Vanematekogu (täitevorgan)- sõjaväe juhtimine; maakogu otsuste täitmine; rahulepingu allkirjastamine; vastutus kohtukorra eest. Riiki ei tekkinud, maakonnad ei ühinenud. Võimukorraldus: 1827 Sakslaste võim Eestis, maa-ala jaotatud ilmalikuks (4 ühikut) ja kiriklikuks (3ühikut). Maapäev: 4 territoriaalse üksuse ühtne õigusorgan, mille moodustasid 4 kuuriat. 1) Riia piiskop ja Liivimaa piiskopid koos kõrgemate vaimulikega; 2) Ordumeister koos tähtsamate ametnikega; 3) Vasalkondade esindajad; 4) Riia, Tln ja Tartu esindajad. Tegelesid välispoliitiliste küsimustega, omavaheliste suhete/ küsimustega, maksude määramisega, talupoegade ärakargamisega. 3 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis. 1) Saare-Lääne stifti maaõiguse kodifikatsioon tekkis 13.-14.saj. Koosnes 3-st
Liivimaa ristisõja tõeline juht: · Saabus suure ristisõdijate väega Väina jõe suudmesse, kuhu rajas tugipunktina 1201 Riia linna. · Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Maarjamaa). · 1202 asutas Mõõgavendade ordu, et oleks kohapealt sõjamehi võtta: Liikmed · Rüütelvennad sõdimine orduvennad · Preestervennad usutalitused · Teenervennad igapäevased ülesanded Ordu juht: Ordumeister Ordu tunnus: Valgel mantel punane mõõk Ordurüütli · Pühendas elu jumala teenimisele. sarnasus · Ei tohtinud abielluda. mungaga c. Liivlaste ja latgalite alistamine: · Peale Kaupo ületulekut ristisõdijate poolele rauges ka ülejäänud liivlaste vastupanu 1206-1207 a. · 1208.a alistusid vastupanuta ristimisele latgalid idalätlased, kes lootsid sakslaste abile oma vanade vastaste eestlaste vastu. 4. Henriku Liivimaa kroonika a
sajandil on suuresti kirja pandud väheste allikate ja oletuste põhjal. Eesti rahvakultuur 1500-1700 Taust Pärast muistse vabadusvõitluse lüüasaamist jagasid võitjad Eesti alad omavahel. Eestis moodustus neli väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad: · Taanile läks Harju-Viru (Põha-Eesti)- maahärraks Taani kuningas · Liivi orduriik (suurim sõjaline jõud Eestis)- maahärraks Liivi ordumeister · Tartu piiskopkond- maahärraks Tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile · Saare-Lääne piiskopkond- maahärraks Saare-Lääne Piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile Taani valdusesse läinud Põhja-Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks. Vormiliselt allus Liivimaa Saksa-Rooma riigi keisrile, kuid arvestades keisririigi kaugust, olid Liivimaa maahärrad väga iseseisvad oma tegemistes. 14.saj haldusjaotus muutus
2001. aastal avatud hotel boutique´i kuus tuba on sisustatud autentse sõjaeelse mööbliga, sealhulgas terve tuba Lutheri vabrikust. 3 Linnamüüri ehitised · Pika jala väravatorn on rajatud 17. sajandi lõpul, ta paikneb ilmselt varasema puidust värava kohal. 1380. aastal andis ordumeister Wilhelm von Friemersheim loa rajada kivist väravaehitis (1387 porta longi montis, 1507 de lange Domporte vor dem langen Berge, millest kujunes hiljem Die Pforte unter dem Langen Domberge). Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt aastal 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik
Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal, eestlaste toetus Rootsi võimule. Piirama Koluvere linnust, kuid nad hävitati. Palutakse abi Rootsilt, 1561-Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvanne. Rootsi väed Tallinna, tugipunkt. Poole nõudis ordu alistumist. 28.11
Nad elasid paremates tingimustes ja neid kasutati piiskopi poolt kaitseks ordu vastu. Nelja kuninga valimine koos kannupoistega ning arvukad rüütlikslöömised näitasid väga selgelt, et Jüriöö mässu juhtkonda kuulus eesti soost vasalle ja tõelisi rüütleid. Sellele seisuslikult grupile ülestõusu mahasurujate poolt antud hävitava ja lõpliku löögi tagajärjel hääbus eestlane kui suurmaaomanik. Kuuldes eestlaste vastuhakust, tungisid leedulased 1344.a. kuni Valgani, kus ordumeister lõi nad tagasi. Saaremaal puhkes uuesti mäss. Ka sinna ilmusid piiskopi läänimehed. Toimus uus ristimine, maakond kaotas oma eriseisundi. Mäss suruti ordu poolt veriselt maha. Langenute ja karistussalkade poolt hukatud eestlaste arv olevat küündinud kümnete tuhandeteni. Kõigele lisaks haaras ka Liivimaad Euroopas aastail 1347-1350 levinud suur katk, nn. Must surm, hävitades seal umbes 25 miljonit inimelu ja hõrendades omakorda ka eestlaste ridu.
privileegide puutumatust. Valga leping sätestas vastastikuste tüliküsimuste lahendamise korra ning üksmeelse otsustamise nõude sõja ja rahu küsimustes. Maapäevad teoimusid enamasti keset liivimaad paiknenud keskustes nagu valga alev või volmari linn, mis kõigele lisaks ei olnud ühegi liivimaa maahärra residentsiks, seega mingis mõttes neutraalsel pinnal. Maapäeva kutsusid kokku nii Riia peapiiskop kui ka ordumeister. Kogunenud seisused pidasid läbirääkimisi eri kodades ehk kuuriates, mida Liivimaal oli neli: vaimulikud isandad, ordukäsknikud, aadel ja linnad. Läbirääkimisi peeti ka härruste kaupa. Maapäeva ühised otsused võttis vastu plenaaristung, mida peeti mõnes suuremas hoones, linna kirikus, raekojas või gilditoas. Maapäev oli ainus institutsioon, mis annab alust rääkida liivimaast kui poliitilisest tervikust, samas on näha, et säilis liigendatud maahärrade järgi.
Esimesi oli ordus 300, preestreid vähem aga teenijaid tuhandetega. Eestlased olid katoliiklased. Kui eestiala oli vallutatud algas Vanaliiwi ehk Orduaeg, mis kestis Liiwisõjani 1561. ORDUAEG (1227 1561) Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt: Põhaj-eestis Taani valdus, maahärraks Taanikuningas. Tartupiikopkond, Tartu piiskop. Saare-lääne piiskopkond, Saare-lääne piiskop. Liiv Ordu riik, Ordumeister. Algas feodaalse killustatuse aeg. Tsistertslased - mungad Padise ja Kärkna kloostrites, rahumeelsed. 1236 Saule lahingus purustati Mõõgavendade ordu. Selle riismed ja kõik ülejäänud ordud liideti Teutooni orduga. Sellest saadeti eestisse Liiviordu, mis oli sisuliselt Teutooni ordu üks väiksem osa. 1238 Stensby leping - Virumaa ja Harjumaa anti Taanile, Järvamaa Ordule. Koos alustati võitlust Venemaa vastu.
Skalva ja Upyte. 1219. aastast eksisteeris leedulaste konföderatsioon, mille eesotsas on 5 vanemat vürsti (Mindaugas). Võitlus Saksa orduga- Saksa ehk Teutooni ordu oli asutatud 1190. aastal Palestiinas, kuid hiljem iseseisvus. Saanud Püha Saksa-Rooma riigi keisri kui ka Rooma paavsti käest õnnistuse pidada ristisõda paganlikel maadel. 1236. aastal toimus Saule lahing, kus rünnati rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade ordu ja ristisõdijate väge, milles said sruma ordumeister ja 48 orduvenda. 1237. aastal tekkis Saksa ordu Liivimaa haru. Teutooni ordu, tegutsedes oma kahe haruga - Preisist ja Liivimaalt surusid Leedut. 1243. aastal Mindaugas andis tõsise löögi kurelaste maale tunginud Saksa ordu rüütlitele, kuid keskendus ise kirde- ja idapiiride kindlustamisele. Mindaugas (1236-1263) - Esimene Leedu suurvürst, kes viis lõpule Leedu maade ühinemisprotsessi ja rajas Leedu suurvürstiriigi. Ta pärines Aukstaitiast
Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägadele suuremat vastupanu ei osutatud. 24. juuni 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus keskseks ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Ka harjulased polnud veel alla andnud ja
*Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus- 23. aprillil 1343. *Teadaolevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal Põhja-Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad, Läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud 25. aprill. *Eestlased rüüstasid Padise kloostri ja tapsid seal 28 munka, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusid kuningateks. *Neli kuningat läksid 4. mail Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga, kus nad rüütlite poolt mõõkadega tükkideks raiuti. *Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut. Lisaks pöördusid eestlased teisel pool Soome lahte võimul olnud Rootsi maapealike, Turu ja Viiburi foogti poole palvega neile võitluses appi tulla ning saidki Soomest lubaduse abiväge saata. Abivägi jäi aga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlaste vägi sai 14. mail Sõjamäe lahingus orduväelt lüüa. *26
10 Punkt tundub olevat pandud selleks, et tühja kohta täita. Pole näha humalat, kuigi on sügis peaksid humala surnud kasvud siiski näha olema. Siia on asetatud väike pink, kus saab istuda ja jõge vaadelda. 16. üks vanemaid ühendusteid Eestis. Siinsamas, üle tee asuva Tõravere veski ja kunagise kõrtsi vahel toimus 8. novembril 1558 aastal Liivi sõja üks lahingutest. Liivi ordu valikväed, keda juhtis ordumeister Gottard Kettler, saavutasid Vene vägede üle võidu. Võit oli siiski väikesekaaluline, sest talve saabudes oli enamus vene vägedest juba Eestimaalt lahkunud. Vana maanteesild on ehitatud 1956-57 aastal. Uue maanteesilla taha jääb Tõravere veskikoht, millest vanim teade on aastast 1582. Antud punkti asukohast pole Tõravere veskit näha. Näha on vana Tartu maantee sild, mida enam autodega ületada ei saa/ei või, kuid kust jalakäiad saavad soovi korral üle
aastal. Eestimaa rüütelkond kasutas Eestimaa hertsogi tiitlivappi. 19. sajandil hakati seda pidama rüütelkonnale kuuluvaks vapiks. Siis tekkiski spekulatiivne seletus Taani kuninga annetusest. Sellele ajalooliselt põhjendamata seletusele on viitanud mitmed Eesti vapist kirjutanud autorid. Eesti Vabariigi vappi otsiti kaua. Ajaloolisele vapile oli äge vastuseis pseudoajaloolistel põhjendustel, muuhulgas väideti, nagu oleks kolme lõviga vapp tuletatud ordumeister "Dreilöweni" nimest. Tehti palju kavandeid, millest kõige populaarsem oli Ado Vabbe kavand: punane kümneharuline täht sinisel kilbil. See kahest viisnurgast kokkupandud kujund sümboliseeris koidutähte ning pidi olema vastuvõetav kõigi maailmavaadete esindajatele. II Riigikogu võttis Riigivapi seaduse vastu 19. juunil 1925. Tammeoksad lisati suurele riigivapile Juhan Luiga ettepanekul Aastail 19251940 ja eksiilis kasutatud suur riigivapp
kindlustas ortodoksi kiriku positsiooni. Ta kuulutati pühakuks. Nii sakslased kui ka rootslased sõlmisid vene vürstidega rahu, mille alusel välja kujunenud ida- ja läänekiriku piir püsib tänaseni. Üleminek muinasajast keskaega – keskaegsed riigid Liivimaal (ja uued maaisandad), taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel. Uued maaisandad: 1) Taani kuningas, kellele kuulus Harju- Viru valdus e Eestimaa hertsogond 2) Liivi ordumeister (Ordu rüütlite riik) 3) Tartu piiskop (Tartu piiskopkond) 4) Saare- Lääne piiskop (Saare- Lääne piiskopkond) Juba 1227 puhkes konflikt Liivi ordu ja taanlaste vahel ning Tallinn kapituleerus. Tüli lahendati lepinguga (Stensby). Taani kuningas sai tagasi Tallinna ning Viru ja Harjumaa. Järvamaa läks ordule. Rüütlitest läänimehed ja Eesti talurahva kohustused nende ees. Vallutajad rajasid siia kindlused, kuhu paigutati sõjamehed (rüütlitest
Vana Liivimaa sise ja välispoliitika 14-16 saj. *Ordu mõjuvõim kasvas *Toimusid pidevad sisesõjad *Linnade ja vasallkondade omavahel läbisaamine oli halb *1421 hakati pidama igaaastaseid maapäevi *Arutati: Välispoliitika Maksud Kiriku küsimused Talupoegade põgenemised Rahavalmistamine *Maapäevast võisid osa võtta: Riia peapiiskop, kohalikud võisid ka Ordumeister Tallinn, Tartu ja Riia linna esindajad *Maapäev oli korrastatuim võimuorgan Vana-Liivimaa *Ühtse riigi teket ei toimunud *Vana-Liivimaa jäi nõrgaks feodaal riikide ühenduseks Rahvusvahelised suhted *1397 moodustati Kalmari unioon(Norra, Taani ja Rootsi moodustasid ühtse riigi) *Leedus kaotati viimasena paganlus *Uue jõuna kerkis esile Moskva suur vürstiriik *oskva allutas endale kogu selleaegse Venemaa territooriumi
pidada peret ja maja. Rahvakoolidele selle kõige juures ei mõeldud. ,,Kõikide paikade" all pidas M. Luther silmas ennekõike linnasid. Kuigi Lutheri sõnavõtud sisaldasid endas nõudmist, et kogu rahva noorsoole õpetust antaks, polnud kohalikul aadelkonnal sellest suurt midagi. Lihtrahva jaoks tehti niipalju, et pandi Eesti kogudustele ametisse õpetajad, kes kirikukantslist rahvast pühapäeviti ja vahel ka nädala sees emakeeles harisid. Kirjalikest allikatest on andmeid, et ordumeister Fürstenberg pannud 1558 ,,mitte-saksa rahvale" peale maksu mida koolirahaks nimetati. Maksu koguti küll usinalt, kuid koolide jaoks ei olevat sellest miskit läinud, pigem peatselt Venemaaga algava sõja katteks.3 Ainus tõeline ja tegelik samm rahva hariduse tõstmiseks sellest ajast on Wanradt-Koelli Lutheri väikse katekismuse tõlge Eesti keelde, mis ilmus 1535 Wittenbergis, teine eestikeelne luteriusu katekismus ilmus 1554 Tartu Jaani koguduse
Kokku oli kogutud suurim vägi terves ristisõjas, mis koosnes riialastest, orduvendadest, ristisõdijaist, liivlastest, latgalitest ning mandrieestlastest kõikidest maakondadest, väidetavalt koguni 20 000 meest, mis on ilmselt siiski liialdus. Väe eesotsas oli paavsti viitselegaat magister Johannes koos Modena Wilhelmi teenri Gandulfinusega, kes kandis paavstilippu. Seega püüti sõjaretke näidata ennekõike paavsti ettevõtmisena, kuigi tegelikult juhtis väge siiski ilmselt ordumeister Folkvin. Mööda peegelsiledat merejääd jõuti üheksa päeva pärast Muhu linnuse alla ning asuti seda piirama. Algas suurima sakslaste kogutud väega Muhu piiramine, mis pärast ägedat tormijooksu ka lõpuks vallutati. Ehitati piiramistorn, mõlemad pooled pommitasid teineteist paterellidega. 3. veebruaril ehk kuus päeva pärast piiramise algust algas äge tormijooks mööda libedat linnusevalli ning lõpuks õnnestus piirajatel linnusesse tungida, see tühjaks
külasid. Sõjakäik Harjumaale Suve algul Lateraani kirikukogult naasnud Riia ja Eestimaa piiskopid sõlmisid kokkuleppe orduga Eestimaa jagamise osas. Lepet mainiv Läti Henrik selle sisu aga ei tutvusta põhjendusega, et see ei jäänud kehtima. On oletatud, et Alberti- meelne kroonik on tahtnud midagi ebameeldivat varjata, nt Riia piiskopi väljajäämist Eestimaa alade jagamisest. Sellele võib osutada järgnev sõjakäik Harjumaale, mille eesotsas oli ordumeister Volquin ja kus Riia piiskopi väeüksuse juhina oli kaasas Eestimaa piiskop Theoderich. Lisaks osalesid retkel ristisõdijad, riialased, liivlased ja latgalid. Juba ristitud Sakalast läbi minnes kutsuti sealsed ülikud enda juurde ja võeti teejuhtidena kaasa. Harjumaal jaotati vägi erinevate kihelkondade vahel ja asuti rüüstama. Kogunemiskohana kasutati maakonna keskel olevat Lohu (Lone) küla. Rüüsteretke lõpuosa kristlaste jaoks enam nii edukas ei olnud, neljandal päeval
aastal. Aadlikud tundsid hirmu (välisvaenlane+talupojad), hakati otsima uusi tugevaid maahärrasid Tallinna vasallid: Rootsi kuningas Erik XIV Liivi ordumeister: Poola kuningas Sigismund II August Naabrid omavahel: 15631570 TaaniRootsi tüli, Rootsi edukas, Taanile jäi vaid Saaremaa Tagajärjed, tulemus, mõju: PoolaRootsi suhted paranesid, sest Rootsi kuningas abiellus Poola printsessiga
Saksa ordu otsis liitlasi piiskoppide vasallid ja linnade seast. Ordut võib pidada Liivimaad koondavaks jõuks, kelle eesmärgiks oli luua ühtne territoorium ordu ülemvõimu all. Ordut peeti maakaitse tegelikuks tagajaks, linna ja läänimehed hoidsid ordu selja taha. 15.saj algul muutus jõudude tasakaal ja see sundis liivimaalasi koonduma. 1421. hakati korraldama Maapäevi Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine. Toimusid Valgas ja Valmieras. Kokku kutsus Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Esindatud oli vaimulikud, ordu, vasallid ja linnad. Arutati välis ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Otsused ei olnud kohustuslikud, maapäevad ei muutunud reaalselt ühendavaks institutsiooniks. Killustatus jäi püsima, ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lõppenud. Välispoliitika Välissuhetes kõige aktiivsem Saksa ordu. Piiskopid hoidsid kaitsepositsioonile otsides ordu vastu liitlasi.
8. Uus riiklik korraldus vallutatud Vana-Liivimaal. Kes olid maaisandateks ja millised olid nendevahelised suhted. Milliseid muutusi tõi vallutus kaasa vallutatutele. Jüriöö ülestõus. Vasallid ja nende õiguste laienemine. Uus haldusjaotus - varasemate muinasmaakondade asemel luuakse piiskopkonnad. Välja kujunevad Liivimaa välispiirid. Piiskopkondade valitsejateks olid piiskopid. Saksa ordu vs. piiskopid. Piiskopid arvavad, et ordumeister peab neile alluma, kuid ordu arvab, et piiskoppide ilmalik võim peab olema piiratud. Talurahval säilib nende vabadus. Kuid neile pannakse peale uued koormised (hinnus ja kümnis). Samuti on neil sõjaväekohustus oma maaisanda väes. Jüriöö ülestõus. 23.04.1343. Toimus Harju-ja Läänemaal, mitte terves Eestis. Ordu aitab Taanit, kuna viimane ei suuda ise rahutusi maha suruda. 04.05.1343 on
2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kas...
Sõjamäe lahingus ning surus mai keskpaigaks ülestõusu niimoodi maha. Mõned päevad hiljem kohale jõudnud Soome foogtidel polnud enam midagi teha, nad pidid koju tagasi minema. Aga see polnud siiski veel kõik! Ülestõus oli puhkenud ka Läänemaal, kus piirati Haapsalut. Kuid ka selle surus ordu peagi maha. Ent juulis algas ülestõus ka Saaremaal ning seal löödi sakslased peagi puruks. Siin olid ka eestlased reetlikud: Pöide linnusest välja tulnud sakslased tapeti. Ordumeister sai alles 1344. aasta alguses väega, kus abilisi ka Preisist ning isegi veel kaugemalt, Saaremaale tungida. Saarlaste linnus vallutati pärast küllaltki üikka piiramist ning ägedat võitlust ja saarlaste vanem Vesse hukati. Siiski ei toonud see ordule veel lõplikku võitu, 1344. aasta suvel haarasid saarlased saarel uuesti võimu ning alles 1345. aastal suudeti ülestõus lõplikult maha suruda. Ülestõusuga on seotud ka mitmeid arvumüüte: et Harjumaal tapetud 30 000
jutlustus 1531) - Kirikuõpetajad Johann Koell (esimene eestikeelne katekismus 1535) ja Balthasar Russow (Liivimaa kroonika 1578 ja 1584) Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa ,,orduriigile" - Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma valdused Preisimaa hertsogriigiks (Poola vasallriik) 1523 maailma esimene luterlik riik - Liivi ordu ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535) loobus sarnasest projektist jäädes katoliikluse poolele (järgnevatel aastakümnetel ordu vahel reformatsiooni poolel nt maameister Heinrich von Galen (1551-1557) soosis protestantlust 3. Piiskopide enamus kaitses esialgu katoliiklust ja hiljem kindlameelsus vähenes 4. Maapiirkondade vasallid hakkasid aegamisi kujunema katoliikluse pooldajatest protestantideks Riia viimane peapiiskop (1539-1561) Wilhelm von Hohenzollern
sunnismaisus - paiksus kodukariõigus kodus karistamise õigus raad - Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga gild kaupmeeste klubi tsunft käsitööliste klubi bürgermeister - raeliige linnafoogt piiras rae võimu. Esindas maaisandat. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev talupoeg sai linna kodanikuks kui oli nii palju indulgents patulunastuskiri maapäev kauge eelkäija riigikogule Von Plettenberg viimane tugev ordumeister 1517 -. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. 1535 - Esimene säilinud eestikeelne trükis Wanradt ja Koelli luterlik katekismus ()osaliselt säilinud 11 lehte ). pildirüüste pühakujude kummardamine keelati ja need hävitati. Liivi sõda ja Rootsi aeg. Liivi sõda: põhjused 1.Killustatud ja sisevastuolude käes vaevlev Vana-Liivi orduriik oli tänu oma nõrkusele naaberriikidele kerge saak: 2
töötasid alguses isekalt. PT 10. Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas Eestis ja Lätis vallutatud alad said tuntuks Liivimaana. Taani valduses olnud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Eestlased leppisid uute peremeestega. Maa jagati väikesteks osadeks mille ette seati maahärrad, kelle valdused kujutasid endas väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse ka Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik, mille tähtsaim isik oli ordumeister. Orduala jagunes foogt- ja komtuurkondadeks. Neli suurt alad olid Taani alad, Ordu alad, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Kuna vallutajate ülekaal Eestis ei olnud nii suur, suutis Eesti jätta endale ka mõned õigused. Saaremaa suuremad ja Lõuna-Eesti väiksemad. Inimestel tekkisid uued kohustused: kümnis(1/10 talu saagist), hinnus(naturaalmaks) ja teotöö. PT 11. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused, kirikud
Udmurdi keeles seevastu tähendab eda ,,joud", millega seondub eestikeelne ede/nema ,,arenema" ning esi/ti ,,alguses". Seega tähendas edi/edu staatuses eespool või kõrgemal olemist (või ka ajaliselt eespool, nt suguvõsa vanemad). Tõenäoliselt on tegemist kunagise ülikunimega, mis viitab võimalusele, et Edise oli kohaliku muinasvanema elukohaks. Edise keskajal 18. sajandi kroonik Arndt märgib, et Edise linnus ehitati 1293. aastal ordumeister Bodo von Hohenbachi poolt. Edise vasall-linnuse ajaloolise õiendi autor U.Hermann suhtub sellesse väitesse kriitiliselt ja arvab, et Arndt laenas selle mõnelt varajasemalt kroonikult, nagu fantaasiarohke Jürgen Helms. Sama vähe on usutav Arndti teade, nagu oleks XIII saj lõpul Edise kuulunud Taubedele, sest Taubesid mainitakse ürikuliselt alles hiljem. Esimene usaldatav teade pärineb 1346. aastast, mil Edise kuulus koos Kukrusega (Ettis et
12. Plaan Jüriöö ülestõus Plaan on eraldi lehe peal. Jüriöö ülestõus kestis 1343-1345. Jüripäev 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus. Võis olla ka eesmärgiga valitud, et just jüripäeval ülestõus algas, sest jüripäev tähistas kevadiste põlltööde algust ja karja väljalaskmist, oles rahvale tähtsam kalendriaasta algusest uude põllumajandusaastasse taheti astuda vabana. Burchard v. Dreileben Liivi ordu ordumeister.Bartholomäus Hoeneke kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. Padise kloostri vallutamine eestlaste poolt oli väga tähelepandav sõjaline saavutus. Paides toimusid läbirääkimised eestlaste juhtide ja ordu tähtsamate isikutega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskinud saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, selles tapeti eestlaste esindus. Kanavere küla lähedal toimus suur lahing, mille võitis ordu
xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx MALE Arvestustöö Juhendaja xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 2015 SISUKORD Contents Sisukord.............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 MALE AJALUGU.............................................................................................................4 Male eelkäijad................................................................................................................4 Tänapäevase male teke ( 1000-1850 a. pKr).................................................................5 Spordialaks kujunemine (1850-1945)..................
vastuolud kiriku sees, millele mõned uurijad on viidanud, allikatest ei ilmne." (Kala 2007:12.) Luterlik usupuhastusliikumine ei alanud Liivimaal aga päris tühjalt kohalt, sellele eelnesid sajand tagasi alustatud katoliku kiriku uutmisprotsess. Pärast Konstanzi (14141418) ja Baseli (14311449) reformikontsiile oli Liivimaal algatatud kirikuelu parandus- ja uuenduskuure, mis said uut hoogu 16. sajandi algul, mil omapoolset ergutust ja innustust usuelule andis ordumeister Plettenbergi võit venelaste üle Smolino all 1502. aastal. Kogu maad haaras justkui usulise elavnemise vaimustus asutati uusi kabeleid, vikariaate, püüti rajada uusi kloostreid, peeti suur patukustutusjutlusi, et suurendada rahva hulgas meeleparanduse ja õndsakssaamise tahet, suuri summasid koguti indulgentside müügist. Omamoodi kulmineerus see usulise aktiivsuse tõus reformatsiooniga. (Põltsam 2003:13-14.)
kuningad 4. Abipalveks rootslaste juurde saadeti saadikud Turu piiskopi juurde Sündmuste käik 23. aprill 1343 ülestõusu algus Harjumaal (23.04.1343) + Ülestõus Läänemaal 4. mai kohtumine Paides + Liivi ordumeister kutsus 4 kuningat, kohale läksid saadikud + Ordumeister ei lubanud saadikuid Paidest välja enne, kui meister on tagasi ,,eestlasi tuleb karistada" Tapetakse eestlaste juhid (7) 11. mai Kanavere lahing 14. mai Sõjamäe lahing Mõlemas saadakse lüüa 19.august jõuavad rootslased Tallinna, kuuldes, et on lüüa saadud, minnakse tagasi 24. juuli ülestõus Saaremaal
saj metsikusse tsivilseerimatusse Baltikumi, kristianiseerisid ja tsiviliseerisid kohalikud. Üldse keskajal oli baltisaksa iseseisvusajal keskne koht uurimises. Baltisaksa käsitluse põhiskeem - vallutati hõimud, tsiviliseeriti nad, võitlus Leedu vägedega ja Vene võimuga. Teine teema sisevõitlused Liivi ordu ja piiskoppide vahel. Ajaloolaste silme eest terendas Preisimaa võrdlus. Sellele Liivimaa iseseisvumisele järgnes 1558. aasta katastroof. Esile tõusevad piiskop Albert ja ordumeister Plettenberg seoses kahe sündmusega, Vene-Liivi sõda, aasta? ja reformatsioon. Baltsisaksa oma koolkond hääbus 20. sajandi 3-4 aastakümnel, osalt muutus natsimeelseks, osalt inimesed lahkusid elavate hulgast. Liivimaa keskaja uurimine jätkus peale II maailmasõda Saksamaal. Baltisaksa päritolu ajaloolased õpetasid välja riigisaksa päritolu uurijaid, kes on siiamaani Liivimaa uurimist jätkanud. Teiseks suunaks Eesti ja Läti ajaloovaade, saanud alguse samuti baltisaksa
,,Tartu maks" Tuli tasuda Tartu piiskopkonnal Vene tsaarile üks mark aastas iga elaniku pealt.Vene riigi valitsejaks oli Ivan IV Julm.,,Tartu maks" ei olnud tegelikult sõja põhjuseks, see oli vaid ettekääne. Tegelik sõja põhjus oli hoopis oma võimu ja maaalade suurendamise eesmärk. Algus 22 jaanuaril 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. See lühiajaline sõjakäik oli rohkem hirmutamiseks. Vastulöök jäi andmata, sest maahärrad mõtlesid vaid oma valdustele ja ordumeister Fürstenbergil ei õnnestunud vajalikku väge kokku koguda. Peale esialgset sõjakäiku saadeti ordumeistrile kiri, et kui raha ära makstakse, siis saab rahu. Raha aga kokku ei saadud ja rahu ei tulnud. 1558.a. kevadel alustasid Vene väed juba pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprilli esimestel päevadel algas Narva piiramine. Narva alistus mai keskpaiku soodsate tingimustega. Linn olulist kahju ei saanud, kui see oli alistunud. Kõik kes tahtsid võisid linnast lahkuda.
devoni paljandiks. Taimkattes on esindatud nii luhaniidud kui lammi- ja salumetsad. Piirkonnas kasvab palju stepipäritolu liike, neist mitmeid kaitsealuseid taimeliike nagu palu- liivkann, võsu-liivsibul, tatari põisrohi ja käokuld. Loomaliikidest väärivad märkimist mustlaik-apollo, harjus ning saarmas. Kaitseala lõunaossa jäävad Vastseliina ordulinnuse varemed. Linnuse püstitasid Tartu piiskop ja Liivimaa ordumeister 1342. aastal tolleaegse Pihkva vürstiriigi piirile. 6. Piusa koobaste ajalugu Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Peale Järvakandi klaasitehase on Piusa liiva kasutanud Tarbeklaas, vähesel määral ka Meleski klaasivabrik. Liiva kasutasid ka mitmed tehased: Tallinna Betoonitehas, Ilmarine, Dvigatel, Tallinna Masinatehas jt. Peale vanade
Torni ülemine osa taastati oletataval kujul 1980. aastatel. Tänapäeval tegutseb tornis vanamuusikaansambel Hortus Musicus. Pika jala väravatorn Pika jala väravatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis on rajatud 17. sajandi lõpul, ta paikneb ilmselt varasema puidust värava kohal. Pika jala väravatorn asub Tallinna vanalinnas Pika jala, Rataskaevu ja Nunne tänava ristumiskohal. Pika jala väravatorn, 1928. aastast, vaade Pikalt tänavalt 1380. aastal andis ordumeister Wilhelm von Friemersheim loa rajada kivist väravaehitis (1387 porta longi montis, 1507 de lange Domporte vor dem langen Berge, millest kujunes hiljem Die Pforte unter dem Langen Domberge). Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt aastal 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka
sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) aadlimatrikkel- rüütelkondade liikmete nimekirjad, kuhu lisati uusi perekondi ainult olemasolevate nõusolekul maapäev- alates 1421. aastast pidama hakatud nõupidamised, kus arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid küsimusi ning millest võisid osa võtta neli seisust: Riia peapiiskop ja teised piiskopid, ordumeister oma kõrgemate käsknikega, vasallid, linnad - Riia, Tallinn ja Tartu; igal seisusel oli ainult üks hääl ning otsused pidid olema ühehäälsed Tuntud baltisakslasi Struve - astronoom, maa kuju, suurus Baer - loodus- ja arstiteadlane, avastas munaraku Pirogov - välikirurgia, kipslahas Lunin - arstiteadlane, vitamiinid Manteuffel - kirurg, operatsioonil kummikindad (tema juhatusel rajati Kuradisild)
peapiiskopkonda. Seal oli ametis ka Tallinna piiskop, kel aga erinevalt oma ametivendadest mujal Liivimaal puudus ilmalik võim. 1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister. Liivi ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
müük keelati. Jääb siiski võimalus, et osa läks ikkagi liikvele. Tööd eestikeelsete vaimulike trükiste koostamisel jätkas Reinholt Beseler, kes sai Johann Koelli järglaseks Tallinnas Pühavaimu kirikus. Tema käsikirju ei trükitud, aga kindlasti säilitati ning neid kasutasid järgmised pastorid. Järgmine teade eestikeelsest trükitud raamatust tuli Tartust. Tartu eesti jutlustaja Franz Witten tõlkis Martin Lutheri katekismuse eesti keelde. Ordumeister olevat isegi selle katekismuse trükkimist toetanud. 1558. a. alanud sõjaperioodiga vähenes raamatukultuuri levik. Katoliku kiriku vastu võitlesid jesuiidid, kes pöörasid rõhku eestikeelsele kirjandusele. Reformatsioonikiriku ja paavstikiriku sooviks oli ,,uskumatute" pööramine õigesse usku(usuvõitlus). Sellele vaatamata jääb ka vaimulik raamat ikkagi raamatuk, mille najal kirjaoskus järjekindlamalt levima hakkas. 2.2 Koolid
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
orduajaks. o Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurima sõjaline jõud Vana-liivimaal – Liivimaa orduriik aastatel 1237. o Liivimaa ordu oli formuleeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236a Saule lahingus leedulaste käest hävitava kaotuse ja lakkas olemast. Ordus said tähtsamaks materiaalsed huvid ja võim. o Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister. Talle kuulusid Läti alad ja Eestist ka Järva jne, orduriigi pealinnaks oli algul Riia, seejärel Võnnu. o Ordualad jaguneisd väiksemateks haldusüksusteks- komtuur ja foogtkondadeks, mida juhtiseid vastavad võimukandjad - komtuurkonnad ja fooitkonnad kellele allusid ordumõisad. o Sisemises korrastuses olid liivi ordus rüütelvennad kes kandsid valget mantlid must ristiga.
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, ...
ERE Eesti Rahvameelne Eduerakond, J. Tõnissoni asutatud ESDTÜ Eesti sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Noor-Eesti 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Isikud Gotthard Kettler oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587, Sigismund II August 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 hertsog Magnus Taani kuningriigi prints, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 15701577, Magnus oli Taani kuninga Christian III poeg ja kuningas Frederik II vend Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik, "Liivimaa kroonika", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos
poole; Poola kogus võimsust koos Leeduga. Moskva suurvürstiriigi piirid laienesid Liivimaani. Kõik tahtsid ülemvõimu Läänemerel. Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrgenemine. Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile, Liivima pidavat olema Vene võimu alune maa. See oli väljamõeldis, kuid rahu tagamiseks võeti pakkumine vastu. Sõlmiti vaherahu, Tartu maks tuli tasuda 3a jooksul. 1554. Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid lepingu tingimused. Venemaal sel ajal Ivan IV Julm. Liivi delegatsioonil pold raha kaasas, ta otsustas sõja kasuks. Saarlased käisid Rootsi kuningalt abi palumas. 1558. tungisid Vene väed sisse. Narva pommitamine. Tartu pommitamine. Wilhelm von Fürstenberg juhiks eesti vägedel, siis Gotthard Kettler. Taani kuningas Frederik II ostis piirkonna, andis selle oma vennale hersog Magnusele. 1560 maabus Magnus Kuressaares. Koflikt. Magnus pidi tagasi minema. 1560
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
,kellele oli Krumhusen ja Dederin pakkunud , et hakkavad makse maksa, kuid sellega Ivan nõus ei olnud, pakub vastu armukirja. Dateeritud 1.mai 1558. Narva saadikud armukirja vastu ei võta, Krumhusen ja Dederin võtavad selle siiski vastu, et Liivimaale tagasi jõuda. Liikudes Venemaalt Narva ja Moskva vahel olid nad näinud vägede liikumist, et tulla suurema jõuga Liivimaa vastu. Narva oli samal ajal rünnaku all, ordu püüab kaitset organiseerida. Ordumeister Fürstenberg teeb kõikvõimalikke üleskutseid,et Narvale appi minna. Selget abi ordumeister ise ei paku, kuid saadab Narva suunas Viljandi komptuuri Ketleri( Gothard Kettler), kes jääb Narva lähedale. Tal on seal ordumehi ja riia palgasõdureid. Linna tulekut ette ei võeta, põhjendati sellega, et venelased olid selleks hetkeks Narva ümber piiranud ja takistasid sinna pääsemist. Narva foogt jätab linna maha ja lahkub enneoluliste sündmuste saabumist. Kui saadikud venemaale teele
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
1207 aastal oli mõõgavendade ordu riigiga aga Saule lahingus 1236 ühinesid nende jäänused Saksa orduga , ja muutusid Saksa ordu liivimaa haruks.Omas üsna suurt iseseisvust. Kohalik Liivimaameister valiti Liivimaa ordust, esitati kaks kanditaati ja siis nende vahel otsustas Saksa ordukõrgmeister. Esialgu asus Liiviordu meister Riias, ordulinnuses (praegune läti presidendi loss), Õige pea koliti ordu keskkoht Koiva jõe vasakule kaldale.Alates 14 saj resideerus ordumeister Cesises?. Ja maameister Sigurbord. Võnnus hakkas kooskäima ka Ordu kapiitel , toimus 2 x aastas. Ajapikku nende osatähtsus vähenes. Sisemine nõukogu , mis koosnes ennekõike ordu meistrist , maamarsalist ja veel 5 tähtsamat käsklast. Ordu oli ka kõige sõjaliselt kõige tugevam , hiilgeaegadel lähenes orduvendade koguarv 500 14-15 saj vahetusel, koos palgasõudrite, vasallide ja muude tegelastega võis see ulatada 5000 meheni. 38 000 km2
Euroopa esimene paberraha. Venemaal 14. sajandil tatari eeskujul dengad (hõbe) 16. saj kp-st: 1 rbl = 100 Novgorodi dengat = 200 Moskva dengat. Rahal oli piigiga ratsanik, kopikas Liivimaa Juba muinasajal üksjagu võõrast raha (Eurooppa, Araabia). Liivima linnadel pole kunagi mündiõigust olnud, kuid nad on kasutanud isandate antud müntimisvabadust. Mündiõigus oli riigivürstidel, st: Riia piiskop Albert 1207, Tartu piiskop Hermann 1225, Saare-Lääne piiskop alates 1279, Liivi ordumeister kasutas ilmselt kõrgmeistrile kuulunud mündiõigust, Taani kuningas. Kartograafia ajaloost Antiikaeg Eratosthenes (276-194 eKr) maailmakaart, kuulus teadustöö Geographika juurde Julius Caesari ajal hakati koostama maailmakaarti, see graveeriti marmorisse Porticuses. Tacitus 55-117 maj, De Origine et situ Germanorum - aestii (Läänemerest ida pool) Klaudios Ptolemaios (geogr, kartogr, astron) tegutses II sajandil Aleksandrias,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
