Egiptus, Mesopotaamia (konspekt) (12)

Q: Milline oli kuningavõim?

Vastus leiad õppematerjalist: Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Q: Milline oli alistatud piirkondade olukord?

Vastus leiad õppematerjalist: Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Q: Kellest koosnes sõjavägi?

Vastus leiad õppematerjalist: Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Q: Milline õiguspõhimõte kehtis Hammurapi koodeksis?

Vastus leiad õppematerjalist: Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Q: Millised seisused olid Hammurapi koodeksi põhjal eristatavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Q: Milline oli valitsev perekonnavorm?

Vastus leiad õppematerjalist: Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

Milline oli kuningavõim?
Milline oli alistatud piirkondade olukord?
Kellest koosnes sõjavägi?
Milline õiguspõhimõte kehtis Hammurapi koodeksis?
Millised seisused olid Hammurapi koodeksi põhjal eristatavad?
Milline oli valitsev perekonnavorm?

Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal

Tsivilisatsioon – hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond.

Primaarne tsivilisatsioon – Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt.
Sekundaarne tsivilisatsioon – teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana-Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr)

Tekkimise eeldused:

Viljelusmajandus ja paikne eluviis
- u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad – nt Jeeriko Palestiinas.
Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki:
- IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine , mis sai aluseks künnipõllundusele.
- U 1300 eKr raua töötlemise algus.
Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada.

Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta)

Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid).
Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu.

Tunnused:

Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus.
Selge varanduslik kihistumine.
Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul.
Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus.
Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused).

Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes.

Mesopotaamia ( Eufrat ja Tigris) – u 3000 eKr.
Egiptus (Niilus) – u 3000 eKr.
India (Indus) – 2500 eKr.
Hiina (Huanghe) – 1600 eKr.
Peruu – u 1200 eKr.
Kesk-Ameerika – u 1200 eKr.

Kirja tekkimine

Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus:

Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna.

Ilma kirjata polnud riikide teke ja nende valitsemine mõeldavad, seega kirja leiutamine tegi võimalikuks riigi tekkimise.

Vanimad säilinud tekstid on majandusliku sisuga, mis näitab, et kiri tekkis igapäevase majanduslike vajaduste rahuldamiseks.

See kiri tekkis erinevates tsivilisatsioonides üks-teisest sõltumata, näitab, et kirja tekkimine oli vältimatu.

Kirja tekkega esimestes tsivilisatsioonides jõudis lõpule esiaeg ja algas ajalooline aeg.

Kirja areng piktogrammist tähestikuks:
3500 eKr
3300 eKr
2900 eKr
1500 eKr
Piktograafiline kiri
Ideograafiline kiri
Silpkiri
Tähestikuline kiri
Märk tähistab konkreetset eset
Märk tähistab esemega seotud mõisteid.
Märk tähistab silpi .
Märk tähistab häälikut.

Vana-Egiptuse tsivilisatsioon

1.Looduslikud tingimused
a)Niilus, kui toitja:

Egiptus asub Niiluse kesk- ja alamjooksul jagunedes Alam- ja ülem Egiptuseks.
Niiluse mõlemal kaldal on sadade km pikkune ja vaid kümnete km laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb. Deltas oli viljakas ala 450 km laiune.
Aasta jagunes Põllutööde järgi kolmeks:
- Üleujutus suvel-sügisel
- Põlluharimine talvel-kevadel
- Saagikoristus ja õud suve hakul

b)Loodustingimustest tulenevaks eripäraks oli Egiptuse ühiskonna aastatuhandete pikkune püsivus ja suletus.

Looduslik eraldatus ei nõudnud kaitsevajadust.
Üleujutused näitasid looduse ja ühiskonna lahutamatut seost.

2. Egiptuse ajaloo püsietapid
Nimetus
Aeg
Iseloomustus
Vara - dünastiline aeg (pln Memphis )
U 3000 – 2650 eKr

Ülem-E valitseja Menes ühendas Alam-E ühtseks riigiks (3000 eKr)
Hieroglüüfkiri
Vase kasutamine
Džoseri astmikpüramiid

Vana riik
2650 – 2100 eKr

Sisemise ühtsuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg.
Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused.
Giza püramiidid ja Sfinks .

Keskmine riik (pln Teeba )
1950-1650 eKr

Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast.
Asevalitsejate tähtsuse kasv.
Allutati Nuubia – riik ulatus 2 kärestikuni.

Uus Riik
1550-1075 eKr

Välise võimsuse hiilgeaeg – Thutmosis III vallutas Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni.
Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber .
Sõjad hetiitidega.

Hilis-Egiptus
1075 – 525 eKr

Egiptus jagatud 2 riigiks Alam E (valitses vaarao) ja Ülem E (valitsesid ülempreestrid).

Egiptuse ühiskonnakorraldus kujutas hierarhilist püramiidi:

Vaarao – Egiptuse absoluutse võimuga jumal – kuningas

Pistrikujumal Horose kehastus.
Maailmakord MAAT – pidi toimima vaarao kindlakäelise valitsemisega.
Teostas võimu ametnike abil.

Kõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid , sõjapealikud)

Kirjutajad – alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust.

Töötegijad talupojad (enamus rahvast) ja käsitöölised.

Orjad , kes moodustasid väikesearvulise alamkihi (kohustusi mittetäitnud töölised, sõjavangid)

Sõjavägi – hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim.

Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta.

Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee , mis loodi sundvärbamisega:

Osa võimekamaid talupoegi võeti eluks ajaks.
Vanas eas said veteranid harimiseks maatüki.

Põhijõuks kilpide ja odadega jalavägi, eliitväeks 2-mehelised hobukaarikud.

Perekond ja olustik

Paarperekond elas perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed elasid perest lahus.

Isaroll:

Meestel õigus haridusele.
Oma seisus ja amet kanti järeltulijale (pojale) edasi.
Õpetas pojale käitumist ja kombeid.

Naise roll:

Sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest.
Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid.

Maaühiskond – suuri linnu oli vähe, suurem osa rahvast elas maal.

Ülikute luksuslikud maamajad, külluslikud pidusöögid ja jahilkäigud.
Lihtrahva üheruumilised palmilehtedega savionnid, kus söödi leiba, kala, puuvilja ja joodi lahja õlu.

Egiptuse religioon
1.Jumalad

Üle 700, kes kehastasid loodusnähtusi ja pühi loomi.
Osasid austati piirkondlikult, teisi üle riigi.
Jumalate heatahtlikkuse ja toetuse tagas nende austamine ja usukommete täitmine.

a)Tähtsamad jumalad:

RA – pistrikupeaga päikesejumal – maailma looja ja I valitseja.
AMON – Jäärapäine loomis - ja viljakusjumal, Uue riigi peajumal.
HOROS – Kullipeaga taevajumal , vaarao oli tema maine kehastus.
OSIRIS – viljakuse ja surnute jumal, sümboliks lehtedeta puu.
ISIS – Lehmapeaga viljakuse jumalanna, sarvede vahel kuu.
SETH – kujutati jõleda loomana ja kehastas kurje jõude.
HATHOR – lehmakujuline armastuse ja taevajumalanna.
THOT – iibisekujuline tarkusejumal , surnute hingede kaaluja.
ANUBIS – koerapeaga surnutejumal

b)Pühad loomad:

Sümboliseerisid jumalaid eriilmingus.
Mustuse kuulidest vedav SKARABEUS (Sõnniku-mardikas) kehastas RA’d tõusva päikesena.

c) Maaharimisega seotud uskumused (müüdid):

OSIRIS õpetas rahvale põlluharimist, kanaliehitust jm.
ISIS tema õde-naine, aitas venda.
SETH eelmiste vend, tappis OSIRISE .
ISIS kogus OSIRISE tükid kokku ja sünnitas poja – jumal HOROSE.
HOROS sai SETH’ist võitu ja äratas ellu ka OSIRISE.
OSIRIS kehastas looduseiga-aastast suremist ja kevadist uuesti sündi, SETH tõi põuaperioodi.
Igal aastal populaarse jumala 18-päevalised pidustused.

d)Templid – jumalate maised eluasemed.

Jumalad olid kõikjal – taevas ja maal, kuid vajasid varjupaika, kus inimesed nende eest hoolitseksid.
Ohverdamist-toitmist (loomad) viisid läbi PREESTRID.
Rahva ette ilmusid JUMALAD suurtel usupidustustel pidulikus rongkäigus laevakujulises kandetoolis – jumal kuulutas rahvale ja võttis vastu rahva soove.

2. Matmiskombestik
a) Hauakambrid :

Pidid tagama häirimatu elu surnuteriigis.
Peamiselt ehitati vaaraodele ja ülikutele.
Seintel maalingud lahkunu elust, tekstid kasulike teadmistega.

Vaarao Tutanhamoni hauakamber on ainus rüüstamta haud.
3. Ettekujutus hauataguses elust
a)Pärast surma jätkub tavaelu tingimusel, et keha säilib – hing peab kehasse tagasi pöörduma:

Palsameerimine – surnukeha eriline töötlemine – aju ja siseelundid eraldati, 70 päeva kuivatati soolalahuses, salviti õliga ja mässiti valgesse linasse.
Muumia – Palsameeritud surnukeha.
Sarkofaag – Suur kivist kirst , kuhu muumia asetati, näole pandi surimask.
Järgnes peiepidu.

b)Osirise kohus:

Kõik peale vaarao peavad selle läbima, kus kaaluga mõõdetakse südant.
Kui süda kergem (MAAT) maailmakorraldusest – pole pahategusid ja tagatud igavene elu.
Vastasel korral läks süda õgijatele (krokodilli-jõehobu segu).

Egiptuse kultuur

Kiri

Tekkeaeg : u 5000 aastat tagasi

Hieroglüüfid – Egiptuse kirjamärgid

Algul piltkiri , hiljem mõisted, silbid, tähestik.
Üle 1000 hieroglüüfi (õppimine pikk ja raske)

Kirjutusmaterjal :

Raidkirjad vaaraode elust.
Levinumaks papüüruserullid.

Kirja taasavastamine

Kiri unustati vanaajal, taasavastajaks oli 1822 prantsuse teadlane Champollion.

Haridus

Koolid peamiselt templite juures, kus õpetajateks preestrid.

Õpilasteks peamiselt ülikute poisid, mis tõttu kirjaoskus vaid u 2% inimestest.

Õpiti kirjatarkust ja arvutamist, haridus oli eelduseks pääsemisel ametnikuks või preestriks.

Teadus lähtus praktilistest vajadustest.

Astronoomia :

Esimese rahvana täpne päikesekalender – 12 kuud, 30 päeva igas + 5 lisapäeva.

Geomeetria oli vajalik ehitustöödel – arvutati pindala ja ruumala.

Arstiteadus:

Osavad kirurgid tegid keerukaid silmaoperatsioone.
Haiguste tõrjeks ei aita maagia vaid õige diagnoos ja ravi.

Kirjandus:

Seotud religiooniga:

Hümnid

Ilmalik kirjandus lühivormidena (novellid):

Kuulsaim teos “ Sinuhe jutustus” – minavormis tagasivaade üliku seiklusrohkele elule.

Arhitektuur :

Materjaliks kivi, mille sünnimaaks Egiptust peetakse.

Hauakambrid:

Mastaba – varasem üliku hauaehitis (piklik längusküljeline kast).
Astmik püramiidid vaaraole (u 2650 eKr) 6X mastaba.
Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal – suurim ja vanim Cheops ’i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni).
Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga.
Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime .

Templid:

Ees sfinkside allee – kivist lamavad inimnäoline lõvikuju.
2 torniga värav.
Obeliskid – kivisambad jumala taevast alla laskumiseks.
Lahtine sammastikuga õu.
Sammassaal ülikutele.
Pühamu preestritele.
Kuulsaim tempel Amon-ile Karnakis (20 m sambad)

Skulptuur :

Üldiseloomustus:

Teenis usku ja oli rangete reeglitega, mis pidurdas arengut.
Levinumaiks küllaltki realistlikud portreed.
Mida rohkem kuju ülikuga sarnanes, seda parem – kui muumia hävis, tuli hing kujusse.

Asendid:

Istuv – jalad koos, käed põlvedel.
Seisev – Vasak jalg ees, käed rusikas

Kujutamine:

Meestel ihu pruun, riided valged, juuksed mustad.
Naistel ihu kollakas , riided valged, juuksed mustad.
Egiptuse kauneim naisportree oli Nofrotete pea (vaarao abikaasa).
Vaarao puhul rõhutati nende jumalikkust.

Teenijate ja orjade kujud hauakambris pidid teenima ülikuid teises elus.

Pinnakunst (maal, reljeef)

Egiptuse poos:

Nägu ja jalad külgvaates, silmad ja õlad otsevaates.

Käsitluslaad oli pinnaline:

Puudusid varjud ja värvivarjundid.

Ruumilisus puudus:

Tähtsam inimene oli suuremana kujutatud.

Maagiline mõju:

Kujutatud vaenlane pidi olema maha paisatud
Või jahiloom nooltest läbitud.

Mesopotaamia

Loodusolud ja eripärad

Asukoht:

Kreeka keeles jõgedevaheline maa – Eufrat ja Tigris (praegune Iraagi ala)
Tsivilisatsioon kujunes jõeorgudes.

Eripärad:

Soistel suudmealadel tehti kuivendustöid.
Vihmavaestel alamjooksudel ehitati niisutuskanaleid.
Haritavat maad laiendati kõrbe arveil, millega kaasnes sooldumine ja viljatuks muutumine.
Ehitusmaterjaliks oli savi (sisseveetavad puit ja kivi olid kallid).
Avatus – kauplemine , sõjad ja rüüsteretked, mis põhjustasid tsivilisatsiooni ebastabiilsust.

Tsivilisatsiooni algus – Sumerite riigid (3000 – 2340 eKr)

Päritolu – maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arvatavasti põhja poolt.

Linnriigid – linn koos lähiümbrusega moodustas riigi (Ur, Uruk, Kiš)

Templiühiskond – templi ümber koondunud kogukond (1 või rohkem), mis moodustas linna:

Linna ümbruse maavaldused kuulusid jumalatele, mille harimist juhatasid preestrid.
Inimest peeti jumalate orjadeks , kes pidi usinalt neid teenima.
Karistuseks tuli uputus , vaenlased, põud jne.
Preestrid olid nii ühiskonna, kui usuelu korraldajad.
Hiljem läks riigi juhtimine kuninga kätte.

Linnade välisilme:

Linnad ehitati savitelistest kindla plaani järgi.
Linna keskel asus tsikuraat – astmiktempel linna kaitsejumalale.
Kuninga ja ülikute paleed, mis olid piiratud müüriga.
Väljaspool müüri lihtrahvaelamud.

Sumerite leiutised

Esimesed linnaehitajad
Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad
Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder)
Adra leiutajad.
Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile
Mõõdud-kaalud (60-süsteemis)
Kirjapandud seadused
Vanimad koolid ja raamatukogud
Vanim eepos “Gilgameš”

Sumeri riikide häving:

Semiidi hõimud – Mesopotaamia põhjaosas elanud juutide ja araablaste esivanemad .
Nende tugevaim kuningas Sargon I vallutas 2400 eKr sumerid ja rajas suure Akadi riigi.
Sumerid sulasid nendega ühte ja kadusid ajaloost.
Semiidid võtsid üle sumeri kultuuri ja arendasid seda edasi.

Semiidi rahvaste riigid

Akadi riik (2340-2160 eKr):

Peale sumerite vallutamist jõudis Sargon I Vahemere rannikuni .
Sargon oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi rajaja – vallutustega loodud suurriik.

Vana-Babüloonia (1792- 1595 eKr)

Rajajaks teiste hulgast esilekerkinud Babüloni linna kuningas Hammurapi , allutades endale kogu Mesopotaamia.
Hammurapi koodeks – seadustekogu , mis sai eeskujuks teistele riikidele (1901 prantsuse arheoloogide leitud kivist kirst Hammurapi seadusesambaga) ???????????????
Riigi purustasid hetiidid.

Uus-Babüloonia (626-536 eKr)

Assüüria nõrgenedes lõi Babüloonia temast lahku ja koos liitlastega purustas Assüüria riigi.
Kuulsaim kuningas oli Nebukadnetsar II (VI saj ???????? I p eKr) olles kuulsaks ehitajaks Babüloni kinnas – kaitsemüürid Ištari väravaga, rippaiad ja nn Paabeli torn.
Impeeriumi hävitas pärslaste sissetung 536 eKr.

Mesopotaamia ühiskonnakorraldus

Milline oli kuningavõim? Võrdle Egiptusega. Mesopotaamias kuningas oli nii riigi eesotsas, kui ka sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seaduseandja ning kohtumõistja. Oli põhimõtteliselt piiramatu ja kõik pidid talle alluma . Ei peetud jumalaks .
Egiptuses oli vaarao absoluutse võimuga ja teda peeti jumalaks.

Milline oli alistatud piirkondade olukord? Ebastabiilne

Kellest koosnes sõjavägi? Millised muutused tõid sõjaväe ülesehitusse assüürlased? Sõjavägi koosnes tüüpilistelt kuninga ja ülikute kaarikutel või ratsa võitlevast kaaskondlastest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest.
Egiptuse sõjavägi oli oma hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal hästi treenitud alaline armee, sundvärbamisega.

Milline õiguspõhimõte kehtis Hammurapi koodeksis ? “Silm silma hammas hamba vastu”

Millised seisused olid Hammurapi koodeksi põhjal eristatavad? Vabad kodanikud, sõltlased ja orjad.

Milline oli valitsev perekonnavorm? Võrdle Egiptusega. Mesopotaamias oli valitsev perekonnavorm patriarhaalne . Pereisal oli suur võim. Abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, varalised võrdsused. Mehel võis olla mitu naist aga naine tohtis suhtes olla ainult oma mehega.
Egiptuses oli paarperekond. Naine oli sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest.
Mesopotaamia religioon ja kultuur

Jumalate panteon (kr.k. kogum)

Sumeri päritolu inimesenäolised jumalad, kes kehastavad loodusjõude:

ANU – jumalate isa taevas

ENLIL (alates Hammurapist MARDUK ) – ANU poeg, jumalate kuningas, valitses õhku ja maad

EA – mageda vee ja tarkuse jumal

ŠAMAŠ – päikesejumal

IŠTAR – armastuse ja sõjajumalanna

Müütilised ettekujutused maailma loomisest ja surmajärgsusest:

Algul oli vesi, millest sündisid maa ja taevas ning jumalad.

Inimkonna lõid jumalad nende eest töö tegemiseks.

Väärtustati elu enne surma, mil saavad osaks ka jumalate karistused.

Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head – rõõmutu oleskelu sünges allilmas.

Templid:

Tähendas jumala kohalolekut ja kaitses linna.

Tähtsaim oli tempel linna kaitsejumalale.

Enamlevinud oli tsikuraat – astmiktempel (nt Marduki tempel Babülonis)

Kiri, haridus ja kirjandus

Tekkeaeg; kirjamärgid ja materjal:

U 3500 eKr sumerite leiutatud.

Kiilkiri – pulgaga värskele savitahvlile kiilukujulised märgid.

Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile.

Haridus:

Koolid templite juures, õpetajateks preestrid.

Õpilasteks peamiselt ülikute pojad

Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust.

Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna.

Kirjandus:

Levinumaks olid kangelaseeposed.

Armastatuim eepos oli “Gilgameš” – Sumeri valitsejast, kes soovis saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad.

Teadus

Üldiseloomustus

Preestrid olid samal ajal ka õpetlased, mistõttu teadustöö koondus nende kätte.

Astronoomia:

Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus .

Ajaarvestamiseks kujunes kuukalender – aastas 12 kuud.

Tunti planeetide trajektoore, kuu- ja päikesevarjutust.

Astroloogia:

Tähtede järgi ennustamine sai alguse Mesopotaamias.

Jumalaid seostati taevakehadega – nende toiminguid peegeldas taevakehade liikumine.

Matemaatika

60-süsteem

Osati arvutada kuup - ja ruutjuurt.

Arhitektuur

Ehitusmaterjaliks kuivatatud põletamata savitellis , mis ei pidanud niiskusele vastu.

Templid:

Tsirkuraadi tipus asus väike tempel – jumala elukoht.

Tsirkuraadi tippu viisid spiraaltrepid.

Paabeli torn – Babüloni kaitsejumal Marduki tsirkuraat, mis oli vanaaja maailmaime (90 kõrgune, eri värvi, 7 astmeline ja tipus kuldne Marduki kuju tema sümboli härjasarvedega.

Kuningalossid:

Eriti suured lossid olid Assüürias – kuningas Sargon II 8-korruselise maja sarnane kindlusloss.

Kaitseehitised:

Nebukadnetsar II ajal Babülonis 3-kordsed 20m kõrgused müürid väravaga, millest tähtsaim jumalanna Ištari peavärav glasuurtellistega.

Skulptuur ja maal

Reljeefid sarnanesid tasemelt egiptlastele:

Inimeste kujutamine oli lihtsustatud.

Loomi kujutati erakordse loomutruudusega.

Vabaplastika (kujud):

Oli reljeefist veelgi kohmakam – jäik poos, käed rinnal.

Proportsioonid valed.

Silmade inkrusteerimine – vastavasse süvendisse teise materjali panemine .

Inimese individuaalsust ei rõhutatud, küll aga rassilisi iseärasusi.

Maal:

Kasutati erksaid värve lubjaseguga kaetud pinnal.

Mosaiik – värvilised glasuurtellised (Ištari värav)
Tsivilisatsiooni levik vihmaga niisutavale alale

Kaananimaa (akadi k. purpurimaa) – Vanemere idarannikualad:

Tänapäeval Süüria, Liibanon ja Palestiina.

Tegevusalad:

Maaharimine – kitsas ja viljakas maariba mere ja Araabia kõrbe vahel.
Käsitöö (purpurriie)
Meresõit ja kauplemine.

Kaks olulisemat muinaskultuuri kuulusid foiniiklastele ja heebrealastele.

Foiniikia

Linnriigid: Byblos, Siidon, Tüüros jt. (3000eKr), kes tihti vaenujalal.

Transiitkaubandus – peamine jõukuse allikas, osavaimad meresõitjad Vahemerel.

Kolooniate rajamine Vahemere pk. – tähtsaim Kartaago (P.-Aafrikas)

Tähtsaim kultuurisaavutus – 22 kaashäälikust tähestik (kaubandusest tingitud vajadus lihtsama kirja järele)

Religioon:

Austati linna kaitsejumalaid, kelle austamine oli toretsev , kuid julm.
Tuntuim jumal Moolok – inimesi õgiva metsiku jumala sünonüüm.

Saatus:

Jõukus viis nad välisvaenlaste võimu alla (Assüüria, Uus-Babüloonia, Pärsia)
Kasulike meremeestena säilis suhteline iseseisvus Aleksander Suureni.

Heebrealaste e iisraellaste riigid

Heebrealased – tänapäeva juutide esivanemad.

Semiidi soost rändkarjakasvatajad Kaananimaa lõunaosas.
Vana- Testament – juutide püha raamat, kui nende vanema ajaloo põhiallikas ( heebrea keeles, mis hiljem tõlgiti kr.k.)

Heebrealaste ajaloo põhietapid:
U 2000 eKr
Iisraellaste esiisa Aabraham rändas Mesopotaamiast Uri linnast Kaananimaale .
17.-16. saj eKr
Egiptuse vangipõlv:

Palestiina langes Egiptuse võimu alla.
Nälja tõttu suunduti Egiptusesse, kus paljudest said orjad.

U 1200 eKr

Mooses viis oma rahva Egiptusest välja.
Siinai mäel andis jumal Moosesele 10 käsku.
Inimsuhteid reguleeris põhimõte: ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.

12.-11. saj eKr
Kohtumõistmise aeg:

Võitlused vilistidega Palestiina pärast.
Elati 12 hõimuna sõjapealiku ja kohtumõistja juhtimisel.

10 saj eKr

Kuningas Taavet (1004-965) rajas Iisraeli riigi, ühendades Lõuna Palestiina oma võimule.
Tema poeg Saalomon rajas Jeruusalemma Jahve templi.
Tema surma järel lõhenes riik kaheks: Iisrael (pln. Samaaria) ja Juuda (pln. Jeruusalemm )

8 saj eKr
Assüürlased vallutasid Iisraeli, rahvas küüditati.
6 saj eKr
Paabeli vangipõlv – Uus-Babüloonia vallutas Juuda riigi, elanikud küüditati ja Jahve tempel hävitati.
539 eKr
Pärsia vallutustega saavad juudid koju:

Kinnistub rahva nimetus juudid.
Taastatakse Jahve tempel.

Monoteismi kujunemine juutidel

Monoteism – ainujumalakultus

Juudid, kui esimene rahvas, kes loobus ebajumalate kummardamisest ja hakkas austama ainuõige jumalana Jahvet.

Prohvetid – usukuulutajad (9 saj eKr), preestrite ja kohalike jumalate vastu.

Peagi tuleb messias (heebrea k salvitu) – Taaveti soost kuningas, kes taastab juutide hiilguse ja tuhande aastase rahuriigi.

Juudid, kui äravalitud rahvas:

Jahve lubas oma rahvale elamiseks Kaananimaa
ja igakülgset toetust, kui järgitakse lepingut Moosesega ja toorat (seadust).

Indoeurooplaste riigid
1. Indoeurooplased – Sugulaskeeli kõnelevad rahvad , kes aastasadu on elanud Indiast Euroopani.
a. Algkodu ja tegevusala:

Musta ja Kaspia mere põhjapiirkonna steppides.
Rändkarjakasvatus, põlluharimine.

b. Laialiränne – u 2000 eKr lahkusid algkodust:

Indiasse (aarjalased)
Iraani (pärslased)
V- Aasiasse (hetiidid)
Euroopasse (kreeka, itaalia, germaani, slaavi ja balti hõimud)

2. Hetiidi impeerium (1700 – 1200 eKr)
a. Legend saab tegelikkuseks:

Kaua olid nad legendaarne rahvas, kuni 1834 leiti Türgist pln. Hattuša varemed.

b. Loodus ja tegevusalad:

Stepp , mida piirasid mäed (praegune Türgi ala)
Rikkad loodusvarad – puit, kivi, raud, kuld, hõbe.
Karjakasvatus , põlluharimine, käsitöö.

c. Edu aluseks uuendused:

Esimesed rauasulatajad (1300 eKr) – tööriistad ja relvad.
Hobune ja kodaraga ratas.
Sõjakaarik – peamine löögijõud, mida toetasid jalaväelased.

Riik ja valitsemine:

1700 eKr koondus kuningas Hattušili I hõimud ühtseks riigiks.
Pealinn Hattuša – mäeharjal järskude kaljuseintega, kiviplaadid tänavatel.
Kuningas oli valitseja ja väejuht, kes toetas sõjalisele ülikkonnale.
Kiiresti kujunes impeeriumiks, koosnedes vallutatud sõltlasriikidest (vallutati Süüria ja V- Aasia jagati Egiptusega.
1200 eKr langes Hetiidi riik tundmatute rändhõimude kallaletungide tõttu.

Kultuur:

Sulam Ees-Aasia rahvaste kultuuridest.
Kiilkiri, savitahvlitest raamatukogud losside juures.
Kultuurivahendajad – hetiidid levitasid Mesopotaamias kultuuri foiniiklastele, juutide ja kreeklasteni.

Pärsia suurriik (559-330 eKr)

Riigi kujunemine ja langus:

Riigi tuumikala oli Iraani kiltmaal, mille asutasid indoeurooplased.
Suurriigi rajas Kypros II (559-529) vallutades Iraani, Väike-Aasia, Mesopotaamia ja tema järglane ka Egiptuse.
Dareios II proovis alistada Kreekat.
330 eKr langes Pärsia impeerium Makedoonia Aleksandri vallutustega.

Valitsemine:

Suurkuningas sageli õukonnaga ringreisil 4 pealinna (Susa, Persepolis, Ekbatana, Babülon).
Satraabid – kuninga määratud asevalitseja (sõjavägi ja maksud )

Suhtumine alistatud rahvastesse leebe :

Toetuti kohalikele ülikutele.
Ainsaks nõudmiseks maksud.
Suhteline stabiilsus (va Egiptuse ülestõus).

Kultuur:

Madalama kultuuritaseme tõttu võeti palju teistelt rahvastelt üle (kiilkiri, kunstisaavutused)
Templite asemel uhked lossid – savitellis, kaunistuseks glasuur.
Teede korrashoid – Suur-Kuningatee (V-Aasiast Susasse) postijaamadega hobuste vahetamiseks.

Varasem usund oli tulekummardamine :

Seda korraldasid maagid (preestrid) mäetippudel, ohvriannid ja püha tule alalhoidmine.
Peeti kinni puhtusest – surnute erilised laibatornid, et poleks kokkuvaadet puhta maa, vee ja tulega.

Mazdaism (u 600 eKr) – usu- uuendaja Zarathustra õpetus:

Varasem dualistlik religioon, kus rõhutati kahte vastandlikku alget – valguse ja pimeduse maailm.
Pärast surma saavad Aburamazda (valguse) kummardajad tema riiki paradiisi.
Kes teevad patte lähevad Ahrimani (pimeduse) riiki – põrgusse.
Valitsejad võtsid selle õpetuse omaks ja austasid Ahuramazdat kui peajumalat.
Mazdaism mõjutas ka islami ja ristiusu kujunemist (Jumal-Saatan).

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 372 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

372 laadimist Kokku alla laetud

12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sun123451 Õppematerjali autor

Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal, Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, Egiptuse religioon, Egiptuse kultuur, Mesopotaamia, Mesopotaamia ühiskonnakorraldus, Mesopotaamia religioon ja kultuur, Tsivilisatsiooni levik vihmaga niisutavale alale, Indoeurooplaste riigid

Sarnased õppematerjalid

doc

Mesopotaamia ajalugu

Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia

Ajalugu

doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand

,,Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand" Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid, kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid, polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid.

Ajalugu

doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).

Ajalugu

doc

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).

Ühiskond

wps

Vanad idamaad konspekt

hieroglüüfid vase kasutamine Dsoseri astmikpüramiid Vana riik 26502100 ekr Sisemise ühtuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg kujunenud tsvilisatsiooni põhitunnused Giza püramiidid ja sfinks Keskmine riik 19501650 Riigi taasühinemine(lähtudes Teebast) asevalitsejate tähtsuse kasv vallutati Nuubia Uus riik 15501075ekr Välise võimuse hiilgeaeg(Thutmosis III vallutas süüria ja Palestiina) Luxori templid(Tutanhamoni hauakamber) Sõjad hetiitidega Hilis Egiptus 1075525 ekr Egiptus jagatud kaheks: Alam ja Ülem. Hiigelaja lõpetasid 7 saj Asüürlased, kellele järgnesid Pärslased

Ajalugu

rtf

Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna astroloogia taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Maat egiptlaste nimetus maailmakorraldusele Hammurapi seadused Babüloonia seadustekogu,

Ajalugu

doc

Egiptus

hieroglüüfkiri. kohustuste täitmised. · Vana riigi periood 2700-2200 a eKr sealt pärinevad püramiidid, · Talupojad harisid riigi või ülikute maid, olid sunnismaised, täitsid ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel. piirkonnaks · Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad · Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased. Töötasid vaarao või ülikude losside/templite juures täites ühtseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi

Ajalugu

doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte

EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).

Ajalugu

Rohkem sarnaseid