem. Hiigelaja lõpetasid 7 saj Asüürlased, kellele järgnesid Pärslased

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    rtf

    Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

    sarkofaag ­ kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond ­ Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel ­ Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat ­ kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri ­ Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri ­ pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ­ ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna astroloogia ­ taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem palsameerimine ­ muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Maat ­ egiptlaste nimetus maailmakorraldusele Hammurapi seadused ­ Babüloonia seadustekogu,

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Egiptus

    hieroglüüfkiri. kohustuste täitmised. · Vana riigi periood 2700-2200 a eKr ­ sealt pärinevad püramiidid, · Talupojad ­ harisid riigi või ülikute maid, olid sunnismaised, täitsid ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel. piirkonnaks · Käsitöölised ­ osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad · Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased. Töötasid vaarao või ülikude losside/templite juures täites ühtseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte

    EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).

    Ajalugu




    Kommentaarid (12)

    mommik1 profiilipilt
    Külli Kelder: sellest kospektist oli kordamisel palju abi
    18:25 14-10-2008
    kaspera profiilipilt
    kaspera: Jah, materjalist oli tv täitmisel abi.
    19:26 10-10-2011
    tiuxy profiilipilt
    tiuxy: Minu arvates on väga hea konspekt :)
    21:49 16-10-2008



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun