Vana-Kreeka (0)

Vana-Kreeka

1. Polis , selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid.
Polis - Vana – Kreeka linnriik , mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond.
Valitsemisvormilt võis polis olla:
1) aristokraatia – võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord)
2) demokraatia – rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg ) ajal Ateenas)
3) türannia – võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia)
Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mittekodanikest ( orjad , naised, välismaalased, mõnel pool ka käsitöölised ja rentnikud). Kodaniku õigustest olid nad ilma jäetud, sest:
1) neil puudus maaomand,
2) neil puudus sõjaline väljaõpe või võimalus muretseda sõjavarustust.
Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli:
1) osaleda poliitikas,
2) osaleda riigikaitses.

2. Sparta elanikkond.

Sparta elanikkond jagunes kolmeks:
1) spartiaadid – toorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega, nende põhiliseks tegevuseks oli sõdimine.
2) perioigid – endised Lakoonika elanikud, kes spartiaatide poolt alistati. Nad olid küll isiklikult vabad, kui poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamist ja vajadusel minema sõtta.
3) heloodid – olid endised Messeenia elanikud, kes muudeti orjadeks.

3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles .


Ateena
Sparta
Kus asus ? Milliseid maakondi hõlmas ?
Kesk – Kreekas. Atika maakonnas.
Lõuna – Kreekas, Messeenia ja Lakoonika.
Kes moodustasid kodanikkonna ?
Vabad meessoost põliselanikud.
Sparta keskuse ja lähisümbruse elanikud ehk spartiaadid.
Kes oli riigi eesotsas ?
Strateeg.
Kaks kuningat.
Milline oli kõrgeim riigivõimuorgan ?
Rahvakoosolek.
Rahvakoosolek.
Kellele kuulus võim rahvakoosolekute vaheaegadel ?
Ametnikud, 500 nõukogu.
Efooridele, kuningatele, geruuslastele.
Kellele kuulus kohtuvõim ?
Kohtule.
Efooridele.
Milliseid valitsemisvorme esines ?
Aristokraatia, demokraatia, türannia.
Aristokraatia.
Kas töö riigiametites oli tasustatud ?
Jah
Ei
Milliseid sarnasusi on Sparta ja Ateena riigikorralduses ?
∙ Kõrgeim riigivõimuorgan on rahvakoosolek.
∙ Mõlemas esines aristokraatia.

4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära.
Ametnike määramine ja tasustamine erinesid teistest linnriikidest:
1) Ametnikud pandi paika loosi teel (v.a strateegid)
2) Päritolu, riikus ja haridus ei mänginud mingit rolli.
3) Ametnikele maksti palka, mis võimaldas ja vaestel poliitikaga tegeleda.

5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus.


Vana - Kreeka
Tänapäeva demokraatia
a) Kodanikud ei saanud olla naised,
a) Naised võivad olla kodanikud,
b) orjapidamine lubatud, otsene demokraatia.
b) orjapidamine ei ole lubatud, kaudne demokraatia.
∙ Ametnikele makstakse palka,
∙ kodanike kohustus on riigikaitses osaleda,
∙ häälteenamuse reegel,
∙ võim kuulub rahvale,
∙ maksude maksmine .

6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos.

Periklese valitsusaeg oli Ateenale tähtis, kuna:
1) tema ajal kujunes välja demokraatia (puhkes selle õitseng),
2) Perikles kindlustas Ateenat võimsate müüridega,
3) loodi Ateena mereliit,
4) akropol ehitati ümber kultuurikeskuseks.
7. Hellenite igapäevaelu.
Enamik kreeklasi teenis raha põlluharimisega. Jõukamad inimesed, said põlluharimisega ise hakkama, kuid vaesemad pidid laenu võtma rikastelt (tagatiseks oli tihti maatükk). Ka linnas elavad inimesed tegelesid põlluharimisega, kelle maatükid olid linnast väljas pool. Suuremates linnades oli aga ülekaalus käsitööliste hulk, keda hinnati madalamalt kui põlluharijaid (mõnel pool jäeti isegi kodanikuõigustest ilma). Töötajateks nende käsitöö töökodades olid omanikud ja nende pered, kes oma väikeses ettevõttes teenisid igapäevast elatusraha .
Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid , kelle põlde harisid orjad ja/või sõltlased. Erandlikult käisid aristokraadid ka tulusatel kaubaretkedel, kuid see ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majapidamisest olid nad huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid enamasti aristokraatide seast, kuna neil oli rohkem aega oma arendamiseks ja tõekspidamiste avaldamiseks. Seetõttu on ka suurem osa kreeka kirjasõnadest tulnud just aristokraatide sulest. Aristokraatia seas kujunesid ka sõpruskonnad, kes üksteist toetasid. Sõpruskondi hoidis koos ka sümpoosionid (kr k koosjooming). Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks tahtis olla parim, ületada teisi riigiasjus, lahinguväljal ja rikkuses, luksuses.
Kreeka ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv järjest kasvas. Orjad olid näiteks barbarid; inimesed, kes kaotasid vabaduse võlgade katteks ja ka kreeklased , kes olid vangi võetud linnriikide omavahelistes sõdades. Omanik võis oma orja kasutada nii kuidas ise soovis, kuid nende tapmine oli siiski paljudes kohtades keelatud. Orjatööd kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms. Enamus orjad töötasid suurmajapidamistes, kuid ka keskmise jõukusega ja vaesemad inimesed (talupojad ja käsitöölised ) olid orjapidajad, nad kasutasid neid abilistena ja neile anti kõige halvemad tööd. Õiguslik erinevus vaba inimese ja orja vahel oli Kreekas selgem kui nt Egiptuses ja orjatöö oli ühiskondlikus tööjaotuses väga suur.

8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Õpik lk. 100-101, vihik.

Ateena
Sparta
∙ Naistele ei olnud haridust vaja, kuna nende ülesanne oli lapsi kasvatada,
∙ Said haridust,
∙ ei omanud maad,
∙ võisid omada maad,
∙ täitsid isa, venna ja abikaasa käske,
∙ võisid ka ise otsuseid vastu võtta,
∙ iseseisvalt ei saanud väljas käia(kodust), mõningaseks erandiks olid vaesed naised.

9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem.


Ateena
Sparta
∙ reeglina saadeti poisid 7 aastaselt koolis, rikkamates peredes võisid olla koduõpetajad,
∙ 7 aastaselt läksid nii poisid kui ka tüdrukud kooli,
∙ õpiti lugema, kirjutama, muusikat, vaidluskunsti, kirjandust, tegeldi spordiga,
∙ tegeldi spordi, muusika , sõjalise treeninguga,
∙ hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatada igakülgset haritud ja arenenud isikut, kes oleks valmis juhtima ja kaitsma riiki.
∙ kasvatuse eesmärk oli kasvatada sõjameest.

10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis.

Religioonil oli kreeklaste maailmapildis väga tähtis osa:
∙ usuti , et jumalad käsutavad loodusjõude ja õnnetuste ärahoidmiseks tuleb neile ohverdada,
∙ tänu religioonile järgiti moraalinorme, sest kardeti, et jumal tasub kätte sellele, kes teisele inimesele kurja teeb;
∙ jumalate austamiseks ehitati rohkesti templeid ja väikseid pühamuid;
∙ sagedased olid usupidustused , millele järgnes polise elanike ohvrilooma ühissöömine;
∙ usuti, et jumalatelt saab nõu küsida, sellega tegelesid oraaklid, neist kuulsaim Delfi oraakel (lk 114)
∙ usuti, et pärast surma läheb inimene Hadese riiki,
∙ jumalate auks peeti spordi-, laulu- ja pillimänguvõistlusi, kirjutati luuletusi. Näiteks Zeusi auks korraldatud spordivõistlustest sai alguse olümpiamängude traditsioon; Dionysosele, pühendatud koorilauludest aga draamakunst;
∙ jumalatest loodi müüte, mütoloogilise sisuga olid skulptuurid , maalid, näidendid (tragöödiad)

11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond , nendega seostatavad atribuudid, loomad-
linnud , puud-taimed.

Kronose ja Rhea lapsed
Kaitsealune valdkond
Atribuut, seostatav loom või lind, puu
Zeus
Taeva-, tormi- ja piksejumal .
Kujutati troonil istuvana, käes valitsuskepp ja välgukimp; tamm; kotkas.
Hera
Taeva kuninganna, abielu kaitsja.
Peas diadeem , paabulind, kägu, granaatõunapuu.
Poseidon
Merejumal , meresõitjate kaitsja.
Kolmhark, delfiin .
Hades
Allmaailma ja surnute valitseja, maavarade isand , ainus jumal ilma templi ja kuluseta.
Kiiver , mis muutis nähtamatuks, kolme peaga koer Kerberon.
Demeter
Põllutööde kaitsja, musta mulla ja viljakuse.
Viljapead, moonid , sirp
Hestia
Kodukolde jumalanna
Tuli, tõrvik.
Zeusi lapsed
Kaitsealune valdkond
Atribuut, seostatav loom, lind või puu
Athena
Linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, käsitöö ja põlluharijate kaitsja
Kiiver, kilp, oda, õlal võidujumalanna, oliivipuu.
Apollon
Päikese-, valguse-, ennustamise ja tõejumal, õpetas inimestele tohterdamist, luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja.
Lüüra; delfiin ja ronk; pistrik ja luik; loorberipuu.
Artemis (Apolloni kaksikõde)
Jahijumalanna , kogu elava looduse ja eriti metsloomade kaitsja.
Vibu ja nooletupp, saatjaks nümfid, hirb , metskits, põder; küpress.
Hephaistos
Lonkur tulejumal , relva- ja kullasepp, käsitöö kaitsja.
Välimuselt inetu ja lombakas, sepahaamer, alasi.
Ares
Sõjajumal.
Kiiver ja kilp; raisakull , koer.
Aphrodite
Ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna.
Sageli alasti, poeg Eros ; tuvi, varblane, luik; mirt.
Dionysos
Veini ja viinamarjakasvatuse jumal, sigivusejumal.
Saatüritest ja sileenidest koosnev purjus seltskond ; viinamarjakobar, viinapuu, veinipeeker.
Hermes
Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma, une ja unenägude jumal, varaste ja petturite jumal, lüüra leiutaja.
Tiivuliste sandaalid, tiiruline kübar, võlukepp.

12. Homeros , “ Ilias ” ja “Odüsseia”.

Hilisemad kreeklased pidasid eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” autoriks pimedat laulikut Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet . Siiani ei osata öelda, kas Homerose-nimeline poeet üldse kunagi elas.
„Ilias” on lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. Lugu saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõppeb Hektori surmaga. Agamemnoni peale solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub võitlustandrile tagasi alles siis, kui tema lähim sõber Hektori käe läbi lahingus langeb. Kättemaksu janunedes tapab Achilleus nüüd armutult hulga vastaseid ja lõpuks ka Hektori.
„Odüsseia” keskendub samuti ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peategelane kaval ja vastupidav Odysseus , kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosivaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odysseus nad halastamatult.
13. Ajalookirjutuse algus. Herodotos .

Lähema ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr põhjalikumalt algust ajaloolane Herodotos, kirjutades raamatu Kreeka – Pärsia sõdadest. Tema teose nimi „ Historia ” sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks. Hilisemad põlved andsid Herodotosele austava nimetuse ajaloo isa. Lisaks Kreeka-Pärsia sõjasündmustele jutustas Herodotos ka varasemast ajaloos ja kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia nind Aafrika rahvaste kombeid. Herodotos püüdis ajaloost õpliku sõnumi esile tuua: riikide ja üksikisikute tõus vaheldub langusega ja kui hukatuslikud võivad olla kiire edu ning liigne enesekindlus .
14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles , teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Õpik lk. 120-121, vihik.
Teatrietenduste tähtsus:
1) Kasvatasid kodanikke ja panid mõtlema, kuidas on õige käituda.
2) Pakkusid meelelahutust.
3) Harisid rahvast poliitiliselt.
4) Arenes näitekunst ja -kirjandus.
5) Austati Dionysost.
∙ Thespis oli poeet, kes etendas Ateenas 534. aastal eKr kevadisel Dionysose pühal oma tragöödiat, seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks.
∙ Aischylos oli kuulus traagik, kes kirjutas V sajandi esimesel poolel Ekr tragöödia sarja „Orestia”, milles peategelane Orestes pidi tapma oma ema, et maksta kätte oma isa mõrva eest.
∙ Sophokles oli Ateena tragöödia suurkuju , kirjutas „Kuningas Odipiuse”, milles kangelane aga ei võinud ette näha, et tapab oma isa ja abielub oma emaga, kuigi Apollon oli nii kuulutanud.

15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra , proskeenion, skenee ; osade otstarve.

1) Theatron – vaatajate istumiskohad,
2) orkestra – koori ja muusikute esinemispaik,
3) skenee – ehitis, milles asusid näitlejate ruumid, kostüümide ja lavainventaaride ruumid, rahvapoolne sein dekoreeriti,
4) proskeenion – lava, kes näitlejad esinevad.

16. Filosoofia: sofistid ja Sokrates , Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Vihik, õpik lk. 124, 125, 127.

Platon
Aristoteles
Tegevus õpetajana
Rajas Ateenasse Akadeemia.
Rajas Lykeioni.
Õpetus ideedest
Kõikidel asjadel ja nähtustel on ideed, mida ta pidas tõenäolisteks, nähtusi ja asju aga ideede koopiateks. Ideid ei ole võimalik meeltega tajuda, kuid saab tagada vaid mõistusega.
Asju ja ideid ei saa lahutada. Idee ongi asja olemus, see tähendab, et iga asi on ühelt poolt idee ja teiselt poolt mateeria . Ideed ei eksisteeri iseseisvalt.
Õpetus ideaalsest riigist

• Riigi eesotsas on filosoofid , kellel pole peret ega eraomandit.
  
• Riigis tehakse inimestel vahet: vähem andekad peavad tegema tööd, andekad arendama oma võimeid ja peavad abielluma endasugustega.
  
• Laste kasvatamine on riigi kontrolli all. Haridust peaksid saama ka naised.
  
• Kogu elu riigis on rangelt filosoofide kontrolli all.
  

• Riigi eesotsas peaksid olema haritud ja keskpärase jõukusega inimesed.
  
• Riik peab vältima väga suurte kääride tekkimist. ( rikaste ja vaeste vahel)
  
• Poisid saagu haridust kas koolis või kodus eraõpetaja käe all. Tüdrukutele pole haridust vaja.
  
• Totaalset kontrolli inimeste üle ei tohi korraldada.
  

17. Olümpiamängud: esimesed teadaolevad mängud, spordialad, sportlaste autasustamine, olümpiamängude reeglid; Pierre de Coubertin . Õpik lk. 116-117

Esimesed teadaolevad mängud toimusid aastal 776 eKr. Spordialadeks olid kiirjooks – staadionijooks, maadlus , rusikavõitlus, kombineeritud võistlus (maadlusest ja rusikavõitlusest), viievõistlus ( jooks , odavise, kettaheide , hootakaugushüpe, maadlus) ja hobukaarikute võidusõidud. Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud rahva poole.
Sportlasi autasustati pärgedega, kodudes püstitati ausambaid, kirjutati nende auks ülistuslaulu, võidi pakkuda ka kohta riigielus.
Võistleja pidi olema hellen , kõnelema kreeka keelt, naised ei tohtinud osaleda ega ka pealtvaadata,
Pierre de Coubertin – olümpiaidee taaselustaja. 1894.aastal pani aluse ROCK’ile, mille otsuse alusel hakati 1896.aastast iga nelja aasta tagant pidama olümpiamänge.
18. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed.
Perioodi A.Suure vallutustest 334.aastal eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30.aastal eKr nimetatakse hellenismi perioodiks .
Vallutusretkede tagajärjed:
1) Vallutati alad Egiptusest kuni Indiani.
2) Vallutatud aladel hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu. (nt. Aleksandria)
3) Vahemere idaranniku linnades hakati põhikeelena rääkima kreeka keelt.
4) Paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuda kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujunes välja omapärane kultuuride segu, mida hakati nimetama hellenistlikuks kultuuriks .

19. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: riigikorraldus, sõjavägi, kirjandus, keel ja teater, filosoofia ja teised teadused, religioon , kunst.
1) Riigikorraldus:
a) Polis kaotas oma senise tähenduse ja hakkas alluma suurriikide valitsejale.
b) Riike hakkasid valitsema monarhid, kelle võim hakkas sarnanema idamaiste valitsejate võimule.
2) Teadus:
a) Filosoofiast eraldusid loodusained, mis võimaldas neil kiiremini areneda.
b) Filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle, kuidas tekkinud kaoses saavutada hingerahu ja olla õnnelik.
3) Kirjandus, keel ja teater:
a) Kirjandusest kadus rahvuslikkus.
b) Esiplaanile tõusis naudingut mitte mõtlemist pakkuv kirjandus.
c) Maailmakeeleks sai kreeka keel.
d) Teatritest kadus eetiliselt hariv põhimõte, selle asemele tuli meelelahutus.
4) Religioon:
a) Kadusid polise kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, mille asemele müsteeriumid ( - kitsale ringkonnale mõeldud salajane usuline talitus, millega loodeti mõjutada inimeste elu pärast surma ).
20. Selgita:
hellen – põliskreeklane.
barbar – kõik mittehellenid , kes kõnelesid arusaamatut keelt.
aristokraadid – auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, rikkad ja kuulusid mõjukasse ülemkihti.

polis - Vana – Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv
maapiirkond.
aristokraatlik vabariik – võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord)
demokraatlik vabariik – rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas)
türannia – võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia)
rahvakoosolek
akropol – Akropol oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus
agoraa – oli Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise.
sümpoosion – oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega.
hetäärid – olid haritud ja sotsiaalselt tunnustatud  prostituudid  Vana-Kreekas.
oraakel – pühamu.
hellenismiperiood – periood Aleksander Suure vallutustest 334.aastast kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30.aastal eKr.
hellenistlik kultuur – kultuur, mis koosnes idamaisest kultuurist ja kreeka kultuurist.

21. Vana- Kreeka kultuuri tähtsus; seitsme maailmaime hulka kuuluvad teosed.

(selle materjal mul puudus)